Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng úigharymymen elimizde Abay, Úlytau, Jetisu oblystarynyng qúryluy jana mazmúngha berik qadam basyp otyrghan Qazaqstan memlekettiligining biregey belesi ekendigine esh kýmәn joq.

Úly babalarymyzdyng asyl múrasy retinde jadymyzda mәngilik saqtalyp kele jatqan qasiyetti atamekenimizding bayyrghy ataularynyn, últ ústazy tanylatyn qasterli túlghalarymyzdyng esimining endigi ruhaniy-mәdeny ghana emes, әleumettik-sayasy mәnge ie boluy dәl qazirgidey betbúrysty kezende asa ózekti.

Býgingi ainalamyzdaghy kýrdeli geosayasy oqighalardyng kórinisi, keshe ghana tәuelsizdigimizge tóngen ishki qaterler eldik birliktin, úlystyq tútastyqtyng qanshalyqty manyzdy, qymbat ekendigine taghy bir kózimizdi jetkizdi. Preziydent Joldauynda mәlimdelgendey, Otanshyldyq ruhty, demek últtyq kodymyzdy saqtaudyng ózegi, әsirese qazaq halqy ýshin tarihy jadymyzda, ruhany múramyzda, әlbette ana tilimizde túrghandyghy aspandaghy aiday aqiqat.

Adamzattyq auqymda oilau biyigine kóterilgen dana Abaydyn, últtyq tútastyqtyng rәmizine ainalghan Úlytaudyn, jer jәnnaty bolghandyqtan da údayy syrtqy jaulardyng shapqynshylyghyna tap bolyp, nebir aumaly-tókpeli dәuirlerdi bastan keshken Jetisudyng atymen ýsh birdey irgeli oblystyng qúryluynyn, bizdi oiymyzsha, aumaqtyq qajettiliginen bólek úlystyq mәni basym kórine beredi.

Úlytau, Jetisu, Abay  -  Qazaqstan halqynyng osynau úly úghymdardyng aldynda әrdayym, kýndelikti esep beruin bildirmek. Býgingi әrbir qogham mýshesi auyl oqushysynan bastap astana tórindegi shendi-shekpendi qyzmetkerding әrqaysysy derbes memlekette ómir sýruding qadirin bek týsinu ýshin údayy otan tarihyna den qoyyp, Abay, Alash ósiyetterin jýrekte saqtap «bes dúshpanyn bilip, bes asyl iske kónip», aqyl, qayrat, jýrekti birdey ústaghan Tolyq adamgha ainalugha úmtylyp, ózimshildikke emes órkeniyetilikke, ziyandyqqa emes ziyalylyqqa, pasyqtyqqa emes parasattylyqqa bet búruy qazirgi jәne bolashaq dәuir talaby.

Talay qily zamandardy, ghasyrdan da úzaq kóringen qorghansyz kýnderdi bastan ótkergen eldigimizde últtyq tamyrgha oralu jolymen iydeologiyalyq tútastyqtyng ornauy әleumettik túraqtylyqqa jetkizip, keri ketkenderding emes, tek qana ozyq órkeniyetti qoghamdastyqpen terezesi teng damugha bastaydy.

Múhtar Kәribay,

Osh qalasy

Abai.kz