Mәslihat Tәuelsiz bolmay, әkim әdil bolmaydy!
Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng búl jolghy Joldauyn qalyng júrtshylyqtyng taghatsyzdana kýtkeni ras. Óitkeni búl Joldaudyng orny bólek edi. Memleket basshysynyng ózi aitqanday, kýni keshegi «Qantar oqighasy» aiqyn kórsetkendey, qoghamymyzda sayasy reformany jýzege asyru sekildi kýrdeli mәselelerding tolghaghy әbden jetken edi. Joldauda ol problemalar tolyq kórinis tauyp, halyqtyng kónilinde kýpti bolyp jýrgen dýniyelerding tolyq qamtylghany bayqalady.
Búl jolghy Joldauda aldymen ruhany dýniyelerge erekshe kónil bólingendigi bayqalyp túr. Mәselen, búrynghy Shyghys Qazaqstan oblysy degen sýrensiz de maghynasyz jer atauy elimizding qasiyetti esimderi – hakim Abay, búrynghy Jezqazghan oblysy Úlytau atauyn aldy. Almaty oblysy da ekige bólinip, birining ortalyghyna zamanymyzdyng úly túlghasy - Dinmúhammed Qonaevtyng esim berilui tarihy әdilettikting ornauy desek, artyq aitqandyq bolmas.
Sonymen qatar, búrynghy eshbir biyligi joq, tek atauy ghana bar Konstitusiyalyq kenesting ornyna Konstitusiyalyq sottyng qúryluy sayasy reformagha sony serpin bereri sózsiz. Al Preziydent tuystarynyng joghary sayasy lauazymdargha qoyylmauy – keleshekte memleket basshysynyng manayyndaghy biylikti shaghyn ghana top óz maqsatyna paydalanyp, halyq baylyghyn iyemdenip ketuine jol bermeytin mehanizmdi dýniyege әkeldi. Búl – búrynghy Preziydentting eng osal túsy edi. Biylik pen baylyqqa әbden mastanghan, halyqtyng jay-kýiin mýldem úmytqan tuysqandar tobyrynyng әbden shekten shyqqan qylyghy aqyry keshegi qandy qantargha әkelip soqqandyghy belgili. Keleshekte múnday bassyzdyqqa tosqauyl qoyyp, olardan sabaq alu – býgingi biylikting paryzy.
Dey túrsaq ta, Joldauda aitylghanmen keleshekte tolyq jýzege asa qoiy neghaybyl eki problemagha erekshe toqtalmaq niyettemiz. Onyng birinshisi – oblys әkimderin eki kandidat arqyly balamaly týrde taghayyndau.
Búl jerde jergilikti mәslihattardyng róli kýsheymek. Mine, dәl osy jerde kýmәndi oy beleng alady. Birinshiden, myna mәslihattyng qazirgi kýii kónil kónshitpeydi. Ondaghylardyng barlyghy derlik әkimning óz adamdary, týgelimen «sen tiymesen, men tiymen badyraq kózder». Ózindik pikir aitugha batyly barmaytyn, óitkeni qyzmetimen nemese biznesimen sol әkimge tikeley tәueldi jandar.
Olar oblysqa jalghyz qoja bolghan әkimning budjet aqshasyn qalay shasham dese de qynq etuge shamalary joq, eshtene jany ashy qoymaytyn uaqytsha otyrghan adamdar ekendigi ekinin-birine aiqyn. Demek, búlardy aldaghy uaqytta halyqqa adaldyghymen, belgili jeke túlghalarmen jәne tәuelsiz partiya ókilderimen nyghaytsa ghana, óz ókilettigin orynday alady.
Sosyn, keleshek әkim bolatyn jandardyng baghdarlamalary baspasóz betterinde jariyalanyp, olardyng qalay oryndalatyn joldary kórsetilui tiyis. Eger sol qyzmet jasaghan uaqytynda ol baghdarlamany orynday almasa, demagogtar qataryna jatqyzylyp, qyzmetten mýldem shetetilui shart.
Sonymen qatar olardyng qyzmet merzimin aiqyndap, biyik basynda әkesinen qalghan múraday jabysyp alyp, aiyrylmaytyn ýrdisten aryltqan jón. Odan әri múnday әkimderdi qazirgi keybireuleri sekildi jetpiske deyin tapjyltpay ústamay, zeynetker jasyna jetken son, qosh aitysqan dúrys.
Elimizde qyryqtan endi ghana asqan bilimdi de aqyldy jastar jetip artylady. Ózgesi týgili, bir kezde «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyp kelgen jas jetkinshekterding ózi qazirde mosqal tartyp qaldy. Mine, osy talaptar oryndalghanda ghana halyq mýddesimen ómir sýretin әkimder komandasy qalyptasuy әbden mýmkin.
Endigi bir ózekti mәsele - baspasóz jayy, әsirese, qazaq baspasózi jayly. Joldauda jurnalisterding erkin de ashyq qyzmet etuine jaghday jasaluy qajet ekendigi, olardy arnayy tapsyryspen qol-ayaghyn baylap-matap tastamauy jayy anyq aityldy.
Shyndyghynda qazirgi qazaq baspasózi ýlken toqyrau ýstinde. Áriyne, olardyng memlekettik tapsyryssyz, budjet qarajatynsyz ómir sýre almaytyndyghy belgili. Alayda búl jaghday olardyng materialdardy obiektivti týrde, shynshyldyq túrghysynan jazugha ýlken kedergi bolyp jýr.
Eger әldeqalay bir oblystyq gazet sol ónirdegi tollghaghy jetken problemalardy jazyp, key tústa jergilikti biylikke jaqpay qalatyn derekter keltirse, ol týbi memlekettik tapsyrystan mýldem qaghylyp qaluy da ghajap emes. Sondyqtan da ondaghy jurnalister múnday pәleli jerlerden aulaq jýrip, tek әkimning qúlaghyna mayday jaghatyn dýniyelerdi, memlekettik tapsyrystaghy kórsetilgen taqyrypty ghana qamtyp, әkimning jýrgen-túrghandyghy jipke tizetin materialdardy ghana jazugha mәjbýr. Ol ýshin kóp talanttyng qajeti joq. Onday sýrensiz dýniyelerdi jazugha mashyqtansang bolghany. Izdenudin, faktiler izdep sharshaudyng mýldem qajeti joq. Onsyz da tәp-tәuir kýn kóruge bolady. Al búl toqyraugha, jurnalistikalyq sheberlikting kýireuine alyp keledi. Demek, keleshekte memlekettik tapsyrysqa tek asa qajetti taqyryptardy ghana belgilep, jurnalisterge kenirek mýmkindik bergen jón. Ákim jinalys ótkizse nemese júrttyng óz aqshasymen alghan pәterlerining kiltin saltanatpen tapsyrsa, onyng búl tikeley júmysy. Sol ýshin de olar elde joq ailyq - 2 million tenge shamasynda jalaqy alady.
Sosyn oblystyq gazet redaktorlaryn da konkurstyq jýiemen ghana, talanttylaryn iriktep alghan jón. Áytpese, qazirgi tandaghy ne әkimge jaghympazdyq maqaldarymen kózge týsken jandar, ne gazetti basqaratyn memleketik organ - ishki sayasat basqarmasynyng basshysynyng jaqyn dos-jarany bolsan, jetip jatyr. Sosyn jetpisti jelkelep qalghansha әkimning jyryn jyrlap otyra ber. Múrtyng qisaymaydy, ataq-abyroydan da kende bolmaysyn. Al sol jerdegi jurnalistika mýldem qúldyrasa, ol sening sharuang emes. Eng bastysy, qúryltayshyng aman bolsyn. Minekey, qazaq jurnalistikasynyng týbine jetken de osy.
Joldaudan týigen oiymyzdyng birer týiini osynday edi.
Jaybergen Bolatov
Abai.kz