Aygýl QOSANOVA, әnshi:

- Aygýl, kishkentayly bolypsyz, bauy berik bolsyn!
- Rahmet, aitqanynyz kelsin!
- Otbasyna qosylghan neshinshi perzent? Esimin kim qoydy?
- Nauryzda dýniyege kelgen ýshinshi perzentimizding aty - Aynamkóz. Esimin ýidegi otbasy mýsheleri bәrimiz úzaq kenesip, ortaq kelisimmen qoydyq. Túnghyshymyzben arasy - on ýsh jyl.
- «Shygharmashylyghynyzda ne janalyq?» dep súraghaly túr edim, dekrettik demalysta ekensiz ghoy?
- IYә, balamen ýide edim, endi qyrkýiekten bastap júmysqa shyghyp jatyrmyn. Áytse de, jana әnder jazdyrudy da úmyt qaldyrghanym joq. Aqyn Svetqaly Núrjanovtyng sózine jazylghan termeni oryndau oiymda bar. Kýrdeli dýnie bolghandyqtan dayyndyqty qajet etedi. Biz, dәstýrli әnshiler, әnning sózine asa mәn beremiz, sol sebepti repertuargha qosylatyn jana әn halyq qabyldap ýirengen biyik dengeydegi salmaqty әnderden bir mysqal da kem bolmauy kerek. Ózim de әnning sózine óte kirpiyaz kónilmen qaraymyn, qolyma ilingendi qaghyp alyp orynday salmaymyn. Ótkende jas sazgerlerding biri: «Aygýl әpke, oryndaysyz ba?» dep jana әnderin әkep kórsetti. Sóitsem: «Sýidim, kýidim, sen maghan qaramay jýrsin», - degen maghynadaghy jastardyng aitatyn jenil-jelpi әnderining qatarynan eken. Birden bas tarttym.
- Kýz keldi. Kónil kýiinizge әser ete me?

Aygýl QOSANOVA, әnshi:

- Aygýl, kishkentayly bolypsyz, bauy berik bolsyn!
- Rahmet, aitqanynyz kelsin!
- Otbasyna qosylghan neshinshi perzent? Esimin kim qoydy?
- Nauryzda dýniyege kelgen ýshinshi perzentimizding aty - Aynamkóz. Esimin ýidegi otbasy mýsheleri bәrimiz úzaq kenesip, ortaq kelisimmen qoydyq. Túnghyshymyzben arasy - on ýsh jyl.
- «Shygharmashylyghynyzda ne janalyq?» dep súraghaly túr edim, dekrettik demalysta ekensiz ghoy?
- IYә, balamen ýide edim, endi qyrkýiekten bastap júmysqa shyghyp jatyrmyn. Áytse de, jana әnder jazdyrudy da úmyt qaldyrghanym joq. Aqyn Svetqaly Núrjanovtyng sózine jazylghan termeni oryndau oiymda bar. Kýrdeli dýnie bolghandyqtan dayyndyqty qajet etedi. Biz, dәstýrli әnshiler, әnning sózine asa mәn beremiz, sol sebepti repertuargha qosylatyn jana әn halyq qabyldap ýirengen biyik dengeydegi salmaqty әnderden bir mysqal da kem bolmauy kerek. Ózim de әnning sózine óte kirpiyaz kónilmen qaraymyn, qolyma ilingendi qaghyp alyp orynday salmaymyn. Ótkende jas sazgerlerding biri: «Aygýl әpke, oryndaysyz ba?» dep jana әnderin әkep kórsetti. Sóitsem: «Sýidim, kýidim, sen maghan qaramay jýrsin», - degen maghynadaghy jastardyng aitatyn jenil-jelpi әnderining qatarynan eken. Birden bas tarttym.
- Kýz keldi. Kónil kýiinizge әser ete me?
- Áser etkende qanday... Ózim kýzdi asa únatpaymyn. Túnjyr, suyq. Birtýrli kónilsizdikke sýirey beredi. Adamdar da osy kezde kýizeliske beyim keletin siyaqty.
- «Kýizelis» demekshi, tәjikting halyq әni «Sorbongha» baylanysty, ishinde siz de barsyz, Sәule Janpeyisova men Talghat Temenovting arasynda ekinshi ret sot otyrysy bolyp jatyr. Jýikenizge salmaq týsip otyrghan bolar...
- Aytary joq, jýikege de, uaqytqa da salmaghy bar. Oida joq jerde osy әndi oryndaymyn dep basymnyng daugha qalatynyn bildim be? T.Temenovting «Mening kýnәli perishtem» degen filimining týsiru júmysy bastalghanda mening ayaghym auyr edi. Jalpy, jýktilik mezgildi óte auyr ótkeretin әdetim bar. Barlyq jýkti әielge tanys jýrek loblu, ainalagha jaqtyrmay qarap, mazasyz kýy keshu, bas ainalu mende aiyryqsha bolady. Sóitip jýrgenimde Talghat Temenov telefon shalyp: «Aygýl, osynday filim týsirip jatyrmyn, sol kartina ýshin  «Sorbondy» oryndap bershi», - degen ótinishin aitty. Jaysyz sezinip jýrgendikten barghym kelmey, nemqúraylylyqqa salyp edim, qayyra telefon soghyp, taghy da tilegin bildirdi. Bireuding ótinishin ayaqsyz qaldyryp, jalyndyru mening tabighatyma jat. Sondyqtan bardym da, «Sorbondy» oryndap berdim. Sóitip filim shyqty. Sәule әpkemiz kótergen shu da osy kezde shyqty. Mening bar jazyghym - rejisserding ótinishin oryndaghanym. Áytpese men «Sorbondy» kýn sayyn oryndap jýrgenim joq, onymen júrt aldyna konsertke shyqqanym joq, repertuaryma qosyp alghanym joq, ózimdiki etip menshiktegen jerim joq. Sol filim ýshin bir-aq ret oryndadym da, úmytyp kettim. Sotta da osylay deymin.
- IYә, búl әndi rúhsatsyz paydalanghandardyng sotqa beriletini turaly Sәule әnshining bizding gazetimizge aitqany bar. Sonda siz sotqa ne ýshin tartylyp otyrsyz? Sizge taghylghan aiyp ne?
- Sәule әpkemiz meni shaqyryp alyp: «Ánning meniki ekenin bile túra, mening rúhsatymsyz, mening aranjirovkammen oryndadyn, al ol әndi men myng dollargha jazdyrghanmyn», - deydi. Qúday aqy, men ol әnning S.Janpeyisovaniki ekenin, Sәulening jazdyrghanyn bilgenim joq. Óitkeni búl әndi búrynnan oryndap jýrgender bar. Maghan diskini berdi, men tyndadym da, oryndap shyqtym. Bolghany osy. Maghan rejisser qanday tapsyrma berdi, qanday mindetteme belgiledi, tek sony oryndadym. «Qúday-au», - deymin keyde kýiinip: «eng bolmasa talasugha túratyn qazaqtyng tanday qaqtyrarlyq keremet bir әni bolsa eken, aidaladaghy tәjikting әni ýshin bir-birimizdi sotqa sýireytindey, jýike júqartyp, júrt aldynda arzandaytynday ne kórindi sonsha?» Amal ne, múny da bastan ótkeruge tura keledi.
- Eger sotta iә jenip, iә jenilis tapsanyzdar, nәtiyjesinde ne bolady?
- «Qazaqfilim» kinostudiyasy S.Janpeyisovagha myng dollaryn bermek bolyp kelisimge shaqyrghan eken, biraq ol sotqa berip, bir million jarym ótemaqy súrapty. Jense, nәtiyjesi solay bolady. Biraq «Aqqa Qúday jaq» degen atam qazaqtyng ataly sózin boytúmarymday kóretin adammyn. Sotqa da Allanyng osy ýkimine arqa sýiep baramyn.
- Ángimenizge rahmet.
Ángimelesken - A.HALYQ

"Halyq sózi" gazeti