Almaty dýbәralardyng ordasyna ainaldy

«Qazaq әdebiyeti» gazetining oqyrmany Beszәkir Qúralbaev aghamyz redaksiyagha habarlasyp, jón súrasqan son: «Qazaq jazushylary qayda qarap otyr?», – degen súraqty tótesinen qoydy. Qapelimde ne derimizdi bilmedik. – «Jolyghayyq. Sonda týsinesing ne aitpaghymdy», – dedi әngimeni úzartpay.

№62 Shona Smahanúly atyndaghy mektep

Shonanyn jolyn jalghar eshkim joq pa?

Qantardyng ortasy bolatyn. Eldegi kýrdeli shaqtyng ekpini sayabyrsyghanymen, júrt kónilinen kirbin, kýdik, uayym tarqamaghan. Áli de sol kepten tolyq arylghan joqpyz. Uәde boyynsha aghamyzdyng júmys ornyna bardyq. Amandyq-saulyqtan son, taghy da búrynghy súraghyn qaytalady.
– Qazaq jazushylary qayda qarap otyr?! Týsinsem búiyrmasyn. El ózining ziyaly qauymyna senedi. Bizdi bastasa, jol kórsetse, elimizde bolyp jatqan bassyzdyqtargha toqtau salsa dep oilaydy. Ziyaly dese, elding oiyna aldymen qalamgerler oralady. Sózge toqtaytyn halyq edik qoy. Keshegi qyrghynda júrtshylyq eshkimdi tyndamady. Tyndaghysy kelmedi. Óitkeni, eshkimge senbeydi. Ziyalylarymyzdyng el aldynda bedeli qalmaghan. Sonyng kesiri…

Beszәkir Qúralbaev

Oqyrman qauym búl kisi kim boldy eken dep oilaytyn shyghar. Injener-tehnolog Beszәkir Qúralbaev úzaq jyldar boyy Almaty auyr mashina jasau zauytynda enbek etip, qarapayym júmysshydan zauyt diyrektorynyng orynbasarlyghyna deyin kóterilgen. Egemendik alghan song «Tóre» atty jeke kompaniya ashyp, jýzdegen adamdy júmyspen qamtyghan. Elimizding týkpir-týkpirinde kýrdeli injenerlik júmystardy qolgha alyp, bәrin abyroymen atqarghan. Sonyng biri – eng alghashqy taligo-vagondaryn Almatyda qúrastyrghan Beszәkir aghamyzdyng zauyty bolatyn. Almaty oblysy Enbekshiqazaq audanynan Tóre auylyn qúryp, sheteldegi qandastarymyzdy kóshirip әkelip, 64 otbasyn baspanamen, júmyspen qamtyghan mesenat­tardyng biri.

– Sen mening ne aitpaghymdy týsinip otyrghan joqsyng ghoy, iyә? – deydi Bekeng azdan son. Jýzinde әldebir uayym bar. – Keshegi qyrghynnyng sebebi kóp qoy. Sonyng birin aitayyn. Almaty – dýbәra júrtshylyqtyng ordasyna ainaldy. Elding ne istep, ne qoyyp, qalay kýn kórip jatqanyn eshkim bilmeydi… Ruhaniy-mәdeny birtútastyq joq. Ásirese, tili men dili, dini bútarlanyp ketken. Meni bilim salasyndaghy jaghday qatty tolghandyrady. Qolyma týsken aqparat boyynsha, býgingi kýni Almatyda 202 mektep bar eken. Sonyng 60-y ­qazaq mektebi. Týsinesing be, bar-joghy alpys. 90-day orys mektebi, 50-ge juyq aralas mektep bar eken. Áriyne, búl naqty aqparat bolmauy mýmkin. Ózing anyqtarsyn. Tәuelsizdikting 30 jylyn ótkizdik. Erkindik tanyn atyrghan Almatydaghy jaghday osy. Almaty qazaqylanbasa, elimizding әr týkpirinen kóship kelgenderdi ógeysitip, óz tilinde qarsy almasa, bilim salasyndaghy últsyzdandyru toqtamasa, biz eshqashan onalmaymyz. Bylyqtyng kóbi osy aralas mektep degennen shyghyp jatyr. Aralas mektep ne ýshin kerek? Odan bilim alghan balalar ne orys, ne qazaq emes, dýbәra bolyp shyghady. Ruhy, tәrbiyesi, mәdeniyeti jarmaq sekildi bútarlanyp túrady. Eluden artyq aralas mektepti ne qazaq, ne orys mektebi etip qayta qúru kerek. Qazaq mektepterining kóbi qalanyng shetki audandarynda. Bala syimaydy. Oqushy kóp, Shanyraqtaghy bir mektepte 30-dan kóp 1-synyp ashylghanyn oqyghan shygharsyzdar. Onday jaghdayda bilim sapasy qaydan bolsyn?! Sondyqtan ata-analar amalsyz balalaryn orys nemese aralas mektepke beruge mәjbýr. Maghan qazaq mektebi alys әri bala kóp bolghandyqtan, balalaryn orys mektebine bergenin talay tanystarym aitty. Olardiki syltau emes. Eger ýiining irgesinde qazaq mektebi bolsa, olar balalaryn sýirelep orys mektebine barmas edi. Memlekettik tildi túghyryna qondyru ýshin aralas mektepterdi jabu kerek!

Beszәkir myrza búdan keyingi әngimesin әriden tolghady. 1986 jyldyng mamyr aiynda belgili qalamger, satirik Shona Smahanúly eldi jinap, ýidi-ýidi aralap: «Almatyda jalghyz qazaq mektebi bar. Búl – qazaq halqyna jasalghan qiyanat» dep bastama kóterip, Almaty qalasynan qazaq mektebin ashudy qolgha alady. Sol kezde Almaty auyr mashina jasau zauytynyng injeneri bolyp qyzmet etip jýrgen Beszәkir Qúralbaev aghamyz dosy, jurnalist Qúdiyarbek Aghybaevtyng aituymen Shona Smahanúlymen tanysady. Suretshi Qalqaman Tileuhanov, jurnalist Batyrhan Dәrimbet, әdebiyettanushy-ghalym Edil Túrsynov qatarly belsendi top tize qosyp, kýn-týn demey júrtshylyqty ýgitteydi. Sol jyly kýzde Tóle by kóshesining boyyndaghy Tastaq bazarynyng manynan №62 mektepti qazaq mektebi etip qúrady.

– Qazaq mektebin qúru ýshin qaladaghy qazaq otbasylaryn, bazarlardy, adam kóp jinalatyn jerlerdi aralap, qol jinap, birigip júmys istedik. Keybir ata-analar bizding uәjimizdi tyndap, enbegimizdi qoldap, kózderine jas aldy. Endi keybiri «búl bastamadan týk shyqpaydy, qazaq mektebinde bilim bolmaydy, onyng keregi joq» dep qarsy shyqty. «Últshyl» dep syrtymyzdan ósektegender de tabyldy. Biraq bizdi qoldaghandar kóp edi. Tipti qysqa uaqyttyng ishinde bir mektepke syimaytyn myndaghan bala tizimdeldi. Aqyry tamyz aiynda №62 mektep bizge berildi. Búl mektepte eki auysymmen 400-dey bala oqydy. Ata-analar «Bizding balalarymyz oqy almay ma?» dep renishterin bildirip, jylap-syqtaghanyn kórdik. Kýzden bastap óz balalarymyzdy sol mektepke auystyrdyq. Mektepting qúral-jabdyghyn ózimiz jasadyq. Ýiden parta, oryndyq tasydyq. Mektepting alghashqy 24 týlegi týgeldey oqugha týsti. Onyng tórteui keyin «Bolashaq» stiypendiyasynyng iyegeri atandy. Biz osylay «qazaq mektebinde bilim bolmaydy» degenderding sózin naqty nәtiyjemen joqqa shyghardyq. Almatydaghy qazaq mektebining kóbengi osylay bastalyp edi. Sodan beri 35 jyl ótti. Almatyda qazaq mektebi әli az. Aralas mektepterdi qazaq mektebi etip ózgertuge eshkim qarsy bolmaydy. Tek niyet kerek. Myna jýrisimiz Shona Smahanúlynyng ruhynan úyat! Qazaq qalamgerlerining ishinen Shona aghamyzdyng isin jalghastyrar eshkim joq degenge sengim kelmeydi. Til ýshin shyryldap jýrgen azamattar kóp. Solar eng aldymen osy mәseleni qolgha alsa, biz kómektesuge әzirmiz. Óz basym halyq aldynda bedeli zor, auzy dualy Dulat Isabekov, Smaghúl Elubay sekildi aghalaryma senemin. Mening oiymdy qoldap, elge ýn tastar degen ýmitim zor. Qazir Almaty qalasynyng әkimi bolyp Erbolat Dosaev keldi. Júrt aldyndaghy bedelin tikteuding amaly – aralas mektepterdi qazaq mektebine ainaldyru ekenin ol da týsinui kerek. «Qazaq әdebiyeti» gazeti arqyly qalamgerler men ziyaly qauymgha әri barsha júrtshylyqqa «Aralas mektepti jabayyq» degen úsynys aitqym keledi. 30 jyl qazaq tilin Memlekettik til ete almauymyzdyng sebebi – enjarlyghymyz, boykýiezdigimiz. Sonyng zardabyn qantarda tarttyq. Endi kesheuildetsek, bәrinen kesh qalamyz, – dep ayaqtady sózin Beszәkir aghamyz.

Ayta keteyik, 1991 jyly Almatyda qazaq mektepterin ashugha úiytqy bolghan әri osy mektepting ashyluyna tikeley ózi bastamashy bolghan №62 mektepke satira sarbazy Shona Smahanúlynyng aty berildi.

STATISTIKALYQ MÁLIMET

Redaksiya qalalyq Bilim basqarmasyna arnayy súraq jiberip, statistikalyq mәlimetter aldy. Qantardaghy oqigha kezinde qalalyq әkimshilikte ornalasqan Bilim basqarmasynyng kompiuterleri órtenip ketkendikten, keybir mәlimetter (orys mektepterinde qansha qazaq balasy oqidy, olardyng jas ereksheligi qanday?) tolyq emes ekenin eskertti.
Qalada 207 memlekettik jәne 88 jekemenshik mektep bar. Qazaq mektebi – 70, orys mektebi – 64, úighyr mektebi – 3. Aralas mektepting sany – 70.
Osy mektepterde 300 mynnan astam bala bilim alady.

ARALAS MEKTEP BOLMYSYMYZGhA QARSY

Dulat ISABEKOV, jazushy:

- Aralas mektepti bitirgen adamdardyng sanasy da «aralas» bolady. Olardyng qay topqa jatatynyn bilmeysin. Búl kәdimgi morginaldar siyaqty bolyp shyghuy mýmkin. Sodan qorqamyn. Aralas mektepti ne ýshin salyp jatyrmyz? Mektepke bólinetin qarjynyng azdyghynan ba, әlde múnyng ar jaghynda týstiktegi kórshining mýddesine «qoljaulyq» sayasat bar ma? Meninshe, bar siyaqty. Qazaq, orys mektepterin jeke-jeke asha bersin, biraq aralas qylu bizding bolmysymyzgha mýlde qarsy.
Qazaq mektebin bitirip shyqqan balalardyng últyna, tiline, diline kózqarasy aralas mektepte oqyghan balalargha qaraghanda basqasha bolady. Óitkeni, olar – qay qyzmette otyrsa da, qazaq tilinde oilanady, sol tilde týs kóredi, qazaqtyng qamyna, bolashaghyna esh uaqytta bey-jay qaray almaydy.

Memleketting qarjysy qansha mektep salamyn dese de jetedi. Bayaghyda Darigha Nazarbaeva Shymkentke baryp: «Sizder balany kóp tuasyzdar, biz mektep salyp ýlgermey jatyrmyz… Sharshadyq», – dep aitypty. Búl ne sandyraq ózi? Búl – «dýbәrә mekteptin» nәtiyjesi. Men 2014 jyly Angliyada «Ókpek jolaushyny» qoyyp,­ premieradan song «BBC» telearnasynan efirge shyghatyn boldym. Barsam, ol jerde Týrikmen, Ózbek, Tәjik, Qyrghyz sekildi Orta Aziyanyng barlyq elining jeke redaksiyasy bar. Qazaqstannyng ghana redaksiyasy joq. «Nege?» dep súrap edim, «Darigha Nazarbaeva kelip: «Bizge bólek redaksiyanyng keregi joq, shtatqa aqsha bólip qaytemiz, Reseymen birge bolamyz», – dedi. Sol ýshin Qazaq redaksiyasyn qysqarttyq», – dep shyndaryn aitty. Sondaghy bóletini 3-4 adamnyng jalaqysy emes pe? Búl qyruar qarjyny talap ete me? Sodan song amal joq Qyrghyz redaksiyasynda súhbat berdim. Osyndaydy boldyrmas ýshin Qazaqstanda aralas mektepti toqtatuymyz kerek. On mektep ashylsa, balalardyng tandauy boyynsha qazaq yaky orys mektebi bolsyn. Balalar ózderi tandaydy. Biraq qazaq tiline kóbirek kónil bólu kerek. Orys mektepterinde qazaq tili jýrdim-bardym emes, kәdimgidey «pәn», «til» retinde ótilui tiyis. Qazir orys mektepterinde qazaq tili pәninen «bes» alyp kelgen orystyng balalary eki sózding basyn qúrap aita almaydy. Al biz nemisshe oqysaq nemisshe, aghylshynsha oqysaq aghylshynsha sayraymyz. Osynyng bәrin toqtatuymyz kerek. Men aralas mektepke týbegeyli qarsymyn!

KELER ÚRPAQ QOR BOLMASYN

- Almaty qalasynda aralas mektep kóp. Al aralas mektepti bitirgen balalar orystildi bolyp jatyr. Búl sózimiz dәleldeudi qajet etpeydi: barynyzdar, kórinizder, sóilesinizder.

Almaty – ókinishke qaray, orystildi qala. Sýiikti qalamyzdy túrghyndarynyng bәri memlekettik tildi erkin mengergen shahargha ainaldyru mýmkin bolmay keledi. Sol ýshin qanshama mektep ashyldy. Bizding oqushy kezimizde 12 qazaq mektebi ghana bar edi, qazir olardyng sany alpysqa jetip jyghylady. Olardyng qaysysyna barsanyz da, balalardyng dәlizde oryssha sóilesetinine kuә bolasyz. Nege? Óitkeni, mektep jasyndaghy jetkinshekter ýiinde de, aulada da oryssha sóilesudi qalyptastyrghan. Sondyqtan mektepte de әdetin ýzbey oryssha sóilesedi.

«Úyadan qanat qaqqan son» qazaq tilin úmyta bastaydy. Oryssha sóilep, is-qaghazdardy orys tilinde jazady. Maghan aralas mektep qazaq tiline qarsy praktikalyq ortalyq sekildi seziledi. Yaghni, bala ne qazaqshany, ne orysshany tolyq bilmeydi, eki tilding arasynda dýbәra bolyp qalady. Búl jalghyz – mening pikirim emes, býkil qazaq ziyalylarynyng oiy.

Sondyqtan keler úrpaq óz tilin bilmey qor bola ma dep alandaymyz. Qoryta ait­qanda, aralas mektepterdi azaytyp nemese týgelimen qazaq mektepterine auystyratyn kez keldi. Búl – uaqyt talaby.

P.S. Búl taqy­rypty aldaghy uaqytta da jalghastyryp, ziyaly qauym ókilderining pikirin ýzbey beretin bolamyz. El Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyn, Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetovtyn, Almaty qalasynyng әkimi Erbolat Dosaevtyng nazary auyp, ziyaly qauym kótergen mәselege bey-jay qaramaydy degen oidamyz.

Toqtarәli Tanjaryq

Derekkózi: «Qazaq Ádebiyeti» gazeti

Abai.kz