Qymbat Silәmbekov. Tindey nәzik tanym
«Tóbennen Tәniri baspasa, astynnan Jer aiyrylmasa, týrki halqyn, el-júrtyn kim qorghaydy? Yntymaq qajet!»
Kýltegin
Euraziyanyng en dalasyn enshiligen kókjal kóshpendiler dýniyeni talay dýr silkindirip, siltidey tyndyryp edi. Aybynynan ay jasyrynghan qaharly ghúndar batystyng bozamyq tanyn qylsha shauyp, qúldyq dәuirding qabyrghasyn qaqyratyp, qúr sýlderin qaldyrdy. Ýisinder Kýnshyghysta aidahar aidarly qytay qauymyn toqsyrtyp, ózine tәu etkizdi. Qypshaqtar Caqlap slavyandardy sarsangha salyp, sergeldenge týsirdi...
Sonda Tәnir tekti týrikting týisigining týiitkili ne? Bolmysynda búghyp jatqan búl qanday buyrqanys? Kókiregin kernegen nendey «kókseu»? ERKINDIK. IYә, erkindikke degen emirenis. Erkindik ýshin eges. Erkindikpen ertenin ertteu. Erkindik pen eldik - tel bauyrlar. M. Júmabaev tilimen týrlesek: «Tirshilik kórki - Erik».
«Tóbennen Tәniri baspasa, astynnan Jer aiyrylmasa, týrki halqyn, el-júrtyn kim qorghaydy? Yntymaq qajet!»
Kýltegin
Euraziyanyng en dalasyn enshiligen kókjal kóshpendiler dýniyeni talay dýr silkindirip, siltidey tyndyryp edi. Aybynynan ay jasyrynghan qaharly ghúndar batystyng bozamyq tanyn qylsha shauyp, qúldyq dәuirding qabyrghasyn qaqyratyp, qúr sýlderin qaldyrdy. Ýisinder Kýnshyghysta aidahar aidarly qytay qauymyn toqsyrtyp, ózine tәu etkizdi. Qypshaqtar Caqlap slavyandardy sarsangha salyp, sergeldenge týsirdi...
Sonda Tәnir tekti týrikting týisigining týiitkili ne? Bolmysynda búghyp jatqan búl qanday buyrqanys? Kókiregin kernegen nendey «kókseu»? ERKINDIK. IYә, erkindikke degen emirenis. Erkindik ýshin eges. Erkindikpen ertenin ertteu. Erkindik pen eldik - tel bauyrlar. M. Júmabaev tilimen týrlesek: «Tirshilik kórki - Erik».
Erkindik jayly tebirenis-tolghanysyma jazushy, ghalym T. Júrtbay payymdaghan «Mәngilik el» pәlsapasy tiyek bolady. Sonau Orhon jazbalarynda qaytalanatyn «Týrki elinin» balamasy «Mәngilik el». Ghalym tilimen jetkizsek: «Mәngilik el» - týrki tegining tútastyghy men tәuelsizdigining kepildigin qamtamasyz etuge degen arnalghan tektik, iyә! - tektik tazalyq pen erkindik iydeologiyasy». «Erlik pen birlikti iydeal etken» (A. Seydimbek) iydeologiya! L. Gumelev enbeginde jii aitatyn «Vechnyy eli» tanymy. Mәselen, Rimdikter óz astanasyn mәngi qalagha teneydi eken, al aghylshyndar men fransuzdar ózderin búrynnan bar últpyz, sondyqtan alda da mәngi jasampaz el bolamyz dep senedi eken, sol tәrizdi әlemning jarty bóligin óz óktemdiginde ústaghan erjýrek týrkter de óz elin «Mәngi elge» balaghan ghoy, qayran ata-babam...
Aybynyn asyrmay-aq, Altyn tau men Jas Aspan (Ótýken) tauynyng aqiyghy bolyp, «el tútatyn jer Ótýken jynysynda» berekeli ómir sýre bermedi me? «Týrki qaghany Ótýken-jynysta /qonystansa/ elde múng joq», - dep jyrlaghanday jyly ornynda jatqa bermey otyra bermedi me? Nemese M. Júmabaev jyrlaghanday, «... jýr ketelik Altaygha, altyn taqqa» dep «altyn taghyn» kýzetip otyra bermedi me? Biraq, «tórt búryshtyng bәri dúshpan eken». Sol sebepti asyl tekti qyran qúzartta qúldilaytyny tәrizdi, týrik te erkindigi ýshin «sarbazdarmen attanyp, tórt búryshtaghy halyqty kóp aldy, bәrin beybit etti, bastyny enkeytti, tizelini býktirdi». Sol erkindikke, erlikke úmtylysynan Úly Dalada jolbarystay jortyp, kókbóridey kýjireydi. Búl - «Mәngilik eldin» irgesin qalar - negizgi kepil erligi.
Nege týrik ózining totemin kókjal bórige teliydi? Nege? Tabighy zandylyq pa? Sol kókbórini simvoldyq emes, tanymdyq mәnde alyp kóreyikshi.
Kókbóri nemese qazirgi týsiniktegi qasqyr әli kýnge deyin adamzatqa iyligip kórmegen. Adamzat pen osy týz taghysynyng taytalasy әli kýnge deyin tәmam emes. Dәl osynday kýrespen ózge januarlar kýresse, bayaghyda-aq túqymy túzday qúrityn edi. Al qasekeng qynyrlyghyn qoyar emes. Bar qúpiya - kókbórilerding tezge kelmes kerbez minezi - erkindikti sýietindiginde jatyr. Al sol bóriler óz mekenin qorghauda jan alysyp, jan berisetin kórinedi. Týrikting qanynda da osy atalmysh qasiyetterding barlyghy busanyp jatyr. Búl kezdeysoqtyq pa? «Kók» týrikter ýshin qasiyet. Kók Tәniri, Kók Aspan, Kókbóri, Kókteniz. Biraq «kók» týsinigindegi bóri simvoly әldeqayda tereng filosofiyagha tartatyn tәrizdi. Asqan filosof Anaqarys ta grek patshasynyng saualdaryna «tabighat zanyna baghynghan andardy menzey otyryp, óz halqynyng úlylyghyn jetkizgen» (T. Júrtbay) eken. Sondaghy danyshpannyng jauaby boyynsha: eng ójet jan-januar - eng taghy andar, sebebi olar ózining bostandyghy ýshin kýresedi, eng әdiletti jan-januar - taghy hayuanattar, sebebi olar tabighat yrqymen ómir sýredi, al tabighat - Qúdaydyng jaratqan jaratylysy. Mine, barlyq syr sol «tabighattyng úlylyghyn moyyndaugha» (T. Júrtbay) kelip tireledi. Sonda kók týrikterding búl totemdik tanymynyng ózi bitpes boljamdar bayany...
Jer - «Mәngilik eldin» kiyeli kepili. «Jer - otannyng belgisi, elding mәngilik enshisi» (T. Júrtbay), - dep namysyn qayrap, almasyn bilep, Móde tәnirqúty jauyn jastandyrdy. «Mende eshtene joq, tek jerim bar, elim bar», - dep, Túmar patshayym da Kireuge (Kirge) attanghan joq pa? Keshe ghana Oljas Sýleymenov aqynymyz da Ata Zanymyzgha «Jer - últtyn, halyqtyng iygiligi» dep jazayyq dep jar salghan joq pa? Alashordalyqtardyng da bes túghyrly maqsatynyng basty úiytqysy - Jer edi: Jer-Otan, Jer - ekonomika, Jer - qorghanys, Jer - mәdeniyet, Jer - namys. Á. Bókeyhanov: «Jer jekemenshikke berildi degenshe, qazaq ta óz bostandyghynan, tәuelsizdiginen aiyryldy dep esepte», - degen eken. Al Asan Qayghynyng Jerúiyqty izdeui she? Al kiyeli kenistikte ghúmyr keshken Jiydeli-Baysyn she? Al songhy jyrau Jambyldyng Ótegeni nege Jiydeli Baysyndy izdeydi? Jana nәubetting aldyn alu maqsatyndaghy mәngi qiyal ma? Qaztughan Edilin Jerúiyqqa tenese, jyr alyby Jambyl Jerúiyqty tapty, ol - Qazaqstan. Sol siyaqty Qasym da «Qoysyn endi Qorqyt kýii sarnamay, Atam Abay armanyna ber tynym, «Gýljazira», «Jerúiyqtan» kem be eken, Sen tapppasan, bizder taptyq jer tynyn» dep tepsinedi ózining keng torqaly Qazaqstanyn tong keudesine týptep. Maghjan aitqan, qara shanyraqtyng iyesi - qazaq, Jerúiyqtyng da iyesi. Ejelgi dәuir әdebiyetining ýlgisi sanalatyn «Ergeneqon» dastanyndaghy týrik tektesterding júmaq jerdi aqtaban bolyp shúbyryp kezgeni, shúbalyp kelip qonghany tarihy oqighanyng әdeby tuyndydaghy simmetriyasy bolar. Búl da «Mәngilik eldin» seyilmes ruhynyng bir saghymy... Últtyq ruh osy jer tanymynda, jer dilining tabighatynda jatyr.
Týptep kelgende, «jerdi jeti ret janartqan» (Shәkәrim), «órisin keneytip, óresin biyik baylaghan» (A. Egeubay) kók tәnirli kók týrkilerding «Mәngilik el» iydeologiyasynyng iyin-iyiriminde - erkindik, erlik, eldik. Erkindik erlikpen ólshense, erlikpen enshilenedi. Al birlikpen óriledi. Sol siri sana sonau Targhytay Afrasiyabtan (Alyp Er Túngha) Idanbarys patsha pen Túmar patshayymgha, odan Móde tәnirqútynan Elsau kýnbiyge, Edil patshadan Kýltegin men Bilge qaghangha, odan Tonykókten Mayqy babama, odan sahara bardtary men Kerey, Jәnibek bekterge, odan Abylay syndy aqiyqqa, songhy kókjal Kenesarygha deyingi kóktýrik qanynan úiyghan әrbir kindiktige berilip, jelisi ýzilmey býgingimen «sabaqtasty»...
Týrik degen alyp bәiterekting bir bútaghyn bútarlasan, taghy bir bútaghy býrshigin atyp, kóktey ketedi, taghysyn taghy... Týrik júrtynyng mәngiligi sol - túghyrynan biri taysa, biri tarih tósine tyrmysady, ol boykýiezdense, ekinshi bir aduyndysy aranyn ashyp aiday әlemdi ózine qaratady. Sonau sarbaz saq, qarymy qatty ghúndar, ýisinder, odan qalsa, týrikter, qarlúqtar, oghyz-qypshaq, kerey-nayman, odan qalsa qazaq.... Tipti, músylman topyraghyn basyp, adal sarbazdary bolghan qypshaq, seljúq, qarahandar arab elin erkin biylep, tóstedi emes pe? Seljúqtar «islam súltandary» atandy. Bir sózben aitsaq: «Týrikter - Allanyng әdilet sarbazdary» (M. Qashqariy).
Sonda týrik tektesterding tuyrlyghynyng tayqymauy nede? Eng birinshi, týrik adamgershilik qoghamyn, filosofiyalyq qoghamdy, býgingi tilmen aitqanda, demokratiyany qúra bildi. Týrikter ózine bereke-birlik, al dúshpanyna beybit tileydi. Dúshpanyn dos, dosyn tatu etu, júrtty biriktirip, erkin eldik qúru. Mine, týrikting tәnirlik týisigi. «Birikken halyqty ot-su qylmadym», «bәri beybit, bәri tatu» (Kýltegin). Túrsyn Júrtbaev: «Ol («Mәngilik el» nysanasy - S.Q.) nәsildik jikshildikti oyatpaydy, biraq atamekenning azattyghyn, ata-tegining tazalyghyn, týrik últynyng ruhany jәne dәstýrlik, tildik tәuelsizdigin basty qasiyet retinde ústanady», - dep qarymtaly tújyrym jasaydy. Tórt dýniyening týkpir-týkpirinde saqtauly túrghan 15-20 myng syna jazuynyng saryny da osy - «Mәngilik el». Tipti «Mәngilik el» tanymynyng sana týbinde úiyghany sonshalyq - Shynghyshannyng atyn shygharghan «monghol» etnoniymine de negiz bolghan kórinedi (H. Qoja-Ahmet zertteui boyynsha, Shynghyshan qaghan saylanghan qúryltayda ejelgi týrik imperiyasyn qayta qúrghan týrki taypalarynyng shattana quanuyng sebebi: «Monghol» etnoniymin emes, «Mәngi el» iydeologiyasynyng negizindegi odaq birligin qabyldaghany, «Mәngi el» tanymyn janghyrqanyna quanuy edi). Osydan shyghatyn qorytyndy: «Mәngi el» - memlekettik iydeologiya...
Al osy qazirde «aghylshyndyq-amerikandyq әlemdik núsqa» men «ariylik ýlginin» ústanghan pozisiyasy sanalatyn «ghalamdastyru» iydeyasy da osy «Mәngilik el» ýlgisimen tamyrlasyp jatqanday. Biraq olardyng iydeologiyasy bólek: jer betindegi adamzat tek bir últqa baghynyp, bir din, bir dil ,bir tilmen ómir sýrui qajet. Al «Mәngilik elde» onday iydeya joq. Tek «bәri beybit», teng dәrejede, qúqyqtyq tengerude ómir sýru. «... Biylik degenimiz jay ghana әkimshilik-әleumettik qana úghym emes, ol tamyryn Tәniriden tartatyn kiyeli nysana» (T. Júrtbay).
Hajib Jýsip Balasaghúnnyng jәuanmәrttik ilimining týp negizi de osy. «Qaytsem, týrk qútyn saqtap qalamyn», - dep, oy shynyrauyna shomylyp, túma túnyghyn sýzip «el-júrttyng qasiyetin úlyqtap, qadirin arttyratyn úiytqy bekter», - degen baylamgha bekip, «Bek degen tek! Bek degen bilik!» - dep jar saldy. Dәl sol siyaqty «Qaghan - eldikting belgisi» («Kýltegin», kishi jazu) degen saryn, bizding Ata Zanda: «Preziydent - memleketting tәuelsizdigining kepili» (III bólim 40 bap, 2 tarmaq), - dep kórsetilgen.
Bil, әdil zang - basshylyqtyng túghyry,
Begi әdil me? Berik elding júlyny! - deydi J. Balasaghún. Ádil zang degeni - adamzatty jikke bólmey, jelisin ýzbey birtekti biyleu bolar. Mine, týrik qoghamynyng artyqshylyghy da osynda. Maghan salsa, týrik qoghamyndaghy búl qaghidany - eng alghashqy demokratiya der edim. Demokratiyany qazirgi Italiya (Riym) emes, týrik halqy qalady der edim. Asylynda, Batysta qúldyq qogham asqaqtap túrghanda, prototýrikter, saq-savramattar әskery demokratiyany qalap qoyghan edi. Shyghysta dinastiyalyq dýrildep túrghanda, týrikterde gumanistik qogham qúrylymy qúrylyp jatty... Jә, búl - tarih jauabyndaghy, jauapkershiligindegi syr...
Sol әdilettik ilimi A. Yassauidyng sofylyq dýniyetanymymen selbesip Abaygha jetti. Al Abay men Shәhkәrimning ar ilimi osydan bastau alghanday býgingi jetti.
Al sol әdilettik ilimi beybit pen bereke-birlikting búghanaghyn bekem etu ýshin qyzmet etpey me? «Tórt búryshtaghy halyqty kóp aldy, bәrin beybit etti» («Kýltegin»). Mayqy babam: «Týbi osy Alash balasy bir shanyraqqa birigeyik. Sonda ghana múratyng oryndalady» (T. Zәkenúly. Tarihy roman. Astana: Elorda, 2002. «Kók bórilerding kóz jasy»,184b. ), - dep asqaq armanyn aqtaryp edi. Sol birlik Asan qayghyda «Edil bol da, Jayyq bol» dep jyrlansa, Aqtamberdi de «Birlikte bar qasiyet» dep týiindelse, Abayda «Birindi, qazaq, biring dos, Kórmeseng isting bәri bos», - dep ghibratyn tújyrymdaydy. Maghjan «Qosylyp batyr týrik balalary, Taptatpa, jolyn kesip, tizginge oral» («Oral tauy» óleni) dep shirygha shamyrqanady. Al Elbasymyz N. Á. Nazarbaevyn: «Qazaqtyng býkil tarihy - birigu tarihy, tútastanu tarihy», - degen týiini talay jayttan syr tartady. IYә, qazaq qashanda manaurap jýrgenimen, el basyna kýn tughanda bir tudyng túghyryna qonyp, tanabynda toptasa bilgen edi... Al eng birinshi, tәuelsizdik, odan keyin Týrkstan federasiyasyn qúrudy maqsat tútqan M. Shoqaydyn: «Biz -týrikmender, ózbekter, qazaqtar, qyrghyzdar, bashqúrttar, tatarlar - bәrimiz bir týrki otbasynyng mýshelerimiz, birtútas memleket qúrugha, bir týrki últy bolugha tyrysuymyz kerek...», - degen tilek-múratynda da sol birtútas birlik ansary jatyr.
Biraq, biraq... Boz tannyng týndigin týrip, qara týnek týnerip, Maghjan «Kýnbatysynyn» da kebin kiyer kýn de keledi eken-au.
«Tabghash halqynyng sózi tәtti, aqyghy asyl. [Olar] tәtti sózi, asyl qazynasymen arbap, jyraqtaghy halyqty ózine sonshama jaqyndatar edi. [Olardyn] tәtti sózi, asyl dýniyesine aldanyp týrki halqy óldin» («Kýltegin»), - degen Yollygh-teginning búl ýzindisinde ýlken astar búqpalap jatyr. Búny Kýlteginning tilimen aitsaq: «Týrki halqy erlikke emes, estilikke zәru» (Q. Salgharúly). IYә, sol dәuirden bastau alghan berekesizdik әr zamanda әr qyrynan kórinip, býgingi kýnge de jetti. Osynday halyqtyq minez kórsetu qu qytaydyng qúryghyna týsken ghúndar da, orys otaryna týser aldyna qazaqta ta qaytalandy. Tipti tarpang kóshpendilerding tizginge qúryq bermes bas asaulyghy sonau saq-skif dәuirinen belgili edi. Eger búl saqtar birige bilgende batystaghy, tipti, Aziyadaghy eng alapat patshalyq bolar edi. Biraq, berekesi sógildi...
J. Balasaghún da «Opa qúryp, jafa toldy ghalamgha» (A. Egeubay), - dep kýnirene kýrsindi emes pe? «Kýlteginde»: «Bekterinin, halyqtarynyng ymyrasyzdyghynan, tabghash halqynyng tepkisine kóngendikten, arbauyna kóngendikten, inili-aghalynyng daulasqandyghynan, bekti halyqtyng jaulasqandyghynan týrki halqy eldigin joydy», - deydi. Ár zamanda sol ýrdis ýdep otyrdy...
«Mәngilik el» - mәngilik ansar, ruhany ansar retinde «qiyal patshalyghynda» ghana ómir sýrip, eng ayaghy, sanada ghana sәuledey jylt etken kórkem әlemge ainalyp tyndy. Sol zar «opasyz dýniye» (Alyp Er-Túnghany joqtau) Qorqyttyng qobyzynda kýnirenip, kórinde azynaghanday. Ketbúghanyng dombyrasynda bozdap, qara dombyra shanaghynyng shermenesine ainalghanday. Apyr-au, sol zahip zar «zar zaman» aqyndarynyng da kókiregin kernegen joq pa? Abaydyng aqiqat alanynda da sayrap jatyr. Keshegi «Er Týrikter» dep ótkendi jýrek jórgeginde qúndaqtap, «Sharq úryp erikke úmtylghan týrik jany, Shynymen auyrdy ma, bitip hali?!», - dep, qabyrghasy qayysqan Maghjannyng da kókirek kóri emes pe edi? Súltanmahmút ta júrttyng azghyndyghyn synay kele: «Búlardyng týrik edi arghy zaty, Jihandy titiretken saltanaty, Búl kýnde azyp-tozyp kýlki bolghan, Búlar da sol týrikting júraghaty», - deydi keleke qylyp.
«Eldi halyq edim, elim qazir qayda, kimge el júrt izdermin? Qaghandy halyq edim, qaghanym qayda, qanday qaghangha kýsh-quatymdy beremin!», - degen kýnirenis, arman Dospambet jyrauda «Kýderiden bau taghyp, Kireuke kiyer kýn qaydy, Tolghamaly aq balta, Tolghap ústar kýn qayda, Ket-Búghaday biylerden Kenes súrar kýn qayda», - degen sarynmen sýrlense, Aqtamberdide «Kýderiden bau taghyp, Aq kireke kiyer me ekemiz, El jazylyp jaylauda, Jaqsylar kenes qúrghanda Múrtymyz órge shanshylyp, Búryn da sóiler me ekemiz!», - degen órimmen órilse, "kóshpeliler órkeniyetining osynau jaryq dýniyemen shyrqyrap qoshtasqan songhy ýni" (Aqseleu Seydimbek) Mahambette «Jelp-jelp etken ala tu, Jiyryp alar kýn qayda?!», - degen jarly ýnmen joq bolady... Keshegi iysi «Alashtyqtar»: «...Sonda bizdi kim júrt qylady? Onda biz júrt bolmaymyz! Joghalamyz!» (M. Dulatúly), - dep, shyryldaghan sherli ýninde de ýzik oy jatqanday...
IYә, týrik degen asyl tektilikting úrpaghy әr jerde taryday shashyrap, qúmday susyp, tastay batty. Týrik tegi ghasyr sayyn túlgha ainalyp, asyl qasiyetterin tәrk etip, túttay jalanashtandy da qaldy. Órligi óshti. Órisi taryldy. Óresi kelte boldy...
Sýiinbay «Bóriligi bayraghynda»:
Bórili bayraq astynda,
Bógelip kórgen jan emen.
Bóridey jortyp ketkende,
Bólinip qalghan jan emen. - degen asqaq pafos, romantikalyq ruh jalyndap túr-aq. Biraq:
«Bórili bayraq qúlasa,
Kýiremey ketken jan emen», - degendegi «bórili bayraq qúlauy» Maghjan poeziyasynda:
«Kýsh kemidi, aibyndy tu qúlady», - degen kórkemdik oigha úlasady. Demek, «Bórili bayraq» - kókjal týrikting simvoly, al onyng súlauy - týrik tektes órshil ruhtyng jastanuymen kórkemdik-iydeyalyq túrghyda sipattaymyz. «Bórili bayraq» jyghyldy - týrik ghúmyry ýzildi...
Halyq óz bolmysyn saqtap qalmasa, qalay el bolyp, ense kóterip, ertenge entelemek?! Qanynda tulaghan namys, qaynaghan qayrat, buyrqanghan quat bolmasa, eldikke degen emirenis bolmasa, qalay tәuelsizdik degen túghyrda qomdanbaq?..
Qazaq ta Azattyq pen Birlikti iydeal tútty. Al qazaq qazir sol «mәngilik ansargha» auany jayylyp jetkenmen, ausary basyp, aruaghy qashyp qorghay almay jýr. Mongholdar aitqan «asau minezdi» aryndylyghynan aiyrylyp, orysyng aitqan «qoy momyndylyqqa» salynyp, boykýiezdenip barady. Kim kinәli?
Sirә, saysattanushy Ázimbay Ghali: «Últtyq minez tarihtyng soqqylauyna sәikes ózgerip otyrady», - degeni dúrys pa deymin. Qaydam... Qazir qazekene qamshy bassang da, auyzyna shóp almas momyndylyqtan tanbaytyn tәrizdi.
Aytpaqshy, keshegi Týrkiya preziydenti Túghryl Ozal da elbasymyz N. Á. Nazarbaevpen jeke kezdesulerinde Kishi Aziya men Ortalyq Aziya, Qazaqstandy qosyp birtútas týrik birlestigin (týrki әlemin biriktirip Úly Týrkiya birlestigin) qúrugha niyetti ekenin emeurinmen jetkizgen joq pa? Elbasymyz N. Nazarbaev ta týrki júrtyn ruhany tútastyqqa jetuge ýndeytin Orta Aziya odaghyn qúru turaly iydeyasy da sol - Orhan bәdizindegi «Mәngi el» tanymynyng alakeuim sәulesi bolar...
Qymbat Silәmbekov
Ál-Faraby atyndaghy
QazÚU-dyng 2-kurs studenti
«Abai.kz»