Adam – qoghamynyng ainasy, óz zamanynyng tuyndysy. Jer betinde adamzat balasy payda bolghaly san myndaghan ghasyrlar ótti. Ár ghasyrdyng óz tarihy, tarihyn jasaushy túlghasy boldy. Onday túlghalardyng órkeniyet pen mәdeniyetting әr salasynda ózindik izi qalghan. Tipti, әr zamannyng óz túlghasy bar desek artyq aitpaymyz. Zamanynyng túlghasy bola bilgender turaly aitqanda, Qazaqa handyghynyng negizin qalaushy Jәnibek pen Kereydi, Qasym, Esim, Tәuke, Abylay handardy, Búqar, Atamberdi jyraulardy, Abaydy eske alamyz. Bertin kele qazaq ghylymyn asqaqtatqan Qanysh Sәtbaevtarday alyptardy auzymyzdy toltyryp ataymyz. Qazirgi zamannyng túlghalary kimder? Qogham qayratkerleri kóp-aq. Al biregeyi sanauly. Qazaq eli óz tәuelsizdigin jariyalap, jeke memleket bolyp qúrylghan tústan bastau alsaq, qogham, memleket dengeyinde, әdebiyet sahnasynda ózindik biyik bolmysy bar Sherhan Múrtazany elding azamaty dep aita alamyz. Onyng taghdyry, qyzmeti turaly kóp tolghanugha bolady. Ásirese, Abayday alyptyng «qara sózderi» dengeyine kóterile bilgen «Bir kem dýniye» filosofiyalyq shygharmasynyng әr bóligi bir auqymdy taqyryptyng ózegi ekeni anyq.  

Abay - qazaq jazba әdebiyetinin, qazaq filosofiyasynyng biyik shynyna shyqqan ghúlama. Ony ómir, qorshaghan dýniye, tabighat, bolmys syry, olardyng zandylyqtary kóp tolghandyryp, dýnie syryna boylap, ózin mazalaghan saualdargha jauap tabugha tyrysqan. Men kimmin? Adam ómirinining týpki mәni nede? Adamnyng imany, hayuannan artyqshylyghy turaly, jan men tәnning aiyrmasy, jan azyghy turaly tereninen boylap, qalam tartty. Abay әrkimdi de tolghandyratyn tereng syrly súraqtargha jauap izdey otyryp, qazaq dalasyna pәlsapalyq maghynasy tereng shygharmalardy qaldyrdy. Onda adam balasynyng ómir sýru maqsatyn, sol múratyna jetu jolyn, әlemdegi bolmystyng mәni men ózindik ishki baylanysty, jalpy zandylyqtaryn aiqyndady. Kemeldenu, jetilu – adam ómirining maqsaty ekenin aitty. Ol – ruhany jetilu, yaghny jandy jetildiru dep kórsetti. Múny Abay ataqty kórkemdik, әleumettik-gumanistik jәne dinge kózqarastary tereng bilingen enbegi «qara sózderi» arqyly jetkize bildi. Abaydyng qara sózderi (Ghaqliya) - úly aqynnyng sóz ónerindegi kórkemdik kuatyn, filosofiyasyndaghy danalyq dýniyetanymyn daralap kórsetetin klassikalyq stilide jazylghan prozalyq shygharmasy. Jalpy sany qyryq bes bólek shygharmadan túratyn Abaydyng kara sózderi taqyryby jaghynan bir baghytta jazylmaghan, әr aluan. Jazylu kólemi de shaghyn, mazmúny jaghynan ózgeshe auqymdy shygharmalar. Abaydyng kara sózderi sonday-aq jalpy adamzat balasyna ortaq asyl sózge ainaldy. Abaydyng qara sózderinen keyin múnday filosofiyalyq mazmúndaghy úqsastyghy bar, qazaq halqynda keninen tanylyp, qazaqtyng sózine ainalghan Sherhan Múrtazanyng «Bir kem dýniyesi». Qazaqtyng sanasyn, janyn oyatugha baghyttalghan búl shygharma aragha ghasyr salyp, qazaq filosofiyasynyng janasha әdeby ýlgisin janartty.

Ádebiyet te, filosofiyalyq tújyrym da, tarih ta adamnyng ómirlik tәjiriybesimen jazylady. Ár adam óz bolmysyna qaray dýniyeni tanyp, qabyldaydy. Abay da, Sherhan da óz últynyng adal perzentteri. Tegi túghyrly elding azamattary boldy. Ádildik ýshin, adamgershilik ýshin ghúmyr keshti.

Aumaly-tókpeli zamanda el taghdyry jayynda qolyna qalam ústap, qansha beynetti enbek etse de sharshamay, kerisinshe tughan eli, qazaq últy aldyndaghy perzenttik paryzy eki túlghanyng da boyyn jigerlendirip, kýsh bergen. Sonyng mazmúndyq ýndestigi Abay men Sherhannyng oi-tolghamdyq shygharmalarynan kórinis tapty.

2008-2010 jyldary jaryq kórgen Sherhan Múrtazanyng «Bir kem dýniyesindegi» aitaryn qysqa da núsqa týiip, tújyrymdap aitu, jalpylyqqa boy aldyrmay, naqtylyqqa iyek artu, dәleldi  mysaldargha jýginu, key tústarda óz pikirin, kózqarasy men kónil-kýiin tanytyp otyruy qalamger jetistigi.

«Bir kem dýniyeden» abyzgha ainalghan qayratkerdin  ókinishi  basym, armany kóp ekenin angharamyz. Armansyz ómir joq. Al ókinish? Qalamgerding ózegin órtegen  jeke bastyn, ýy arasynyng sypsyny emes, halyqtyn, eldin, últtyng basyndaghy kelensizdikter.

Últy ýshin tolghanyp, eli ýshin alandau Sherhan Múrtaza qanyna singen qasterli qasiyet.  Shygharmanyng әrbir qayyrymyn «Bir kem dýniye...», «Orny tolmas orasan obal dýniye...», «Imansyz jauyz zaman, zalym dýniye» dep tolghana ayaqtalyp jatuy da osydan bolar. Búl týiindeme  jalpy kitaptyng kompozisiyalyq tútastyghyn qamtamasyz etip túrghany anyq. Birden bayqalar mazmún terendigi men osy bir jinaqylyq, әserli tilmen qysqa qayyryp, dóp aitu osy oitolghaudyng oqyrman sýisiner  ereksheligi.

Búl turaly әdebiyetshi, ghalym S.Qúlbaraqov «Ghibratty ghúmyrdyng tolghamdary» atty maqalasynda bylay deydi: «Bir kem dýniye...» Atam qazaqtyng myna jalghannyng jeke pende ýshin qas qaghymday ótkinshiligine, al Jaratqan Ie Allataghalanyn, onyng jaratqan tabighattyn, Jer-Ana besiktin, uaqyttyng mәngiligine qarap aitqan ghajayyp mәndi sózi bolsa kerek deymin. Býgingi tilmen órnektesek, filosofiyalyq kategoriya, danyshpandyq ólshem bolsa kerek dep shamalaymyn...».

Adam dýnie esigin ashqaly «qajet» degen sózben ghúmyr keshedi. Biraq әrkimning «qajeti» әrtýrli. Qazirge zamannyng «qajeti» toyymsyz, ashkóz dýniyege ainalghanyn, onyng ózi týkke túrghysyz ekenin Sherhan bir ghana Ámir Temir turaly mysalymen keltiripti. «Jarty dýniyeni jaulaghan Ámir Temirding ózi meyirimge múqtaj. Bir kem dýniye...» - deydi avtor. Shyn mәninde zattyq qúnylyqtar, taq, ataq, danq, barlyghy da adamdyq meyirim, adamgershilik, iman aldynda týkke túrghysyz. Tipti, әleumettik jelige jariyalaghan Sherhannyng búl shygharmasynyng ishinde eng kóp halyq yqylasyna bólengen әngimesi de osy Ámir Temir turasynda edi. Búdan barsha jer basyp jýrgen adamzat balasy әli de meyirimge, imangha mútaj ekenin angharamyz.

Qalamger oiyna oralghan ókinishterding birin sen búrynan biler bolsan, endi birin tipti bilmeytin bolyp shyghasyn. Osy kezde oipyrmay  «Bir kem dýniyeni»  esti úrpaq ókilderi qolyna alyp jete týsine oqyp, terennen oilanyp, әriden tolghanyp, agha úrpaq aitqan, agha buyn tolghanghan osy bir orny tolmas ókinishterding týzeluine qajymay, talmay esh ayanbay qyzmet eter me eken degen oigha qalasyn. Sh.Múrtazanyng osy enbekti jazudaghy aldyna qoyghan maqsatynyng ózi – bolashaq jastargha oy salu, tarihta ótken kelensizdikterden aulaq bolugha  ýgitteu. Halqymyzgha tәn jaybasarlyqpen qamsyzdyqqa salyp «Qanaty býtin súnqar joq, túyaghy býtin túlpar joq, orny bar onalar» dep birimizdi-birimiz arqagha qaghyp júbatyp, qazaqtyng qanyna singen kendigine salyp, týbinde bir jóndeler dep otyrghan myna bizge degen oiqozghau. Bayqap baqsanyz, Sherhan Múrtazanyn  tabandy da, quatty oi-tolghamdary osyghan jeteleydi.

Sherhan Múrtazanyng «Bir kem dýniyesi...» arman men saghynyshqa toly, asyl aghalarymen jýzdesken ótken kýnderin saghyna eske alyp, qysqa qayyrymmen aldynghy buyn aghalardyng jarqyn beynesin kóz aldyna surettep beredi. Qazaq degen halyq ýshin auyr bolghan, qan qaqsatqan keshegi zamannyng qayghy múnyn bolashaq jas úrpaq jadynan shygharmay este ústasyn, úmytpasyn, últyma ýlgi, sabaq bolsyn dep zaryn aitady. Ólim jútqan asyl túlghalaryn izdeydi, dúgha oqyp, eng sonynda bas iyetin oryndy da qimaghan  totalitarlyq jýiening qanypezer sayasatyna kýiinedi. «Bir kem dýniyeni» qolgha alghan kez-kelgen oqyrman myna ómirdin  sonshalyqty aumaly-tókpeliligin jan dýniyesimen sezinip, tereng úghynady. Eng bastysy - Tәuelsizdikke  qol jetkizgen býgingi qazaq elinin, úlanghayyr jerining bolashaq úrpaqtardyng moyynyna artqan batpan-batpan, auyr amanatyn úghynasyn.

«Jetpisten astym, endi deputat bolmaymyn» degen Sh.Múrtaza: «... Mening júmysym -  jalghyzdyng júmysy. Qaruym – qalam. Órisim - qaghaz»,- dep  ózining songhy jyldardaghy  hal-ahualynan habar berdi. Tәuelsizdik alghan Qazaqstan jerining iyesimiz degen qazaqtyng kelensiz, sheshilmegen mәselesi qyruar ekendigin kórip, bilip otyryp ol  bir kýnin oisyz, bir týnin úiqysyz tynysh ótkizui mýmkin emes. Sanannyng týkpirinen oryn alghan oy ishte ólmeui qajet. Sol oidyng jemisi de osy «bir kem dýniye».

Sherhan ózining «bir kem dýniyesi» turasynda bylay deydi: «Sen keshe «Bir tang dýniye» degendi aityp qaldyn. Oilanatyn-aq nәrse. Mening «Bir kem dýniyem» jalpy filosofiyalyq tolghamdar ghoy. Sóitse de men filosof emespin. Biraq, filosof halyqtyng úlymyn... Payymdap qarasang qazaq halqy kim degende: «Filosof!» - deu kerek. Filosofiya bizding últtyq bolmysymyz...».

Shyn mәninde, Sherhan búl shygharmada ótken tarihtyng ókinishin, tәuelsizdik jyldarynda boy aldyrghan qatelikterdi, qordalanyp kele jatqan mәseleler men últtyq mýddeni, ruhany bolmysty kóteru mәseleleri, әsirese, ana tili turaly kóp oy tolghapty. Búl oy tolghaular bir kýnning tuyndysy emes ekeni anyq. Talay jylghy tauqymetting jangha batqan jýgi. Sherhannyng qoyyn dәpteri kóp bolghan eken. Sonyng ber-ekeui kózime týsti. 1987-1992 jylghy jazbalarynda kórgen-bilgenin, ol boyynsha qorytqan oiyn sonda jazyp qoyghan. Keybir taqyryp etip jazghandaryn osy «Bir kem dýniyeden» de oqydym. Odan týietinimiz, búl da Sherhannyng ómir iyirimderin qorytyndylauy, Abaydyng qara sózi syndy úrpaqqa jazghan amanaty, ósiyeti.

Nazym Qojamjarova,

Sherhan Múrtaza atyndaghy
Ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyn
bólim mengerushisi

Abai.kz