Tariyhqa kóz salsaq, býginde әbden damyp ketken órkeniyetti elderding bәrinde derlik eng aldymen múghalimder qúrmettelip, eng ýlken jaqsylyq ta solargha jasalghan eken. Japon imperatory biylikten ketpek bolghanda, halqy elding danqyn kóteretindey reforma jasa dep alyp qalady. «Olay bolsa, qarumen emes, bilimimen maqtanatyn el jasaymyn» dep uәde bergen imperator eng aldymen múghalimderding mәrtebesin asqaqtatyp, odan keyin bilimin kýsheytken  eken. 

Sonday-aq, «Búdan keyingi 100 jyl qanday bolady desen, múghalimderding jay-kýiine qara» degen qytay oishylynyng sózinen de órkeniyetke jetuding baspaldaghy- múghalimder bolyp kelgenin  anyq úghugha bolady. Múny keshegi Alash arysynyng biri M.Júmabaevtyn: «Alty Alashtyng balasy bas qossa, tór-múghalimdiki», qazaqtyng birtuar batyr úly B.Momyshúlynyn: «Ústazdyq– úly qúrmet. Sebebi, úrpaqtardy ústaz tәrbiyeleydi. Bolashaqtyng basshysyn da, danasyn da, ghalymyn da, enbekqor eginshisin de, kenshisin de ústaz ósiredi. Ómirge úrpaq bergen analardy qanday ardaqtasaq, sol úrpaqty tәrbiyeleytin ústazdardy da sonday ardaqtaugha mindettimiz»  degen sózderi de aiqynday týskendey.

Basqa memleketterdi bilmeymin, bizding elding múghalimderining (Qazaqstanda búl kәsip az ghana baydyn  emes, kóp kedeyding mandayyna jazylghan) enbegi tariyhqa «tәjtajal» degen atpen engen indeting jer betine oiran salghan kezinde ghana baghalana bastady. Mәrtebesi de QR «Bilim turaly» zanynyng kóshirmesi ispetti «Pedagog mәrtebesi» turaly jana zang shyqqannan keyin emes, dәl osy indetting әbden órshigen túsynda ghana kóterildi. (Al, oghan  deyin qúlaqqa jaghymdy «Múghalim-eng mәrtebeli mamandyq» degen әdemi sóz biyik minberlerden joghary ekpinmen jii aitylyp, aqparattyq qúraldarda oiyp jazylghanmen, is jýzinde bәri tipti kerisinshe bolyp kelgen edi).

Iya, múghalimderding kózge kórinip, elene bermeytin eren enbegin eng aldymen balalary mektepte oqyp jatqan ata-analar tanyp, olargha qúrmet kórsete bastady. (Oghan deyin múghalimderding jer qazyp, tas kótermey-aq eldin, enbekkerlerdin  tapqan tabysynyng týsimimen kýn kóretin masyl ekeni kóbirek auyzgha alynushy edi). Tipti, indet órship, oqushylar qashyqtyqtan (ýiinde) oqytyla bastaghan kezde ghalamtor jelisinde keybir ata-analardyn: «Bar bolghany eki-ýsh balamyzdy ýige sighyza almay jatyrmyz, 20-30 balany oqytyp jatqan múghalimderding enbegi shynymen de erlikpen birdey eken» dep, aghynan jarylghan jazbalary da jariyalanyp jatty. Árbir qiyndyqtyng sonynda bir qayyry bar degendey, soghan deyin qúldan beter kýy keship kelgen múghalimder qauymy osylaysha shaghym aityp, sottaspay-aq, ereuilge  shyghyp egespey-aq, ózderining kim ekenin halyq pen biylikting aldynda tanyta bildi.

Shýkir, tәube! Keybir elderdegidey memlekettik qyzmetker dәrejesine jete almaghanmen, Qazaqstan múghalimderining de býgingi hal-ahualy búrynghydan әldeqayda jaqsaryp, (jana zannyng jobasyn әzirleushiler ózderi aitqanday zandary úqsas elderding ghana zanynan «kósip ala bermey», múghalimderi memlekettik qyzmetker sanalatyn әri erekshe qúqyqtargha ie basqa  damyghan elderdin  de zanynan  «bir týiir» alghanda, mýmkin, ústazdar men jana zannyng mәrtebesi búdan da asqaqtay týser me edi?) alatyn ailyq jalaqysy da birshama kóterilip qaldy. Biraq, «Bar bolsan, kóre almaytyn, joq bolsan, bere almaytyn» qazaq emespiz be. Búghan deyin shaylyghyna jetpeytin ailyq alyp, shendi-shekpendilerdi aitpaghanda ata-analargha, tipti olardyng balalary yaghny óz oqushylaryna jalynyp, jaltaqtap kýn kóretindey dәrejege jetken múghalimderding sәl ghana ensesin kóterip, qomaqtyraq ailyq jalaqy alghanyn keybir kózder kóre qoyyp, keybir tilder taghy da sóz ete bastady. Olarmen sóz talastyryp, múghalimderding kim ekenin dәleldep jatqym kelmeydi. Óitkeni, kez kelgen adam preziydent,  әkim, tipti gharyshker  bola alghanymen, múghalim bola almaytynyn olardyng bilmeui mýmkin emes dep oilaymyn. Alayda, bir kezderi biylikting qoljaulyghyna ainalyp,  kóshe kezgen qanghybastan da tómen kýy keshken (aydaladaghy bir myqtyny deputat etu ýshin aram ter bolyp jýgirip, saltanatty jiyndarda, konsertterde keng zaldyng ishin toltyrugha ghana paydalanylyp, senbilikterde, joghary jaqtan dóy basshylar kelgende, kóshe-aryqtardy  kýl-qoqystan tazartyp, taldardyng týbin әktep, ayaq astynan aq ter-kók ter bolatyn) múghalimder qauymynyn  kýni osymen tuyp ketti deuge әli erte. Býginge deyin tegin kýsh retinde qúlsha júmsap kelgen kónbis múghalimderinen «ayyrylyp qalghan» keybir biylik ókilderi sol kýnderin ansap,  «mysyq tileu» bolyp otyrmasyna kim kepil? Sondyqtan, «kýshiginde talanyp», qúldyq sanadan, jaltaqtyq psihologiyadan әli  aryla qoymaghan múghalimder qauymy aldaghy kezde de óz qúqyqtaryn ózderi qorghap, talap-tilekterin oryndata alatynday kýshke ie bolu kerek dep oilaymyn. Qysqasy, olar osy uaqytqa deyin «Múghalimder partiyanyng basty nazarynda» dep úrandatyp, aldap-sulap, paydasyna jaratyp, «esekteri sudan ótken son» tanymay ketken «Núr Otan» sekildi partiyalardan bólinip shyghyp, ózderining jeke partiyasyn qúruy kerek! (Kýni býginge deyin mýshelerining 70%-dan astamyn qúraytyn múghalimder qauymynyng aldynda bir ret te esep bermey, olardan kóbeygen ýstine kóbeyip otyratyn mýshelik jarnalaryn alumen ghana shektelip kelgen, aty ózgergenmen, zaty ózgermegen «Núr Otan» («Amanat») partiyasy ol ýshin endi renjy qoymas degen oidamyn).

Al, Respublikamyzda eng kóp qyzmetkerler sanyn qúraytyn, osy uaqytqa deyin bólip jarmastan, barlyq partiyalargha mýshe bolyp kelgen múghalimder qauymy óz aldaryna birigip, partiya  qúrar bolsa, eng kóp mýshesi bar óte quatty partiyagha ainalary dausyz. (Men búl mәseleni tek býgin ghana emes, búdan  on shaqty jyl búryn da jazyp, ol sol kezdegi Respublikalyq «Leninshil jas» (qәzirgi «Jas Alash») jәne «Qazaqstan múghalimi» gazetterinde jaryq kórgen bolatyn).

Ata Zanymyzdaghy 5-baptyng 1-tarmaghy («Qazaqstan Respublikasynda iydeologiyalyq jәne sayasy әr-aluandylyq tanylady. Memlekettik organdarda partiya úiymdaryn qúrugha jol berilmeydi») men bilim turaly zanymyzdaghy 3-baptyng 12-tarmaghynyng («Bilim beru úiymdarynda sayasy partiyalar men diny úiymdardyng (birlestikterdin) úiymdyq qúrylymdaryn qúrugha jәne olardyng qyzmetine tiym salynady») múghalimderding partiya qúru-qúrmauyna qanshalyqty qatysy baryn bilmeymin. Alayda, osyghan deyin neshe týrli partiyalargha kýshteumen kirip, solardyng shotyn shauyp kelgen múghalimder qauymy óz aldyna birigip, óz partiyasyn qúrsa, odan memleketke keler ziyan da, biylikke keler qauip te joq ekenin anyq bilemin. Al, múghalimderding partiya qúruyna qarsy qanday da bir zang bolsa, órkeniyetke jetuding baspaldaghy, úrpaq tәrbiyeshisi sanalatyn olardyng bolashaghy ýshin onsyz da ózgertuler men tolyqtyrulardan mylja-myljasy shyqqan ol zanymyzdy taghy bir ózgertip jibergennen útylmaymyz dep oilaymyn. Memlekettik qyzmetkerlerding ózinen bastap, bala-shaghasyna deyin oqytyp kele jatqan, qoghamdyq júmystargha belsene qatysyp, ózderine jýktelgen kez-kelgen tapsyrmany der kezinde  búljytpastan oryndap jýrgen Qazaqstan múghalimderining óz partiyasyn qúratyn kezi jetti jәne oghan әbden haqy bar dep esepteymin!

Baydildә Aydarbek,

ústaz, Y.Altynsarin atyndaghy tósbelgining iyegeri,
QR Jurnalister odaghynyng mýshesi,
Sozaq audany, Týrkistan oblysy

Abai.kz