Ahmet Baytúrsynúly qogham, ghylym jәne mәdeniyetting órkendeui jazu arqyly iske asatynyn jaqsy týsindi. Ghalym sauatsyzdyqty jong ýshin әrip, oqulyq mәselesi kezek kýttirmeytin mәsele ekenin bilip, 1910 jyldan bastap arab jazuynyng qazaq tili ýshin qolayly emes jaqtaryn týzep, ony tilding dybystyq erekshelikterine say etip, últtyq әlipby týzedi. Sóitip,  H ghasyrdan beri ózgerissiz qoldanyp kelgen parsy-arab jazuynyng tiyimdi-tiyimsiz tústaryn  otyryp, qazaq tilining tól dybystaryna ghana tәn 28 әripten túratyn әlipby qúrastyrdy. Jana әlipby 1912 jyldan bastap qoldanysqa endi. Sol әlipby negizinde túnghysh «Oqu qúraly» oqulyghy jaryqqa shyqty. Búl qazaq halqynyng ruhaniy-mәdeny ómirindegi ýlken janalyq boldy. Óitkeni qazaq balalaryna óz ana tilinde hat tanyp, ana tilinde jazugha jol ashyldy. Býginge deyingi qazaq halqyn sauattandyru jolynda qyruar qyzmet atqardy.

Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng Til tarihy jәne dialektologiya bólimining mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Gýlfar MAMYRBEKOVA ««Baytúrsynúly jazuy» atanghan Ahmet Baytúrsynúly әlipbiyining jaryq kórgenine jýz jyl» atty maqalasynda:  «Oqu qúraly» (Qazaqsha әlippe) atty kitaby alghash ret 1912 jyly Orynborda jaryqqa shyqqanan keyin 1912-1925 jyldar aralyghynda 9 ret qayta basylyp, qazaq qoghamynda úzaq qoldanysta bolghanyn, sonday-aq, «Oqu qúralynyn» (Álippege jalghasy) 2 kitabyn, «Oqu qúralynyn» (Álippege bayanshy) 3 kitabyn, eresekterding sauatyn ashugha arnalghan «Oqu qúraly», «Sauatashqysh»,  metodikalyq qúral «Bayanshy», «Álippe astary», «Jana әlip-bi» atty jana oqulyqtardy, «Til júmsardyn» birinshi bólimin jәne basqa da enbekter jazyp, qazaq mәdeniyeti men aghartuyna tyng salym salghanyn ghylymi, tújyrymdy, naqty jylnamalyq túrghyda dәleldep berdi. Búl túrghyda zertteushiden asyryp eshnәrse aita almaytynymyz anyq.

Búl rette Baytúrsynúly jasaghan tóteshe  (tóte jazu) jobasy tek qazaq halqynyng aghartuy men mәdeniyetinde emes, týrki tekti xalyqtardyng biraz júrtynyng órkeniyetine ólsheusiz yqpal etkeni jayly oy qosqandy jón kórdik. Ásirese, Baytúrsynov әlipbiyining bauyrlas qyrghyz, úighyr aghayyndardyng (arghy-bergi bettegileri de bar) aghartushylyq tarihy men arghy bettegi (Qytaydaghy) qazaqtardyng mәdeniyeti men órkeniyetin órletuge airyqsha әser etkeni jayly aita ketken abzal.  Shyn mәninde HH ghasyrdyng basynda qyrghyz bauyrlarymyzdyng aghartushylyq úmtylysyna Ahmet Baytúrsynovtyng «Qazaq әlippesin» ýlgi ete otyryp jazghan Ishanәli Arabaevtyng «Qyrghyz әlippesi» jana serpilis әkelgendigi anyq. Býginde  qyrghyz aghartushylyghynyng úshar basynda I. Arabaev, Q. Tynystanov, K. Yudahin túrghanyn zertteushilerding bәri qúrmetpen ataydy. Sonyng ishinde Ishanәli Arabaevtyng qyrghyz bauyrlardyng sayasiy-әleumettik túrghyda janalyqqa betaluyna ýlken yqpal etumen qatar tughan eli, últynyng mәdeniyeti men aghartushylyghyn jetildiru jolynda  19 kitap jazyp, tynymsyz enbek etti. Qyrghyz baspasózining alghashqy qara shanyraghynyng uyghyn qadap, órkeniyet kóshindegi ózining azamattyq túlghasyn qalyptastyrdy. «Qyrghyz әlippesi» jәne zamandastarymen birge jazghan «Janalyq (ýlkenderge arnalghan әlippe), «Tabighattanu әlippesi» oqulyqtary arqyly qyrghyz aghartuynyng negizin qalady. I. Arabaevtyng qyrghyz halqynyng úly perzentine ainaluyna  – onyng Alash ordanyng mýshesi retinde qoghamdyq-sayasy ómirge belsene aralasyp, últtyq mýdde jolynda ayanbay kýresuding baghdaryn aiqyndaghany týrtki boldy. «Ayqap», «Qazaq» gazetterinde tilshilik ete jýrip, Ahmet Baytúrsynovtyng ónegesinen ýlgi alghanyn atap ótken jón.

Ishanәli Arabaev jәne onyng qyrghyz әlippesi men «Erkin TOO» gazeti

Ishanәli Arabaev 1913-1917 jyldar aralyghynda Ahmet Baytúrsynovtyng redaktorlyghymen shyqqan «Qazaq» gazetining túraqty tilshisilik etken tústa Ahang jasaghan tóte jazumen jazyp, óz atymen, keyde býrkenshik esimmen jariyalaghan kóptegen aqparattyq, tanymdyq dýniyesi mol. Demek, búl onyng qazaqsha tóte jazudy tolyq bilgenin  jәne qazaq emlesining qúpiyasyn jaqsy mengergenin kórsetedi. Búl onyng «qyrghyz әlippesin» jazugha ýlken ghylymy negiz qalap berdi. Osydan-aq, HH ghasyr basyndaghy qyrghyz jazu tәrtibi men qarip reformasyna Alash iydeyasy yaghny "Ahmetting tóteshesi» tereng yqpal etkenin biluge bolady. Sol tústa Qyrghyz Respublikasynda ashylghan bilim beru oryndarynyng bәri de Ishanәli Arabaev qúrastyrghan «Qyrghyz әlippesi», taghy da basqa da aghartushylardyng tóte jazu men jaryq kórgen oqulyqtardy qoldandy. Búl 1929 jyldardaghy kiril әrpine auysqangha deyin jalghasty. Gazet-jurnaldar da tóteshemen shygharylyp túrdy. Mysaly, «Eren TOO» gazetining tóteshe núsqadaghy maqalalaryn oqityn bolsang esh qinalmaysyn, tili qazaqshagha jaqyn әri jatyq. Esesine, qazirgi qyrghyz bauyrlardyng krilshe әrippen jazghan dýniyelerin keybir jaghdayda tolyq týsinbey qalyp jatasyn. Qyrghyzsha jazu әlipbiyin arnayy ýirenip bilmesem de Baytúrsyn tóteshesi negizinde mýdirmey oqy beremin.  Sonymen qatar, Alash qayratkerlerimen birlikte 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisining zardabyn jonggha belsene atsalysty, osy jolda qalyptastyrghan alghabasar kózqarasy Qyrghyz avtonomiyasyn qúru barysyndaghy azamattyghymen sabaqtasyp jatty. Eng qyzyghy, qyrghyz halqynyng úly eposy «Manas» jyry da tóte jazumen hatqa týsip, kirilshemen mashinkada terilgen.

Ábdihalyq ÚIGhYR jәne úighyr husnihaty

Qyrghyz bauyrlarmen qatar úighyr aghayyndardyng da HH ghasyrdyng basyndaghy qoldanghan tóte jazu ýlgisine Ahmet Baytúrsynov jasaghan tóteshe jazu ýlken yqpal etti.   Óitkeni Ahmet Baytúrsynov qazaq әlipbiyin tek qazaq últynyng mýddesi ýshin ghana emes, týrkitildes últtardyng oi-payymyn tútastyratyn asqaq armanyn jýzege asyru maqsatynda jasaghan.

Shyghys Týrkistandaghy úighyr últyna jadittik oqudy jalpylastyrudyng basynda Ábduqadyr damollanyng túratyny anyq.  Ol jas kezinde Mysyr, Stanbúl, Buhara, Tashkentti sharlap bilim alghan. Ábdihalyq Qashqar, Ábdiqalyq damolla degen atpen Qazan qalasynda shyghatyn «Shora» jurnalynda kóptegen jauynger maqalasy jaryq kórgen. Ókinishke oray, 1924 jyly satqyndyq pen qastandyqtyng qúrbany boldy. Onyng «Shora» jurnalynda basylghan «Jauahidyl hehan» atty poeziyalyq enbegi, Qazan, Tashkent baspalarynda basylghan «Islam ghibadattary», «Qiraghat», «Morfologiya-Sintaksiys», «Ádebiyet kilti», «Jas ónerderge nasihat» atty enbekteri jadittik oqudyng taraluyna negiz qalap berdi. Onyng shәkirtteri keyin 1933 jyldary «Sәbit Damollany qoldady» degen syltaumen qudalanyp, 16 shәkirti óltirilgen, qalghany jansaughalap jan-jaqqa qashyp qútyldy. Sol shәkirtterding biri – aghartushy, aqyn Ábdihalyq Úighyr bolatyn.

Úighyr tóte jazuynyng negizin salushy aqyn, aghartushy  Ábdihalyq Úighyr jas kezinde Tashkent, Qazan, Mәskeu, sonymen qatar, ómirining 2-3 jylyn Qazaq AKSR-da ótkizip, Semeyde oqyghan. Alashordashylardyng alghabasar aghartushylyq iydeyasymen susyndaghan. Ahmet Baytúrsynúlyn ústaz retinde qabyldap, Myrjaqyp Dulatúlymen etene jaqyn, syrlas dos bolghan. Keyin eline qaytqannan keyin Túrpanda mektep ashyp, bala oqytyp, Ahmet Baytúrsynovtyng tóteshe jazu ýlgisi boyynsha jana úighyr emlesin jasaugha kýsh saldy. Mirjaqyp Dulatovtyng «Oyan, qazaq» kitabyna eliktep  "Oyan, úighyr" atty óleng jazdy. Mine, osylay tughan jerine aghartushylyq pen janartushylyqtyng izin saldy. Ókinishke oray, otyz neshe jasynda satqyndyq pen qastandyqtyng qúrbany bolmaghanda Ábdihalyq Úighyrdyng óz tughan últyna qosar ýlesi kóp edi. Biraq Ábdihalyq engizip, keyingiler jetildirgen  úighyr tóte jazuy kýni býginge deyin qoldanystan shyqqan joq. Ábdihalyq Úighyrmen qatar sol tústa Almaty, Shelek, Jarkentte oqyp, Qúlja, Shәueshek qalalarynda ashylghan úighyrsha oqytatyn bilim ordalarynda ústazdyq etken úighyr ziyalylary da Baytúrsynov jazuyn ýlgi etip, ózderining til-jazuyn bayytyp otyrdy.  Sol jazumen oqushylar bilim alady, gazet-jurnaldar shygharylady. Qysqasy, keyingi bir ghasyrda úighyr últynyng ókilderi mәdeniyet, órkeniyet, aghartushylyq, últtyq tútastyq, taghy da basqa salada jetken jetistigin Ábdihalyq Úighyrdan bóle qaraugha bolmaydy. Al Ábdihalyq Úighyrdyng úighyr tóte jazuyn jasaugha Ahmet Baytúrsynovtyng yqpaly bolghanyn eskersek, Ahang bauyrlas úighyr últynyng da aghartushysy esebinde baghalanatyny anyq. Ayta keterligi,  Ahmet Baytúrsynov 1912 jyly qalyptastyrghan tóteshe jazudy 28 dybystyq tanbamen túraqtandyrdy. Osy tústa meyli Ishanәli Arabaevtyng «Qyrghyz әlipbesi», Ábdiqadyr Úighyr engizgen  úighyr tóte jazuy bolsyn, 24 dybys, 4 qosymsha, jalpy 28 tanbadan aspaytynyn aita ketken jón. Búl Ahmetting jazu ýlgisi.

1918 jylghy Shәueshek qúryltayy. Internetten alyndy

Býginde әleumettik jelilerdi jii jariyalanyp túratyn tómendegi suretti kóziqaraqty kóp júrt biledi. Búl suret 1918 jyly 24 sәuirde Axmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Rayymjan Mәrsekov, Sadyq Amanjolov, Q. Sýleymenov bastaghan 5 kisilik delegasiya Shәueshek qalasyna kelip, Semey qalasynan osynda qonys audarghan kópes Ramazan Shәnshiyevting ýiinde qazaqtyng Tarbaghatay ónirindegi atqaminer ziyalylarymen kezdesu ótkizip, kishi qúryltay ashqanynyng dәleli jәne aqyn Áset Naymanbaev túlghasyn dәleldeytin birden-bir estelik retinde joghary baghalanady. Surette kópshilikke úsynghan Niykәr BAFINA әjey bolatyn. Suret alghash "Qazaq әdebiyeti" gazetining 1990 jylghy 18 mamyrda Niykәr apamyzdyng "Asyl aghalardy suretke kim týsirdi?" atty maqalasy arqyly júrtqa jetti (tolyq bayany sonda). «Osy jolghy qúryltayda alashtyqtar men arghy bettegi qazaq atqaminerleri men ziyalylary qanday mәseleni talqylady? Nendey qarar qabyldandy?» degen mәselege әli kýnge tolyqqandy jauap berilmey keledi.

Bizding payymymyzsha, osy qúryltayda Alash avtonomiyasy mәselesimen qatar sol tústa eng ótkir bolyp túrghan әlipby mәselesi de aitylghan boluy mýmkin. Óitkeni, dәl sol tústa qazaq qoghamynda: «Ahmetting tóteshesin qoldanu kerek pe, әlde latyn grafikasyna kóshu kerek pe?» degen tartys ushyghyp túrghan mezgili edi. «Abay» jurnalynyng 1918 jylghy  8 sanynda «Qazir eki nәrse kerek?» atty maqala basylghan. Onyng úzyn-yrghasy Iliyas pen Múhtardyng arasyndaghy tóte jәne latyn әlipbiyin qoldanudaghy pikirtalasy ózek bolghan. Múnda Iliyas Ahmetúly  arab әlipbiyin qoldasa, Múhtar birden latynshagha kóshu mәselesin kóteredi. Osyghan qatysty oilaryn ekeui de «Abay» jurnalyna jariyalap, kópting talqysyna úsynady. Al araaghayyndyq tanytqan Bilәl Sýleev «Abay» jurnalynyng 1918 jylghy №12 nómirinde jurnal redaksiyasy atynan Iliyas pen Múhtardy yntymaqqa shaqyryp, hat jazady. Búl sol tústaghy әlippe aitystyng bir dәleli ghana. Alayda búl jyldary Ahmet Baytúrsynov bastaghan alashtyqtar tóte jazudy saqtap qaldy.

Osy tústa arghy bettegi qazaqtardyng arasynda jadittik bilim beruden tóteshe jazu ýlgisine auysudyng ólara shaghy bolatyn. Al Ahmet Baytúrsynovtyng tóteshesin qytaydaghy qazaqtar arasyna eng alghash ýiretken aghartushy Qalimolla Bektorlin bolatyn. Ótken ghasyrdyng aldynghy shiyreginde Qalimolla Bektorlinning atsalysuymen  Satybaldy Núrbekúly ashqan Kýnestegi mektepte tóte jazu boyynsha janasha bilim beru ýderisi bastaldy. Qalimolla Bektorlin sol tústa Qazaqstannyng orta bilim beru mekemelerinde qoldanylghan oqulyqtar boyynsha oqulyq qúrastyryp, óz betinshe janasha bilim beruding jolyn qalyptastyrdy. Al 1918 jylghy Shәueshek qúryltayynan keyin arghy bettegi qazaqtardyng aghartushylyghynda tóte jazu jappay qoldanyla bastady. Osy jyldary Altaydyng Qyran boyynda ashylghan medresede «Imanshart», «Áptiyek» qatarly diny jәne tóte jazu boyynsha dayyndalghan «Múghalym aual (Ghylymnyng tórkini)», «Múghalym sәny (ghylymnyng aqyry)» qatarly pәny bilimder oqytylsa, Tarbaghataydaghy «Turan» mektebinde tóte jazumen shyqqan oqulyqtar qoldanyla bastady.

Qalimolla Bektorlinnen keyin Baytúrsynov jazuyn arghy betke jalpylastyrghannyng biri Meyirman Ermektasov. Iliyas Jansýgirovting «Tilshi» gazetining 1924 jyly 24 sәuirdegi №106 sanynda basylghan «Emle jayynda» atty maqalasynda Meyirman Ermektasovtyng qazaq emlesi jayly jasaghan izdenisteri turaly jazady. Onyng bәrin keltiruding keregi joq. Búl Meyirman Ermektasov qazaq emlesin Ahmetten keyin jetildirgen ziyalylardyng biri ekendigin aiqyndaydy. Alayda búl armanyn Qazaqstanda emes, Qytaydaghy qazaqtar arasynda jýzege asyrdy. 1930 jyldary Meyirman Ermektasov arghy betke ótkennen keyin Jabyqbay Búlghynshyúlynyng yqylasyna bólenip, ózining jobasy boyynsha 1932 jyly qazaq balalaryna janasha bilim beretin Jabyqbay mektebin ashady. Búl oqu ornynda Baytúrsynov jazuymen jazylghan oqulyqtar qoldynylady.

Meyirman Ermektasov jәne qoljazbasy men qytaydaghy qazaqtardyng tóte jazu núsqasy

1934 jyly Ýrimjide Shynjang ólkelik ókimetining birinshi qúryltayy shaqyryldy. Sol qúryltayda jer-jerden janasha oqu oryndaryn qúru turaly bastama kóterilip, izinshe Qúlja qalasynan qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymyn qúru isin qolgha alu úigharyldy. Nәtiyjesinde  1935 jyly Qúlja qalasynda «Qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymy» qúryldy. Saylau arqyly úiymnyng tóraghasy Maqsút Sasanov, orynbasarlary Jabyqbay aqalaqshy, Kenjebek aqalaqshy, Aytmambet mampang (qyrghyz), bas hatshy Seyitjan Jaynaqov, kómekshi hatshy Asqar Talasbaev, úiymdastyru bólimining bastyghy Dәuletkeldi Qúsbolatúly, oqu-aghartu bólimining bastyghy Dәuletkeldi Jaypaqúly, qazyna bólimning bastyghy Isa tóre, oiyn-sauyq, mәdeniyet isterining bastyghy Tanjaryq Joldyúly men Shayahmetter boldy. 1935 jyly qazaq-qyrghyz aghartu úiymynyng úiymdastyruymen Qúlja audanynyng Túrasu jaylauynda ashylghan bastauysh mektep múghalimder dayarlau kursyna Meyirman Ermektasov pen Týrkiyada oqyp, Europa elderining ónegesin qabyldaghan Ábdiqadyr әpendi Qasymúly sabaq beredi. Búl tús Meyirman Ermektasovtyng Baytúrsynov jazuyn ýiretuge ýlken oray boldy.

Jalpy, 1934 jylghy derek boyynsha arghy bettegi Ile aimaghynda 38, Tarbaghatay aimaghynda 15, Altay aimaghynda 26, jalpy 79 bastauysh mektep ashylyp, tóte jazu boyynsha janasha bilim berdi. Al 1937 jylgha kelgende Qúljada qúrylghan qazaq-qyrghyz mәdeny aghartu úiymynyng yqpalymen qúrylghan mektep sany 275-ke jetken. Al 1944 jyly Ýkimetting qoldauymen qúrylghan mektepterde 14563, halyqtyq mektepterde 3189, úiymdar qúrghan oqu oryndarynda 14980, jalpy, 32783 oqushy tóte jazu boyynsha sol tústaghy ghylymnyng týrin oqugha mýmkindik aldy. Sonday-aq, talantty jastardy Tashkent, Almaty, Semey qalalaryndaghy joghary oqu ornyna jiberip, elderine qaytqan song bilim beru salasynda enbek etuge mýmkindik berildi. Osy tústa ary bettegi mektepterding oqu qúraldary 1956 jylgha deyin Qazaqstanda tóteshe basylghan oqulyqtardy qoldanyp kelgenin qosa keteyik.

Ókinishke oray, ótken ghasyrdyng alghashqy shiyreginde baspaónerining bolmauy arghy bettegi qazaqtardyng janasha bilim beruge kóp kedergi jasady. Osy qiynshylyqty sheshu ýshin Tarbaghataydaghy «Turan» mektebining oqushylary 1920 jyldardyng ortasynda Qazan qalasynan tasbaspa qúral-jabdyqtaryn әkelip, tóte jazumen alghashqy oqulyqtar shyghara bastady. Osy baspanyng kómegimen Niyaz Sqaqaidyng bastamasymen «Bizding ýn» atty úighyrsha-qazaqsha gazet shyqty. Shaghantoghaydaghy mәmbet elining ýkirdayy Núrtaza Shalghynbaev bastaghan qazaq ziyalylary atalghan gazetke maqala jazyp, alghabasar iydeyasyn ýgittedi. Keyin qazaq-qyrghyz aghartu úiymy qúrylghan song Qazaqstannan arghy betke ótken ziyalylardyng kómegimen baspa isi de barynsha damydy. Nәtiyjesinde, 1934 jyly Tarbaghatayda, 1935 jyly Ile men Altayda, 1936 jyly Ýrimji qalasynda qazaq tilinde gazet-jurnaldar shyqty. Olardyng taralymy artyp, oqyrmany da kóbeyedi. Býgingi tanda arghy bette Ahmet Baytúrsynovtyng tóte jazu núsqasy boyynsha qazaq tilinde birneshe baspa kitap shygharsa, gazet-jurnaldar aqparat taratady, orta bilim beretin mektepterding oqulyqtary, is qaghazdary jәne mekemelerding  hat-qatynas qaghazdary shygharylady.

Osy tústa myna bir jaydy da nazargha ile ketken jón. Álippe aitys (tóteshe men latynsha) 1928 jyly taghy da ushyqty. 1927 jyly Ókimetting jana әlippe komiyteti qúrastyryp, Qyzylorda qalasynda basyp taratqan «Álippe aitys» atty kitapty onyng jalpy barysy bayandalady. Búl shayqasta latyn grafikasyn qoldaytyndar jeniske jetip, 1929 jyldan bastap Kenes odaghy qúramyndaghy týrkitildes últtar jappay latynshagha, 1940 jyldary kirilshege auystyryldy. Ondaghy týpkilikti maqsat – keleshek úrpaqqa Alash iydeyasyn jetkizbeu sayasaty edi. Áriyne, Kenes odaghy búl oiyn óz aumaghynda jýzege asyrghanymen Qytaydaghy qazaqtar bir ghasyr boyyna qansha qughyn-sýrgin, azap-ashy kýn kórse de, 1918 jylghy Shәueshek qúryltayyndaghy uәdesine adal bolyp, bar kýsh-jigerimen tótesheni saqtap, býginge jetkizdi. Býginde әlemdegi 35 elde qazaqtar túrady. Alayda, Amerika men Europa qazaqtary latynsha, TMD elderinde kirilshe jazu núsqasy qoldanylady. Al Qytaydaghy qazaqtar ghana Ahang jasap bergen tóte jazugha әli de adaldyq tanytyp keledi.

Qaribi arap jazu degeni bolmasa, tóteshe jazudyn  ishki ruxy Týrki órkeniyetinin, qazaq ruhaniyatynyng túnghan ýni. Sondyqtan arghy bettegi qazaqtar Ahmet Baytúrsynovtyng tóte jazuyna adaldyq etumen birge qazaqtyng bay mәdeniyetin, salt-dәstýrin, әdet-ghúrpy, shúrayly tilin saqtap qaldy. Áriyne, búl qazaq halqynyng tazalyghy men arlylyghynyng kórinisi desek te, oghan kýsh pen jiger bergen tóte jazudyng da qúdireti edi.

Qajet Andas,

ólketanushy, zertteushi.

Jalghasy bar.

Abai.kz