Úmyta qoyghan joqpyz: Keden Odaghyn qúru turaly eng alghash әngime kóterilgende, qazaqtyng biraz ziyaly da belsendi qauymy: Múhtar Shahanov, Qabdesh Júmadilov, Dulat Isabekov, Temirhan Medetbek, Ghabbas Qabyshev, Áshirbek Syghay, Sovethan Ghabbasov, Sofy Smataev, Rysbek Sәrsenbayúly, Ámirjan Qosanov, Bolat Ábilov, Aydos Sarym, Múhtar Tayjan sekildi últshyl azamattary búl jobagha ýzildi-kesildi qarsylyq bildirip, kóptegen dәleldi de dәiekti uәjder aitqan bolatyn. Sayyp kelgende, últ asyldarynyng tújyrymy mynaday bir aranada toghysyp: «Múnyng ózi janazasy osydan 20 jyl búryn shygharylghan, adamzat balasy tarihyndaghy kóz kórip, qúlaq estimegen zorlyq-zombylyqtyng ordasy bolghan әkki hәm әngýdik KSRO dep atalatyn qúrylymdy qayta tiriltuge jasalghan alghashqy qadam», - degenge sayyp edi...

Ásirese, qos Múhtardyng janayqaylary jadymyzda qalyp qoydy. Múhtar Shahanov: «Tәuelsizdigimizge qauip tóndi!» - dep tótesinen qayyrsa, Múhtar Tayjan Keden Odaghynyng qazaq ekonomikasyn túralatynyn taygha tanba basqanday dәleldep berdi.

Biraq, qazaq biyligi әdettegidey әperbaqandyqqa salyp, halyqtyng oi-pikirimen sanaspay, Kedenning kebinine basyn tyqty...

Úmyta qoyghan joqpyz: Keden Odaghyn qúru turaly eng alghash әngime kóterilgende, qazaqtyng biraz ziyaly da belsendi qauymy: Múhtar Shahanov, Qabdesh Júmadilov, Dulat Isabekov, Temirhan Medetbek, Ghabbas Qabyshev, Áshirbek Syghay, Sovethan Ghabbasov, Sofy Smataev, Rysbek Sәrsenbayúly, Ámirjan Qosanov, Bolat Ábilov, Aydos Sarym, Múhtar Tayjan sekildi últshyl azamattary búl jobagha ýzildi-kesildi qarsylyq bildirip, kóptegen dәleldi de dәiekti uәjder aitqan bolatyn. Sayyp kelgende, últ asyldarynyng tújyrymy mynaday bir aranada toghysyp: «Múnyng ózi janazasy osydan 20 jyl búryn shygharylghan, adamzat balasy tarihyndaghy kóz kórip, qúlaq estimegen zorlyq-zombylyqtyng ordasy bolghan әkki hәm әngýdik KSRO dep atalatyn qúrylymdy qayta tiriltuge jasalghan alghashqy qadam», - degenge sayyp edi...

Ásirese, qos Múhtardyng janayqaylary jadymyzda qalyp qoydy. Múhtar Shahanov: «Tәuelsizdigimizge qauip tóndi!» - dep tótesinen qayyrsa, Múhtar Tayjan Keden Odaghynyng qazaq ekonomikasyn túralatynyn taygha tanba basqanday dәleldep berdi.

Biraq, qazaq biyligi әdettegidey әperbaqandyqqa salyp, halyqtyng oi-pikirimen sanaspay, Kedenning kebinine basyn tyqty...

Elbasy Keden Odaghynyng paydasy Qazaqstangha shash-etekten bolatynyn, 170 mln halqy bar naryq ashylyp, keng danghylmen damugha zymyraymyz, dep edi. Naqty jaghday mýldem kereghar bolyp shyqty. Surettep aitsaq, Keden Odaghyn, aitalyq, ashana desek, Resey - bas aspazshy, Belarusi - agha aspazshy, Qazaqstan - ydys juushy bolyp shygha keldi.

Biylghy jarty jyldyng qorytyndylaryn qarasaq, KO memleketterining ózara sauda-sattyq kórsetkishterinde Reseyding ýlesi 66 payyzdy, Belarusitiki 24 payyzdy, Qazaqstandiki nebәri 9,6 payyzdy qúrap, Resey 22,5 milliard AQSh dollarynyn, Belarusi 8,1 mlrd AQSh dollarynyn, Qazaqstan bar bolghany 3,3 mlrd AQSh dollarynyng ónimin satqan. Sonda Qazaq Eline soqyr tiyn paydasy joq, onyng esesine ziyny men shyghyny, Elbasynyng tilimen aitsaq «shash-etekten» Odaqtyng ne keregi bar, bizge?..

Keshegi Ýkimet basshysy, biylik «top-menedjer» dep maqtaghan Kәrim Mәsimov qazaq últynyng dúshpany bolghany ma? Olay bolmasa, ekonomikagha jauap beretin Ýkimet basshysy qyp-qyzyl ziyan keltiretin Keden Odaghyna kezinde nege qarsy shyqpaghan?..

Eng qiyny, Reseymen shekaralas jatqan batys oblystarynyng әl-auqaty tym tómendep, shaghyn jәne orta biznes túralap barady.

Sol sebepti, Qazaqstan oppozisiyasy ókilderining «Býkilhalyqtyq referendum ótkizu turaly» bastamasyn qos qolymyzdy kóterip, qyzu qoldaugha mindettimiz. Referendum Qazaq Eli júrtynyng naqty oi-pikirin aiqyndap, «Keden Odaghynan shyghu kerek pe?» degen saual men «Qazaq Eline Euraziya Odaghyna kiru qajet pe?» degen taghdyrly súraqtargha jauap beruge tiyis Tayau uaqytta Qazaqstannyng eng jogharghy biyligi halyqtyng aldynda Keden Odaghy turaly tolyq esep berui kerek.

Meninshe, Keden Odaghyna kiru - Qazaq elining egemendigin jonggha jasalghan alghashqy qadam bolsa, Euraziya Odaghyna kiru - Qazaq Elining bodandyq qamytty qayta kiii. Últtyng taghdyryn - bir adamnyng sheshimi nemese birneshe top adamdardyng pikiri sheshuge tiyis emes, últtyng taghdyryn - últtyng ózi ghana sheshuge qúqyly.

Taghy bir ókinishti jaghday: últymyzdyng erteni kezekti ret tarazygha týsip túrghanda, jana Ýkimetting qúramynda elding syrtqy sayasatyn basqarugha kezinde úyalmay-qyzarmay: «Qazaq tilining diplomatiyagha qajeti joq!» - dep, las ta ylandy sóz aitqan Erlan Ydyrysovtyng qayta oraluy kónildegi kýdigimizdi kóbeytip jiberdi.

«Abai.kz»