әngime

Bir týiir ashy dәrini eki-ýsh úrttam suyq sumen әzer jútty. Jútqany qúrysyn, tamaghynan ne ary, ne beri ótpey kózinen ystyq jastyng qalay ytqyp shyqqanyn da angharmady. Túla boyy del-sal. Salghannan qyryp tastamasa da, tóseginen túrghan boyda ejelden ózine tanys, tyrtyndap birneshe jattyghu jasaushy edi. Oghan osy joly kónili soqpady. Dymnan -dymsyz tas býrkenip jata beruding jәne retin tappady. Áyeli bir tostaqan jylymshy sudy keruetting basyna әkep qoydy. «Ishsenshi, densaulyqqa paydaly ghoy» deytin jarapazandy qaytalay bergennen bir nәrse óne me. Bala emes, shagha emes, dap-darday kisini qúndaqtauly sәbiydey qashanghy óbekteydi. Mýiiz shyqsa kýieuine shyn niyetimen berilgen bir úrghashy ózindey-aq bolar. Tipti jýregine ota jasatqaly eki ayaghyn salaqtatyp, moyyngha birjola minip alghan joq pa?! Qúddy әieli ýshin ómir sýretinnen әri.

Qyzmetke barmaq týgili, dәrigerge qaralatyn bolsa da asa bir manyzdy sharuany tyndyratynday búl bayghústyng etegine shalynysyp, shala býlinip jýrgeni. Kәstóm-shalbaryn ýtekteydi, bәtenkisin sýrtkileydi. Ejelden qalyptasqan daghdy: jeydesine qanday galstukting jarasatyndyghyn tandaytyn da әieli. Al olay bolmasa ol sol saldyr-salaq kýii plashynyng bir týimesi salynyp, bir týimesining salynbaghanyna qaramay, qala ortalyghyndaghy dogha tәrizdes iyilgen ministrler ýiine qaray taltandap tarta beredi. Pәteri irgede, qargha adym jerge qyzmettik kólikti әure ghyp qaytemin deydi de, garajdan birde-bir mәrte mәshiyne shaqyrtqan emes. Ózi minbese de sol kólikti birer saghat ýy sharuasyna paydalanghangha ne jetsin!

Ómir boyy qúiryghy jamsaq kreslogha jabysyp qalghanday, talay-talay mәrtebeli qyzmetting tútqasyn ústady. Bir nәrsening basy ashyq. (Túrlyәlining әldekimder sekildi qashyp-pysyp, bóten otbasyna «qamqor» bolyp jýretin «jaman» әdeti joq). Tapqan-tayanghanyn basyn búzbastan әielining qolyna әkep tabystaydy. Bәlkim, osy tazalyghynyng arqasy shyghar, úzaq jylgha sozylghan júbaylyq ómirde birin-biri kórmestey bop, bet jyrtysyp, bir-birine teris qaraghan sәt este qalmaqty. Áriyne, «kese-shәinek syldyramaytyn» ýy bola ma. Ondayda qansha bir tik jýrip, tik túratyn mәrtebeli qyzmetterding ystyq-suyghynan sýrinbey ótse de, aldymen iyiluge ynghay tanytatyn Túrdyәli edi. Áyteuir, joq jerden ilik-shatystyng týiinin tarqatatyn kýldirgi әngimening orayyn taba qoyady. Aldymen týk bolmaghanday eki iyghy selkildep ózi kýledi, artynsha Nesibelining bókse túsyn shymshylap, múny da bir jayly qylghansha tynym tappaydy. Nesibeli qansha qabaq shytqanda qayda barady. Túrdyәlidey bireuding ala jibin attamaghan, taban aqy, manday terimen tapqan tabystan ózge tótenshe oljadan qaraday-qarap, at-tonyn ala qashatyn qoly taza jigit aghasyn qaydan tabady.

Bayaghyda, bayaghyda emes-au, ana jyly orayy kelgen song bir tanysynyng úlyn qarauyna qyzmetke alghan ghoy. Janyp túrghan jas jigit qamshy saldyrmastan tapsyrylghan júmysty ýiirip әketedi. Ondaygha raqmetten basqa ne aitarsyn. Bәrin býldirip jýrgen sormanday   әkesi. Sirә, Túrdyәlini de (ashyp aitpasa da) qyzmetim ótti ghoy, onyng qaytarymy qashan bolady dep birdeme dәmetkendey, betine jaltaq-jaltaq qaraytyn jylpostardyn  sanatyna qosyp jibergen be qaydam, birde eki keshting arasynda beytanys bireuding «pәlenshekemning sәlemdemesi edi» dep tórt-bes qapshyq soghymnyng etin borsha-borsha terlep, auyzýige әkep ýiip tastaghany. Nesibeli qayran qaldy. Kórshi-qolannyn: «jyl basynda soghym alsan, qystay sýmendep bazargha jýgirmeysin, búl bir qúdaydyng raqaty» degenderin talay estigen. Sonday kýn bizge qashan tuar eken dep jýrgen-di. Al endeshe. Múndayda  jeniltek minezding qaydan tap keldi deytini bar. Quanyshyn jasyra almay, dereu Túrdyәlige habarlasqan. Túrdyәlining jauaby qysqa-tyn: «Tiyispe, qazir kerek adamdar keri әketedi. Bizding ýiding әdresin shatastyrghan ghoy». Izinshe aitqanday, bes-alty jigit sau etip keldi de, әlgilerdi yldym-jyldym aldy da ketti. Keyin bildi, auzynyng salymy joq degen әne sol, soghymdy Túrdyәli basyn búzbastan qaladaghy balalar ýiine jóneltipti. Ol turaly keyin mýldem әngime  bolghan joq.

Qúday-au, búl neqylghan bitpeytin әjik-gýjik? Týkke alghysyz qaydaghy-jaydaghynyng ait joq, toy joq, bastyng ishin jaulap alghany nesi?! Bylayghy kýnderi beymaral jýretin bәibishe joq-jitikti tap osy býgin týgendey qalghan eken de. Túrdyәlining de kýn shyqqansha kerilip-sozylyp, marghau jatysy únamady. Shýkir, әzirge qoly bos, endeshe osy mýmkindikti nege paydalanyp qalmasqa. Qyzmetke bir kirisse, Túrdyәli óldim deseng moyyn búrmaydy. Telefon kótermeydi. Qúddy ministrlikting kýlli sharuasyn jalghyz ózi atqaryp jýrgendey. Ondayda Nesibelining oiyna da әldebir jymysqy oilar orala ketedi. Bayqauynsha, Túrdyәli meyli qyzmettik túrghydan bolsyn, jasynyng ýlkendigi jәne qolgha alghan tapsyrmany ynta-shyntasymen minsiz atqaratyn ústamdylyghy, sabyrlylyghymen bolsyn, ózgelerdi ýn-týnsiz qas-qabaghyna baghyndyryp, arly-berli jýgirtip júmsaugha óresi jetpeytin, óresi jetpegennen búryn sonyng ynghayyn keltire almaytyn ynjyq, turasyna kóshkende, óz ornyn bilmeytin qalbalaqtaghan bireu. Qarauyndaghylardy shúghyl sharuagha jegip, tapsyrylghan isting nәtiyjesin kýtkenshe odan góri ony ózi tyndyrghandy jón kóretin naghyz shekten shyqqan elpekpay. Ou, múndaylar shyraqpen izdegende taptyra ma. Sosyn ýstinen qaraytyn shópketysharlar Túrdәlige kelgende dymdaryn shygharmaydy. Jyly amandasady. Kәdeli jiyndarda retin tauyp maqtaydy. Orden-medalige úsynady. «Túrdyәlining ornyn basatyn adam әli tughan joq!» Búl paqyr sirә, soghan mәz.

Nesibelige býgin shynymen ne kóringen, a?! Ómir boyy qúday qosqan qosaghynyng ýnemi jaqsy jaghyn kóruge tyrysyp, anau-mynau kemshiligin elemey, ony dereu esinen shygharyp jiberuge mashyqtanghan әieldi býgin qanday týlen týrtti? Asýide ertengi shay qamymen jýrip, kýnde isteytin tirliginen janylghanday eki shynyayaqty edenge týsirip, syndyryp aldy. Gaz plitasyna qoyghan botqasy shashylyp-tógildi. Jýregi auzyna tyghylyp, tynys aluy jiyeledi. Túrdyәlige degen ókpe-nazy bóget búzghan aghyn suday barghan sayyn ýdey týskeni nesi?! Qaraday-qarap ne albasty basty? Býginde jeke-jeke otau tigip, ýili-barandy bolghan ýsh balany rasymen de Nesibelining jalghyz ózi baghyp-qaqty. Oqytty-shoqytty. Qatarlarynan kem qylghan joq. Sabaq ýlgirimderin de basy býtin ózi qadaghalady. Týnning bir uaghyna deyin solarmen birge jarysyp kitap oqydy. Esep shyghardy. Ertendi-kesh tamaqtaryn dayarlady. Jәne jattalyp qalghan myna sózdi dúghaday qaytalaudan jalyqsashy: «Sender Túrdyәli Túrsynúlynyng úl-qyzdary ekendikterindi esten shygharmandar. Ákelerine jәrdemdeskendering sol --  tәrtipti, sabaqtaryndy jaqsy oqyndar. Sonda ghana ol kisining mәrtebesi biyiktegen ýstine biyiktey beredi».

«Mәrtebesi biyiktegen ýstine biyiktey bergen» әtibirli azamat yapyr-ay, bir balanyng mekteptegi jinalysyna qatysty ma desenshi! Bayy joq, jesir qatynday sonyng bәrine, barshasyna Nesibeli jalghyz shapqylaytyn. Túrdyәliden anaghúrlym tómen qyzmette jýrgender eshkimnen qysylyp-qymtyrylmay-aq ertengilik balalaryn mektepke qyzmettik kólikpen әkep tastaytyn edi ghoy. Sóitetin de qúddy Nesibelini tabalaghanday: «jeneshe, ýiinizge jetkizip tastayyq» dep miyqtarynan kýletinderin qaytersin. Ou, qansha degenmen Nesibelining de nәti әiel ghoy, «biz nege óstip jýrmeymiz, ә?» Túrdyәlige ynghayyn tauyp erkelegisi kelgendikten be, әlde ishki nazyn aqtarghysy kelgendikten be, birnәrselerdi týtindetkisi kelip túrady da, ayaq astynan nildey búzylady: «Qoyshy qúrysyn, bireu-mireu kórip qalsa... odan da janyma jamandyq bermegey. Túrdyәlige de kesirimdi tiygizbeyin, qúday osy kýnimizdi kóp kórmesin» dep silkinip shygha keletin.

Nesibelige býgin shynymen ne kórindi? Álde mityng tirlikten sharshaghandyqtyng belgisi me? Qaraday qarap Túrdyәlige tiyiskisi keledi, týimedeydi týiedey ghyp úrysqysy keledi. Aragha sumandap shaytan kirgennen sau ma?

̶  Jata beremiz be, óstip?  ̶  Bir qyryndap kelip, tereze perdesin bylay ysyrdy.

̶  Maghan ne deysin?  ̶  Túrdyәlining múnysy mýsәpirding mún-zarynday  qúmyghyp estildi. Ony qalay aityp qalghanyn ózi de bayqamady.  ̶  Býgin sәl de bolsa tynysh úiyqtadym. Keshegidey emes, kóshedegi abyr-sabyrdyng ayaghy basylghan tәrizdi ghoy. Sen ne bayqadyn?

̶  Neni bayqaushy em, sizding kórgeninizdi biz de kórdik. Kóshedegi atys-shabystyng ortasynda bolghanymyz joq. Ýide omalyp otyrghansha, bәlkim ortalyqqa bir baryp kelgenim jón be edi.  ̶  Nesibeli auzynan shyqqan әrbir sózin tóske balgha soqqanday shegelep, nygharlap aitty. Sosyn búghan Túrdyәli ne der eken dep biraz kýtti.

̶  Áyteuir, el tynysh bolsa jarar...

̶  El tynysh bolmay qayda barady. Jan-jaqtan aghylghan qaruly әsker endi bas kótergenderin ayausyz qyryp salady.  ̶  Búl joly Nesibelining sózi kәnigi sayasatkerdikine úqsap ketti.  ̶  Bayghús Bazarkýlge qanday jәrdem bererimdi de bilmeymin.  ̶  Kirpigine oqys ilingen jasty kórsetkisi kelmey teris ainaldy.

Bazarkýl  ̶  Túrdyәlining ýlken qyzy. Bala-shaghaly. Kýieui ishki ister departamentining әskery shendi qyzmetkeri edi. Keshegi dýrbelenning bel ortasynda jýrip, jazyqsyzdan-jazyqsyz japa shekken jauynger. Mәskeuden kelgen bir dókeydi basbúzarlar men terroristerden aman alyp, mejeli jerine jetkizemin dep jýrgende, búzaqylar tarapynan atylghan oq qapyda kýieu balanyng ong jaq qabyrghasyna tiygen. Dereu operasiya. Qazir auruhananyng jansaqtau bóliminde. Múndayda ayanyp qalatyn ne bar, Túrdyәli tanys-bilisterine habarlasyp, operasiyagha bilikti dәrigerlerdi júmyldyrdy. Qúday saqtady. Alaghay da búlaghayda oqtyng jýrek túsyna qadalmaghanyna shýkir. Til tarpay keter edi. Qanghyghan oqtan qansyraghan qarapayym túrghyndar qanshama. Ýlken qala aidyn-kýnning amanynda adam aityp tauysa almaytyn atyshuly әbigirge týsti. Aldymen mәdeniyetti týrde bastalghan ereuilding sony adam tózgisiz búzaqylyqqa úlasty. Beybit zamanda beybit túrghyndargha oq atyldy. Jiyrmagha jeter-jetpestegi jastar qyrshynynan qiyldy. Jylap-syqtaudan qalanyng tas ýilerining suyq qabyrghalary kәri kempirding qúrt jep, iyeginde qalghan auru tisindey ýsti-ýstine syrqyrady. Qansyraghandardyng jalghyz kuәgerleri de solar edi. Opat bolghandardyng sany әli belgisiz. Biylikke kópshilikting ókpesi qaraqazanday.  Ýkimet otstavkagha ketken. Jә, ministrler kabiyneti qayta jasaqtalar, býlingen, qiraghan dýniyeler qayta qalpyna keler. Al shybyn janyn shýberekke týiip, jalghyz japyraghynyng tileuin tileumen tang atyryp, kýn batyrghan aghayynnyng tas tóbesinen týsken qayghy-sheri búl jalghanda úmytyla qoysa jaqsy ghoy.

̶  Bazarkýlding jaghdayyn men týsinemin, biraq qoldan keler amal ne?

̶ Týni boyy bala-shaghasymen auruhana esigin kýzetip shyghypty.  ̶  Nesibeli auyr kýrsindi.  ̶  Sorly balanyng jany qalsa, ózgesin kórer-daghy. Ortanshysy qyz bala ghoy, «әkemdi kórsetinder, kórsetinder!» dep dәrigerlermen alysyp-júlysyp, tereze әinegine qolyn tildirip, ózi de onbay qansyrap qalypty.

̶  Qap, balalyq jasaghan eken de!

̶  Olargha aqyl aitatyn jandarynda kim bar. Olargha býitpender, sýitpender deytin bizding jatysymyz mynau.

̶ Jansaqtau bólimine kisi kirgizbeydi. Bekerge uaqyt óltiru. Tilepqalidyng kórer qyzyghy әli alda ghoy. Qyryq bes degen ne tәiiri! Balalary da ayaqtanghan joq.

̶  Sony bilseniz, ne jatys?  ̶  Nesibelining dauysy órt sóndiru mәshiynesining dabylynday qatang estildi.

̶  Maghan ne deysin?  ̶  Túrdyәli tóseginen jyldam týregeldi.

̶  Jandarynda bolayyq, olardyng bizden basqa kimi bar. Sózben júbatsaq ta sәl-pәl jәrdemimiz tiyer.

̶  Maqúl.

̶  Garajdan mәshiyne shaqyrtynyz, tezdetip auruhanagha jetip alayyq.

̶  A...a?  ̶  Túrdyәli tamaghyna әldene keptelip qalghanday, túnshygha jútyndy.  ̶  Oghan bizding qúdiret jýrmeydi.

̶  Ne ghyp?

̶  Ýkimet otstavkada. Dýniyeni arly-berli audaryp-tónkerip jýrip o jaghyn bilmegening qalay? Odan da tezdetip taksiyge zakaz ber.

Bir shynyayaq suyghan shay, bir tilim nanmen orazasyn ashqan Túrdyәli esik aldyna shyqqanda kiyetin sportshy kýrteshesin iyghyna ilip, apyl-ghúpyl syrtqa bettedi.

***

Qalalyq auruhananyng ensizdeu úzynsha dәlizi iyin tiresken adam. Birining iyghyna biri basyn sýiegen, birining auzyna biri su tamyzghan, birin-biri qúshaqtap óksip jylaghan... jan týrshigerlik kórinisten qaraday-qarap jan-dýniyeng qúmday ýgitiledi. Múndayda ne isteu kerektigin Túrdyәli týsinbedi. Shyghyp ketuge jәne batyly jetpedi. Talay dýrbelendi bastan ótkizgen, bir tútam tirlikting qadir-qasiyetin jaqsy týsinetin salihaly azamat retinde  kókeyindegi júbatu sózderin aitugha oqtala berdi de, oqys irkilip qaldy. Múnysy aqyl. Qayghydan qan jútqan myna júrt Túrdyәlini tyndap, kózderindegi moqshaqtaghan jasyn sýrtip,  jan-jaqtaryna jitilene qarasa... Ay, qaydam, qaydam-au!

Keshegi sodyrlar salghan soyqannyng qolgha ústatqan «nәtiyjesi» minekey: bireuding әkesi, bireuding balasy, bireuding jary jaralanghan. Olardyng óli-tirisinen kópshilik әli beyhabar.  Kóshedegi atys-shabystan bastary jarylyp, kózderi shyghyp, ayaqtary synghandardy «jedel jәrdem» ýlgergenshe әr jerden jiyp-terip, osynda әkep toghytqan. Shúghyl operasiyanyng kóptiginen dәrigerlerding kózderine ter qúiylyp, bet-auyzdary dombyghyp, isinip ketken. Taqtay oryn tiymegender jambastarynan syz ótkendigine qaramay, jalp etip tas edenge otyra salghan. Osy tústa olargha da týkting qajeti joq edi,  tek operasiya ýstólinde jatqan janashyr jaqynynyng  jany aman qalsa jarady. Túrdyәli aqymaq bola jazdaghanymdy qarashy dep, ishtey tәubesine keldi. Bylshyldap sóilemegenine quanyp túr. Mynalardyng ishinen oghan bireulerding qúlaq asuy mýmkin be?! Mýmkin emes! Kerisinshe búl birnәrse qiratqanday bara-bara kósemsip sóiley týsken sәtte... bas-kózge qaramay, bótelkeler men jartylay jelingen tamaq qaldyqtary tús-tústan janbyrsha jauar-au. Aqyrynda Túrdyәli bas saughalap, sement dualdyng tasasyna tyghylar.

Kýngirtteu dәliz ishinen Bazarkýl kózge shalynbady. Álde kýieuining beti beri qaraghan song óz-ózine kelip, balalardy demaldyrayyn dep ýiine ketti me. Túrdyәlining boyyna beymaghúlym jyly aghys jýgirdi. Nesibelining qolyn qatyraq qysty. Múny qalay kórgenin qaydam, operasiyanyng basy-qasynda jýrgen tanys hirurg jan-jaqtan qaumalaghan kópshilik arasynan syzattay jol tauyp, beri jaqyndady. Jýzi solghyn, kóz janary qyp-qyzyl. Túrdyәli  tiksinip qaldy. Aman bolghay! Sәlem-sauqatsyz aitylghan sholaq sóilemder jýregine tikendey qadaldy:  ̶  Túrdyәli Túrsynovich, qoldan kelgen kómekti ayamaytyndyghymyzdy bilesiz. Týnning bir uaghyna deyin kózin ashyp, «jaghdayym jaqsy» degendey, bizge de rizashylyghyn bildirip, jayly jatqan. Sosyn «múnda otyryp tekke sharshamanyzdar» dep әiel-balalaryn qaytaryp jibergem. Bir saghat búryn, tang aldynda jýregi birden toqtap qaldy. Jýregi búryn auyratyn ba edi? Tilepqaly Saqtashevich elding birligi ýshin janyn ayamaghan naghyz erjýrek jauynger!.. Qazanamagha óstip jazdyrarsyzdar.

Túrdyәli odan әri eshnәrse estigen joq. Qúlaghy bitip qalghan, sam-soz. Nesibelining «Bazarkýlge ne aitamyn?!» dep anyrap jylaghanyna da nazar salmastan, tas edenge bir tizerlep otyra ketti.

***

Tilepqalidyng mýrdesi ortalyq zirattyng shetkerileu bir búryshyna jerlendi. Artynan eki jýz adamgha as berildi. Túrdyәli kýieu balasynyng basyna qoyylghan qonyr granitke «El birligi jolynda erlikpen qaza tapqan jauynger» degen sózderdi oiyp jazdyrdy. Múnymen jyrtyq kónilding jarasy qaydan bitsin. Elden kelgen tuystardy kelesi kýni týgelimen shygharyp saldy. Shylym shekpeushi edi. Ýige kiruge jýreksingendey esik aldynda әldekimnen súrap alghan arzanqol temekini budaqtatyp, biraz jýrip aldy. Tilepqalidyng ózin qalay syilaytynyn, әzil-qaljyndarynyng jarasa ketetinin, ýlken tamaqtyng aldynda әielderden jasyryp, bir-eki rómki viskiydi tartyp jiberip, týk bolmaghanday jymyn-jymyng kýlip, ýstólge jaqyndaytynyn... kónili әlem-jәlem kýide eske týsirdi. Eshkimge kórsetpey sherin tarqatyp, jylap alghandy jón kórdi. Últtyq kompaniyada yurist-konsultant bop qyzmet istep jýrgen jerinen Túrdyәlining janashyrlyghynyng arqasynda qalalyq ishki ister departamentine auysty. Ótinish kimning tarapynan týskendigin ary oilap, beri oilap, aqyry aqiqatyna jete almady. «Júmysym jaqsy ghoy, jalaqysy da tәuir. Biraq pensioner sekildi erteli-kesh miz baqpay, kreslo kýzetken auyr eken. Kýsh-quat barda әri qiyndyqpen kýn sayyn betpe-bet jýzdesetin bir mekemege auyssam...» Tilepqaly osylay dedi me, bәlkim pәleni bastaghan Túrdyәlining ózi bolyp jýrmegey: «Kensede omalyp biraz otyrdyng , óskende, kóterilgende bólim bastyghy bolarsyn. Al qúqyq qorghau organyna barsang tez ósesin, әskery shening jogharylaydy».

Endi múny anyqtaudyng týkke qajeti joq. Ózekke qúiylghan órttey ókinish. Sol jerde jýre bergende... Kóldey oramalymen kózin sýrtti. IYә, aitatyny joq, tórt bólmeli jayly pәterding ishi qanyrap bos qalghanday.  Aldynan arsalandap shyghatyn Tilepqaly qayda?! Balalardyng kózinshe bosamayyn dep astynghy ernin qansha tistelese de, kókirekti jaryp jiberetindey lyqsyp kelgen óksikti tejey almady. Nesibeli aitpaqshy, qazir «arqa tireytin jalghyz sýienishim, әkem-au, biz endi qaytip kýn kóremiz?!» dep shashyn júlyp, betin tyrnamasa da, әbden әlsiregen boyyn әzer iygerip, moyyngha asyla ketetin Bazarkýldi qaytip júbatady? Ne aitady? Aytqany  -- jyrym-jyrym jaraly jýrekke jamau bolugha jarasa.

Tabaldyryqtan tәltirektep attady. Mine, ózining topshylaghanynday boldy da shyqty. Qonyr shәlisin býrkenip, divannyng bir búryshynda býrisip otyrghan Bazarkýl әkesin kórdi de, ornynan atyp túrdy. Qan-sólsiz jýzi qap-qara. Janardyng oty jel júlmalaghan bilte shamday tausylugha tayau. Bir-eki qadam beri attady. Túrdyәli qyzynyng jýzine tiktelip qaraudan jasqandy. Kóz jasynyng sarqylghanyna qaramay, eki qolyn eki jaqqa sylq etkizip bos tastaghan Bazarkýl әkesimen kórisuge kele jatty da, qan-sólsiz jýzi odan әri kýrenitip, oqys asýy jaqqa kilt búryldy. Nege? Al týsinip kór! Túla boyyn týtip jegen qayghy-qasyretti bir jenildetse әkem ghana jenildeter dep payymdaghan perzentining jeme-jemge kelgende kónili qalamaytyn adammen kezdeysoq kezdeskendey teris búrylghany qalay? Túrdyәlining kinәsi ne? Esik qayyrylysynda ne ary, ne beri óte almay, sostiyp qalt túryp qaldy. Kórdi, búltalaqtaytyn nesi bar, Bazarkýlding әbden әlsiregen janary sol sәtte bir jalt etti de, jebe kirpikteri tikireyip-tikireyip Túrdyәlining jýzine kirpidey qadaldy. Al týsinip kór! Qúday-au, dәl osy oqigha ýshin Túrdyәlini kinәlaytyn ne jóni bar? Myna dýnie ne bop barady-ey, a?! Júrt ayaghy basyldy ghoy, Tilepqalidyng bala-shaghasymen birge otyryp, marqúmnyng aruaghyna qúran baghyshtap, ózin de, ózgelerdi de demeyinshi dep, jaqsy niyetpen kelgende... Ýstól basynda qaqqan qazyqtay tip-tik sazaryp otyrghan Nesibelining de Túrdyәlige kórseter qayrany shamaly edi. Juyq manda Bazarkýl asýy jaqtan shygha qoymady. «Ou, beri kelsenshi, ózimizshe súhbattasayyq, keleshekke jospar qúrayyq» dep Túrdyәli qaytip belsendilik tanytsyn.

«Ákemdi kórsetinder, kórsetinder, әitpese qansyrap ólemin!» dep tereze әinegine qolyn tildirip, júrtty әbigirge salghan Tilepqalidyng boyy syryqtay toghyzynshy synypta oqityn qyzyn Túrdyәli bauyryna basyp, arqasynan sipamaqshy edi. Biraz nәrseni sonyng qúlaghyna sybyrlamaqshy edi. «Anandy da jylatpa, ózing de jylama, osy ýiding bas kóterer ýlkeni sen» demekshi ghoy bayaghy. Túrdyәli qaraly ýidegi tynys taryltar ap-auyr aurany jenildetkisi keldi me qaydam, esik jaqtauyna sýiengen jiyen nemeresin qúshaghyma qysayynshy dep oqtalghan. Mә, bezgeldek! Tura sheshesinen aumay qalghanyn qara, Túrdyәli janyna jaqynday bergende әldeneni syltauratyp, kórshi bólmege kirip ketti. Naghashy atasynyng ystyq qúshaghyn da, janashyrlyqpen aitylatyn naqyl sózderin de kerek qylmady. Túrdyәli ózin búl ýige basy artyq adamday sezindi.

Ýstólge jaqyndap nan auyz tiydi. Tilin kәlimagha keltirip, bilgeninshe ayat oqydy. Tilepqalidyng kenjesi  --  Jasanjannyng basynan sipap, qalta telefonynan kóz aiyrmaghan qara balany әjik-gýjik әngimege tartqannan basqa ne qaldy: «Sport seksiyasyna qatysyp jýrsing be? Hokkey jýrektilikke tәrbiyeleydi... Jattyghulardy jiberme, bәrine ýlgeruge tyrys!..» Ou, búlargha ne kóringen? Eng ayaghy oiyn balasynyng ózi Túrdyәlining kýrektey alaqany mandayyna tiygende, jylan shaghyp alghanday shorshyp týsti: «Sabaqqa dayyndaluym kerek edi». Eseyip ketkendey. Múndy kózqarasynyng tasasynda Túrdyәliden kónili qalghan ókpening әzir óshiruge kelmeytin, oghan kónbeytin súp-súrqay izderi  sayrap jatty.

Nesibelige de ýige qaytayyq degen joq. Onyng bir-eki kýn osylarmen birge bolghany jón shyghar. Jenil-jelpi shay-suyn ózi-aq dayyndap isher.Arghy jaghyna as batsayshy. Bar ermegi temeki. Banna qabyldap, ystyq kofemen bir-eki rómki visky ishse qayter edi. Teledidarda -- bir әn, bir әuen. Qazaqstandaghy keshegi jaghday  --  әlem efiyri ýshin taptyrmas taqyrypqa ainalghan. Erteng jana ýkimet qúramy qayta jasaqtalady. Kim keledi, kim ketedi? Túrdyәlining tústastary ýshin qany jerge tambay túrghan negizgi mәsele osy edi. Áldekimderding qonyrauyn kótermedi. «Kim kelip, kim ketse de, men ýshin bәribir». Týnimen dónbekship úiyqtay almady. Jiyen nemerelerining managhy qylyqtaryn qansha bir solardyng paydasyna sheship, erteng bәri jónge týsedi ghoy dese de, әri-beri oilanyp, aqyry aqylgha syighyza almady. Onyng ýstine keshegi ereuilshilerding aiqay-sýreni qúlaq týbinen qonyraulady da túrdy: «Biylik qarapayym halyqpen sanaspaydy, jalghan, ótirik uәde beruden sharshamaydy... El mýddesi ayausyz ayaqqa taptalghan...» Biylik ataulynyng bir belsendi mýshesi ózi ghoy. Kimge uәde berdi, kimning mýddesin taptady? Aqylgha salghanda Túrdyәli bitim-bolmysymen taza adam. Biraq onysyn kimge dәleldemek? Eng soraqysy, managhy jiyen nemerelerine deyin «sol dýrbelenning bәrine biylik kinәli, sondyqtan siz bizden aulaq jýrinizshi, sensiz de kýnimizdi kórermiz» deytin tәrizdi. Al kerek bolsa!.. Ghúmyr boyy sol ortanyng qara qazanynda qaynaghan Túrdyәli qay tústan qate jiberdi. Kimmen auyz jalasty, el mýddesin eskermey júrt tausyla aityp ta, jazyp ta jýrgendey attóbelindey auqatty adamdardyng aldau-arbauyna týsip, keybir manyzdy qújattargha qol qoyyp jibergennen sau ma?! Eh!                                                                                                ***

Ýirenshikti kabiynetine erteleu kelgen Túrdyәli jyly ornyna qayta bekigen ministrding atyna «meni óz erkimmen qyzmetten bosatynyz» dep aryz jazdy. Ony papkige salyp, qabyldau bólmesindegi jas qyzdyng qolyna ústatty. Ministrding birinshi orynbasary ministrge qúttyqtaushylardyng aldymen kiruine qúqyly edi. Kezekte túrghandarmen bas iyzesip, jyly amandasty. Sóz joq, búl jaysandar erteng birinshi orynbasardyng qyzmetten bosanuyn san-saqqa jýgirtedi: «Búzaqylarmen baylanysy joq pa eken?» deuleri de mýmkin ghoy. Jә, dese dey bersin. Búghan tanghalatyn nesi bar, aqyrghy demi bitkenshe adal ómir sýrgenge ne jetsin!

Quanysh Jiyenbay

Abai.kz