Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 3745 27 pikir 14 Nauryz, 2022 saghat 14:25

Kremliding qateligi, Ukrainanyng tabandylyghy

Ukraina soghysyna jarty aidan asty. Resey qolbasshylarynyng bastapqydaghy jospary iske aspady. 48 saghatta Kiyevti alamyz degen Mәskeu әskeri Donesk pen Lugansk oblysytarynda, ontýstikte Herson men Odessa boyynda túryp qaldy.

24-aqpanda Ukraina qalalaryn bombalap, zymyranmen atqylap, artynshy jyldam bliskrig jasau josparyn iske asyrmaq bolghan edi. Alayda búl túrghydan Mәskeu birneshe qatelik jibergeni aityluda. Ol qarsylastyng kýshi men sanyn baghamday almau, qarsylastyng ruhy men psihologiyalyq kónil-kýiin tolyq bilmeu, qarsylas  Qyrymdaghyday óz erkimen beriledi dep esepteu, óz әskerining kýshin tym joghary dep sanau jәne Ukrainagha Batystyq taraptan tym joghary qoldau bolady degenge senim artpau. Áriyne, búl soghystan keyin Putin biyligi iri әskery shendegi qyzmetkerlerdi qyzmetinen bosatyp, keybirin sottauy da mýmkin. Sebebi teledidardan qansha maqtasa da, shyndyq basqasha sayrap túr. Myndaghan Resey әskeri qyrylghan jәne jýzdegen tehnikasy joyyldy. Osynyng barlyghy "әlemdegi ekinshi quatty әsker" atty imidjding tas-talqanyn shygharuda. Endigi tanda "rasymen de quatty ma" degen zandy súraq tuyndauda.

Resey әskeri tikeley shabuyl adam shyghynyn kóbeytkendikten, taktikasyn ózgerte bastady. Naqtylap aitqanda endigi tanda zymyrandyq soqqylar sanyn arttyrdy jәne әue shabuylyn kóbeytti. Osy arqyly Mәskeu Ukraina qalalarynyng qarsylasu ruhyn syndyrudy kózdep otyr. Soqqylar jylu qazandyqtaryna, su qúbyrlaryna jәne elektr jaryghyn basqaru ortalyqtaryna jasaluda. Susyz-jaryqsyz qalghan halyq eldi-mekendi tastap, bosyp ketedi degen taktikany iske asyryp jatyr.

Sarapshylar Resey Ukrainanyng bir qalasyn tútas atqylap, joyyp jiberu mýmkin ekendigin joqqa shygharmaydy. Sol arqyly ózge qalalardyng óz erkimen beriluin jyldamdatady dep esepteydi. Ol Harikov qalasy boluy әbden mýmkin.

BÚÚ mәlimeti boyynsha býgingi uaqytta Ukrainadan 2.3 mln adam bosqyn bolyp, ózge elderge ketken. Onyng ishinde Polisha men Moldova elderi kósh bastap túr. Al ishki bosqyndar sany 4 mln adamgha jetedi. Úrys jýrip jatqan aimaqtardan elding batysyna ketushiler sany artqan. Ásirese Livov qalasyna bosqyndar aghylyp kelude.

Ótken aptada Resey men Ukraina SIM Týrkiyada kelissózder ótkizdi. Kelissózder aitarlyqtay nәtiyje bermedi, al býgin 4 mәrte kelissózder ótedi. Mamandar eki tarap ta kelissózge mýddeli ekenin aituda, Kremli ulitimatum pozisiyasynan kelisim pozisiyasyna ótuge niyetti.

Abai.kz

 

 

27 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5510