Tónkeris jasamaq bolghandar kimder?
3 209 qylmystyq is, onyng ishinde: 15 – memleketke opasyzdyq jasau, ókilettikterdi asyra paydalanu, biylikti basyp alu isi, 46 - terrorizm aktileri, 94 - adam óltiru isi tergelude.
Talaydy kórgen tarihymyzda 2022 jylghy qantardaghy qandy qasiret býkil elimizdi dýr silkindirdi. Memlekettik tónkeris jasamaq bolghandar óz maqsattaryna jetui ýshin tipti, eng qasiyetti Tәuelsizdigimizding ózin qúrban ete jazdady. Memleketimiz saqtalyp qaldy. Qúdaygha shýkir, biraq, qanshama adamnyng qany tógildi... Peyishte ruhtary shalqyp, imandary salamat bolsyn.
Sondyqtan da, 26 qantarda QR Parlamenti Mәjilisi deputaty Qazybek Isa QR Bas Prokuroryna «Memlekettik tónkeris jasamaq bolghandar týgel anyqtalyp, jauapqa tartyluy tiyis!» atty «Aq jol» partiyasy fraksiyasynyng deputattyq saualyn jariyalaghan edi.
Búl el kýtken, manyzy zor deputattyq saualgha «Aq jol» fraksiyasynyng barlyq 12 mýshesimen birge «Núr Otannyn» 6 deputaty, Halyq partiyasy men Halyq Assambleyasynan bir-bir deputattan, barlyghy 20 deputat, yaghni, parlamenttegi 4 fraksiya ókilderi týgel qoldap, qol qoyghan bolatyn.
Jaqynda osy deputattyq saualgha Bas prokuraturanyng jauaby da keldi. Aldymen resmy jauapty jariyalayyq.
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputattaryna (tizim boyynsha)
Qúrmetti deputattar!
Bas prokuratura Sizderding «qasiretti qantar» oqighasyna qatysty joldaghan deputattyq saualdarynyzdy qarap, kelesini habarlaydy.
Memleket basshysynyng tapsyrmasyna səykes, Bas prokuratura qantar oqighalarynyng sebepteri men mən-jaylaryn anyqtau maqsatynda qylmystyq qúqyq búzushylyqtardyng obektivti tergeluin, azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtary men zandylyqtyng saqtaluyn qadaghalaudy jalghastyruda. Býginde qylmystyq qudalau organdary atalghan oqighagha qatysty 3 209 qylmystyq isti tergep-tekserude (2 740 - ishki ister organdarynyn, 250 - arnayy prokurorlardyn, 200 - Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttiginin, 15 - Últtyq qauipsizdik komiytetinin, 4 - Ekonomikalyq tergeu qyzmetining is jýrgizuinde).
Anyqtama retinde: 1 868 - úrlyq, 94 - adam óltiru, 46 - terrorizm aktileri, 45 - jappay tərtipsizdik, 15 - memleketke opasyzdyq jasau, ókilettikterdi asyra paydalanu, biylikti basyp alu, qalghan 1 141 is- basqa da qylmystyq qúqyq búzushylyq faktileri boyynsha tergep- tekserilude. Barlyghy 1027 kýdikti ústalyp, sot olardyng 915-in qamaugha aldy, 74-ine - ýiqamaq, 10-yna - eshqayda ketpeu jəne tiyisti minez-qúlyq turaly qolhat, 5-euine - jeke kepilgerlik, 13-ine - kepil qoldanyldy, 8-ine qatysty búltartpau sharalary qoldanylmastan bosatyldy (2 búltartpau sharasy sotta qaralu satysynda).
IS «Qadaghalau» 20171213 Prokurorlar ústaugha negizderding bolmauyna baylanysty 103 adamdy uaqytsha ústau izolyatorlarynan bosatty. Memleket basshysynyng tapsyrmasyn oryndau ayasynda auyrlatatyn mən-jaylar bolmaghan kezde, jazany jenildetu baghytynda túraqty júmystar atqaryluda.
Qantar oqighalaryna baylanysty sottar 9 300 əkimshilik isti qarap, olar boyynsha 4 628 adamgha eskertu jasady, 1 243 adamgha aiyppúl saldy, 3 322 adamgha qatysty əkimshilik qamaqqa alu týrindegi əkimshilik jaza qoldandy. Óz kezeginde, prokurorlardyng ótinishhattary boyynsha qamaqqa aludan 1 153 adam bosatyldy, 779 adam boyynsha aiyppúldar eskertulerge auystyryldy. Eskiru merzimining ótuine baylanysty 2 169 adam qamaqtan bosatyldy. Sotqa jetkizbey jəne sottarda 765 əkimshilik is toqtatyldy. 2 Qazirgi uaqytta əkimshilik qamaqqa alynghan adamdar joq. Qylmystyq ister boyynsha qamaugha alynghandar arasynan 157 adamgha qatysty búltartpau sharalary (34 - ýiqamaqqa, 109 - eshqayda ketpeu jəne tiyisti minez qúlyq turaly qolhatqa, 8 - kəmeletke tolmaghan adamdy qarauda ústaugha beruge, 2 - kepilge, 4 - jeke kepilgerlikke) ózgertildi.
Sonymen birge tergeudegi zansyz əreketter turaly shaghymdardy erekshe baqylaugha alyp, tekserudemiz. 2022 jylghy 23 aqpangha prokuraturagha tergep-tekseruding tyiym salynghan ədisteri, biylikti jəne lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu turaly 252 shaghym týsti. Prokuratura organdary atalghan sanattaghy 53 qylmystyq isti tirkedi, al qalghan 144 isti basqa qylmystyq qudalau organdary bastaghan (olardyng ishin de Atyrau qalasyndaghy «Dinamo» sport keshenindegi ústalghandardy úryp soghu, ýtikti paydalanu, sonday-aq qúqyq qorghau organdarynyng ghimarattaryna jetkizilgen adamdardyng qaza bolu faktileri boyynsha ister). Búl ister obektivtilikti qamtamasyz etu ýshin Sybaylas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke jəne arnayy prokurorlargha tapsyryldy.
Árbir qylmystyq is baqylauda. Qatygezdikpen qarau, sonday-aq, medisinalyq kómekti kórsetpeuding yqtimal jaghdaylaryn təuelsiz tekseru maqsatynda Adam qúqyqtary jónindegi uəkil jəne basqa da adam qúqyqtaryn qorghau úiymdaryna ústau mekemelerine kiruge rúqsat berildi. Jergilikti prokurorlar qamaugha alynghandardyng ústau mekemelerin kýndelikti tekseruge, azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtary búzyluynyng aldyn alugha, sonday-aq medisinalyq jəne kepildik etilgen zang kómegin alu kezindegi zang búzushylyqtar boyynsha der kezinde prokurorlyq qadaghalau aktilerin qoldanugha baghdarlanghan.
Tergeu nətiyjeleri jəne azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn qorghau júmystary turaly Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetining alanynda jýieli týrde jariyalanuda. Qúqyq qorghau organdary qylmysqa qatysushylardy anyqtau, kinəli adamdardy jazagha tartu, sonday-aq, qoghamdyq qauipsizdikti tolyq qalpyna keltiruge baghyttalghan qajetti sharalardy qabyldauda.
Qazaqstan Respublikasy Bas Prokurorynyng birinshi orynbasary B. Asylov.
Deputattyq saualymyzgha belgilengen uaqytynda jauap bergen sol kezdegi QR Bas Prokurorynyng birinshi orynbasary, qazirgi Bas prokuror B. Asylov myrzagha rahmet aitamyz. Degenmen, kórip otyrghanymyzday, Bas prokuratura basty súraqtarymyzgha jauap bermey, ainalyp ótipti.
Atap aitar bolsaq, memlekettik tónkeris jasaghandar turaly bir auyz sóz joq. Biz deputattyq saualymyzda býkil el kýtken osy basty súraqqa jauap izdep, ashyq jazdyq: «Múnday qasiyetti qazaq tarihyna qara tanba salghan qandy qasiret qayta qaytalanbauy ýshin, Memlekettik tónkeristi jasamaq bolghan kimder, basshysy kim, qosshysy kim, oryndaushylary kimder, bәri tolyq anyqtalyp, týgel jauapqa tartyluy tiyis!» - dep, atap kórsettik.
Taghy bir aitarymyz, asa manyzdy - Parlamenttik tyndau turaly da bir auyz sóz qozghalmaghan. Biz deputattyq saualymyzda: «Memlekettik tónkeris jasau әreketi tolyq tergelip bitken son, onyng nәtiyjesin, Memlekettik tónkeris jasaushylardy býkil el bilui ýshin Parlamenttik tyndau ótkizu kerek dep sanaymyz»- dep, atap aitqan edik. Búl turaly da bir auyz sóz joq! Býkil el kýtken Parlamenttik tyndaugha qashan dayyn bolasyzdar, Memlekettik tónkeris jasaushylardyng attaryn qashan jariyalaysyzdar, Bas prokuror myrza?!.
«Aq jol» fraksiyasy mýsheleri
Abai.kz