Basy: «Alash partiyasy әdildikke jaq, jebirlerge jau boldy»

Jalghasy: Goloshekin jәne repressiyanyng eki tolqyny

Qazaqstandaghy sayasy repressiyalardyng tilge tiyek etilgen alghashqy tolqyny 1928 jylghy kýzge salym, Qazatkomnyng әigili dekretine sәikes «jartylay feodaldardyng mal-mýlkin kәmpeskeleu» nauqany qyzghan tústa bastalghan-tyn. Emissar F. Goloshekin tәrkileu ýderisine «kedergi keltiruge niyettengen» últshyldar úyasyn talqandau operasiyasyn jýrgizudi qúpiya qyzmet mekemesine tapsyrghan.

Kókireginde sәulesi bar-au degenderding barshasyn baqylauynda ústap, qily mәlimetter jiyp otyrghan «chekister» ayaldamay iske kirisken-tin. Alghashqy tútqyndaular baylardy tәrkileu nauqanynyng sonyna qaray jýrgizildi. 1928 jyldyng qara kýzinde, әueli memlekettik josparlau komiytetining qyzmetkeri Halel Ghabbasov, sosyn Últ teatrynyng diyrektorlyghynan keyin júmyssyz jýrgen Dinmúhamed Ádilov jәne onyng bauyrlary men auyldastary tútqyndaldy. Odan «Enbekshi qazaq» gazetining qyzmetkerleri Mirjaqyp Dulatov, Ahmetsafa Yusupov, sosyn Qazaq uniyversiytetining professory Ahmet Baytúrsynov, Shymkent pedagogika tehnikumynyng oqytushysy Jýsipbek Aymauytov, aqyn Maghjan Júmabaev, әdebiyetshi Ábdirahman Baydildiyn, basqa da azamattar qamaugha alyndy.

Qyzylordada, Almatyda biraz tergelgennen keyin, 1929 jyldyng ortasynan óte jasandy aiyptar taghylghan 44 azamattyng isi Mәskeuge jóneltildi. Tútqyndardyng ózderi de sol jyldyng kýzinde birneshe top bop  Mәskeu týrmelerine jetkizildi. Sonda qosymsha tergeuler jýrgizilip, 1930 jylghy 4 sәuirde OGPU alqasynyng ýkimi shygharyldy.

Ahmet Baytúrsynov bastaghan on bir azamat atu jazasyna, qalghandary týrli merzimge lagerilerge jiberuge úigharyldy. Solardyng ishterinen tórteui (mәdeniyet qayratkeri D. Ádilov, jazushy J. Aymauytov, әdebiyetshi Á. Baydildiyn, jurnalist A. Yusupov) eki aptadan sәl óte, 21 sәuirde atyp tastaldy.

Búl sheshimning bas tapsyrys berushi F. Goloshekindi qanaghattandyryp әm qanattandyrghany sonday, sol jyly Qazaqstannyng on jyldyghyna arnap ótkizilgen saltanatty jinalysta Ahmet Baytúrsynov basynda túrghan alashordashylardyng «joyylghan últshyldyq úiymy» jóninde masattana habarlap,  Múhamedjan Tynyshbaev bastaghan taghy bir últshyldar úiymy joyylu aldynda túr dep mәlimdedi. Osylay respublika partaktiyvine «revolusiyanyng qaharly qaruy» qúdiretin pash etti.

Alayda úzamay, 1931 jylghy 8 qantarda, OGPU alqasy 1930 jylghy 4 sәuirdegi ýkimin qayta qarap, jazanyng jogharghy sharasy berilgenderding (ýkimning qayta qaralu nәtiyjesin tospay, qanday sebeppen ekeni belgisiz, shúghyl atyp tastalghan tórteuden basqa) birqataryn atyludan qútqaryp, on jyl lagerige aidaumen almastyrdy.

Bәlkim kindik jazalaushy mekemening osy sheshimi, әlde basqa da auyzsha pikiri әserin tiygizgen shyghar, qazaqstandyq chekister 1931 jylghy 29 qazanda qúpiya qyzmet abaqtysynda ótken jyldan beri jatqan 18 tútqyndy tergeu «№ 2370 is boyynsha sotqa beruge jetkilikti derek bolmaghandyqtan» toqtatylatyny jayynda qauly aldy. Sóitip Qonyrqoja Qojyqov, Sadyq Ótegenov, Ázimhan Kenesariyn, Serikbay Aqaev, Aldabek Mangeldiyn, Isa Qashqynbaev, Dәlel Sәrsenov jәne solardyng qataryndaghy taghy on bir «últshyl» aiyptalushyny tergeu «is boyynsha jinalghan dәlelding jetimsizdigine baylanysty» dogharylyp, bәri týrmeden shygharyldy da, qoldaryna qamauda ústaghan merzimderin kórsetken anyqtama berildi.

Sosyn  «is boyynsha jetkilikti dәlel jinalghan» Álimhan Ermekov, Múhamedjan Tynyshpaev bastaghan 20 adamgha qozghalghan № 2370 isting «ýsh negizgi tergeu tomy, 9 tom qosalqy ister jәne 40 dana fotosuret» 1931 jylghy 21 jeltoqsanda Mәskeuding qarauyna, yaghny OGPU Alqasynyng 1930 jylghy alghashqy tolqyndy repressiyalaghanday shara  qoldanuy ýshin jiberildi. (Múnyng aldynda, 1931 jylghy 11 jeltoqsanda, «OGPU Alqasy janyndaghy Erekshe Keneske» M. Tynyshpaev pen basqalardy aiyptaytyn № 2370 is boyynsha 3 tom jәne solarmen baylanystyrylghan ister, barlyghy 12 tom joldanghan bolatyn).

«Búryn «Alash-Orda» qúramynda jәne kontrrevolusiyalyq últshyldyq úiymda bolghan... qazaq  últshyldary tobyna ashylghan  № 2370 is boyynsha» 44 bettik Ayyptau qorytyndysy jasalghan-dy. Onyng «Tarihy anyqtama» dep atalghan alghashqy tarauy «Fevrali revolusiyasynan keyin últshyl «Alash» partiyasy qúramyna kirgen, «Alash-Orda» ýkimetining qúramynda bolghan, sóitip orystyng aqgvardiyashyl kazaktarymen jәne general Kolchaktyng kontrrevolusiyalyq armiyalarymen birge Sovet ókimetine qarsy ashyq kýresken, sodan song  k-r armiyalar men ýkimetter tas-talqan bolghannan keyin amnistiya jasalghan qazaqtyng burjuaziyalyq-últshyldyq intelliygen-siyasynyng ókilderi kontrrevolusiyalyq kindigin saqtap qaldy da, ózderining antisovettik qyzmetin jalghastyra berdi» degen tújyrymdy sóilemmen bastalghan.

Odan әri «búrynghy alashordashy Ermekov Álimhan 1921 jyldyng basynda Mәskeude bolyp, (qazúltshyldardyng astyrtyn k-r úiymy turaly is boyynsha 1930 j. OGPU Alqasy sottaghan) kórnekti últshyl Baytúrsynovpen birge bashqúrt últshyly Validovpen astyrtyn k-r úiym qúru turaly kelisken» deydi. Úiymnyng ortalyghy retinde Orynbor qalasy tandalghanyn, kóp úzamay Dosmúhamedov Halel men OGPU Alqasy sottaghan Dulatov Mirjaqyp osy úiymnyng Tashkenttik filialyn qúrghanyn aitady.

Ishinde Múhamedjan Tynyshpaev, Jansha Dosmúhamedov, Múhtar Áuezov te bar úiym mýshelerining 1922 jyly asharshylyqqa úshyraghan halyqqa kómek berudi úiymdastyrghanyn, sol is barysynda úiymgha jana mýsheler tartqanyn, 1923 jyly bolghan 12-shi partsezge últ mәselesi jóninde talaptar әzirlegenin, Qazaqstandaghy 2-shi Sovetter sezinde tek qazaq delegattarmen jeke mәjilis ótkizip, «otarshyldyqtyng órshui jәne onymen kýres týrlerin» talqylaghanyn bayan etken.

Basmashylyq joyylghannan keyin úiym tarqady, biraq onyng mýsheleri bir-birimen baylanysyn ýzbey, «partiya men Sovet ókimetining maqsatyn búrmalau maqsatymen» Sovet jәne partiya apparattaryna kirip alugha úmtyldy dep, «dәlelder» keltirgen...

Ayyptau qorytyndysynyng «Últshyldyq kontrrevolusiyalyq qyzmet» dep atalghan ekinshi tarauyndaghy alghashqy tarmaqta úiymnyng jer mәselesinde «Alash» partiyasy baghdarlamasynyng agrarlyq bóligin jýzege asyrugha tyrysqany aitylady. Yaghny olar «birinshi kezekte jermen jalpy tuzemdik halyqty, әleumettik qabattargha shektemesten, jerdi ru bolyp paydalanu shartymen qamtamasyz etudi» kózdegen. «Búl júmysty últshyldar men k-r úiym mýshelerinen tysqary asa kórnekti últshyl, jer halkomatynyng qyzmetkeri Múrzin Múqtar jýrgizgen» degen týiini bar.

«1928 jylghy bay mýlikterin kәmpeskeleu jónindegi nauqangha qarsy әreket» dep atalghan tarmaqta astyrtyn úiymnyng búrynghy mýshelerining «enbek sharuashylyghyn anyqtaytyn mal sanynyng shekteuli normasyn kóbeytuge, sóitip joyylugha tiyis bay sharuashylyqtarynyng sanyn qysqartugha tyrysqanyn» kórsetken.

«Sharuashylyqtardy újymdastyru jónindegi nauqandy búrmalau» tarmaghynda olardyng újymsharlardy maqúldamaghan kózqarastary aitylghan. «Et әzirleu» tarmaghynda aiyptalushylar et dayyndaugha berilgen tapsyrmany bolishevikterding «otarshyldyq» sayasatynyng bir týri dep eseptedi deydi. «Mәdeniyet maydany» atty tarmaqta úiym   mýshelerining oqushy jastardy últshyldyq ruhta tәrbiyelegeni әshkerelenedi. «Bandalargha» arnalghan tarmaqta 1930 jyly repressiyalanghan Ádilovter isin taghy taldap kórsetip, jer-jerdegi bandalardyng bas kóterulerine búrynghy úiym mýshelerining qatysyn әshkereleydi de, odan әri tútqyndargha jeke-jeke aiyp taghady...

Biraq SSRO Birikken memlekettik sayasy basqarmasy (OGPU) qazaq memleketindegi diktator (Syrdariya gubkomynyng tóraghasy Ydyrys Mústanbaevtyng baghasy) Goloshekinning ýsh úiyqtasa týsine kirmegen, tap solay bolar-au dep eshqashan kýtpegen minez kórsetti. Is eki aidan keyin «osy 20 aiyptalushy ýstinen  qosymsha tergeu jýrgizilsin nemese bәri de bosatylsyn» degen úsynyspen Qazaqstandaghy ókildikke keri qaytarylly.

Ol azday, «OGPU-ding Tolyq ókiletti Ókildigin qadaghalau jónindegi  QSSR Prokurory Stolbova joldasqa SSRO Jogharghy Sotynyng Prokurorynan» qúpiya týrde 1932 jylghy 8 nauryzda shúghyl hat keldi. Onda «QK-ting (Qylmystyq Kodekstin) 58/7, 11, 59/3 babtary boyynsha aiyptalghan Ermekov Álimhandy, Dosmúhamedovterdi, Omarovty, Aqpaevtardy jәne basqalardy, barlyghy 20 adamdy, OGPU Alqasyna mәni boyynsha qarau ýshin» Qazaqstandaghy OGPU-ding Tolyq ókiletti Ókildigi  joldaghan isting osy 1932 jylghy aqpannyng ayaghynda  keri qaytarylghany habarlana otyryp, sol is boyynsha jasalghan aiyptau qorytyndysynda Prokuror Stolbovanyng kelisim bergeni  turaly qorytyndysy bar ekeni, sol sebepti onyng ózine tikeley hat jazylyp otyrghany  eskertilipti.

Qazaqstandaghy OGPU-ding Tolyq ókiletti Ókildigi  «tergeudi bir jarym jyl boyy jýrgizgenine qaramastan», júmysyn sapasyz qorytqany SSRO Jogharghy Soty Prokurorynyng osy hatynda atap aityldy. Sóitip Ortalyqqa jiberilgen № 2370 isti tekserip qarau ony mәn-maghynasy jóninen OGPU Alqasynda tyndaudyng mýmkin emestigin kórsetipti.

Múnday qorytyndy jasaugha eki týrli sebep bolghan. Birinshiden, aiyptalushylardyng «Qazaqstandaghy sayasy banditizmge qatysy, olardyng úiymdastyrushylyq jәne jetekshilik róli dәleldenbegen». Sonymen birge «ayyptalushylar jәne ortalyq úiym men naqty bandittik jasaqtar arasyndaghy baylanys» buyndary aiqyndalmaghan. Ekinshiden, aiyptau qorytyndysy negizinen aiyptalushylardyng «1918–22-shi jyldarghy kontrrevolusiyalyq ótkenine» sýiengen. Al iste jinaqtalghan songhy jyldar materialdary, Prokurordyng oiynsha, olardyng ótkendegi kontrrevolusiyalyq qyzmetin janghyrtuyn tanytatynday eshqanday naqty kórsetu bermeydi, olar, myqtaghanda, «últshyldyq kózqarastar minezdemesi retinde ghana» qarastyryla alady.

Sondyqtan mәskeulik prokuror: «Osy is boyynsha tergeuding qanaghattanghysyz jýrgizilgenine Sizding nazarynyzdy audara otyryp, ony óte qysqa merzimde ayaqtau ýshin Óziniz tikeley baqylaugha alyp,  qajet shara qoldanudy úsynamyn», –  dep qatang týigen.

Sonymen birge almatylyq әriptesine: «Qylmystyq iske tartylghandar-dyng birinin, atap aitqanda, shal jәne mýldem auru Aqpaev Jaqyptyng aryzyn osymen bir mezgilde jibere otyryp, oghan jәne basqa aiyptalushylargha da qoldanylghan aldyn kesu sharasyn (yaghny týrmege qamap qoylaryn – B.Q.) qayta qaraudy úsynamyn» dep taghy bir úsynys aitypty. Solardyng oryndaluynan habardar etudi súrap, hatyna J. Aqpaevtyng 9 bettik aryzyn qosa tirkegen.

Hatqa 1932 jylghy 21 nauryzda almatylyq lauazymdylardyng búryshtamalary soghylyp, sonyna qyzyl siyamen «Poliyt. skandal» degen sóz týsirilipti.

Búl shynynda da «sayasy masqaralyq, masqarapazdyq janjalgha» úshyraudyng tap ózi edi. Goloshekiyn, shamasy, ózining asa manyzdy tapsyrmasyn qúpiya qyzmetting osynsha oralymsyz oryndaghanyna kýiip-pisse kerek. Áriyne,  ol OGPU ókildigining basshylarymen de, Mәskeudegi búghan  qatysy bar ortalyq mekemelerding qyzmetkerlerimen de tiyisti әngimeler jýrgizdi.

Nәtiyjesinde Sovet Odaghynyng OGPU alqasy janyndaghy airyqsha uәkil Vladimir Felidman men OGPU-ding Qazaqstan boyynsha tolyq ókiletti ókilining orynbasary, sonymen bir mezgilde ókildikting Qúpiya-operativtik basqarmasynyng bastyghy Sergey Naumovich Mironov (shyn aty-jóni – Miron (Meer) Iosifovich Koroli) Almatydan 1932 jylghy 4 sәuirde Mәskeudegi Birikken memlekettik sayasy basqarma tóraghasynyng orynbasary Ivan Akulovqa mynanday jedelhat jiberdi: «Mәskeu. OGPU. Akulovqa. Últshyldar isi boyynda qosymsha tergeu jýrgizu naqty nәtiyje bermeydi. Olardy bostandyqqa jiberu qazaq últshyl elementin belsendilendirip jiberedi ýtir Ólke basshylyghyna jәne OGPU organdaryna shabuyldardyng jana tolqynyn tughyzady. Osyghan jәne Ólkening sayasy jaghdayyna sýiene otyryp, qazirgi uaqytta aiyptalushylardy Qazaqstan sheginen tysqary jaqtargha jer audaru maqsatymen isti OGPU Alqasynyng Kóshpeli Sessiyasynda qaraugha sanksiya beruinizdi ótinemiz. Shúghyl jauap tosamyz».

Alayda ong jauapqa shúghyl qol jetkize almaghandyqtan, Goloshekin Almatygha kelgen Ortalyq baqylau komissiyasy tóralqasynyng mýshesi, partiya aldynda bedeli zor bayyrghy kommunist Aron Solisti qatystyryp, chekistermen manyzdy mәjilis ótkizedi de, óz oiyn maqúldatqan sheshim shyghartady.

Artynsha, 1932 jylghy 20 sәuirde, OGPU-ding Qazaqstandaghy tolyq ókiletti ókili Vasiliy Karuskiy «Solis, Felidman, Goloshekin qatysqan kenesting sheshimin jýzege asyru retimen» Almatydan Mәskeuge, OGPU tóraghasynyng orynbasary I. Akulovqa arnayy jedelhat joldaydy. Búl telegrammada «Ólkedegi sayasy ahualdy, últshyldar isi boyynsha tútqyndalghandardyng bәrin betaldy bosata saludyng ziyandylyghyn   oilay otyryp», Tolyq ókiletti ókil Karuskiy atalghan mәjiliste kelisilgen sharany aiyptalushylargha óz taraptarynan qoldanu ýshin kindik basqarmadan rúqsat súraghan eken. «OGPU Tolyq ókiletti Ókildigining myna sheshimine sanksiya berudi ótinemin» dep, № 2370 iste qozghalghan 20 adamgha Qazaqstandaghy Ókildik tarapynan qoldanylmaq sharalardy  ýsh topqa jiktep jazypty.

Birinshiden, «Orta Aziya men Batys Sibir respublikalarynda túru qúqynan aiyryp, konslagerige qamau sharasy Qazaqstan sheginen tys jaqqa bes jylgha (aldyn ala tútqyndalghan merzimin esepke alyp)  jer audarumen almastyrylsyn» dep úigharylghan 15 adamdyq ýlken top (Tynyshpaev Múhamedjan, Múnaytpasov Ábdirahman, Kemengerov Qoshmúhamed, Kýderin Júmahan, Dosmúhamedov Halel, Dosmúhamedov Jahansha, Qadyrbaev Seydazym, Ýmbetbaev Aldabergen, Aqpaev Jaqyp, Qojamqúlov Nәshir, Omarov Áshim, Búralqiyev Mústafa, Tileulin Júmaghali, Aqpaev Abdulhamiyt, Múrzin Múhtar) tizimin bergen.

Ekinshiden, «Omarov Uәlihan, Sýleev Bilәl, Ysqaqov Daniyal aldyn ala qamalghan uaqytyn esepke alyp, birjolata bosatylsyn» dep kórsetipti.

Ýshinshiden, «Ermekov Álimhan, Áuezov Múhtar konslagerige shartty qamaudy qoldanyp, nemese iydeologiyalyq túrghyda qarusyzdanyp deklarasiya jariya etkendikterin, óz kinәsin moyyndaghandyqtaryn jәne adal qyzmet etuge mindetteme alghandyqtaryn esepke alyp», qamaudan bosatylsyn degen kórinedi.

Ókildikting ýkimimen jer audarylatyndar jiberiletin audandardy atap aitudy Mәskeuden ótine otyryp, olardyng Shyghys Sibir, Ortalyq Qaratopyraqty oblys, basqa da ishki audandar bolghanyn qalaytyndaryn da aitypty. Ayyptalghandardyng «әrqaysysyna jeke-jeke sanksiya beru mәselesi Goloshekin joldaspen kelisildi» dep habarlay kele, osylargha qatysty kindik mekemening sheshimi jayynda ózderine shúghyl telegrafpen habarlaudy súrapty.

Kóp úzamay Mәskeuden «barlyq tútqyndalghandargha qatysty belgilengen sharalarmen kelisetindikterin» aitqan jedelhat keldi. «Jer audarylatyn oryn – SChO (Ortalyq Qaratopyraqty oblys)» dep kórsetildi. 1932 jylghy 10 sәuirde Akulov ta: «Qarsylyq joq» dep habarlady. Almatydaghy Tolyq ókiletti ókil Karuskiy qyzmetkerlerine: «ayaldamastan Ýshtikting qaulysy rәsimdelsin», «eki kýndik merzimde jýzege asyrylsyn», «SChO-gha erekshe hat, derbes memorandum jazylsyn» degen tapsyrmalar berdi.

1932 jylghy 30 sәuirde Qazaqstandaghy OGPU TÓ (PP) Ýshtigi otyrysynyng jogharyda atalghan 15 tútqyndy «bes jylgha konslagerige qamau, jazany sol merzimge SChO-gha jer audarumen almastyru», qalghan beseuin týrmeden bosatu jayyndaghy qaulysy shyqty.

Últ qayratkerlerin búl jolghy jazalau sharasy Goloshekinning alghashqy kózdegenindey bolmaghanmen (tipti 18 «últshyl» týrmeden sotqa jetkizilmey bosatylsa da), últtyq mýddeni oilaytyn qayratkerlerdi belgili dәrejede auyzdyqtap, júrtshylyqty údayy ýrey shenberinde ústap túrugha edәuir qyzmet etti...

Jalghasy bar...

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz