Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 3131 5 pikir 14 Nauryz, 2022 saghat 08:38

Margaret Hodj: «Olargha «altyn viza» berip keldik»

Britan Ýkimeti taghy da Qazaqstannyng bay-baghlandary turaly mәselening shetin shyghardy. Deputat Margaret Hodj «Úlybritaniya biyligining 2008-2015 jyldar aralyghynda 205 qazaqstandyq kleptokratqa «altyn viza» bergenin» aitty.

Ol Britan biyliginen Qazaqstannyng baylyghyn zansyz iyelengen sheneunikterge sanksiya salyp, shottaryn japtyrudy súrady.

Margaret Hodjding mәlimetinshe, Úlybritaniyada qazaqstandyq elita ókilderining jarty milliard funt sterlingten astam jyljymaytyn mýligi bar. Búl somanyng shamamen 330 million funt sterlingi Nazarbaevtar әuletine tiyesili eken.

Margaret Hodj sóilegen sózinde Núrsúltan Nazarbaev pen otbasy mýshelerinin, onyng manayyndaghy jaqyn adamdar men oligarhtardyng attaryn atap, olardyng qalay bayyghandaryna sholu jasaghan. Ol Qazaqstandy «Orta Aziyadaghy eng bay elderding biri» dep atady. Úlybritaniyanyng sybaylas jemqorlyqty «qoldap» kelgenin әshkerelegisi keletinin aitqan.

«Kenes Odaghynyng ydyrauynan keyin Tәuelsizdigin alghan Ortalyq Aziyadaghy kópúltty, tabighy resurstargha bay Qazaqstan memleketining qúrylghanyna 30 jyl boldy. Atalghan jyldar aralyghynda Qazaqstan keybir kórsetkishter boyynsha edәuir tabysqa jetti. Onyng JIÓ-nin ósimi Reseydi qosqanda manayyndaghy kórshiles elderding birazynan ozyq. Ómir sýru dengeyi joghary.

2010 jyldargha deyin Qazaqstanda sayasy túraqtylyq bar siyaqty kórindi. Biraq, Qazaqstan tarihynyng әlemge beymәlim qyrlary da bar. Eldi basqaryp otyrghandar zansyz bayyghan sheneunikter. 2019 jylgha deyin onyng avtokratiyalyq basshysy Núrsúltan Nazarbaev boldy. Qazaqstanda bar-joghy 162 adam baylyqtyng 55%-yn iyelenip otyr, olardyng kópshiligi Nazarbaevtyng otbasy mýsheleri men olardyng jaqyndary. Elding adam qúqyqtary salasyndaghy bedeli nashar jәne BAQ salasynda bostandyq az. Jaqynda Chatham House-ting jasaghan esebi boyynsha, qazaqstandyq elita Úlybritaniyada jarty milliard funt sterlingten astam jyljymaytyn mýlikke ie bolyp otyr. Búl somanyng shamamen 330 million funt sterlingi Nazarbaevtyng otbasyna tiyesili. Boljam boyynsha, 15 million funt sterlingke satyldy delingen Sanninghill zәulim sarayy Nazarbaevtyng kýieu balasynyng iyeliginde», – deydi Margaret Hodj.

Ol 2006 jyly Klinton әkimshiliginde istegen Djonatan Viynerding Nazarbaevtyng jemqorlyghy turaly aitqan sózin mysalgha keltiredi:

«Vinner: «Men erkin әlemde Nazarbaev siyaqty ózining sybaylas jemqorlyghymen tanymal kóshbasshyny elestete almaymyn. Biz onyng sybaylas jemqorlyq әreketterin 15 jyl boyy kórip kele jatyrmyz», - degen. Úlybritaniya búghan kóz júmyp, sybaylas jemqorlyqty elemey, qazaqstandyq rejimning «zansyz» aqshasyn jasyrugha kómektesti. Búl mәselening ózekti bolyp otyrghan sebebi, Qazaqstannyng jemqor elitasy әbden shekten shyqty. Súiytylghan gaz baghasy ósip, qarsy shyqqan ereuilshilerding sherui biyleushi topqa qarsy býkilhalyqtyq qozghalysqa ainaldy», - deydi Hodj.

Ol dәlel retinde Nazarbaevtyng $7,8 milliardt bolatyn aktivterin jasyrghan «qayyrymdylyq» qoryn jasyryn týrde qalay basqaratynyn anyqtaghan «Úiymdasqan qylmys pen sybaylas jemqorlyqty zertteu jobasynyn» (OCCRP) mәlimetterin algha tartty.

Búl aktivter Úlybritaniyada tirkelgen Jusan Technologies holdingine tiyesili, ekenin aitady.

Sonday-aq, Hodj qantar qasiretine úshyrap, qaza tauyp, týrmege qamalyp, azaptalyp jatqandardy eldegi rejimning qúrbandary dep ataghan.

Ol Palatadaghy bayandamasynda qazaqstandyq «kleptokrattargha» jeke-jeke toqtalyp ótti.

Nazarbaevtyng qyzy Dinara Nazarbaeva men kýieu balasy Timur Qúlybaev, Darigha Nazarbaeva men onyng kýieui Qayrat Shәripbaev, Darighanyng úly Núrәli Áliyev, býgingi tanda memleketke opasyzdyq jasady degen kýdikpen tergeude otyrghan ÚQK-nyng eks-basshysy Kәrim Mәsimov pen onyng senimdi serigi bankir Aygýl Núriyeva, Qazaqstandaghy eng iri oligarh – Vladimir Kiym, júmbaq baylyghy $1,6 milliardty qúraytyn Kenes Raqyshev, qúny $3 milliardtyq Bermud kompaniyasynyng jasyryn iyesi bolyp kelgen Energetika jәne miyneraldyq resurstar ministrligining eks-ministri – Sauat Mynbaev, «Ýshtik» retinde tanymal altyn viza iyegerleri – Aleksandr Mashkevich, Patoh Shodiyev jәne olardyng marqúm seriktesi (Alidjan Ibragimov), Nazarbaev apparatynyng búrynghy basshysy – Bolat Ótemúratov, «Samúryq-Qazyna» tәuelsiz әl-auqat qorynyng eks-tóraghasy Ahmetjan Esimov, lauazymdy qyzmetter atqarghan Nazarbaevtyng qúdasy – Qayrat Boranbaev, baylyghy $374 milliondy qúraytyn Aleksandr Klebanov pen úly Yakov, «Nur Otan»partiyasynyng joghary lauazymdy túlghalary – Núrlan Nyghmatuliyn, Bauyrjan Baybek jәne Marat Beketaevtyng aty ataldy.

Hodjdyng sózinshe, Nazarbaevtyng jaqyn seriktesteri jәne sybaylas jemqorlyqty qoldaugha, adam qúqyqtaryn búzugha qatystary bar bolghandary ýshin jauapqa tartylulary tiyis.

Úlybritaniya Jogharghy Soty Nazarbaevtyng kishi qyzy Áliya Nazarbaevanyng offshorlyq qúrylymdar arqyly, onyng ishinde Britan-Virgin araldarynda elden $300 millionnan astam qarajat shygharghanyna basa nazar audarghan.

Biznesmen Aydan Kәribjanovtyng eks-әielining «Qazaqstannyng últtyq telekommunikasiyalyq kompaniyasyn satu arqyly óz jaghdayyn jasady. Memleket esebinen sayasy baylanysy bar insayderlerge ýlken payda әkeletin memlekettik aktivterdi jekeshelendirdi» dep taqqan aiybyn da qarastyru kerektigi aityldy.

Offshorlyq qúrylymdar arqyly aitarlyqtay jetistikke jetken Nazarbaevtyng tuystary - Qayrat Satybaldy men Samat Ábish te atalghan tizimde bar eken.

Qorytyndylay kele, Margaret Hodj jemqor elitagha sanksiyalar salu - Qazaqstandy týbegeyli demokratiya jolyna jetelep aparmaytynyn, biraq osy arqyly «zansyz» kelgen aqsha men sybaylas jemqorlyqpen kýresuge mindetteme alghandaryn kórsetkisi keletinin aitqan.

«London men bizding qarjylyq qyzmet kórsetu sektorymyzdyng bedeli týsken, sebebi, Úlybritaniya «aram aqshany býrkeushi» retinde qarastyrylady. Biz búl әreketimiz arqyly Úlybritaniya iydeyasyn qalpyna keltirip, odaqtastarymyzgha kleptokrattar men oligarhtargha baspana bermeytinimizdi kórsetemiz», - dep ayaqtady sózin.

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512