Sóz joq, preziydentting búl jolghy Joldauy – búrynghylardan mýldem ózgeshe, óz aldyna bir tóbe bop túr. Biylikting synshysy bolsam da, búl qújattyng kóptegen tústary el kónilinen shyghyp jatyr dep aitugha tiyispin.

Onyng ýstine, býgin jariya etilgen sayasy bastamalardyng birazyn biz, oppozisiya, kóp jyldan beri talap etip, óz sezderimiz ben mitingilerimizde úran etip, kóterip kelemiz. Olay bolsa, olardy nege qoldamasqa?

Bir nәrseni úghynayyqshy: Preziydent Joldauyn eshbir kompromiske barmaytyn, superradikaldy túrghydan baghalasaq, yaghni, Parlamentti dәl býgin taratyp, saylau jariyalap, Senattyng kózin joyyp, al oblys әkimderin ertennen bastap saylau kerek degen túrghydan kelsek, әriyne, Joldau jaramsyz. Pluralistik qoghamda onday pikir boluy da oryndy.

Biraq, biz sayasy prosesterdi baghalau jәne biylik aldyna naqty talap qoiyda meylinshe realist әri pragmatik boluymyz kerek siyaqty. Osy túrghydan alghanda osy Joldaudyng biraz túsyn ong dep baghalaugha bolady.

Mәselen, «superpreziydenttik jýieden kýshti Parlamenti bar Preziydenttik jýie qúrudy» qalay qoldamaysyz? IYdeya dúrys, endi ony naqty zannamalyq mәn-mazmúnmen tolyqtyru qajet.

«Auzy kýigen ýrip ishedi» demekshi, Preziydent tuystarynyng sayasy qyzmetter men kvaziymemlekettik qúrylymdarda basshy qyzmetti bolmauynyng ózi – dúrys sayasy sheshim.

Mәjilisti saylauda partiyalyq jýiemen qatar majoritarlyq jýieni engizu de qúptarlyq qadam.

Partiya tirkeude jinalatyn qol sanyn 20 mynnan 5 myngha deyin azaytu da – bir qadam bolsa da algha jyljushylyq.

Preziydenttin, әkimderding partiya mýshesi bolmauy turaly talap ta eldegi kóppartiyalyq jýieni damytugha óz ýlesin qosatyny anyq.

Kópshilikting kókeyinde jýrgen mәsele - kezinde taratylyp ketken oblystardy qalpyna keltirip, olargha qazaqy atau berui de - ong bastama.

Osy jәne basqa da tosyn deuge túrarlyq janalyqtar shyn mәninde toqyraugha úshyraghan sayasy prosesti jandandyrady, óne boyyna qan jýgirtti. Múnyng ózi qoghamnyng tazaryp, azamattardyng sayasy belsendiligi artuyna óz septigin tiygizeri haq.

Osynau jetistikterine qaramastan, býl Joldaudyng da aitylmay qalghan tústary bar.

Aqpan aiynda «Preziydent qantar qandy qyrghynyna qatysty barlyq súraqtargha óz jauabyn 16 nauryzda beredi» dep resmy týrde habarlanghan bolatyn.

Ókinishke oray, olay bola qoymady. Búl joly da búryn da aitylghan jayttar qaytalandy.

Eng bastysy – «Preziydent ózi aitqan memlekettik tónkeris jasau әreketining basty tapsryushysy, úiymdastyrushysy kim?» degen әrbir qazaqtyng kókeyinde jýrgen saualgha jauap berilgen joq. Preziydent te Joldauynda «belgili adamdar», «joghary lauazym iyeleri» deumen shektelip qaldy.
Qandy qyrghynnan 70 kýn ótti. Eger de o basta oghan «memlekettik tónkeris jasau әreketi» degen naqty qúqyqtyq, sayasy bagha berilse, onda oghan tikeley jauapty túlghalardyng attary taygha tanba basqanday ataluy tiyis emes pe?
Onday dәiekti jauaptyng joqtyghy eki týrli kýdikke jeteleydi.

Birinshiden, «Osy oqighagha qatysty kinәlilerdi anyqtaudy biylik basynda әli da sauda jýrip jatyr ma?» degen saualdy qoiylata týsedi. Onyng ýstine songhy kezde elbasynyng ózi resmy sharalargha qatysyp, el kózine týsip jýr.

Preziydent biylik tizginin tolyghymen óz qolyna aldy desek te, Qazaqstan sayasatynda Nazarbaev faktoryn mýldem joqqa shyghara almaymyz. Ol faktor onyng otbasy mýshelerining taghdyryn sheshuge óz yqpalyn tiygizetini týsinikti. Bәlkim, tergeu isine osy jayt tosqauyl bop túrghan shyghar?
Ekinshiden, eger de qandy qyrghyndy úiymdastyrghan adamnyng ne toptyng aty atalmasa, onda júrt «osynyng bәrin biylik ózi úiymdastyrghan bolar» dep, boljam jasauyna tolyq qaqy bar.

Qarap otyrsaq, eki kýdikting de tikeley Toqaevqa qatysy bar. Óz bedeli men abyroyyna núqsan keltirmeu ýshin ol osy saualgha kóp kýttirmey jauap beru kerek dep sanaymyn.

Sayasy reformanyng eng basty dingegi – saylau. Búl joly baqylaushylar turaly aitylsa da, barlyq dengeydegi saylau komissiyalarynyng qúramyna barlyq sayasy kýshterding ókilderin engizu jayy «úmyt qaldy». Onsyz әdil saylau turaly sóz qozghaudyng ózi ynghaysyz.

Biylik tarmaqtaryn reformalaugha qatysty sóz qozghasaq, sayasy reformada ýkimet sekildi halyqtyng ómir sýru dengeyi men әl-auqatyna tikeley jauapty organnyng reformasy turaly aitylmady. Ózi taghayyndaghasyn ba, halyq synnyng astyna alyp, jerden alyp, jerge salyp jýrgen sol ýkimetti preziydent kóp synamaytyn bolyp jýr.

Bәlkim, partiyalardan tys bolghan siyaqty, Preziydent Ýkimetke de shýilige alatynday beytarap boluy kerek pe?

Meninshe, Ýkimetting qúraluy, onyng qyzmetining nәtiyjeligin arttyru, onyng jauapkershiligin arttyru sekildi qaghidattardy qayta qarau kerek.
Áytpese, óz sheshimin tappaghan әleumettik-ekonomikalyq mәseleler sayasy reformanyng jýzege asuyna óz kedergisin tiygizip qana qoymay, el Tәuelsizdigine núqsan keltirui әbden mýmkin!

IYә, preziydent sayasy jýieni damytuda birqatar bastama kóterdi. Ol – qogham bolyp qúptarlyq is.

Degenmen, sayasy reforma degen әr salada birdi-ekili ózgerispen shekteletin dýnie emes, ol jan-jaqty, keshendi jospardy qajet etetin, jәne de bir adam – preziydentting ghana qalauymen sheshilmeytin, әrbir azamattyng qatysuyna kepildik beretin ýderis.

Ol ýshin ekeuara senim kerek: halyq – Preziydentine, Preziydent – óz halqyna senui shart. Preziydent úsynghan bastamalar sonda ghana bayandy bolmaq!

Ámirjan Qosan

Abai.kz