Qazaqstannyng preziydenti Núrsúltan Ábishúlynyng songhy aptadaghy qos sapary Batys pen Orystyng endi sayasy salada kimmen sanasu kerek ekenin úqtyrdy.

Orys imperiyasynyng qaldyghyn basqaryp otyrghan Vladimir Putin myrza preziydenttik taqqa otyra sala «dos kórshisin úmytyp» Núrsúltangha múrnyn shýiire qarap, ózbekke qaray entelegen bolatyn. Endi mine, úiqydan shoshyp oyanatyn kezi kelgenin týsine bastaghanday. Orys basylymdary Núrsúltannyng Týrkiyagha saparyn әr týrli baghalasa da, týrki júrtynyn  birige bastauyna qyzghana qaraytyny haq.

«Aramzadan payda joq, qudan elge payda bar» deytin qazaqtyng danalyq sózi songhy aptada bir dәleldendi.  Bizding Núrekeng orys preziydentining tuylghan kýnin qúttyqtay baryp, 2 mәrte maqtap, «kópshikti  qabattap qoydy» da, birden Týrkiya eline at basyn tirep, tuysqan aghayynmen birge qauqyldasyp, 3 kýn jatyp aldy. Tynysh jatqan joq, kýlli  orystar «ótteri auyzdaryna týskendey» shuyldap ketti. Bireu qyzghansa, bireu quana qarady. Sebebi,  Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kýlli Týrkini bir arnagha búratyn qaghanat jobasyn bir qadam algha jyljytyp, Tuyn kóterip, til men dilin biriktirdi. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev  200 millionnan astam Týrki júrtyn biriguge ýndedi.

Qazaqstannyng preziydenti Núrsúltan Ábishúlynyng songhy aptadaghy qos sapary Batys pen Orystyng endi sayasy salada kimmen sanasu kerek ekenin úqtyrdy.

Orys imperiyasynyng qaldyghyn basqaryp otyrghan Vladimir Putin myrza preziydenttik taqqa otyra sala «dos kórshisin úmytyp» Núrsúltangha múrnyn shýiire qarap, ózbekke qaray entelegen bolatyn. Endi mine, úiqydan shoshyp oyanatyn kezi kelgenin týsine bastaghanday. Orys basylymdary Núrsúltannyng Týrkiyagha saparyn әr týrli baghalasa da, týrki júrtynyn  birige bastauyna qyzghana qaraytyny haq.

«Aramzadan payda joq, qudan elge payda bar» deytin qazaqtyng danalyq sózi songhy aptada bir dәleldendi.  Bizding Núrekeng orys preziydentining tuylghan kýnin qúttyqtay baryp, 2 mәrte maqtap, «kópshikti  qabattap qoydy» da, birden Týrkiya eline at basyn tirep, tuysqan aghayynmen birge qauqyldasyp, 3 kýn jatyp aldy. Tynysh jatqan joq, kýlli  orystar «ótteri auyzdaryna týskendey» shuyldap ketti. Bireu qyzghansa, bireu quana qarady. Sebebi,  Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev kýlli Týrkini bir arnagha búratyn qaghanat jobasyn bir qadam algha jyljytyp, Tuyn kóterip, til men dilin biriktirdi. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev  200 millionnan astam Týrki júrtyn biriguge ýndedi.

«Biz býkil týrki halqynyng ata júrtynda túryp jatyrmyz. 1861 jyly qazaqtyng songhy hany óltirilgennen keyin, biz Resey patshalyghynyn, odan Kenes Odaghynyng bodany boldyq. 150 jyldyng ishinde qazaq degen halyq ózining últtyq salt dәstýrin, tilin, dinin, dәstýrin úmytugha az qaldy. Jaratqannyng qoldauymen 1991 jyly biz ózimizding tәuelsizdigimizdi jariyaladyq. Sizderding babalarynyz atajúrttan beri qaray jyljyghan kezde Týrki qaghanatynyng ishinen týrik degen atty ózderimen alyp ketti. Qazirge deyin týrkining ishinde jigitting súltany, eng jaqsy jigit qanday degende «qazaq» deydi. Sol qazaq - bizbiz», - dedi preziydent Nazarbaev.

Osylaysha aghynan aqtarylghan preziydentimizge, atap aitqanda Týrki júrtynyng aqsaqalyna Týrkiya ayamay qúrmet kórsetti. Kózi tiri qazaq basshynyng atyna kóshe berilgeni óz aldyna. Al búdan da manyzdysy - songhy 10 jylda Týrki halyqtary arasyndaghy baylanys damyp, endi Týrki Kenesi resmy Tuyn bekitip jelbiretti. Soghan say Halyqaralyq Týrki Akademiyasy qúryldy. Tipti,  Týrki akademiyasy halyqaralyq mәrtebe almay túryp,Nazarbaevtyng pәrmenimen 2010 jyly qúrylyp, iske kirisken edi. Sol ghylymy orda 2011 jyldy týrkitanu mәselelerine arnalghan 24 ghylymy enbekter jinaghyn shygharyp ýlgerdi. Búl dәstýr biyl da jalghasuda. Juyrda Týrki dýniyesi dәstýrli de sýbeli basylymdarmen tolyqty. Halyqaralyq Týrki akademiyasy biyl týrkitanushy ghalymdar men tarihy múragha qúshtar oqyrmandargha arnap, «Týrki dýniyesi» atty halyqaralyq alimanah pen týrki әlemindegi kesek tuyndylardyng «Asyl múra» atty antologiyasyn jaryqqa bir-aq shyghardy. Búl basylymdar alghash ret, 2012 jyly 23 tamyzda Qyrghyzstannyng astanasy Bishkek qalasynda ótken týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining II Sammiytinde memleket basshylarynyng nazaryna úsynylyp, kórimdigin alyp edi. Atalmysh basylymdar Týrki órkeniyetin әlemge pash etudegi qadam. Osylaysha aghyl-tegil alyp týrki júrty bir arnagha toptasa bastady.

Resey, Belarus, Qazaqstan arasyndaghy Keden Odaghynyng songhy uaqytta elimiz ekonomikasyna kedergisin naqty qisap kórsetti. Biz milliondaghan qarjydan qaghyldyq.  KO qúrylghaly Belarustyng eksporty - 22 payyzgha, Reseydiki 28-ge ósken. Al QR kerisinshe, 30 payyzgha kemigen!  KO deyin de, Reseymen saudada  nól payyzdyq kedendik stavka bolatyn. KO ayasynda 92 payyz kedendik tarif sayasaty Reseydiki bolghandyqtan, shetel tauarlarynyng baghalary kýrt ósip jatyr. Kedendik salyqtardan týsken qarjynyng 88 payyzy Resey budjetin, 7 payyzy ghana Qazaqstan budjetin tolyqtyrady (http://old.abai.kz/content/ashyk-khat-kedendik-odaktan-shyguymyz-kerek ). Al orystar osy jaghdaydy kóre túryp, naqty qadamgha barmady, sebebi olar naghyz sayasatty týsinse de, bolashaqtaryna emes, býginmen ghana shekteligen sayasat ústanuda.

Tarihta Qazaqqa opa qylmaghan Orystar óz qúqaylaryn Qarumen kórsetemiz dep jýrip, «kelgen baqty kergen baq qaytaradynyn» kebinin kiydi. Tәkappar sayasattyng kesirinen  qazaq syndy órkeniyetting túqymyn shoshytyp aldy. Endi «orysqa senu - ózinnen ózing jeru» ekenin júrt týsindi. Elbasy da osyny baghamdady, sol ýshin odan da keremet, naghyz janashyr tuysqan halyqtardyng basyn qosqan Týrki Kenesining qúryluyna múryndyq boldy.  Aty әlemdi jaulaghan Húndar men Týrkilerding túqymdary osylaysha úiysa bastady.

Fransuzdar «Orystyng betin tyrnasang tatar shyghady» dep beker aitpaghan. Soltýstiktegi kórshi әigili nemistekti Ekaterina-1-den ýirengen tәlimimen eshqayda shyqpaytynyn týsindi de, ata-babalaryn Húndar men Týrkilerden izdey bastady. Tipti úly Edil handy (Attila) orystyng alghashqy kinәzi dep jar saldy. Búl turaly Oljas Sýleymen syndy ghalym, aqynymyz shiyrek ghasyr búryn aityp tastamady ma?!  Mine, osylaysha da,  «artpen sýnguding ýlgisin» kórip otyrmyz.

Onsyz da Resey halqynyng 28-30 payyzy Týrki halyqtary ekenin, tipti, taghy 25 payyzy orystanghan týrkiler ekenin eskersek, búlardyng bizdi jaghalay bastauy qisyndy da. Kezinde «Kenes Odaghyn» qúryp berip, jalghastyrghan Lenin (shúbash tekti) men Stalin (gruziyn) de ózimizding taghdyrlas halyqtar ekenin bilemiz. Áriyne, ózderi kelip qoltyghymyzgha kirmesine amaly joq. Olargha Qazaqstannyng qamqorlyghynan aiyrylu - Orys imperiyasynyng ydyrauynyng alghashqy basqyshy ekenin týsinetin kezderi keldi. Jylanday sumandaghan Qytay men abjylanday arbaghan Batystyng qyspaghynda qalghan orys endi bizdi izdemese kimdi izdesin? Búl jerde Biz degen kim dep oilaysyzdar? Áriyne, Týrkiler, Týrkilerding qara shanyraghy - QAZAQSTAN.

Orystyng taghy bir útylar jeri - jan sanynyng tez qarqynmen azangy bolyp túr, osy  tabighy ósim 1,37 degen koefisiyentpen jalghasa berse, Reseyding  endi 50 jyldan keyin  naghyz Týrkiler eline ainalary haq. Osynyng barlyghyn Putin myrza týsindi. Biraq kesh úghyp jýr. Kim bilsin, qazaqtyng «qonaqjaylylyghy men sabyrlylyghyn» ózderine degen qúlshylyq dep oilap, búrynghyday basynyp, búrynghyday qúldatqysy kelgen shyghar. Al shyn mәninde bizge degen tәueldilikting barghan sayyn biline bastaghanyn sezgeni  dúrys. Sebebi, biz - Týrki halqy, toptasyp, týgeldenip, kórkeydemiz. Osy boyynsha damyy bersek, sanymyz tayau uaqytta 200 millionnan asatyn jan sany bar, Orta Aziya men Kishi Aziya týbegin, Euraziyany qamtyghan alyp qauymdastyqqa ainalatynymyz shyndyq.  Búl endi bir jaghynan alghanda, strategiyalyq mindet. Búl mindetting alghashqy bólimderining oryndala bastauy  - biz ýshin ýlken jenis.

«Abai.kz»