Auyl sharuashylyghy ministrligi Qarjy miy­nistrli­gin, Ekonomika jәne bud­jet­ti josparlau miy­nistrli­gin auyl­dy-aymaqqa sep­tesu­ge sha­qyruda. Auyl sharua­shyly­ghy ministrligining jauapty hatshysy Evgeniy Aman myrza­nyng payymda­uyn­sha, bolashaq­ta búl eki ministrlikting auylgha qol úshyn sozugha degen yqy­las-niyeti nyq bolsa, auyl fer­­mer­lerinin  jaghdayy da ona­la týspek.

Jalpy, búl eki memlekettik organnan kómek súraudyng astarynda: aldaghy qysqa dayyndyq; jeke ýy sharuashylyghyndaghy mal basyn qystan aman alyp shyghu; mal azy­­ghyn retteu; maldyng analyq basynyng tómendeuine jol bermeu; mal ósirude sharualardyng shyghyndaryna ótemaqy tóleu tәrizdi mәseleler jatyr. Búghan qa­tys­ty Evgeniy Aman mәlimdegendey, bý­ginde mal sharuashylyqtarynda iri qara  mal basynyn, sonyng ishinde analyq mal ba­­synyn  ósimin qadaghalau maqsatynda Ýki­­met óz rezervinen 1,5 mlrd tengeden as­tam qarjy bólmek. Búl qarjy sharua­lar­­gha  aldaghy qys mausymynda  mal basyn ba­ghyp-qaghudaghy shyghyndardy ishinara óteu ýshin berilmek. Qazirgi kezde Ýkimetting tiyisti qaulysynyng jobasy memlekettik or­gandargha, yaghny Qarjy, Ekonomika jәne bud­jetti josparlau ministrlikterine ke­lisu ýshin baghyttalghan. Osy orayda jauapty hat­shy tiyisti ministr­likter­den jobany  ke­li­sudi jedeldetip, auyl­gha kómektesudi sú­ra­dy. «Kelisudi je­del­detsek, búl óz ke­ze­gin­de qarashadan bastap sharua­­shy­­lyqtargha mem­lekettik kó­mek kórsetu ýshin qajet bol­maq», - deydi Auyl sharuashy­ly­ghy miy­nistr­­ligining jauap­ty hatshysy Evgeniy Aman...

Jeke sharualar múnday kómekke múqtaj

Jauapty hatshy osylay dep tizbelep jatqan tústa sala mamandary da ózindik oi-pikirlerin bildiruden qalys qalmady. Mamandardyng bayyptauynsha, múnday qarjylay kómekke  sharualar óte zәru.

Saghyndyq SATYBALDIYN, ekonomist ghalym:

- Ýkimet tarapynan kómek turaly ar­nayy qauly taghayyndalghany da dúrys. Sebebi qazirde sharua qojalyqtary óz aldyna,  jekelegen qoldaghy ýy shar­uashy­lyq­taryndaghy  mal azyghyn retteu, mal basyn saqtau jayy - auyldyng basty prob­lemalarynyng biri. Mysaly, Evgeniy Aman myr­za,  Qaraghandy, Atyrau, Manghystau, Al­ma­ty oblysy, Qostanay, Shyghys Qazaq­stan, Jambyl oblystarynda mal azyghyn dayyn­dau júmysy óte әlsiz ekenin sóz etti. Sonda elimizding beldi-beldi aimaqtarynda mal azyghyn dayarlau solghyn, jemshópting ba­ghasy anaghúrlym qymbat bolsa, ýy sha­rua­shylyghyndaghy mal basyn ósiru ýshin nege sol mal azyghynyng joq degende 25 pa­yy­­zyn memlekettik tóleudi qolgha almasqa? Eger biz mal sharuashylyghyn damytqymyz kelse, osy mәseleni oilastyrghanymyz jón. Asyltúqymdy mal ósirip otyrghan shar­uashylyqtargha ghana kónil bóle ber­mey,  shalghay auylda jatqan ýi-jayynda mal ósirip otyrghan, ne jayylymdyq jeri joq, ne memlekettik kómek ala almaytyn aghayyngha  septik tiygizu qajet. Ol sharualar múnday kómekke múqtaj. Jeke menshiginde jayylymy joq bolghandyqtan, olar jemshópti satyp alugha mәjbýr. Al qazir auyldy jerlerde bir mәshiyne shópting baghasy 50-60 myng tenge. Jemning tonnasy tipten qymbat. Qaysybir sharualar az-maz shóp alyp, qaqaghan qys ortasynda azyqsyz qalatyn jayttar da bar.  Sondyqtan mal azyghyn memlekettik retteudi bastaytyn kezeng әldeqashan jetti.

«Beregen qolym alaghan» ekenin sezdiru qajet

Negizinen, ýi-jayda mal ósiretin sharua­­largha dem beru qajettigin algha tartqan ma­mandar «bolashaqta kómektesip qana qoy­may, olargha ózinen qaytara ala­ty­nyn sezdirip otyrghan jón» deydi. Mә­selen, jergilikti jerde mal basyn ósirudi, ony azyqpen qamtamasyz etudi memleket ózine mindettese, uaqyt óte kele ýkimettik taraptan sharuagha et jәne et ónimderine tapsyrys beru jýiesin engizgen jón.

Ghalijan MÁDIYEV, ekonomist sarapshy:

- Qazir ýi-jaydaghy mal ósiretin sharualargha memleket dem berip jiberse, keyin mal basy qystan aman shyqqanda, sharualargha et ótkizuge memlekettik tapsy­rys beru kerek. Áriyne, memleketke ótki­ziletin ónim baghamyna qatysty taghayyndau eki jaqqa da tiyimdi bolghany jón. Mem­le­ketke et ótkizu arqyly malyn  bazargha apa­ryp saudalaghanda ortadaghy deldalgha jeli­nip qaytatyn aghayynnyng da úpayy týgen­deledi. Bastysy  - mal basyn ósirip otyr­ghan sharualargha jauapkershilik jýk­teledi. Búghan qosa aitarym, shaghyn klaster jýiesin sauattandyru kerek. Eger auyldaghy aghayyn shaghyn klasterlik jýieni sauatty mengerer bolsa, býginde tau-tau bolyp órtelip nemese bolmashy tiyn-tebenge ótki­zilip jatqan qoydyng jýni óndiriler edi. Mine, ýy sharuashylyghyndaghy mal basyn ósiru­ge qatysty sharualar janashyldyqty sezinsin desek, osy jayttar sheshimin tabuy kerek.

Ótemaqy tóleu jýiesine ózgeris kerek

Búghan qosa mamandar mal basy auy­ryp, shyghyngha úshyraghanda tólenetin ótemaqy jýiesine ózgeris kerektigin de algha tartuda. Qazirde Ýkimet auru maldyng esebi retinde sharualargha 30 payyz ótema­qy tóleude. Jasyratyny joq, múny qay­sybir qauym azsynyp, qorasyndaghy auru malyn jasyryp qalyp, etke ótkizip jibe­retin  jayttar da kezdesip qalady.

Mәken TOYShYBEKOV, mal sharuashy­ly­ghy ghylymynyng doktory, professor:

- Mәselen, bir iri qaranyng qúny auyl­dy jerde 80 myng tengege baghalansa, onyng 80 payyzdyq ótemaqysy 64 myng tengening ainalasynda bolady. Sol 30 payyzdyq ótemaqyny azyrqanghan sharua qauymyna malyn bazargha ótkizip jibergen әldeqayda tiyimdi.  Demek, bizge aurudan shyghyn bolghan mal­dyng ótemaqysyn 80 payyzgha deyin ósiru qajet. Búl - әldeqanday tótenshe jagh­daydyng oryn aluynan saqtaydy. Osy arqy­ly biz epizootikalyq dertting ónirge keni­nen jayylyp ketu qaupinen saqtana ala­myz. Oghan qosa tólengen ótemaqygha sharua­lar joyylghan mal basynyng ornyna mal satyp ala alady. Búl  «bankrottyqqa» jol bermeydi. Sonday-aq sharualargha bel­gili mólsherde dotasiya, subsidiya bólip qa­na qoymay, naq osy mal azyghyn retteu jú­myst­aryn jýrgizu kerek. Mәselen, qazir­de respublikamyzdaghy jayylymdyq jer­lerdin, egistik aimaqtardyng basym bó­ligi  jaramsyz sanaluda. Osyghan oray, mem­­leket tarapynan arnayy qadaghalau jú­mystary jýrgizilgeni jón. Bolmasa auyl­daghy aghayyn jyl sayyn mal azyghyn dayar­laytyn shaq kelgende tyghyryqqa tirelip әure-sarsangha týsedi.

Oytýiin:

Tipten biz sóz etip otyrghan mәselege qatysty mamandardyng qaysybiri mal azyghyn baqylaytyn, retteytin, mal ósiruding shyghynyn eseptep jiktep otyratyn arnayy organ qúryluy kerektigin de sóz etip qaldy. «Qalay desek te, mal basyn ósirip-baghudyng qajettigin aldymen sheneunikter úghynuy tiyis»  desedi mamandar.

Búl rette sarapshylar: «Ótkende sheneunik myrzalar bolashaqta bes jyl ishinde syrttan elge joghary ónimdi 72 myng iri qaranyng әkelinetininen habardar etti. Olardyng aituynsha, ónimdi mol beretin maldy syrttan importtap әkelu jyl ótken sayyn úlghaya bermek. Biz osylaysha 2016 jylgha qaray Qazaqstannyng eksportqa et ónimin shygharu әleuetin 60 myng tonnagha jetkizbekpiz. Búlaysha mal basyn importtap әkelu et ónimin molayta almaydy. Kerisinshe, biz bolashaqta qarjyny qolda bar mal basyn kóbeytuge, ony asyldandyrugha júmsaghanymyz abzal», - dep otyr.

Qarlyghash ZARYQQANQYZY

"Alash ainasy" gazeti