— Talghat Dosymghaliyúly, qazirgi qazaq qoghamynyng әleumettik jaghdayynyng qúldilauy shekten asyp ketti. Búl ruhany toqyraudyng zandy jalghasy. Elimizde bolyp jatqan kýrdeli jaghdaydy el azamaty retinde qalay baghalaysyz?

— Barys jyly bastalghaly beri, el dýrlikken qandy qantar oqighasyna 40 kýnnen asty. Almaty sanatoriyinde Meyrambek Bespaev ekeumiz demalyp jatqanbyz. Kirip-shyghugha mýmkindik joq. 6 qantar kýni Meyrambek jastargha ýndeu jasady. Artynan Úlyqbek pen Aqberen bastaghan aqyndar ýndeu jasap, biz qol qoydyq. Búl tolqudyng sebebin kim zerttedi, kim bildi, kim qarady. Al bizding biylik tek saldarymen kýresude. Otyz jylda at tóbelindey, dәulettilerding halyqty janshyghanynyng belgisi. Preziydent aitqan 20 myng terrorist degenge kónilim senbeydi. Áu basta, jalghan aqpar berip, 20 000 sodyr dep Preziydentting auzyna salyp bergen kisiler de bar. Halyq narazylyqqa qaydan bardy? Áriyne, kedeyshilikten, ýmitsizdikten, joqshylyqtan әbden silesi qatyp, sharshaghan halyqtyng nalasynan ot tútandy. Janaózennen bastalghan beybit sheru ainalyp kelip, Jana Qazaqstangha úlasty. Búqara halyqtyng әleumettik jaghdayynyng qúldyrauy osyghan alyp keldi. Shetelden irgeli oqu oryndaryn oqyp kelgen jastar bastaryn tau-tasqa úryp, týk shyghara almay, keri qaytyp ketti. Múny «utechka mozgov» deydi. Eng tandauly, mily, aqyldy, bilimdi, elge tútqa bola alatyn alghyr jastardyng tughan elining jarqyn keleshegine senbey, otanynan kýder ýzip, baq izdep, úshqan úyasynan bezip ketuine úlasty. At tóbelindey, auqatty top, ekijýzdi jaghympazdar, suayttar, sheneunikter, óz qara basynyng qamyn kýittegen bayshykeshter qazaq halqyn qosyla qanap jiberdi. Sovettik kezenning 70 jylynda da dәl osynday qanau bolghan joq. Sonday-aq búl jolghy qaqtyghys ótken ghasyrdyng 1931-1932 jylghy alapat ashtyghynan, 1937-1938 jyldardaghy sayasy qughyn-sýrgininen son, myng ólip, myng tirilgen qazaqtyng ensesin ezip jiberdi. Eng qiyny, ertengi kýnge degen, bolashaqqa degen  ýmitti joq qyldy.

— Kez kelgen memleketting altyn ózegi, asyl negizi halyq, tiregi halyq, bary men nary qara halyq ekenin qashan úghamyz? Búl rasynda qarapayym ghana filosofiya. Otanshyldyq iydeologiya nelikten bizde kemshin qaldy?

– El ishinde tómenshik filosofiya payda boldy. Bayshykeshterge, memlekettik qyzmettegi sheneunikterge jaqyn jýrgenderge ghana jaghday jasalady degen baqay esep filosofiya. Altyn besik auyldy qúrttyq. Ony jasaghan tek qana biylik. Ózbekstan, Belarussiya auyl sharuashylyghynyng búrynghy qalybyn saqtap qaldy. Odan útylghan joq, útty. Osy jýieni qalyptastyrghan baylardyng qaskóy әreketine, 30 jyl úrlanghan, offshorgha ketken memleket qarjysyna ishing uday ashidy. Eger sol qyruar qarjy elge qaytarylsa, ishki-syrtqy qaryzdy tegis jabar edi!

Bilimi joq santehniktar milliarder bolyp ketti. Biylik ziyaly qauymnyng kerektisin aldy da, kereksizin qudy. Ghylym akademiyasyn japty. Bәrin taratty. Joghary oqu oryndaryndaghy bilim beru dәrejesi «ballon» jýiesi dep bizdegi bilim beru jýiesin tas-talqan etti. Pysyqaylar әr oblysta, qala berdi audan ortalyqtarynda jekemenshik bilim ordalaryn kóptep ashty. Biraq onda kim sabaq beredi? Búl mәsele olardy oilandyrmady da. Jemqorlyq qoghamnyng barlyq salasyn qamtydy. Perzenthanadan bastap, jaylady. Asty-ýstimiz tek para beru, para alu, jemqorlyqtan, kedergilerden túrdy. Ashkózder, arsyzdar әbden bayydy. Olarda ar-úyat joq, bilim joq, aqyl joq. Sanalylar syrtta qaldy. Aqyldylardyng auzyna qúm qúidy. At tóbelindey, az qazaqpyz, bir halyq bola túra, birin biri tonady. Búl biylik әli baghasyn alady. Búl 100 jylgha jeter qara daq. Qaraly qantarda qaza tapqan et jaqyndary bar otbasylar ýshin búl oqigha qayghy-sher, úmytylmaytyn tragediya. Qazaq tarihynda mәngilikke qalatyn qaraly kýnder. Syrttan kelgen jaudy jenu onay, ishki jaudy jenu qiyn.

Eng jangha batatyny biylik bizding kýshtik organdardy, әsirese, poliyseylerdi mәngýrt jasady. Jalaqysy az, pәter jaldap túratyn, tapqany tamaghyna jetpeytin forma kiygen sorlylargha: «Mine bizding jauymyz!» dep kórsetti, komandirler aitqan sózge olar sengen. Sondyqtan da mәngýrt poliyseyler óz bauyryn, tuysyn, qazaghyn azaptap, tyrnaghynyng astyna iyne súghyp, arqasyna ýtik basyp, dopsha tebui olardyng osy jýiege, osy biylikke degen ashu-yzasy. Poliyseyler halyqty qorghaushylar emes, qorlaushylar bolyp shyqty. Biz elin-jerin sýietin adal kәsipkerlerdi kóbeyte almay otyrmyz. Últtyq kompaniyalargha kiru, adal qyzmet etu ertegi bolyp qaldy. IYә, solay. Tek adresaty ghana dúrys emes. Búl beysharalar ony týsinip jatqan joq. Olar da ruhy tonalghan, joghalghan jandar. Tonalghan shyghyndy qaytarugha bolady. Al jany, jýregi, ary, azamattyghy tonalghandargha ne aitasyn? Solay… Túrghymbaevtardyng baghasyn әli tarih beredi. Ol sózsiz. Bizding tarihymyzda Dinmúhamed Qonaev, Qanysh Sәtbaev, Salyq Zimanov, Bauyrjan Momyshúly, Saghadat Núrmaghambetov, Múqtar Áuezov siyaqty últ túlghalary úrpaq jadynda әdilettiligimen, ruhy tazalyghymen qaldy. Búl adamdardyng artyna qaldyrghan esh baylyghy bolghan joq, halqyna adal qyzmet etti. Al qazir she? Qazir ishki ister ministrleri qalay túrady? Kottedjderde shalqyp túratyny jalghan emes qoy. Ókinishke qaray, qazaqtyng baghy 300 jylda janghan joq. Búghan kinәli han Abylay emes, Mústafa Shoqay emes, Qonaev emes, kókirek kózi soqyr, elin-jerin, memleket mýddesin oilaugha shorqaq, shirigen, tughan halqyn týbirimen mensinbeytin, shetelderge tabynghan, baylyqtyng qúly bolghan auqatty qauym bolyp shyqty.

Al zangha kelsek, ózge elding Ata Zany halqyna arnalsa, bizding Konstitusiya bir ghana Adamgha, onyng otbasyna arnalghan. Búl tarih ýshin soraqylyq!

Tәuelsizdik sayasattan bastalmaydy, sanadan bastalady. Sondyqtan da halyqta «Ár kәllada bir qiyal» degen mәtel bar. Qantar bizge ne berdi degen súraq bolsa, qantar bizding sanamyzdy oyatty dep aitar edim. Ári halyq ózining birikkeninde ýlken kýsh ekenin kórsetti. Jәne búl eng songhy birigu emes. Kerisinshe, biriguding basy ghana. Sosyn, halyqty kýshpen biyleuge bolmaydy. Búl – aksioma.

2011 jyly Janaózende bolghan jaghday tura osylay qaytalandy. Qarusyz halyqty atqan biylik. Miting arasyna bógde oilylar men jaldamaly saqaldylar kirip ketti. Ókinishke qaray, biylikke jaqyndardyng ishinde radikaldy salafitter jetkilikti. Biz Konstitusiya boyynsha zayyrly memleketpiz dep atalamyz. Al sonda nege diny arnalar kóp? Óitkeni, olardyng da «kryshalary» bar. Búl qandy oqighany úiymdastyrghandardyng ishinde biylikting basyndaghylardyng tuysqandary. Nege bizde óner men sporttaghy jastar ótip ketti? Búny zertteytin, tekseretin sebep-saldaryn anyqtaytyn organdar bar ma? Otyzjylda últtyq iydeologiya bolmady. Tipti, otardaghy qoyda da eshki bolady. Al bizde iydeologiyanyng aty bar da, zaty joq. «Núr Otan» partiyasy kimge kerek? Qúr bos jelbuaz sóz. Biz ata-babamyzdyng mynjyldyq salt-dәstýrimen etene qabysqan músylmanshylyqty ústanghan, obal men imandy qasterlegen halyqpyz. Zayyrly memleketpiz deymiz. Al bizde diny arnalar kóp, olardyng sany kóbeydi. Ony úiymdastyrghandar biylikting basynda otyrghan tuystary. Óner, sport, bәri dinge ótip ketken.

— Nelikten bolmys-bitimi erkindik sýigish, adamsýigish, obal men sauapty qaster tútqan, peyili taza, aqniyet, bauyrmal qazaq últtyq tól dýniyetanymyn mensinbey, basqa bolyp ózgerdi? Músylmanshylyq, qúdaygha jat isten, jamanshylyqtan bezu sayraghan tilde emes, darhan jýrekte, kisilik is-әrekette jәne adaldyqta boluy kerek qoy?

– Bizde últtyq iydeologiya bolmady. Aldymen, iydeologiya boluy kerek. Áli kýnge iydeologiya joq. Bayaghyda jonghar shapqynshylyghynyng qyrghynynan qazaq halqyn aman alyp qalghan el qorghau, otandy sýng degen iydeologiya bolatyn. Tughan elge, jerge degen asqan sýiispenshilik joq. Yaghni, patriotizmnen adamyz. Al býgin she? Auylda da, qalada da jastar qanghyp jýr. Nege? Óitkeni, júmys joq. Júmys bolmaghan son, kedeyshilik, qaryz, kredit kóbeydi. Al kredit degenimiz ol qúldyqtyng bir týri.  Ásirese, qalada nashaqorlyq, jezókshelik órship túr. Jap-jas qyzdar tәnin satady. Amalsyzdan… Al osy mәseleni kim zerttepti, kim oilapty? Bile bilgen adamgha búl da memleketting dәrmensizdigi.  Halyqqa degen jan ashymaushylyq, kózboyaushylyqtyng saldary.

Qay salada da jastardyng dinge kirui qynjyltady. Basqa oblystardy aitpaghanda, elordadaghy teatr akterlarynyng 90 payyzy dinge ketken. Sportta da sol. Bizge qaraghanda, Ózbekstan zayyrly memleket. Din biznesining arqasynda, bayyghan óner men aitys ókilderining esimin qazir bәri biledi. Jasyryn eshtene joq. Olar jastardy tartty. Qazirgi qazaqtyng 30-40 jas aralyghyndaghylar radikalidy dinde, búl týbi bolashaqqa shabylatyn baltamen ten. Múnymen biz zayyrly memleket qúra almaymyz. Bizde bala tәrbiyesi mektepten bastalady emes pe? Al jalpy tәrbie ol ýshtaghan. Ata-ana tәrbiyesi, mektep tәrbiyesi, kóshe tәrbiyesi. Kóshe tәrbiyesi qazir ýstemdik alyp túrghan kez. Qazir bizde qazaq tilin bilmeydi dep aighaylap jatamyz. Búnyng da sebep-saldary osy kózboyaushylyqtan tuady.  Mektepte pәnderdi oquy mýmkin. Al biraq adamy qasiyetterdi kim beredi? Kisilik, syilastyq, adamgershilik, mahabbat sekildi qay múghalim aitypty? Men búl súraqqa jauap bere almaymyn. Óitkeni, biz otyz jylda jastardy tozdyrdyq, ruhyn әlsirettik. Almatynyng sauda oryndaryndaghy dýkenderdi talan-tarajgha salghan tonaushylar óz jastarymyz sol jastarymyzdan shyqqan joq pa? Búl da júmyssyzdyqtyng saldary. Biraq osynday qiyn kýnderde 14 oblysta sanauly ghana әkimder halyqpen birge boldy. Ásirese, Manghystau oblysynyng әkimi. Sol sebepti, Manghystau oblysynda birde-bir tereze synghan joq. Áleumettik jelilerde de әrtýrli taqyrypqa jazghan adamdar kóbeydi. Búl populizm bar degen týsinikti bildiredi. Shyn jany ashyghandar da jetkilikti. Sol sebepti, qazir  biz jartylay ghana shara jasap jatyrmyz.

Búl qantar tragediyasy osydan ýsh jyl búryn shyryldap otqa janghan bes balanyng kóz jasy bolar dep te oilaymyn. Sol sebepti, bau-baqshadaghy aram shópti tamyrymen júlu kerek. Áytpese, qaytadan qaulap ósedi. Sonda ghana baqsha tazarady. Biraq biz әli jaltaqtap otyrmyz. Búl úzaqqa barmaydy. Endi qalay ómir sýremiz? Qayda baramyz? Jana Qazaqstan bolsa, elding sayasy әleuetin oilaytyn sayasatkerler qayda? Eger biz Jana Qazaqstan jasaytyn bolsaq, shetke ketken ólsheusiz mol aqshany ghana qaytarmay, altyn basty myqty adamdardy qaytaruymyz kerek. Imanghaly Tasmaghambetov, Núrjan Súhbanberdiyn, Ghalymjan Jaqiyanov, Múhtar Jәkishev, Serik Ahmetov, Ákejan Qajygeldindi nege shaqyrmasqa? Olarda tәjiriybe bar. Olardan endi memleket payda kórmese, ziyan kórmes edi. «Arqada qys jayly bolsa, arqar auyp nesi bar» demekshi, olardyng barlyghy búrynghy biylikting sayasy qúrbandary. Keshegi qaraly qantarda biz tek ólgen, sheyit bolghan qúrbandardy aitamyz. Al sayasy qúrbandar bizde qanshama. Ol tek bir Allagha ayan.

— Odan keyin de qazaqtyng jas balalary tosyn órtten, kedeyshilikten, qarausyzdyqtan qaza tapty. Biz nelikten balalaryn qorghay almaytyn beyqam, enjar halyqqa ainaldyq? 

— Biz Tәuelsizdik alghaly ónerdi órkendetken joqpyz. 29 jylda Astanada qazaq drama teatry salyndy. Men Qaliybek Quanyshbaev atyndaghy qazaq akademiyalyq muzykalyq drama teatrynyng alghashqy iydeyasynan bastap, irgetasy qalanyp, salynyp bitkenge deyin basy-qasynda týgel boldym. Minezim sol kezdegi ministrge únamaghan boluy kerek, bәri dayar bolghanda, meni júmystan ketirdi. Abay satirasyndaghy «Kýshtilerim sóz aitsa, Bas iyzeymin shybyndap» demekshi, olardyng barlyghy, osy jaltang filosofiyany algha tartyp otyrdy. Ásirese, osy salada kadrlardyng jii auysuy beleng aldy. Qanshama ministr auysty. Ár saladan keldi, mәdeniyetke jany ashityndary biren-saran. Esil-derti әigili dataly kýnderde konsert beru, bir adamnyng kónilinen shyghu boldy. Bizding sýringen jerimiz osy. Astana kýni degen qanday meyram? Túnghysh Preziydentting tughan kýnin toylau naghyz jaghympazdyq. Búrynghy handarymyz qayda qaldy? Tәuelsizdik tarihy mezetting syiy bolghan joq pa, alyp imperiya ydyrady. Qonaevqa degen alghysymyz sheksiz boluy kerek, al oghan kósheden basqa ne berdik? Daryndylardy elemeu, talantty qyzghanu bizding ishimizdegi eng ýlken dert, egoistik ambisiya, últtyng baghyn ósirmeytin, ruhany әlemdi jegidey jeytin kesapat.

–Mәdeniyet – memlekettik is. Barlyq iri memleketter osy qaghidany tereng ústanyp, odan ólse ainyghan emes. Mәdeniyeti men ónerin, әdebiyetin ózge halyqtargha moyyndatqan últtar sýikimdi ghana emes, jer betindegi eng tandauly elder der em. Tәuelsizdik alghaly bizding el de osy qaghidany ústanghany ras. Biraq ony onynan jýzege asyru jolynda, rasymen bәrin kadrlar, biliktilik, sonyng ishinde, jergilikti kadrlar da sheshedi. Bir oblysta teatr salasynda basshy bolghan jazushynyng maghan aitqany bar: «Ýkimet jyl sayyn mәdeniyetke ýlken qarjy bóledi, biraq ony kóbinese, dúrys iygere almay, jyl sonynda keri qaytarady». Mine, mәsele qayda jatyr?!

– IYdeologiya – ol eng әueli kino, әdebiyet, teatr. Halyq qarjysy bir adamdy dәripteuge ketip, pysyqaylardyng jaghynuymen jelge úshty. Sonday-aq eks-preziydent N.Nazarbaevtyng diktatorlyq jolgha týsuine jaghympazdar men satqyndar aiypty. 1930-shy jyldary Amerikada úly daghdarys bolghanda, Amerikanyng ensesin kótergen kino boldy. Sol sebepti, әdebiyet pen kinony jolgha qoi kerek. Óitkeni, qazir poeziyada qayghyly saryn molaydy. Ótkendi ansau, týnilis, mún, qúsa saryn kóp. Poeziya – halyqtyng barometri. Býkil shygharmashylyq odaqtar týgelge deyin qúrydy. Shalajansar Jazushylar Odaghy ghana qaldy. Biylik tas-talqan etti. Elding bәri sayasattan týnilgen son, balapan basyna, túrymtay túsymen bolyp ketti. Onyng ýstine, elge kovid te ýlken soqqy bolyp tiydi. Halyqty qynaday qyrdy. Medisina salasy jemqorlyqqa bylghandy. Qanshama daryndarymyz medisinanyng әlsizdiginen, beymezgil ajal qúshty. Búl mezet 37 jyldyng basqa varianty boldy. Ókinishti, bir sózben aitqanda, mәdeniyet ministrine jarymay qoydyq. Óz kreslosyn oilaytyn, qara basynyng qamynan aspaytyn adamdar eldik mәdeniyetting damuyna, óse týsuine septigin tiygize me? Oghan óresi de jetpeydi. Mәdeniyet konsepsiyasy jasalghan joq. Sondyqtan ziyaly qauymmen otyryp, mәdeniyet tújyrymyn jasau kerek.

— Býkil Qazaqstan tamyr-tanyssyz, sýiemelsiz kýn kóre almaytyn kiriptarlyqqa dushar boldy deysiz ghoy? Abay: «Ózi zordyng bolady yghy da zor» deydi. Aqyn, qogham qayratkeri Meyirhan Aqdәuletting «Qazaq bireusiz «kisi» bola almaydy» degen yzaly mysqyly bar. Tiregi joq daryndy, bilimdi adamdardyng myna qoghamgha kereksiz bolyp qalghany ókinishti hәm qaterli.

– Bizding halyqtyng sanasy ulandy. Otyzynshy jyldardan da tómen týsip ketti. Darhandyqty, biyik qasiyetterdi joghaltyp aldyq. Telearnalar qiqy-jiqy, haltura. Telearnanyng bәrinde biylikti maqtau, damyghan otyz elding qataryna qosylamyz, dep ótirikti soqty. «Saray aqyndary» deydi ondaylardy. Bir Preziydentting basyn ghana emes, býkil halyqtyng sanasyn ulady, jalghan qúndylyqtardy uaghyzdap, kókeyge sinirdi. Biylikte bolghan bir adal adamdy kórdim, ol – Qonaev. Osynday abyz kisilerdi bizding biylik taptady. Óner әlemi bylghanyp ketti. Kimning tanysy kóp nemese qoldaushysy kýshti, solar ghana kino týsirdi. Tek aqshamen baidyng jolyna týsti. Olar ótirik filimder týsirdi. Býginde «Qazaqfilim» eshkim kirmeytin mekemege ainaldy. Meni auzymdy qu shóppen sýrtti demenizder. El bolghan jerde, er tumay qoymaydy. Bizde qolynan is keletin jastar biylikte barshylyq. Mәselen, Erlan Qarin men Dәuren Abaevty alayyq. Ekeui de jas jigitter, últtyng ruhany úpayyn týgendeydi degen ýmitim joq emes. Ashat Aymaghambetov, Ashat Oralov, qazirgi deputattar Berik Ábdighaliyev, Qazybek Isa, Maqsat Romanqúlov siyaqty azamattargha da kóp ýmit artamyz.

Bizde Últtyq kenes degen bar, ishinde kim bar, kim joq, bilip bolmaydy. Halyqtyng sózin shyryldap aitatyn eshkimdi kórip túrghan joqpyn. Sol sebepti, biylikke bylghanbaghan taza adamdar kerek. Qazirgi ýkimetke ýlken jýk týsti. Ekonomikany da, halyqtyng ensesin de qatar kóteruimiz qajet. Ol  ýshin myqty túlghalar kerek. Imanghaly tәrizdi túlghalar kóshede shashylyp jatqan joq. Shynghys Aytmatov pen Qaltay Múhamedjanovtyng «Kóktóbedegi kezdesu» atty dramasynda: «Mәngi talas, mәngi dau. Qan sasyghan soghysta da sol súrau – Qaytkende adam qalady adam bolyp? Jaudan qashyp jasyghanda, sol súrau Qaytkende adam qalady adam bolyp? –  Jaudy jenip tasyghanda, sol súrau  – Qaytkende adam qalady adam bolyp?» demeushi me edi?!

— Talghat agha, qanday shygharmashylyq iydeyalarynyz bar?

– Kino bastayyn dep otyrmyn. Týsiru júmystary elde jәne Belarussiya Respublikasynda bolady. Atauy – «Qara qyz». Soghys kýnderindegi qazaq qyzdarynyng erligi. Qazir óner toqyrau ýstinde. Altynay Asylmúratova men Alan Bóribaev, qazaqsha aitqanda, Tashken kórgen, opera, balet, osy ekeuinen basqasy ruhany daghdarys ýstinde. Eger osy zamanghy últtyq dramaturgiyanyng nyshany da bolmasa, dangharaday teatr salghannan ne payda? Eng negizgi kedergi zamanauy dramaturgiya men piesa jazatyn dramaturgter joq. Balalar dramaturgiyasy nólding qasy. Yaghni, biz bolashaghymyzdy oilamaymyz. Sondyqtan da balalar Yutub pen Tiyk-tokta otyrady. Ol ne jarytyp tәrbie beredi. Balalar әdebiyetin ósiru kerek. Bilim ministri Ashat Aymaghambetov biraz júmys istep jatyr. Oghan da kýnshilder jol bergisi joq. Búrynghy pysyqay ministr ýsh tilde oqytam dep halyqty aqymaq qyldy. Óner adamyna degen shynayy qamqorlyq joq. Oljas Sýleymenov aitpaqshy, bizdi jaulaghan «serosti», sauatsyzdyq, talghamsyzdyq, ekijýzdilik basym bolyp túr. Qúdaydyng bir aty – halyq. Halyqty aldaugha bolady, biraq mәngi alday almaysyn. Biz – 30 jylda ne salyp ýirendik? Tek meshitter, bazarlar, qaptaghan toyhanalar, sóitip, nesie alyp bekerge shashyludy tyya almadyq. Tym qúrysa, otandyq shúlyqty da shyghara almadyq qoy. Búryn tekstili fabrikalary qanday edi. Jau shapqanday qyldyq. Auyldy qaytadan qalpyna keltiru ýshin – 50 jyl ketedi. Áleumettik jaghdaydy týzemesek opyq jeymiz. Dihan, malshygha jaghday jasamay, eshtene ózgermeydi. Qanshama zauyttar ashyldy, bәri kózboyaushylyq. Qanshama qarjy jelge úshty. «Balyq basynan shiriydi» demekshi, shiykizatymyz su tegin syrtqa ketip jatyr. Búl bolashaq buyn úrpaqtarymyzdyng baylyghyn úrlau, keleshekke jasalghan qylmys bolyp sanalady. Biraq qylmys erte me, kesh pe ashylady. Sondyqtan qazirden bastap, aiypty jandar ýrim-bútaghyna deyin jauap berui tiyis.

— Ángimenizge raqmet! Shygharmashylyghynyzgha sәttilik tileymin.

Súhbattasqan Aygýl Kemelbaeva

Derekkózi: «Jas Alash» gazeti

Abai.kz