Qazir tughaly qazaq jerinde qalyng qazaqtyng ortasynda jýrse de, memlekettik tildi mengeru ýshin ýkimetten artyq aqsha dәmetip jýrgender az emes qoy. Tipti ondaylargha kýn sayyn ýirengen әr sózine «qalamaqy» tólenip te jatyr. Al Atyraudyng atyrabynda jýrip, eshkimnen artyq aqsha súramay-aq, qazaq tilin jetik mengergen Yuranyng әngimesin qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik. Tipti búghan pikir aitudyng ózi artyq.

- Qazaq jerinde dýniyege keldim, qazaq balalarynyng ortasynda óstim. Sondyq­tan maghan «qazaq tilin qay­dan ýirendin?» degen saual­dyng qoyyluynyng ózi artyq dep oilaymyn. Ákemning tegi - ukraiyn, naghashy júr­tym - orys. Ata-anam qazaqsha týsingenderimen, jarytyp sóiley almaydy. Kózimdi ashqannan kórshi túratyn kindik sheshemning tәrbiyesinde boldym. Qazaqta maqal bar ghoy, «Alystaghy aghayynnan jaqyndaghy kórshing artyq» degen. Sol ýiding balalarymen oinadym, kindik sheshem meni últyng ózge dep bólgen joq, óz úldaryn qalay kórse, maghan da sony ýiretti.
Kishkene kezimizde auyl balalary bolyp «qoykezekke» shyghatynbyz. «Qoykezek» bizding balalyghymyzdyng bir tәtti kórinisi bolyp jadymyzda qaldy. Mektepti oryssha bitirdim. Qyzyq bolghanda, kýndeligimde orys tili men әdebiyetinen qazday tizilip «ýshtikter» túratyn da, qazaq tilinen besten ózge bagha almaytynmyn.

Qazir tughaly qazaq jerinde qalyng qazaqtyng ortasynda jýrse de, memlekettik tildi mengeru ýshin ýkimetten artyq aqsha dәmetip jýrgender az emes qoy. Tipti ondaylargha kýn sayyn ýirengen әr sózine «qalamaqy» tólenip te jatyr. Al Atyraudyng atyrabynda jýrip, eshkimnen artyq aqsha súramay-aq, qazaq tilin jetik mengergen Yuranyng әngimesin qaz-qalpynda jariyalaghandy jón kórdik. Tipti búghan pikir aitudyng ózi artyq.

- Qazaq jerinde dýniyege keldim, qazaq balalarynyng ortasynda óstim. Sondyq­tan maghan «qazaq tilin qay­dan ýirendin?» degen saual­dyng qoyyluynyng ózi artyq dep oilaymyn. Ákemning tegi - ukraiyn, naghashy júr­tym - orys. Ata-anam qazaqsha týsingenderimen, jarytyp sóiley almaydy. Kózimdi ashqannan kórshi túratyn kindik sheshemning tәrbiyesinde boldym. Qazaqta maqal bar ghoy, «Alystaghy aghayynnan jaqyndaghy kórshing artyq» degen. Sol ýiding balalarymen oinadym, kindik sheshem meni últyng ózge dep bólgen joq, óz úldaryn qalay kórse, maghan da sony ýiretti.
Kishkene kezimizde auyl balalary bolyp «qoykezekke» shyghatynbyz. «Qoykezek» bizding balalyghymyzdyng bir tәtti kórinisi bolyp jadymyzda qaldy. Mektepti oryssha bitirdim. Qyzyq bolghanda, kýndeligimde orys tili men әdebiyetinen qazday tizilip «ýshtikter» túratyn da, qazaq tilinen besten ózge bagha almaytynmyn.

Qazir óner jolynda jýrmin. Repertuarymdaghy әnning bәri qazaq tilinde. Oqushy kezimnen әn aityp, sahnagha shygha bastadym. Mening ónerimning óristeuine 1991 jyly «Ánshi balapan» bayqauy negiz boldy.
1995 jyly әsker qataryna qabyldanyp, Preziydent orkestrinde әn aittym.
Keyin ózim tuyp-ósken Inder audanynda jýrgen kezimde oblys ortalyghyna qyzmetke shaqyrdy. Oblystyq halyq shygharmashylyghy ortalyghynda qyzmet etemin. Birneshe bayqaulargha qatystym. Jýldesiz qaytqan kezim bolghan emes. Búl da - qazaq әnine degen sýiispenshiligimning baghalanghany. Ásirese, Abaydyng әnderi janyma jaqyn. «Kózimning qarasy», «Ayttym sәlem, Qalamqas», «Segizayaq»...

Bir-eki jyl búryn Astanada memlekettik tildi qoldau sayasatynyng ainalasynda festivali bolyp ótti. Sol jerde qazaq tilin damytu kerek dep jýrgen azamattardyng ózderi resmy tilde sayrap jýr. Búl mening namysyma tiyip, «Óziniz qazaq tilin qoldaymyz dep shara úiymdastyrasyz da, óziniz oryssha sóileytininiz qalay?» dep qalyp edim, «Búl Atyraudyng adamdary osylay tikesinen aitady» dep jyly jymiyp qútylyp ketti. Al mening ishimde yza qalyp qoydy. Memlekettik tildi qoldau sayasaty kózaldau bolmasa eken. Óitkeni búl kýnge qazaq onay jetken joq qoy. Óz jerinde óz tilin órkendetuge tolyq enbek sinirdi.

Men ýshin qazaqtyng keng jazira jerinen artyq jer joq, qazaqtan artyq el joq.

Kózimmen kórgenimdi aitayyn, 1994-95 jyldary bizding Inder audanyndaghy orystar, ukraindar jappay tarihy Otandaryna kóshe bastady. Jay kóshse bir sәri, barghan  jerlerine «qazaqtar kýn kórsetpedi» degen syndy әngimeler ala barghan. Sirә, «elimizge keldik, endi jaqsy túratyn bolamyz» dep oilasa kerek. Arada eki jyl ótti me, ótpedi me, shamadandaryn jinap, Qazaqstangha qayta qonys audardy. «Arqa jayly bolsa, arqar auyp nesi bar?» Keterde ýi-kýilerin satyp ketken, endi әli kýnge jaghdaylaryn dúrystay almay jýrgender bar. Sondaylardy kórip, «qazaqty jamandap, eline barghanda, ne opa taptyn? Qazaqtyng adal peyili men aq nany jibermeydi» deymin.

«Qazaq tilin mengergen ózge últ ókilderine basymdyq berilui kerek jәne enbekaqylaryna sol ýshin ýsteme qosu kerek» degen de әngimeler shyqty bir kezderi. Men osyny týsine almay-aq qoydym. Men qazaq tilin bilgenim ýshin memleketten artyq aqsha alady ekenmin de, orys tilin, nemis tilin baqayshaghyna deyin mengergen mening qazaq dosymnyng qoly búghan jetpeydi eken. Eger shynymen osy tektes zang qabyldanatyn bolsa, búl últaralyq qayshylyqqa әkelui mýmkin dep oilaymyn. Qaytalap aitayyn, qazaqtyng nanyn jep, suyn iship otyrghan adam, meyli qay últtan bolsyn, Abaydyng tilin qúrmetteuge mindetti jәne sol ýshin qanday da bolsyn basymdyq alugha tiyis emes.

Ózimning qazaqtarmen tilim ghana emes, dinim de bir dey alamyn. Qúdaygha senemin. Kóp bolmaghanmen, jylyna bir - eki ret meshitke baramyn. Mynaday qyzyq bolghan. Almatyda bes jyl túrdym. Rayymbek danghylynyng boyynda Rayymbek babanyng mazary bar. Birde avtobusqa mindim. Kisi lyq toly. Syghylysyp, әiteuir, ayaq iliktirip túrmyz. Oiymda eshtene joq, qorym kórse, bet sipamay ótpeytin auyl balasynyng әdetimen babanyng basyna kele bergen mezette qos qolymdy әzer degende shygharyp, «bismillә» dep betimdi sipadym. Aynalamdaghy adamdar jyn kórgendey shoshyp ketti. Sirә, «aydaladaghy orystyng Rayymbek babada ne shataghy bar?» dep oilady ma? Bәri syrylyp ketti de, tar oryn kәdimgidey kenip qaldy. Ýrke kóz tastap túrghan janarlargha qarap: «Qúdayym, qystyrylyp túrghanymdy kórgen ekensing ghoy» dep qoydym. Otbasymda әkem men sheshem bar. Tuystarym Ukrainada, Reseyde túrady. Qaryndasym qazaqsha erkin sóileydi, qazaqtyng kelini. Qazaqtyng salt-dәstýrin bir kisidey bilemin. Yrym-nanymyna deyin saqtaymyn. Jasym otyzda. «Ýy bolyp, otau kótersem» degen oiym da joq emes. Alla qalasa, qazaqtyng bir qyzyn shanyraghyma týsirip, otbasyn qúrsam deymin. Al toydy kәdimgidey qazaqsha ótkizemiz: syrgha salu, betashar, qazaqsha joralghylar jasaymyz.

Jazyp alghan Baqytgýl BABASh, Atyrau

«Jas qazaq» gazeti, №28, 17.07.2009