Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4377 2 pikir 5 Qazan, 2012 saghat 06:50

Qúdiyar Bilәl. Jaratylys mәni: Jaratushy - әruaq

«Alla bar, odan basqa tәnir joq, Múhammed Onyng elshisi, әri qúly» dep kәlima-shahadat aitqan adamdy biz músylman deymiz. Alayda sol músylmannyn, Payghambarymyz hadiysinde aitylghanynday, 73 topqa bólinip, sonyng tek bireui ghana tura jol tauyp, qalghan 72-sining tozaqqa týsetindigine jete mәn bere bermeymiz. Bolmasa sol 72 toptaghylar da namaz oqyp, oraza ústap, zeketin berip, qajylyqqa baryp bir Allagha ghana syiynyp, qúlshylyq qylghan kәnigi músylmandar. Olardy salafi, uahaby demey-aq kәdimgi siz ben biz siyaqty músylmandar dep qabyldasaq, sonda olarda Allagha jaqpaytynday qanday kinәrat bar? Álde músylman boludyng búdan basqa biz bilmeytin joly bar ma? Namaz oqyghandar da, qúran jattaghandar da, meshitten shyqpay, kýndiz-týni ghibadat jasaghandar da tozaqqa baratyn bolsa, onda tozaqqa barmay qalmaytyn adam bolmaytyn shyghar, sirә. Senbeuge... Payghambar hadiysin joqqa shygharghan eshkim joq әzirge. Sonda kәkir nede? Aytylar әngimeni osy saual tónireginde órbiteyik.

«Alla bar, odan basqa tәnir joq, Múhammed Onyng elshisi, әri qúly» dep kәlima-shahadat aitqan adamdy biz músylman deymiz. Alayda sol músylmannyn, Payghambarymyz hadiysinde aitylghanynday, 73 topqa bólinip, sonyng tek bireui ghana tura jol tauyp, qalghan 72-sining tozaqqa týsetindigine jete mәn bere bermeymiz. Bolmasa sol 72 toptaghylar da namaz oqyp, oraza ústap, zeketin berip, qajylyqqa baryp bir Allagha ghana syiynyp, qúlshylyq qylghan kәnigi músylmandar. Olardy salafi, uahaby demey-aq kәdimgi siz ben biz siyaqty músylmandar dep qabyldasaq, sonda olarda Allagha jaqpaytynday qanday kinәrat bar? Álde músylman boludyng búdan basqa biz bilmeytin joly bar ma? Namaz oqyghandar da, qúran jattaghandar da, meshitten shyqpay, kýndiz-týni ghibadat jasaghandar da tozaqqa baratyn bolsa, onda tozaqqa barmay qalmaytyn adam bolmaytyn shyghar, sirә. Senbeuge... Payghambar hadiysin joqqa shygharghan eshkim joq әzirge. Sonda kәkir nede? Aytylar әngimeni osy saual tónireginde órbiteyik.

Áueli kәlima-shahadattyng alghashqy jolyna mәn bereyik. Ol - Alla bar, odan basqa tәnir joq. Dúrys. Alla bar. Bar ekendigine sendik. Biraq kórgenimiz joq. Bizge qaraghanda bilimdi din ghúlamalary da Allany kórmegen tәrizdi. Solar aitqan son, onyng ýstine ata-babamyz músylman bolghan song biz de «Allanyng bar ekendigine sendik» dep iman keltirgen bolyp jatyrmyz. Keybireulerimiz sol senimmen namaz oqyp, oraza tútyp, diny ghúrypty kәdimgidey-aq ústana bastadyq. Bir qyzyghy, dinge jaqynday týsken sayyn Allany izdeuge onsha qúlyq tanyta qoymadyq. Tipti Allanyng qay jerde ekendigine de bas qatyrmaytyn boldyq. Onyng ýstine Allany izdegenderdin, taptyq degenderding de jauabyna kónil kónshimeydi. Bireuler Allany abstraktili týrde týsindiredi, ekinshileri - gharyshta, ýshinshileri - jýrekte degendi aitady. Al qalyng kópshilik qoldaryn kókke qarap jayady. Búl - Alla jogharyda degen úghymgha jeteleydi. «Alla bar ma, bar. Boldy. Basqagha bas qatyrma» deytinder de az emes. Eger Alla turaly osynday týsinik-senimdi qanaghat tútsaq, sonda kәmil músylman bolamyz ba? «Iya» dey salu onay. Sebebi, bizde búdan basqa senim de, úghym da joq. Áytse de Allanyng qayda ekendigin taba qoymaghandyghymyz eshkimge de qúpiya emes. Endeshe bargha qanaghat dep, jogharyda aitylghan senim men úghymdy tarqatyp kórelik.

Áuelgi aitpaghymyz, myna bizdi qorshap túrghan barsha әlem Allanyng bar ekendigin aiqyndap túr. Eger Alla bolmasa... Osy jerden dogharayyq. Dúrys. Alla bar. Ony dәleldeuding qajeti joq. Endeshe Allanyng qayda ekendigine oiysayyq. Alla - gharyshta. Kókte. Demek gharysh, kók, mynau on segiz myng ghalam, Alla boluy mýmkin biz atyn bilmeytin taghy birdenke, sol siyaqty sheksizdikke ie momynnyng jýregi Alladan búryn payda bolghan ba? Eger solay desek, onda «Alla bar, odan basqa tәnir joq» degen kuәlik sózimiz qayda qalady?

Osy jerden sheginis jasap, әngimemizdi qaytadan basynan bastayyq. Sonymen, Alla bar. Biz soghan ilanayyq. Búl ilanudyng búrynghy ilanudan ózgesheligi - biz sanamyzgha «Alladan basqa eshtene joq» degen úghymdy qalyptastyrayyq. Úghynyqtylyq ýshin «Bar» degen sózding mәnin týsinip alayyq. Mәselen bólmede aua bar. Aua bólmening barlyq jerinde bar. Endi biz auany temir siyaqty tútas zat dep qabyldayyq. Demek ol bólme bos emes. Onda «temir aua» bar. Kelesi týsinik. Bar nәrse tek sol «temir aua». Onyng aldy da, arty da, tóbesi de, tómengi jaghy da sheksiz. Ol «temir auanyn» ainalasynda bos qalghan quys ta joq. Bar nәrse tek «temir aua» ghana. Mine, osy «bargha» iynening úshyn batyra alamyz ba? Áriyne, joq. Biz «bar» dep Allany tap osylaysha týsinemiz. Ol «barda» Alladan basqa eshnәrse joq. Boluy mýmkin de emes. Sebebi, basqa bos jer joq. Bar jerding bәrinde Alla bar. Alla kez kelgen nәrse ishine enip kete beretin aua tәrizdi emes. Ol biz mysal ýshin aitqan temirge de kelmeydi. Biraq Alla zattyq sipatqa iye. Ol «sipatta» jer elementterining bir de bireui joq. Sondyqtan biz Ony beyneley almaymyz. Alayda bizding adamdyq bolmysymyz - Allanyng esim sipattarynyng «mikrokóshirmesi». «Mikrokóshirmesi» degen úghymgha da týsinik qajet. Ol turaly sәl keyindeu toqtalamyz. Eger biz Allanyng bar ekendigin tap osylay qabylday alsaq, onda myna әlemde Allanyng joq ekendigine kózimiz jetedi. Óitkeni Alla bar boluy ýshin ózge nәrseler joq boluy kerek. Biz ózimizdi, ainalamyzdaghy bizge kórinetin, kórinbeytin zattardy joq dep qabyldaghannyng ózinde de ol jerde Allanyng boluy mýmkin emes. Sebebi, Alla - mekensizde. Sondyqtan Alla ana jerde, joq, myna jerde dep oidan meken jasaudyng ózi kýpirlik bolady. Al myna meken... Ol endi jaratylys. Biz de sonyng ishindemiz. Gәp Allanyng emes, bizding qayda ekendigimizde. Sonymen biz qaydamyz?

Kәlima-shahadattyng ekinshi jolyna nazar audarayyq. Ol - Múhammed Onyng elshisi, әri qúly. Elshining mәni - ókil. Qúl - qaltyqsyz qyzmetker. Demek Múhammed Allanyng ókili, әri qaltyqsyz qyzmetkeri. Qaltyqsyz qyzmet degenimiz bizding úghymymyzdaghy tabighy zandylyq. Myna ómirde, tabighatta ózinen-ózi bolyp jatqan siyaqty kórinetin is-әreketting bәri - sol qúldyng qyzmetine kiredi. Al ókildigine kelsek... Áruaq degenimiz sol ókildik. Endi osy aitqandarymyzdy tarqatayyq.

Payghambarymyzdyng «Alla eng әueli mening núrymdy jaratty» degen hadiysi bar. Alladan «Bol!» degen әmir shyqty. Ómirge Onyng elshisi, әri qúly keldi. Ol - Núrmúhammed. Áruaq degenimiz sol. Myna әlemdi, biz biletin, bilmeytin nәrselerding endigi jaratushysy sol - әruaq. Biraq ol jaratularda da Allanyng «Bol!» degen әmiri túrady. Ol әmir bir-aq ret, payghambarymyzdyng núryna berilgen. Sol әmir negizinde qalghan kez-kelgen nәrseni sol núr jaratady. Jaratyp qana qoymaydy, qúldyng qyzmetin de qosa atqarady. Eng basty nәrse, ol núr, yaghny myna әlem qayda jaratylghan? Jauap aiqyn. Joqtyqta, Allanyng qiyalynda jaratylghan. Allanyng ol әlemde bolmaytyndyghy sondyqtan. Myna jaratylghan әlem eki nәrseden, « jәne «-» zaryadtan túrady. Onyng biri - Allanyng әmiri, ekinshisi - payghambarymyzdyng núry. Allasyz quraydyng da synbaytyny, onda da, yaghny kez kelgen nәrsening ishinde, Allanyng әmiri túrady. Allasyz biz kirpigimizdi qaghyp, qasymyzdy kere de almaymyz. Sony bilgen adamdardy músylman deymiz.

Adamnyng jany da Núrmúhammedten, yaghny әruaqtan jaratylghan. Qúran Kәrimde Allanyng «Biz jarattyq» dep kópshe týrde aitatyndyghy sondyqtan. Janda Núrmúhammed, Núrmúhammedte Allanyng esim sipattary men әmiri túratyndyqtan Alla bizge kýre tamyrymyzdan da jaqyn bolady. «Adam Allanyng esim sipattarynyng mikrokóshirmesi» deuimiz soghan baylanysty.  Mine osy jaratylys mәnin úghu ýshin qanshama ghúlamalar jarty jolda qalyp, qanshama úlystar dinnen shyqqan. Hristiandar әruaqty Qúday dep qabyldady. Islam dinining keybir ghúlamalary da әruaq-jaratushyny  Alla dep úghyndy. Áruaqty moyyndamaytyndar Allany myna әlemge aralastyryp jiberdi. Bir qyzyghy, býgingi kýnning zamanauy ghalymdary da әruaqty moyyndap otyr.  Biraq olardyng týsinigindegi әruaq - antimateriya. Qazir olar sol «antimateriya - Qúdaydyn» әlemdi qalay jaratqandyghyna bas qatyruda. Al bizding ata-babalarymyz bolsa, әruaqty «Qúday emes, biraq Qúdaydan bylay da emes» dep týsindi. Aqiqaty da osy týsinik.

Endi 73-ke bólingen músylmandardyng 72-sining nelikten tozaqtyq bolatyndyghyna oiysayyq. Eng basty kinәrat - әlgi 72-ning bәri de myna ómirdi shyn, ózin barmyn dep qabyldaydy. Sondyqtan «men namaz oqydym» degen adam әlgi 72-ning qataryna baryp qosyla beredi.

Úghynyqtylyq ýshin aitayyq. Siz ben biz týs kóremiz. Týsimizde namaz oqydyq delik. Sol namazgha biz iyelik ete alamyz ba? Sol týsimizde oqyghan namazdy maldanyp imandymyz dep aitugha qúqylymyz ba? Eger ony týs desek, onda myna ómirdi «bar» dep oilaghanymyz ghoy. Ne istemek lәzim?

Jauap aiqyn. Biz myna ómirge baylanbaymyz. Men-di Ol-gha ainaldyramyz. Men - joqtyq, Ol - barlyq. Demek, bar - tek Alla. Yaghny namazdy da biz emes, Ol oqidy. Aqyry solay eken. Onda tirshilik etpeymin, ómir sýrmeymin desen, kәpir bolasyn. Ómirge shynayy aralassang - 72-ning qataryna kiresin. Sondyqtan biz myna ómirdi jalghan dep qabyldaghandyqtan, ishine enbeymiz. Mәselen ózimiz ómir sýrip jatqan ómirdi kino delik. Kino kórip otyrghan adam sezimge berilip, kinogha enip ketkeni sonday, ondaghy keyipkerlerding birine ainalyp ketedi. Biz jogharyda tilge tiyek etken 72-ning bәri sonday keyipkerler. Al qoyshy operator ekranda ne bolyp jatsa da  selt etpeydi. Tura jol tapqan 73-shi - osy «qoyshy operator». Myna әlemge Allanyng kózimen qarau kerek degende, biz qaperge «operatordy» aluymyz kerek.

Bizding ata-babalarymyz jaratylys mәnin, yaghny әruaqty úghynyp, barlyq is Alla qalauymen bolatyndyghyn týisingendikten, sóz basyn «Qúday qalasa» dep bastap, myna jalghangha kóz sýzbegen qalyptarynda ómirden ótken. Jalghyz tura joldy tabushylar da solar. Endeshe biz de sol jipten ajyramayyq.

«Abai.kz»

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371