«Ólip keteyin, Súltan, әrtissin!»

әigili Qojabergen Qadyrovtyng sózi

Amanjan  keshe halyq qalaulysy edi. Elding sózin mәjilisting minberinen aqyryp aitpaq ýshin Alash jolyn «qughan» «Aq jol» partiyasynyng atynan deputat bolyp edi. Aghasy Bergey Atyraudy ashsa - alaqanynda, júmsa - júdyryghynda ústaghan әmbege mәlim әkim edi. Sәulebay shaldyng qos qúlynynyng dәureni jýrip, dýrkirep túrghan. Búlargha bir zaual keledi degenge ol kezde júrt senbeytin. Aslannyng alpys kýn baptap biylikke qosqan arghymaqtary ghoy, osynyng bәri Aslannyng arqasy deytin.

Aspan shayday ashyq. Kýn jyly, qonyr kýz edi. Ayaq astynan dýnie shyr ainaldy. Bergeydi әkim degen atynan aiyryldy. Ile Amanjannyng da halyqtyng qalaulysy emes ekenin saylaushylary bilip qaldy.  «Aq jol» attay qalap deputat qylghan Amanjan «moralidyq-etikalyq kózqaras pen qoghamdyq rezonanstyng tuuynan» deputat bola almaymyn dep ótinish jazypty». Qaytsin endi...

«Ólip keteyin, Súltan, әrtissin!»

әigili Qojabergen Qadyrovtyng sózi

Amanjan  keshe halyq qalaulysy edi. Elding sózin mәjilisting minberinen aqyryp aitpaq ýshin Alash jolyn «qughan» «Aq jol» partiyasynyng atynan deputat bolyp edi. Aghasy Bergey Atyraudy ashsa - alaqanynda, júmsa - júdyryghynda ústaghan әmbege mәlim әkim edi. Sәulebay shaldyng qos qúlynynyng dәureni jýrip, dýrkirep túrghan. Búlargha bir zaual keledi degenge ol kezde júrt senbeytin. Aslannyng alpys kýn baptap biylikke qosqan arghymaqtary ghoy, osynyng bәri Aslannyng arqasy deytin.

Aspan shayday ashyq. Kýn jyly, qonyr kýz edi. Ayaq astynan dýnie shyr ainaldy. Bergeydi әkim degen atynan aiyryldy. Ile Amanjannyng da halyqtyng qalaulysy emes ekenin saylaushylary bilip qaldy.  «Aq jol» attay qalap deputat qylghan Amanjan «moralidyq-etikalyq kózqaras pen qoghamdyq rezonanstyng tuuynan» deputat bola almaymyn dep ótinish jazypty». Qaytsin endi...

Bú qalay boldy dep kózdi-ashyp júmghansha aghayyndy qonyrqaz kózden ghayyp bolypty. Sóitsek, Amanjan ay qarap jýrmepti. Atyrau oblystyq sottyng mәlimetine qarasaq, búrynghy deputatqa 2008 jyly «qúrylys kompaniyasynan alayaqtyq jolmen toghyz pәter alyp, zandy túlghagha 200 mln tenge somasynda materialdyq zardap keltirgen» degen aiyp taghylyp, tútqyndaugha rúqsat berilipti. Al, Amanjan joq. Aydyn-kýnning amanynda býtin bir memleketting qúqyq qorghaushylaryn adastyryp ketipti.

«Aq jol» partiyasynyng mýshesi Amanjan myrza alayaq bolghanda, aghasy Bergeyding de basynan baghy tayyp túr. Atyraudyng әkimi bolu auyr júmys - halyqqa qyzmet etemin dep jýrip Bergey densaulyghyna dúrystap qaray almay aqyry «densaulyghynyng jaghdayyna baylanysty qyzmetinen bosatylghan edi». Bergey týsti degendi esty sala bizding asa qyraghy, zandy әntek búzghandardyng ózin bayqap qalatyn prokuratura tekseris jasap, tenge emes, tiyn jymqyrghandardyng jaghasynan ala týsetin qarjy polisiyasy «iri kólemde oblys budjetining qarjysyn jymqyru faktileri boyynsha birqatar qylmystyq is qozghaghan». Endi qolgha týsting be, bәlem dep, qarasa, Sәulebay shaldyng qasqyr úldary mandaylary jarqyrap tayyp túrypty. Ekeuining qazir qay jerdi panalap, ne iship, ne jep, qalay kýneltip jýrgenderinen jan balasynyng habary joq. Qayda jýrse aman jýrsin! Tek tughan el men tughan jerdi saghynyp ishqúsa bolyp ketpese eken dep júrt otyr, ishten tynyp...

Tughan el demekshi, shyqqan qyz shiyden ary degendey jyraqta jýrgen jalghyz qyz bar edi. Hrapunovtyng eteginen ústap, elden bezip ketken. Aqsha jýzi albyrap, eki kózi móldirep Shveysariyada jýr eken dep estushi ek, mine, bizding qyran kóz, iyisshil, qybyr etkendi qalt jibermeytin, qúryghy úzyn qarjy polisiyasy Lәilә hanymgha halyqaralyq izdeu jariyalap kep jiberdi. Izdeu jariyalaytyny -  bizding qyz tórkinin tyqyrlap, taqyrgha otyrghyzyp kete jazdapty. Búl turasynda Qarjy polisiyasynyng resmy ókili Múrat Júmanbay bylay deydi:

- 1997 men 2007 jyldar aralyghynda Hrapunov Almaty qalasynyng jәne Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi bolghan kezde ózining júbayy Hrapunovamen birge qozghalmaytyn mýlik obektilerin memlekettik menshikten zansyz alyp, ony zandastyru, satu jәne alynghan aqshalay qarajatty Qazaqstan Respublikasynan tysqary shygharumen ainalysqan úiymdasqan qylmystyq top qúryp, onyng qyzmetin basqarghandyghy anyqtaldy.

«Úiymdasqan qylmystyq top qúryp, onyng qyzmetin basqarghan» Lәilәning boyynda jaugershilik zamanda azamatpen birge shayqasqa týsken er qyzdardyng sarqynshaghy qalghan ba dep qaldyq.

O, Lәilә, seni izdep jatyr. Bergeyding qayda ekeni belgisiz. Amanjannan adasyp qaldyq.

«Abai.kz»