M.Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetining professory, abylaytanushy, ghalym Zarqyn Tayshybay aghamyz biyl seksenning sengirine ayaq basyp otyr. Ómirin ghylymgha arnaghan aghamyzdyng mereytoyly jylyna oray shaghyn súhbat órbittik. Súhbatta Zarqyn Syzdyqúly Abylay han tóniregindegi anyz ben aqiqat arasy, ózining «Abylay han tarihy» atty ýsh tomdyqtyng qúrylymy jóninde aitady. Sonymen birge biz Qaraly Qantar oqighalaryna qatysty pikirlerin súradyq. Qadirli oqyrman túshynyp oqityn súhbat boldy dep oilaymyz.

– Zarqyn agha, kele jatqan 80 jasynyz qútty bolsyn! Osyghan deyin jurnalistika salasynda da, tarihta, abaytanu ghylymynda da enbek ettiniz. Arhivterdi aqtaryp, qanshama tyng mәlimetterdi ainalymgha qostynyz. Qay salada júrttan artyqtau iz qaldyrdym dep oilaysyz?

– IYә, men ózimdi eng aldymen jurnalispin dep sanaymyn. «IYә, Siz jurnalissiz ghoy» dese, marqayyp qalamyn. Jasyratyny joq, pende bolghan son, key zamandastarymyz ózining jurnalistigin, mysaly, aqyndyqtan, jazushylyqtan, ghalymdyqtan tómen qoyyp, tipti «jurnalist» dese, olqysynyp qalady. Nelikten olay – ózderi aita jatar, biraq, taghy qaytalap aitamyn, men jurnalispin jәne osynau qasiyetti kәsipting atauyna, baghasyna, syny men sipatyna layyq bolsam, armansyz óter edim. Kәsiptin, mamandyqtyn, ónerdin, ghylymnyng shynyna jetkenning әrqaysysy-aq qúrmetti. Biraq, men jurnalistikanyng shynyna jete almay kelemin, jete de almaytyn shygharmyn. Óitkeni sol «shynnyn» ózining ólshemi qanday ekenin bilmeymin. Tek qana izdenu, talpynu, taghy da izdenu, oyang tústardy toltyru, jetilu, taghy da izdenu...

Jalpy men, erte zaman oqymystysy aitty degendey: «Men eshtene bilmeytinimdi bilemin». Búl, «qaranghymyn» degen emes shyghar, ishtey qanaghattanbaghandyq, bilsem, jetsem degen «toyymsyzdyq», tanyp-biluge qúmarlyq bolsa kerek jәne men ózimdi baqytty sezinsem, osy toyymsyzdyghyma qaryzdarmyn. Shәkirtterime de sony aitamyn. Adam ómirge ne ýshin keledi? Kórsem, bilsem, tanysam, dep keledi... Ár jaghyn óziniz jalghastyra beriniz.

Qaytalap aita bereyin: nege jurnalistika? Ómirlik azyq bolghany, jalaqy tabudyng kózi bolghany ýshin ghana emes. Búl – aldymen, aqparat taratu desek, aqparattyng aqiqattyghy. Adal aqparat adam qoghamynyng qajetin tabugha, paydasyna úmtylyp, zalalynan aulaq bolugha bastaydy. Taratyp aitpasam da, týsinikti.

Ekinshi, kósemsóz. Injildegi «Áueli payda bolghan qúdyret – sóz» degendi bәrimiz qaytalaymyz. Biraq, sóz qúdyretin әrkim ózinshe týsinedi. Tipti, «Az sóz – altyn, kóp sóz – kómir» degendi, solay eken dep, bas iyedi. «Jaraqty jaudy jayratqan sózdin» qasiyeti Maqpal qaryndasymyz synsytatyn «Bir auyz sózge» syiyp túr emes pe?

Ýshinshiden, jurnalistika – ghylym. Ghylymnyng tóresi. Adamtanu ghylymy. Jurnalist jazyp otyrghanda, kóz aldyna oqyrmany túrady, aityp túrsa, tyndarmany túrady. Jurnalist adam ýshin, ózining zamandastary, otandastary ýshin jazady, sóileydi. Solardyng jan sezimine әser etedi, oiyn qozghaydy, talghamyn úshtaydy, sergitedi, quantady, tebirentedi, jiyrendiredi... Áyteuir jazu ýshin jaza salmaydy, aitu ýshin aita salmaydy. Oilap jazady, oilap, maqsatty týrde, kózdep sóileydi.

– Aqyn da, jazushy da bosqa jazbaydy, tekke sóilemeydi ghoy...
– Men, әriyne, bolghan, tolghan, halqynyng baghasyn alghan kósemsóz sheberleri turaly aityp otyrmyn. Jәne kósem sózge qalam terbep jýrgenderge tilek tilep otyrghanymdy da týsinersiz.

– «Abylay han tarihy» degen ýsh tomdyq shygharypsyz. Abylay túlghasyn kórsete aldynyz ba? Álde búrynnan kele jatqan «Alpamystyng qylyshy... alpys qúlash, Qobylandynyng qúryghy qyryq kez...» emes pe? Az-kem toqtalynyzshy. Ásirese, jastargha kerek maghlúmat.

– «Abylay turaly aitynyz» deysiz, Abay babamyzdyng eskertpesin sәl búzyp aitayyn: «Abylay» dep aita salu onay emes. Múnymdy «Abylay turaly» aityp jýrgenderge eskertu dep qabyldanyz. Osynau myqty qazaqtyng baghasyn, myna bizden góri artyq enbegin danyshpan atalarymyz búrynyraq berip qoyghan. Solardyng bir-ekeuin qaytalayyn jәne Siz ýshin ghana emes, jastar jaghy taghy bir oqyp kórsin, degen niyetpen:
«Abylay dәuiri – qazaqtyng erligi men seriligining ghasyry» Shoqan Uәlihanov; «Abylay zamanynda sýrgen dәurendi qazaqbaydyng balasy Abylaydan búryn Adam atagha sheyin kórgen emes, Abylaydan son, búl zamanghasha kórgen emes», –degen ghúlama Mәshhýr Jýsip; «Qazaqtyng derbes el boluyna, әri-beriden son, qazaqtyng qazaq boluyna, basy qosylyp, bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharuyna eren enbek sinirgen Abylaydan artyq adam bolmas... Óitkeni, «... sol alasapyran dәuirde qalyng elding «qayrandap jan qala ma» degen «Qazyqúrttay» ýmiti jalghyz ghana Abylay basynda qalghan bolatyn. Eski qazaq eldigin, eski júrttyng tilegin, tu kóterip bir aragha jighan Abylay bolatyn.» Múhtar Áuezov.

Demek, Abylaydy biluimiz kerek. Býkil qazaq bilui kerek. Mening búl baghyttaghy istegenderim, josparym – Abylaydy tanytu. Qazirgi jәne keler úrpaqqa. Últty saqtap qalghan úly túlgha qol qoyyp, jazdy degen, nemese, oghan jazypty degen bir ghana emes, bes hatpen jay tanysqan adamnyng sezimi qanday kýide bolady? «Abylay han sóitipti, býitipti, bylay depti» degen auyzsha aitylghan qissa men anyzdyng ózin elendep tyndaymyz. Al, men sonday bir mynnan asa basqa tilde saqtalghan qújatty qazaqshagha audaryp, úldarymyz ben qyzdaryma úsynyp otyrmyn. Menen oljaly, menen baqyty jan bar ma?! Ózim osylay dep sanaymyn. Sol oljamdy halqyma ýlestirip otyrmyn.

– Abylay hangha qatysty pikirinizde, Abylaydyng «Sabalaq» atanghany, Tóle biyding týiesin baqqany turaly anyzdy joqqa shygharasyz. Jas Abylay ziyaly ortada, han ordasynda tәrbie alghan dep qaraysyz. Osy pikirdi dәleldi týrde bayandap berseniz.

– Erekshe qasiyeti bar, aqyl-oyy kemel, kópshilikten moyyny ozyq jaratylghan túlghalardyng baghasyn jaqsy kórgen jaqyn-jaqtastary ghana emes, jaulary da beretinin eskeriniz de, osy bir «sabalaq» degen jaysyz estiletin sózding neni bildiretinin izdegen jan bar ma? Men izdedim. Jenilmeytin, batyl qimyldaytyn, boy kýshi de kәmil, jauyn jayratyp týsiretin batyrlyghy ýshin «Abylay». Qay Abylay? «sabalaq Abylay», yaghny sabaytyn, soqsa, ondyrmaytyn Abylay, mine qarapayym ghana osylay týsindirdim, batyrlyghy ýshin jaulary, qarsylastary tarapynan berilgen sipattama ekenin kórdiniz. «Sabalah», yaghny búrynghy qalmaq tilinde, qazirgi mongholsha, «Sabau» degen týbirden tughan: Sabaushy, jauynger, batyr [Mongol-kazah toli, Ólgiy-1984,403-bet] degendi bildiredi. Kiyimi jyrtyq, kórbala, qolbala bolghany ýshin emes.

Al, jetim qalyp, «Oraz esimdi atalyqtyng tәrbiyesinde boluy» jóninde taralghan anyzdyng da negizi tabyldy: - Araldyng (halqy ózbekter) Músa hany 1712 jyly qaza bolghanda onyng Sәtemir degen úlyn Orazaly degen atalyq (hannyng qúly) jasyryp, aman saqtap qalypty» degen jazbasha derek bar. [«Istoriya Kazahstana v russkih istochnikah HÝI-HH vekov», III tom. Almaty 2005, S. 104.] Auyz әdebiyetindegi ejelgi úiqastyra dәripteu, aituly túlghalar tóniregindegi miftik әsireleuding taghy bir mysaly. «Ábilmansúr» degen esim Abylaygha qatysty jazba derekterde kezdespeydi, búl da anyzdargha keyin qosylghan – arabsha «Jenimpaz» degendi bildiretin laqap. (Shәkәrim qajy Qúdayberdiúly jazghan delinedi), anyzgha keyin, HIH ghasyrda qosylghan. Shyn mәninde tolyq aty-jóni – «Abylay-Múhammed bahadýr súltan». Anyz demekshi, «Abylaydyng aq burasy» turaly estigen shygharsyz. Búl, tipti HH ghasyrgha tayau shyqqan anyz. Sebebi, Kókshetau ishindegi «Qaraghayly» kólinin, Burabay ataluy 1845-50 jyldary, kólding jaghasynan salynghan shaghyn ghana eldi mekenge orystar «Vyselok Borovoe» dep at qoyghannan ghana bastalady. Oghan deyin aman-esen. Qazaqtar da, orystar da «Qaraghayly» dep atap jýrgen, al, osy kýni Shebachie dep jýrgen kólimizdi «Kókshetaudyng Shalqary» dep ataghan...

Áyteuir anyzgha kettik qoy, Búhar jyrau aitty degen «Kókshetaugha kәpir qala saldy, qala saldy oila!..», – dep Abylay handy eskertipti-mis degendi qarap kóriniz. Aqmola, Qaraótkel, Qarqaraly... Orystar búl qalalardy Abylaydyng zamanynda,18-ghasyrda salyp pa edi? Keyin, 1824 jyly sala bastaghan joq pa? Bir mezgil ayaldap, sabyrmen oilap kórmeysiz be? Ghylym tilinde «Zar zaman aqyndarynyn» aitqandary emes pe?

– Búqar jyrau, Ýmbetey jyrau aitqandary Abylay hannyng ómirbayanymen qalay qabysady?

– Kishi jýz ben Orta jýzding Reseyge bodandyq shartyna qol qoyghannan keyin, jana geosayasy jaghdayda, qazaqtar soltýstik jәne shyghys ónirlerin qymtay bastauy zandy ghoy. Búrynghyday ashyq-shashyqty jaghday kótermeytin boldy. Jerge ie bolu, shegarany bekitu mәselesi túrdy. Tәuke han túsynda biylikti bir ortalyqqa shoghyrlandyru jónindegi bastamany tiyanaqtaghan Sәmeke han. Ol 1733 jyldan bastap, qazaq dalasyn biyleuding jana tәrtibin engizip, әkimshilik-aymaqtyq bólikterge bólip, olargha súltandar taghayyndap, taypa-rulardy belgileuge kirisedi. Mysaly, Abylay súltangha soltýstiktegi uaq-kerey, atyghay, qarauyl; Qúdaymende súltangha batystaghy qypshaq; Ábilmәmbet súltangha quandyq, kerey; Baraq súltangha shyghystaghy nayman; Abylaydyng nemere aghasy Súltanmúhammet súltangha Ertisting Jәmish, Jelezen bekinisterine qarsy aimaqtardaghy qypshaqtardy basqartqan. Abylay 1733 jyly Kókshetau ónirin basqarugha taghayyndalyp, nemere aghasy Súltanmúhammet (auyzeki Súltanbet, Súltanbek, oryssha Soltanmamet atalghan) ekeui otbasymen, nókerlerimen kelip, biylik qyzmetine kirisken.
Oylap kórinizshi, Abylay súltan Tóle biyding auylynan Bógenbay batyrgha (anyzdaghyday) mingesip, Kókshetaugha kelgen eken. «Sonda Súltanmúhammet súltan kimge mingesip keldi?» dep súramaysyz ba?
Týrkistannan qonys audarghanda, qasynda, әdettegidey, atalyghy, aqylshy-kýtushisi boluy zandy.

Jyraulardyng atymen anyz bolyp taralyp, el auzynda «Abylay 20 jasynda... tanylyp, biylikke ie bolypty» degen joramaldyng shyghu tegine ýnilsek te, osy 1732-33 jyldar ekenine negiz bar. Saqtalghan qújatta 1731 jyldyng qysynda «Sәmeke han jonghar qontayshysyna soghyspen baru ýshin 6 myng qol jinap otyrghany, ony Baraq súltan men Ábilmәmbet súltan jәne Jәnibek batyr qoldaytyny» osy kitapta aitylghan. Jongharlar men qazaqtardyng arasynda, atap aitqanda, «...1732 jyldyng 16 tamyzda qazaqtar qalmaqtarmen soghysyp jatyr,.. qalmaq qolynyng sany 7 mynnan asady. Olar 20-dan asa kiyiz ýy men biraz jylqy-qoy әketipti». Taghy bir habarda, «qontayshy qalmaqtary 200 týndikti shauyp, 6 mynnan asa jylqy men 10 myng qoy әketipti», – degen qújat bar...

– Ábilqayyr han men Abylay hannyng arasy qanday bolghan dep oilaysyz?

– Oilamaymyn, biletinimdi aitamyn. Abylay súltan, birinshiden: Ábilqayyr hannyng inisi, (Abylay ózi solay deydi) ekinshiden – kýieu balasy, ýshinshiden – ústazy, yaghny Ábilqayyr hannyng janylys basqan izine týspey, tartynyp otyrghan. Men biletin Abylay súltan kýnshil, taqqúmar, baqqúmar, dýniyeqonyz bolmaghan. Ózgening abyroy-ataghyna talaspaghan. Ábilqayyr handy syilap ótken, mysaly, Ábilqayyr hannyng qazasyna, býkil qazaqpen birge qatty qapalanghan, tipti Baraq batyrdy mert qylughagha dayyn ekenin óz auzynan aitqanyn oqynyz.

Qazaq tarihshylaryna beymәlim bolyp kelgen myna jay da Ábilqayyrdyng qazaqqa agha han bolyp saylanghanyn bildiretin qújattar negizinde dәleldendi.
Álqissa, 1737 jyly shilde aiynda Qaz dauysty Qazybek by bastaghan Han kenesi Kishi jýz ben Orta jýzding shegarasynda, Elek ózeni boyyndaghy, eki jýzding birigui týrinde ótken qúryltayyna Abylay súltan da qatysqan. Ábilqayyrdy ortaq agha han saylaghanda dauys bergen 25 jasar «Abylay-Múhammet súltan bahadýr» atymen hattamagha týsken. Sol joly Abylay súltandy bashqúrttar handyqqa shaqyrdy, qazaqtar bermek boldy. Biraq, búl shaqyru Reseyding ishki sharuasyna aralasu bolyp tabylatyndyqtan, jas súltan handyqtan bas tartty deuimizge bolady.

– Keyipkerimizding memleket qayratkeri retindegi túlghasynan birer mysal keltirseniz...

– Keltireyik. Abylay 1740 jylghy 28 tamyzda Ábilmәmbet hannyng bas uәziri retinde Or bekinisinde Resey patshasy dengeydegi kelissózge qatysyp, rәsim ýstinde Orynbor komissiyasynyng bastyghy general V. Urusovpen teng dәrejeli әriptes retinde qazaq qoghamynyng manyzdy mәselelerin sheship, eki jaqty qauipsizdikke kepildik aldy. Osy kelissózding barysynda Abylay ózin hannan keyingi ekinshi resmy túlgha retinde ústap, ishki mәdeniyeti bay, oi-pikirin aiqyn jәne batyl jetkize biletin, diplomatiyanyng qaltarys-búltarystaryn sergek tanityn, әbden pisip-jetilgen mәmileger túlgha retinde Reseyding biyik shendi әkimderin tang qaldyrghan. Resmy әngime, sózjarys, pikir alysu ýstinde partnerding anysyn andyp, der kezinde eskertpe jasap, qajet dese jauap beruden tartynbaghan jas Abylaydy olar keleshekte birden-bir әriptes retinde moyyndaghany sol jerde qaghazgha týsken.
Osy kezdesuding qorytyndysy boyynsha patsha sarayyna 1740 jylghy 8 qyrkýiekte jazghan hatynda general Urusov qazaqtardyng kelissóz mәdeniyetining múnsha joghary bolatynyna ózining tandanysyn jasyra almaghan. Ásirese, Abylay súltan kórgen-bilgeni kóp, ysylghan mәmleger retinde tanylghan. «...Syrtqy ister alqasynan maghan biylghy 30 mamyrda, Orta jýzding biyleushileri Ábilmәmbet han men Abylay súltangha tapsyru ýshin gramota jiberilgen edi». Gramotada olar el aghalary (starshiny.- Z.T.) dep atalypty. Al, ejelgi han túqymynan shyqqan Ábilmәmbet pen Abylay dәstýr boyynsha súltan dep atalatyn kórinedi.

– Jas Abylaydyng jekpe-jekte Qaldan Serenning úly Sharysh esimdi qalmaq batyrdyng basyn qaghyp alghany ras pa?

– Jazba derekterge qaraghanda jongharlar 1739 jyly bir ret, 1740 jyldyng sony - 1741 jyldyng basynda ekinshi ret qazaq jerine shabuyl jasaydy. Sol joly orystardyng jazuy boyynsha «Qaldyn Seren әuletining bir jaqyn aghayynyn» mert qylghan Abylay súltan, qolgha týsip qalady. Ol adamnyng esimi qújatta atalmaghan. Al, anyzdaghy Sharysh batyr degendi tórt oirattyng bireui, qalmaqsha Sors, qazaqsha Chorús, orystar Shoros degen taypanyng atauyn qazaqtar búrmalap, Sharysh dep atap ketken dep bilemin. Yaghny Qaldan Serenning ruy osy Chorús. Demek, ol jeke kisining aty emes, etnoniym. Sóitip, «Qaldyn Serenning rulas aghayynyn mert qylypty» dep týsinsek jaraydy. Óitkeni, jonghar hanynda onday úl bolmaghan.

– «Abylay han tarihynyn» qúrylym jýiesin aitynyzshy.

– Kitapta tórt monografiya jәne 1015 qújat bar. Qazaqsha, týsinikterimen berilgen. Esim kórsetkishinen bayqaysyz, alpystan asa qazaq batyrynyng attary atalady. Búl da qyzyq derek. Oidan shygharylmaghan, tarihta bolghan, úrpaqtary qúrmetteuge layyq túlghalar turaly maghlúmat. Abylay han turaly el jadynda saqtalghan әrtýrli әngime kóp. Beri qoyghanda eki ghasyr boyy halqymyz Abylaygha baylanysty kóptegen anyz-әfsanalar tudyrdy, әr kezende aqyndar jyr-dastandar arnady. Qazaq halqynyng basynan ótken qily-qily oqighalar men qúbylystar turaly sóz bolghanda, HVIII-ghasyrdaghy auyz әdebiyetining asqaq keyipkeri, halyqtyng sheksiz sýiispenshiligi men qúrmetine bólengen Abylaydyng ghajayyp kisilik túlghasyn kóremiz. Auyzdan-auyzgha jetip, uaqyt kóshi ilgerilegen sayyn, janghyra janaryp kele jatqan halyq múrasynda Abylaydyng adal úl, erjýrek batyr, kóregen qolbasshy, últtyng kemenger kósemi ekendigi pash etiledi.

Biraq, búl shygharmalar tarihtaghy Abylaydyng ómiri men qyzmetin jan-jaqty әri tolyq kórsetetin irgeli ghylymiy-zertteuding ornyn toltyra almaydy, naqty derek te bola almaydy. Ras, HVIII ghasyrdyng qyrqynshy jyldarynyng sonyn ala tarih sahnasynan kórine bastaghan Abylay esimine qatysty orys, qytay, monghol múraghattarynda saqtalghan qújattar men materialdar әr kezde tarihshylar ýshin baghaly derekterding qaynar-kózi retinde ghylymy ainalysqa týsken. Onyng ishinde bir enbekte iske jaraghan derekting basqa zertteulerge sol kýiinde ghana kóship otyrghany, kezekti zertteushining sol ýzindi alynghan qújattyng tolyq mәtinine qoly jete bermey, ghylymy tanym órisi tarylghany da aqiqat.

Kezinde orys tiline audarylghan qújat mәtinderining Qazaqstan tarihy boyynsha arnayy maqsatpen dayyndalghan ghylymy jinaqtargha engenderi bar. Biraq, ol materialdar da qalyng kópshilikting tanysyp, paydalanuyna birneshe sebeppen jete qoymady. Birinshiden, orys tilinde saqtalghan búl materialdar («Materialy po politicheskoy istoriy Kazahstana», «Kazahsko-russkie otnosheniya v HVI-HVIII vekah» t.s.s.) kenes zamanynda, basym nasihat uaghyzynyng mýddesine layyqtalyp, súryptalyp, keyde edәuir yqshamdalyp qana basylyp shyqty, onyng ózinde «Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen ghana qosylghany» jóninde qalyptasqan úshqary ústanymdy derek kózderi arqyly tiyanaqtau mýddesine qaray búrmalandy. Demek, ol derekterding tanymdyq qúny qymbat bolghanymen, әli de obektivtilik jaghynan kemshin jatqany týsinikti.

Ghylymy jinaqtar, negizinen, zertteushilerge ghana arnalyp jasalghandyqtan, olargha tiyisti týsinik berilmegen, әri múnday arnayy basylymdardyng taralymy az bolyp, qalyng qauymnyng iygiligine búiyrmay, búl kýnde jәne keleshekte qolgha týse bermeytin, qat dýnie sanalady.

Ýshinshiden, Resey múraghattaryndaghy materialdar HVIII-ghasyrda qoldanylghan kóne kirill әlibimen, (skoropisi) sol zamandaghy sóz saptauymen jazylghandyqtan, orysshasynyng ózi oqyrmannyng týsinuine onay emes. Búghan sol zamanda qújat týzushilerdin, kense qyzmetshilerinin, hatshylardyng jazu-syzu, bayandau sauatynyng nasharlyghy, mәtin orfografiyasynyng ereksheligi de býgingi úrpaqqa qiyndyq keltiredi. Sonday-aq, kezinde qazaqshagha orasholaq audarylghan keybir jekelegen materialdar, tariyhqa inkәr qauymnyng qajetin ótey almaydy.

Qytay múraghattaryndaghy derekter aqtarylyp, qazaq tarihynyng qajetine jaratyla bastaghany da qazir ghana. Al, búl qújattardy basqa qaynar kózdermen salystyra, úshtastyra paydalanudyng jóni men manyzy bir basqa.
Osy jәne basqa da kemshinderding ornyn toltyru maqsatynda Abylay tarihyna baylanysty múraghat derekteri men HVIII ghasyrdan saqtalghan basqa da qújattyq materialdardy salystyra zerttep, jinap, qazaq tilinde bir arnagha týsiru júmysy bizding tarapymyzdan arnayy qolgha alyndy. Búl arada negizgi ústanym – derekter sol zamannyng eleuli oqighalary boyynsha emes, qújattardyng shyqqan asyl tegi qanday ekenine qaramastan, tek qana hronologiyalyq tәrtippen jýieleu ekenin bayqaysyz. Osylaysha, uaqyt jýlgesimen qua tanystyryp otyrghanda, HVIII ghasyrdaghy qazaq qoghamynyng sipatyn, sol arqyly Abylay syndy túlghanyng beynesin neghúrlym shyndyq túrghysynda ashyp, onyng tarihymyzdaghy orny turaly naqty ghylymy tújyrym jasaugha bolady, dep oilaymyz.

Reti kelgende, eskerte ketu kerek, Abylay turaly halyq arasynda, tipti tarihshy mamandar arasynda da әrtýrli kereghar pikirlerding tuatyny da osynday jýieli, ghylymy enbekting joqtyghynan. Qazaqstanda osy uaqytqa deyin qazaq tarihynda eleuli iz qaldyrghan túlghalardyng ómiri men enbegine qatysty múnday tolyq jәne bir izge týsirilgen derekter jinaghy jasalyp, jaryqqa shyghuy siyrek. (Múhtar Áuezovting ómiri men shygharmashylyq shejiresi. Almaty, 1997 j. degen jalghyz ghana tolymdy әri irgeli ghylymy basylymnyn, әriyne, jóni basqa, 2018 jyly Qyzyljarda «Maghjan Júmabay. Ómiri men shygharmashylyghynyng shejiresi» degen eki tomdyq ghylymy basylym shyghardyq. Ókinishke qaray, qoldyng qysqalyghynan, qarjy bolmay, taralymy az ghana, kópshilikting qolyna әli tiygen joq).

Qolynyzdaghy kitapqa qamtylghan materialdardyng tórkin-tegi kórsetilgen. Solardyng ishinde, aitalyq, Reseyding kóne qújattar memlekettik múraghaty, Resey imperiyasynyng syrtqy sayasat múraghaty, Omby oblystyq tarih múraghaty, Orynbor oblystyq múraghaty qorlarynan keyinde tabylghan 250 qújat túnghysh ret ghylymy ainalymgha engizilip otyr. (Múnday mәtinder alghash jaryq kórgen kezde bas taqyrybynyng túsyna (*) júldyzsha belgi qoyyldy). Búryn orys tilinde jaryq kórgen materialdardyng barlyghyn túnghysh ret qazaqshalaghan Zarqyn Tayshybay bolghandyqtan, búl jóninde olardyng әrbireuining sonyna arnayy týsinik berudi artyq sanadyq.

Ártýrli múraghattarda qaytalanyp, kóshirme týrinde kezdesken qújattardy salystyra otyryp, birimen ekinshisin tolyqtyrdyq nemese eki-ýsh mәtinning ishinen tolyq núsqasyn tandap aldyq, olardyng tól týpnúsqasy qayda jatqanyn núsqap kórsettik. Búryn orys tilinde qay jerde, qashan jәne qanday týrde jaryq kórgeninen aqpar berdik. Barlyq qújattargha mazmúnyna qaray, shartty taqyryp qoyyldy. Keyde, jeke qújattardyng bir ghana mәselege arnalmaghan, bir qaghazdyng betinde, bir mәtinning ishinde әrtýrli taqyryptar qamtylghan jaghdayda, múnday qújatty yqshamdap, Abylay esimine tura nemese janama týrde qatysy bar derekter iriktelip alyndy. Qújattyng qaghazgha týsken kýni, barlyq jaghdayda dәl bola bermeui mýmkin. Negizinen, qújattyng hattalghan kýni kórsetildi, keyde jazylghan kýnin anyqtau qiyn bolghanda, sol qaghazdy alushynyng qolyna tiygen kýni, nemese týpnúsqadan orysshagha audarylyp, kensede tirkelgen kýni kórsetildi. Jekelegen qújattardyng mazmúnyna jýginip, jazylghan uaqyty juyq shamamen belgilengenin de eskertu paryz. HVIII ghasyrdaghy orystyq jyl sanauynyng ereksheligine qaray, «eski stilidin» qazirgiden 12 kýn aiyrmasy bar ekenin oqushymyz týsinuge tiyis.

Sonday-aq, Qytay memlekettik múraghatynan zertteushi Qoyshyghara Salghara tapqan qújattardyng ishinen Abylaygha qatystylaryn iriktep qostyq. Qazaq-qytay qatynastaryn zertteushi Nәbijan Múqametqanúly anyqtaghan derekter yqshamdalyp, paydalanyldy. «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi Shyghystanu institutynyng kýshimen Qytay Halyq Respublikasynyng múraghattarynan tabylyp, qazaqshagha audarylghan derekterge silteme jasalyp, audarmashylary (qytayshadan – Bahyt Ejenhanúly, manchjur tilinen – Nәpil Bazylhan) kórsetilip, mәtinder mazmúndalghan týrinde osy jinaqqa qosyldy.
Mynany da aitpasqa bolmas: keybir derekter, mysaly, Kishi jýzding Reseyge bodan boluy, Ábilqayyr hannyng qyzmeti men qazasy, Úly jýzdegi oqighalar, Resey-Qytay, Resey-jonghar, Qytay-jonghar qatynastary, osy kórshilerding óz ishindegi oqighalar, jeke túlghalargha tәtpishtep berilgen týsinikter t.b. materialdar Abylay turaly emes, onyng aty atalmaydy, demek, búl kitaptyng taqyryp órisinen tysqary emes pe? degen týsinik qylang berui mýmkin. Mәselening mәnisi – Abylay túlghasyn sol kezdegi Qazaq handyghynyng tarihynan bólip alyp, dara qaraugha bolmaytyndyghynda. Ol óz zamanynyn, ózi ómir sýrgen ortanyng perzenti, ghasyrlar boyy qalyptasqan erekshe dәstýri bar últtyng úly, sol últtyng erekshelikterin boyyna jiyp, ózining býkil is-әreketimen, minez-qúlqymen, oy jýiesimen ósken azamat. Demek, Qazaq handyghy da, japandaghy jalghyz ýy emes, kórshilerimen qarym-qatynastaghy jandy qúbylys sipatynda jas Abylaydyng shaghynda qanday bolghany, Abylay at jalyn tartyp mingen, biylik jýrgizgen kezde, tipti odan keyin qanday jaghdayda bolghany – Abylay beynesin ashatyn aina dep týsindik.
Qazaq tarihy ýshin manyzdy, onyng ishinde Abylay han ómirining asa kýrdeli kezenderin beyneleytin, baghaly derek kózi bolyp tabylatyn búl jazbalardy alghash qazaq tiline audarghanda, aldymen týpnúsqadaghy týsinigi, mazmúny qazaqsha neghúrlym dәl, búrmalanbay, jazylu stiyli mýmkindiginshe saqtalyp, mәtin avtorynyng maqsatyn, sol sәttegi kónil-kýiin sezdirip beruge erekshe kónil bólindi.

Qazaq tarihyndaghy 18-ghasyrdyng beynesin kórkem kestelegen Iliyas Esenberlinning «Kóshpendilerin» erlik sanaymyz. Barsha qazaq moyyndaghan shyndyq. Odan keyin Qabdesh Júmadilding «Darabozyn» aitamyn. Al myna men úsynyp otyrghan «Abylay han tarihynyn» ereksheligi - kórkem shygharmalarda kórkemdik mýddesine qaray birde artyghyraq, birde kemirek beynelengen oqighalardyng naqty kórinisi dep týsingen jón. Sol ýshin de kitabymdy tarih dep atadym, yaghny 18 ghasyrdaghy Qazaq tarihy, basty keyipker Abylay han.

«Darabozgha» qalay keldin?» degende súraghan jurnaliske ataqty jazushy Qabdesh Júmadilding bergen jauabyn men de qaytalayyn:
«...bizde on segizinshi ghasyr tarihy tam-túmdap jazylghanymen, shalajansar kýide edi. Eng búrmalanghan tarih – on segizinshi ghasyr tarihy. Basty taqyryp ne? Qazaqstannyng Reseyge qosyluy. Basty qaharman kim? Ábilqayyr han. Ábilqayyr kóregen, danyshpan, orysqa bodan bolyp, sonyng arqasynda biz sosializmge, adamzattyng núrly bolashaghyna aldymen qadam bastyq. Mine, osylay aitylatyn. Qala berdi, «Abylay han Qoqan men Qyrghyzdy shapqan basqynshy. Qabanbay da solay, qyrghyzdy shapqan, Áteke jyryq degen batyryn jekpe-jekte óltirgen. Ábilqayyrdy mert qylghan Baraq súltan da jaqsy adam emes», – mine, jalghan tarih osylay jazyldy. Djavaharlal Nerudin: «Otar elding tarihyn otarshyldar jazady» degen sózi bar. Bizding on segizinshi ghasyrdaghy tarihymyzdy otarshyldar jazyp berdi. Mening osyghan deyin oqyghan dýniyelerim osylaysha kókiregime berish bolyp baylanghan. Tónkerilip jatqan dýniyeni óz ornyna qoiy, shyndyqty, aqiqatty qaghaz betine týsiru qajet boldy. «Daraboz», mine, osynday aiqyn maqsatta jazyldy. Anyghynda on segizinshi ghasyrdaghy negizgi oqigha – Reseyge qosylu emes, jonghargha qarsy azattyq soghysy bolatyn. «Aqtabannan» keyin Shyghystaghy alty oblysty jonghar basyp jatty. Az uaqyt emes, múnyng ózi 30-40 jylgha sozyldy. Al keyin osy ónirlerdi kim azat etti? Biz osyghan jauap izdedik. Sóitsek, on segizinshi ghasyrdaghy basty qaharman – Ábilqayyr emes, jonghardy qazaq jerinen quyp shyqqan Abylay han men Qabanbay bastatqan qazaq batyrlary eken. Men, mine, osyny dәleldep shyqtym. Búl romanda tek Abylay men Qabanbay ghana emes, qazaqtyng Tóle bii men Qaz dauysty Qazybek biyding de obrazdary somdaldy...» (22.01.2021j. «Qazaq әdebiyeti» gazeti.)

Mening kitabymda osynyng bәri bar. Jongharyng da, qyrghyzyng da, otarshyl orys ta, Qabanbay, Bógenbay batyrlar...

Suretter, oqighalar, jenister de, jenilister de qaz qalpynda, qújat týrinde, Abylaydyng ainalasynda órbiydi. Men iykemdep, búryp әkelgen joqpyn. Tang atyp, kýn batqanday, jaz shyghyp, kýz ótip, qys týskendey, óz qisynymen, óz retimen kelip otyrady. Bet attamay, qújat qaldyrmay oqysanyz bәri anyq. Qospasyz shyndyq. Ásirelep aitsam, taspagha týskendey әr keyipker óz synymen, beynesimen, minimen kórinip túr.

– Tarihy shyndyq deysiz ghoy. Jasandylyq joq deysiz ghoy...

– Ótirikshining kuәsi janynda, deushi edi atam qazaq. Akademik Manash Qozybaev qazaq tarihyn búrmasyz, qospasyz, sayasattandyrmay jazu jóninde janashyr pikirlerin aituday-aq aityp ketip edi. Osy kitaptargha negiz bolghan qoljazbamdy kórsetkende, marqúm quanyp: «Soza bermey, tezdetu kerek! Óte qúndy sharua bolady. Qazaqta múnday zertteu jasalghan joq» dep kenes bergen. Ókinishke qaray, alghashqy «Abylay han» degen jinaqty kóre almay ketti. Byltyr, marqúmnyng 90 jyldyghyna baylanysty derekter jinap otyrsam, 1993 jyly «Parasat» jurnalynyng besinshi sanynda jariyalanghan súhbatyna kózim týsti.

Qazaq tarihyn janasha jazu jóninde: «...Biraq asyghys-ýsigis, attyng jaly, týiening qomynda jazylghan shalaghay dýnie emes, ótken-ketkendi, býgindi salystyra otyryp, arhiyv-arhivtegi әr qújatty kózden tasa qaldyrmay, Abay atam aitqanday, zerektik tezinen ótkizip baryp, bas tarihty jazyp, oqyrmangha: «Búl kitaptyng ishinde birde-bir jalghan jol, ótirik sóz joq» dep úsynu kerek. Ol ýshin uaqyt, manday terdi bes sypyrghan enbek, eng bastysy, ýkimetting qamqor kózi kerek», – degen eken.

«Ýkimetting qamqor kózi kerek» degendi kóre jatarmyz, óz janymnan qosqan, tóteley shauyp, shyndyqtan attap ótken jerim joq. Inshalla, bir auyz ótirik sóz joq.

– Oryssha shyqqan qújattar bolugha tiyis qoy, endi...

– Shyqqany ras. Kenes zamanynda, sonau 20-30 jyldary «Krasnyy arhiyv» degen jurnalda, keyin, 1961 jyly «On altynshy-on segizinshi ghasyrlardaghy qazaq-orys qatynastary» degen ataumen shyqqan kitaptarda Abylay han esimi kezdesetin qújattar bar. Bizding tarihshylarymyz olardy óz enbekterinde paydalanghan. Áli de ýzindi keltirip, jazghandarynyng dәmin keltiru ýshin paydalanady.

– Biyleushiler turaly Sizdin: «Jaman patsha bolmaydy» degen pikiriniz bar edi. Osynday jaghdayda kóz aldymyzgha Staliyn, Gitler sekildi biyleushiler elesteydi. Yaghny Stalindi de aqtap alugha bola ma?

– «Jaman» degende, qatardaghy qazaq han bolmaydy, degenim. Sol Staliyniniz jay gruzin emes, Gitleriniz jay nemis emes degenim ghoy. Úmytylynqyrap bara jatqan bir tәmsil bar, «halqy qanday bolsa, patshasy da sonday» degen nemese, kerisinshe «patshasy qanday bolsa, halqy da sonday» degen. Ár pende – óz zamanynyng perzenti. IYә, men «pendeler» turaly aityp otyrmyn. Bayyptap qarasanyz, osy sózderden, eng bolmasa, shyndyqtyng úshyghyn kóresiz.

– Qazaqstannyng ótken 30 jylyna, túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng biylik jolyna qanday bagha berer ediniz?

– Qazaqstannyng 1991 jyldan bergi otyz jylyna, túnghysh preziydentke beretin baghamdy aityp qoydym-au deymin. Eshqanday ghajayyp joq. Bәri tabighattyng qúbylysynday, zandy, qisyndy. Sol qisynymen ókinishti. Ókingennen de payda joq. Osy oqigha biylghy qantarda bolmasa da, keyin bolar edi. Qayghysy men qasyreti, әriyne, basqasha da kórinui mýmkin.
Endi, sol ótip ketken otyz jylymyzdy bizge eshkim qaytaryp bermeydi. «Tәuelsizdik» degen sózdi tek qana bas әrippen jazushy edim. Shәkirtterimdi de solay ýirettim. Olar: «Nege bas әrippen jazuym kerek, jalqy esim emes qoy», dep daulasatyn. Joq, sen ýshin, men ýshin, qazaq ýshin Tәuelsizdik – bireu ghana. Basqa últtar ýshin jalpy esim, qatardaghy sóz shyghar. Biz ýshin arman bolghan Baqytymyz. «Úlymyz qúl bolmay, qyzymyz kýng bolmay óssin!» Mine, Tәuelsizdikti men osylay týsinemin. Onyng ar jaghyndaghy túrmys, baylyq-kedeylik, demokratiya, últaralyq qatynas, t.s. týsinikter úsaú-týiekter, ekinshi kezekte. Mýmkin Adam qúqy degendi Qaz dauysty Qazybek babam janaghy bir auyz sózge sighyzghan shyghar.

– Otyz jylghy shydamnyng bir sәtte týgesip, búrq etip jaryluy – endi bizge ózgeristing kerek ekenin kórsetpey me? Ózgeru ýshin ótkennen sabaq alu kerek. Osy qasiret bir túlghany ghana maqtap-madaqtap kókke kótere beruding saldarynan emes pe?

– Óz súraghynyzgha jauapty óziniz berip otyrsyz-au. Qalyng qazaqtyng oiy osy jәne qate de emes.

– Qantar qasireti tek sayasy basqarudyng ghana qateligi emes, mәdeni, ruhany jaghdayymyzdy da kórsetip bergen sekildi. Bizding halyqtyng arhivke, tarihty saqtap qorghaugha degen yntasyzdyghy – bolmystan ba, ol baghyttaghy tәrbiyening joqtyghynan ba?

– Úly Dalanyng iyesi – «qatardaghy» әrbir Qazaq ekenin týsinbegendik. (Qazaq degen sózdi bas әrippen jazynyz.) Sovettik, Kommunistik iydeologiya sarynyndaghy jalghan internasionalizm, ótirik dostyqty qaghazdyng betine shimaylap jazyp qoydyq ta, ózimizdi ózimiz aldap keldik. Mәselening mәnisine barmadyq. Bilim jetpedi. Ony tergep, tekserip, sebepter men saldarlardy salystyra baghalap otyratyn qoghamdyq ghylymdardy ayaqqa bastyq. «Áueli – ekonomika, sodan song ghana sayasat» degen sózding ózi sauatsyz pendening sandyraghy. Biz oqyghanda, orysshasy: «Politika – esti iskusstvo upravleniya gosudarstvom». Osynda bәri aitylghan.

Alghashqy jyldary «Tәuelsizdigimizding qalt-qúlt etken qayyghyn shayqamayyq, bәri ornyna keledi» dedik. Uaqyt óte berdi. Qazaqty syilamadyq. Últtyng tilin, saltyn, ghúryptaryn syilamadyq. Bile túra qazaqty basqa teptik. Ókinishtisi – kóshpey-qonbay qanshama jigitterdi qúrbandyqqa shalyp jiberdik. Myng jyldyq tarihymyzda múnday súmdyq bolghan joq shyghar...

– Tarihta halqymyzdyng joghaltqan dýniyesi az emes, sonyng biri Abaydyng kitap toly sandyghy. Onyng ishinde hakimning qoljazbalary da boluy mýmkin. Siz osy sandyqty úzaq izdediniz, iz-deregi bar ma? Tabylady dep ýmittenesiz be?

– Abaydyng sandyghyn izdeytin bir adam bolsa, Múhtar Áuezov edi ghoy. Ol joq. Izdeuge shamasy kelmedi. Abay dýniyeden ótken 1904 jyldan bastap, qazaqtyng basynan ótken oqighalardy qaghazgha tizip otyryp, oilasanyz, «Myng ólip, myng tirilgen» qazaqtyng joq izdeuge shamasy kelmegenin bayqaysyz. Bayyz tauyp, izdeytin songhy 30 jylymyzdyng týri mynau. Osy otyz jyl boyy aityp kelemin. «Men!» degenime keshiriniz. Soghan bir músylman balasy qoldap, ýn qatqan joq-au deymin. Jazushymyz da, aqynymyz da kóp. Áli de kesh emes. Izdeytin adam bolsa, tabady. Mening jayau-jalpy izdegenim nege túrady. Preziydentke deyin sóz salyp, súradym. Abaydyng mol múrasy saqtalghan sol sandyq HH ghasyrdyng basynda ghana qoldy boldy emes pe?! Ýmit ýzbey, qarajat shygharyp әli de izdey berudi qalaymyn.

– Tarihty zertteu, orys otarshylyghy, qazaqtyng Tәuelsizdigi turaly Reseyding Qazaqstandaghy elshisi A. Borodavkin tayauda: «Reseylikter ýshin monghol shapqynshylyghy men 300 jyl bodandyq retinde qabyldanady. Áriyne, әrkim ózining tarihy kózqarasyn ústanugha qúqyghy bar. Bastysy tarihy oqighalardy saralaghanda obektivtilik bolghany dúrys, tarihty búrmalap, onyng sayasy maqsatta qoldanyp, elder arasyna syna qaghugha qoldanbau kerek. Búl sonymen qatar óte nәzik mәseleler bolyp sanalatyn 1916 jylghy Týrkistan kóterilisi, 1920-1930 jyldary bolghan ashtyq, stalindik repressiyagha da qatysty. Tarihty tarihshylargha qaldyrghan dúrys», – dedi. Yaghni, tariyhqa tiyispeyik. Áytpese, arazdasyp qaluymyz mýmkin, tarihta bolyp ótken jaghdaylar jóninde pikirlerimiz әrtýrli, tipti kereghar boluy mýmkin, degen emeuirin tanytty. Sizding pikiriniz qalay?

– Ghylymy týsinik turaly aitqanda, búl pikirding qatesi joq siyaqty. Biraq, men elshinin, basqa emes, memlekettik túlgha retinde elshinin: «Tarihty tarihshylargha qaldyrghan dúrys», degen sózderdi týsinetin Resey azamattaryna, resmy qyzmet adamdaryna baghyttap aitqanyn tileymin. Qazaq – tәubeshil halyq. Jýz jyl búrynghy, myng jyl búrynghy jerimizdi joqtamaymyz. Úly dalanyng ózimizge búiyrghan osy púshpaghy da jetedi, dep tәube qylamyz. Biraq, bizden basqalar jer súramasyn. Ekinshiden, tәrbie týrinde paydalanu ýshin naqty derekter kerek. Keleshekke sabaq boluy ýshin kerek. Soltýstiktegi kórshilerimizding «Soltýstik Qazaqstan - orystyng jeri», «biz syilyqqa bergenbiz...» degen siyaqty byltyrghy sandyraqtary estile bastaghan kezde: birneshe avtordyng basyn qosyp, atauyn «El meniki, Jer meniki!» dep qoyyp kitap jazdyq. Kitapta qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysynyn, 1901-1908 jyldardaghy Petropavl uezining túrghyndary, yaghny qazirgi úrpaqtardyng atalary tirkelgen. Ári sol jerlerding ejelgi ataulary – toponimder bar. Búl tarihy derekter kerek bolady. Eger bizding jerimizge әlde bireuler qyzyghyp, qol salatyn bolsa, dep keltirdik. «Saqtyqta qorlyq joq!» degenimiz ghoy. Sol kitapty jaryqqa shygharugha oblys әkimdigim qol úshyn bermey otyr.

– Uaqyt bólip súhbat bergeniniz ýshin kóp rahmet!

Ángimelesken Esbol Núrahmet,
«Qazaqstan tarihy» portalynyng tilshisi

Abai.kz