III

Institut jaqtan kesh týse myltyq atysy jiyiley týsti. Soghystyng qayta kýsheyining deregi edi búl. Áyel qonaqtar shygha jóneldi. Birge shyghyp esigin qúlyptaghan Aqiya ýiine qaytyp kelip kirgende instituttyng tús-túsynan kóp qoldyng qarama-qarsy atysy bastaldy. Atakanyng úranymen birge zves granattar da jaryldy. «Birinshi men ýshinshi» shabuylgha ótti!» dep Aqiya keldi kletke. Ile-shala býkil qala kóterilgendey, alys-jaqyn, batys-shyghys, týstik-teristik týgel ataka shuyn kóterdi. Manaydaghy kósheler tasyr-túsyr jýgiris, at shabysy, aiqay-úrangha toldy. «Syrttan qorshaghan әtiretter shabuylgha ótti!» dep Aqiyanyng kýlimsiregen shyrayy pulemotpen avtomat taqyldaghanda óshe qaldy. Meni qúshaqtay alyp yshqyndy. «Ekinshinin» syrttan kelgen kómegine «birinshi men ýshinshinin» ashqan qyrghyn oty ekendigi belgili edi. Oq tiygenderding jan dauystary shyqqanda ataka ýdep, aralasa ketkendey boldy. Tasyr-túsyr, sart-súrt soyyl-shoqparlardyn, kijingen boqtyqtardyng ýni kýsheyip, jaqynday berdi qúlaghymyzgha. «Quyp keledi «ekinshi» jendi, jendi!» dedi Aqiya. - «Mine, osy kóshege de kelip qaldy. Ýngirge týspey túra túr, ótip keter!»

III

Institut jaqtan kesh týse myltyq atysy jiyiley týsti. Soghystyng qayta kýsheyining deregi edi búl. Áyel qonaqtar shygha jóneldi. Birge shyghyp esigin qúlyptaghan Aqiya ýiine qaytyp kelip kirgende instituttyng tús-túsynan kóp qoldyng qarama-qarsy atysy bastaldy. Atakanyng úranymen birge zves granattar da jaryldy. «Birinshi men ýshinshi» shabuylgha ótti!» dep Aqiya keldi kletke. Ile-shala býkil qala kóterilgendey, alys-jaqyn, batys-shyghys, týstik-teristik týgel ataka shuyn kóterdi. Manaydaghy kósheler tasyr-túsyr jýgiris, at shabysy, aiqay-úrangha toldy. «Syrttan qorshaghan әtiretter shabuylgha ótti!» dep Aqiyanyng kýlimsiregen shyrayy pulemotpen avtomat taqyldaghanda óshe qaldy. Meni qúshaqtay alyp yshqyndy. «Ekinshinin» syrttan kelgen kómegine «birinshi men ýshinshinin» ashqan qyrghyn oty ekendigi belgili edi. Oq tiygenderding jan dauystary shyqqanda ataka ýdep, aralasa ketkendey boldy. Tasyr-túsyr, sart-súrt soyyl-shoqparlardyn, kijingen boqtyqtardyng ýni kýsheyip, jaqynday berdi qúlaghymyzgha. «Quyp keledi «ekinshi» jendi, jendi!» dedi Aqiya. - «Mine, osy kóshege de kelip qaldy. Ýngirge týspey túra túr, ótip keter!»

- Álem kýres toqtatylsyn!- dep dәl osy shaqta kýshti mikrafon sanqylday jóneldi. - «Jazalaushy armiya shyqpay túrghanda» eki jaqtyng da qúral tapsyruyn, qalam kýresinen basqa kýreske jol qoyylmaytyndyghyn qaytalap-qaytalap jariyalady. Oghan qarsy «ekinshinin» elektrli kernayy aiqaylady kósheden.

- Qalam kýres esterine endi týsti me! Bizding tónkerisshilerding qanyn tókken qúraldar kimdiki?... Joldastar, dostar, tyndamandar ony! Shabuylqor qúraldy jaudan kegimiz qaytqansha toqtamaymyz! Quyndar, soghyndar!... Shapqan qasqyrdy soqpasaq, qasqyr qayta shabady, shaghyndar qol-ayaqtaryn!...

Osy kóshege «ekinshinin» zves bótelkesinen ýsheui týsip jaryldy da uralap qughandar tasyrlatyp óte shyqty. Endigi bir sәtte soghystyng bizden alystanqyrap qúldap ketkenin úqtyq.

- Búl kóshede ýreyli qaranghylyqtan basqa eshtene qalmaghanday edi. Tamaqqa endi otyrghanymyzda ynyrsyghan ýn estilip, qaqpa әlsiz ghana qaghyldy.

- Soghysta auyr jaralanghan bireu shyghar!- dedim men. Ynyrsyghan ýn taghy estilip, qaqpa taghy da әlsiz qaghyldy. Aqiyanyng kózi jaltaqtay týsti.

- Qay jaqtyng adamy ekendigi belgisiz, esik ashpayyq, múnda kelip ólip qalsa, jalasy bizde qalady!

- Sonda da kim ekenin bayqamaymyz ba?

- Qorqamyn!- dep jymidy Aqiya.

- Olay bolsa men bilip keleyin!

- Bolmaydy, sen shyqpa, daualgha shyghyp qarap otyrghan bireu bolsa, kórip qoyady! - Aqiya shyghyp kletti qúlyptady da, óz ýiine baryp kirdi. Men shyraqty óshirip, klet terezesining perdesi men portshkany ashtym.

Qaqpa aldynda jatqan adamnyng syrtynan bireu kelip, tergey bastaghany estildi.

- Men, men.. Qúljan! - Ynyrsyghan dauys jauap berdi. - Men... men.. osy ýiding iyesimin!

Tergeushi sanyraudyng qúlaghyn qos qolymen qorshap qatty aiqaylap súrady.

- Olay bolsa múnda neghyp jatyrsyn?... Múnda neghyp jatyrsyng deymin?

- Qatynym... qatynym esik ashpay...

- Janaghy qashqan jaudyng joryghyna qatynasqansyng ghoy?... Húnisanssinin[1] joryghyna deymin!

- Maujushy de aghatay, Maujushy de!... Maujushy aldynda qasam eteyin, oghan men qatynaspaymyn degemin ghoy, Maujushiy!... Húnisansi meni tanerteng erte aidap әketip, abaqtygha qamaghan. Sodan beri tipti kesheden beri... Tipti aldynghy kýnnen beri ash edim! Ózimnin... әy ózimizding Zúnarsy[2] azat etti ghoy!..

- Qaydaghy sening húnarsyn? Ýsh kýnnen beri ýiine kelip tamaq ishe almaghan sebebing de týsinikti emes pe!... Jýr bizding shtapqa barasyn, tekseremiz!... Ei, bizding shtapqa baryp jauap ber deymin!

- Aghatay dedim ghoy, aghatay, jýre almaymyn!... Ashtan... ashtan ólemin!

- Jýre almasang múnda qalay keldin, húnisansi nege mindetpen qaldyrdy, tolyq әshkereletpey qoya bermeymiz seni, jýr byljyramay!... Aqiya! -dep aiqaylady tergeushi, búl ýiding jayyn biletin jigit tәrizdi. - Aqiya apay!

Aqiya kóshe jaq terezesin ashyp dauystady.

- Aqiya múnda!

- Myna «kisinizge» eki-ýsh kýndik azyq beriniz, tekseriletin mәselesi bar, ýiine, kirgizbey әketuge tura keldi!

- Aqiyash-au, әkeshim-au myna kisige mening jónimdi... qamalyp shyqqanymdy aitshy, óletin boldym ghoy, alyp qalshy, alyp qalshy!...

Dauysy әreng shyghyp jalynyp jatqan Qúljangha Aqiya, qaqpadan birdeme shygharyp berip, qúlybyn qayta saldy. Aydaushy ysqyryq tartty da ynyrsytyp-shyqynytyp sýirey jónelgendey boldy sanyraudy.

Qúljan qayta sýirelgendi qoyyp, qazir ólse de ózining túrmysyna tittey baylanysy joq ispetti, Aqiya kletke syqylyqtap kýle kirdi. Maghan taqala kelip otyrdy da, koniyakten bir-bir rumka qúiyp qaghystyryp ishken song kýrsindi.

- Álgi eki jesir Maqpal men Kýlәn turaly eshtene estimepti!- dedi sonson. Izdep-súrastyra jýrip, bir derek tapsaq, saghan dereu jetkizelik dep qaytty. Tamaq jeshi, býgin jóndep tamaqtanbay qaldyn!... Búl әielder tosynnan súraghanda bilmey qalghanymen izdegende jer astyndaghyny estiytin súmdar. Árqaysysyna osylay tapsyra bersek, tappay qoymaydy!... Kel, býgin men de sharshadym, endi bir-bir rumka alayyq!..

- Sóitip, Gýlnisa ne bopty dedin?

- Ol, asqan jýrekti qyz eken. Myqty jigitterden jiyrma shaqtysymen birlesip, ýlken qyzmet istepti. Kóshege ýkimetke qarsy kóptegen úran, tipti birqansha jarnama shygharyp, «onshyldar» men «últshyldardy» aqtapty.

- Attaryn atap aqtap pa?

- Búl ózi ýsh jylgha sozylghan qozghalys boldy. Alghashqy kezde әrqaysyndy jeke-jeke atap jazyp, qylmyssyzdyqtaryndy dәleldep jýrgenin estigenbiz. Keyin jalpylastyryp aqtap, ýkimetti jendetterimen qosyp synday berdi. Halyqtyng qashan bolsa da kek almay qoymaytyndyghyn aityp, dereu bosatularyn ýzdiksiz talap etti. Tobynda baspahana naborshikterinen de birneshesi bar eken. Jarnamalaryn basyp kóbeytip, qoldan-qolgha ótkizip tarata beripti. Saqshy oryndary tynshylaryn qaptatyp jýrip, jigitterdi 63-jyly jazda qolgha týsirgen. Gýlnisa solardyng baylanyp jatqan ýstine baryp ózin әshkerelep, birge baylanypty da bәrine jauap ýiretip bolypty: «bar qylmysty maghan jauyp, sýiem-tiyem degenime aldanghan bolyp qútylyndar! Senderge qoldanghan jazany maghan qoldana almaydy» depti. Tergeu bastalghannan jigitter de qyz da osy jauaptan tanbay qoyghan eken. Jigitter eki ai-ýsh aidan qalmay, týgel aqtalyp shyghypty. Al, sol әrekettegi bar qylmysty óz moynyna alghan Gýlnisagha ne ýkim shygharghanyn bilmedim. Tiriliginen eshqanday derek joq. - Aqiya sózin osylay doghardy.

- Áttegene!- dep qaldym, qatty týiilip. Halyqtyng birqansha azamaty ýshin qúrbandyqqa jaraghan ayauly arudy qimay qinaldym. Jýregime bir kesek shoq týsip ketkendey sezildi. Jastyqqa qisaya ketip dónbekshidim. Dәl qazir ony eng adal el batyrynan neshe jýz jigitke tendestirmeytindeymin. Qadir-qymbaty asyp túrghan jas súludyng sonau bir shaqta býkil ómir qyzyghyn, tipti ar-namysyn da maghan arnaytyndyghyn aitqanda, sanasyna kórse qyzarlyqtyng lap etpe jalyny qosylyp ketti me eken dep joryghanym bar edi. Adamsýier kýreskerding múnday, esh qospasyz altyn jýregin tolyq baghalay almappyn ghoy!...

Tanyrqay qarap qalghan Aqiya, qazir múnday qaterli ispen qolgha alynghandardyn, ashyq-jasyryn óltirilushilerding de kóbeyip ketkenin aitqanda basymdy kóterip aldym. Taghy qúidy koniyakti, ýnsiz qaghystyryp ishtik.

- Gýlnisa, eger ólse de nedәuir is istep, birqansha azamatty qútqaryp óldi. Kópshilik jýreginde jasaytyn ardaqty qyz bolyp qaldy ghoy! -dep kýrsindi Aqiya azdan son. - Al, men opasyz atalyp, óz namysymnan ghana óler shaghymda sen kelip qaldyn. Áytpese, araqkesh Qúljan men Maqúlbekting aram bastaryn mújyp óludi ghana armandap jýrgenmin!

- Osy sasyghan eki jemtikpen qúnyng tólener me edi sonda?- degenimde kýlip jibergen Aqiya aldyma qúlay ketti.

- Meni sol eki jauyndy óltirip óluime de qimaydy ekensin!..

- Solardyng ólgeninen osylay ghana «tiri jýrgeni» jaqsy emes pe!... Múnan song Qúljannyng kýtimin biraz jaqsart, shegine jetip qapty!

- Maqúl, araq jaghyndaghy kýtimin tolyqtayyn, hy-hy-hy-hy-hy-hy...

- Joq, tamaq jaghynan tolyqta!

- Tamaq jemeytin ózi!

- Tamaq jemese, araq bermeytindigindi aityp shart qoymaymysyn!

- Janym-au endi osy jalaqoryna da janyng ashyp otyr ma!... Iә meni, azabyn tarta týssin deysing be? - Aqiya moynyma asyla týsti.

- Joq, ekeui de emes!... ne qaldy endi búlarda, ziyanyn endi tiygize almaytyn bolghan song tez óle saluyna sebep boludyng qajeti ne!... Tirilikterindegi óz «enbekterinin» jemisin jep, kórgisi kelgen qyzyqtaryn kórsin de!

- Búl jónindegi ýkim ózimnen-aq shyqsyn, sen aralaspashy!

- Dәl osy kezende ólip qalsa, aldaghy isimizge kesiri tiymey me!

- Tiymeydi!... Múny men de óz qolymmen óltirmekshi emespin. Biraq ata-babasy kórmegen «rahatty» kórsetemin. Oghan sen ish jiishy bolma!... Maqpal ekeuinning tabysuyna tittey de bógeti bolmaytyn mening búl isime sen de bóget bolma janym, maqúl ma!... Jýr, mening kereuetime baryp jatayyq!

- Anau iyting jatqan tósegine jatqyzbaqpysyn?

- Joq, ony óz kereuetime bir ret te jatqyzyp kórgen emespin!... Jýre ghoy, býgin qauiptenetin mәsele de joq!...

Búryn ózim qonaq qabyldaytyn ishanama kirip, Aqiya jayghan tósekke sheshinip jattym. IYis mayyn shashyp, ish kóilekpen ghana kelip kirdi ol. Lebimen de, bәdәn núrymen de, yryqtylyghymen de Maqpalymdy elestetip beygham alqyna, kýle kirdi qoynyma. Biraq temir qaqpa sol sәtte tyqyldap, jat tósek ekendigin jarq etkizgendey boldy. Selk ete týsippin. Aqiya shyraqty óshire qoyyp, «jata ber!» dey  týregeldi. Portushka ashyp qoyyp tyndap, temir qaqpa ýshinshi ret tyqyldaghanda zeyil ýnmen dauystady.

- Búl kim?

- Men, Maqúlbek!... Ash esigindi!

- Ashpaymyn, Qúljan joq, súraqqa әketken!

- Ne súraq?- Maqúlbekting dauysy qaltyrap, tym bәseng jalynyshpen shyqty endi. - Ashy, aghatay, qaryzgha jarty bótelke ghana araq shygharyp bershi, keteyin!

- Araq joq, joghal әri, araq dýkeni emes búl! Qay uaqytta kelip túrghanyndy bilesing ózin, dereu qayt!

- Ey Aqshy, ei, tyndashy! Men jana shyqtym sol súraqtan. Qúljandy qamap qoyghanyn habarlap partkomgha telefon bere qoysan, dereu bosatady, úqtyng ba bizding kim ekenimizdi! Ey Aqshy, ei, osy jaqsylyghym ýshin!... Tym bolmasa bir rumka әkelip bershi, ýsh kýn boldy tatpaghanyma, aghatay, óneshim qatyp qaldy!.. Aghatay dedim ghoy, aghatay!

- Ýy ket dep túrmyn men saghan, búl tilemshiligindi qazir baryp habarlasyn demesen, joghal!

- Maqúl-maqúl, it qatyn boldyng ghoy sen de!-Maqúlbek osy sózben joghaldy.

- Mening adam bolatyndyghymdy myna maqúlyqtyng osy qarghauynan da týsingen shygharsyn! - Qoynyma tyghyla kirip kýldi Aqiya.

- Qapiyany jyndandyrghan song múnyng alghany qanday әiel boldy?- degen saualym Aqiyamen birge býktetilip qalyp, eki-ýsh minuttan song jauabyn әreng tapty.

- Álgi bir... mektepti Qapiyalardan bir jyl keyin bitirgen... juansary kelinshek,- dedi Aqiya, esine әreng keltirgendey ýzip-ýzip, entige sóiledi. Sol shaqta... Kórgen de shygharsyn... Qazir borsyqtyng dәl ózi... Bir erden shyghyp kelip oqyghan.. ol da «qyp-qyzyl aptyq» bolatyn. Maqúlbekke sheksiz razylyghymen tiyip edi. Sheksiz sorgha batqanyn alghashqy aiynda-aq bilip, «sýiiktisinin» basyn araq bótelkesimen jardy. Sodan beri kýnde tóbeles. Bir kýni birining jýzi, bir kýni ekinshisining jýzi, keyde ekeuining jýzi birdey kógerip shyghady. Ol ekeuining myna qúl ekeumizden bir ghana aiyrmashylyghy - ekeui teng mas. Maqúlbekting kórsetken «rahatyna» shydamay, qysaspen iship jýrip, ol da maskýnem bolyp ketken.

- Qúljannan sening de tartyp ishken kýndering bolypty ghoy. Al, úrysqanda qaysynyng kóbirek jendinder?

- Alghashynda men onymen tendeskim kelmey, jabatyn dayar jalasy bolghandyqtan qorqyp jýrdim. Áyteuir araqpen aldap qana alysyraq jasap keldim. Sonda da tayaqty az jegenim joq: araq, iә shay súrap shaqyrghanynda qarsy ýiden tez shygha almasam-aq basyma tayaqpen shaq etkizedi. Shashymdy qangha boyap talay ret jardy. «Qay bayynnyng qúshaghynan shygha almay qaldyn» deytin aiybyn úryp alyp taghady. Sonysynan janym kýiip, men de bassalyp buyndyratyn boldym. Oqys úrghyzyp almaudyng әdisin tapqanymnan song ghana buyndyruym azaydy: jatyn ornyn tintip, tayaqtaryn jiyp alyp, ýiine, kóseu de qaldyrmay ketetin boldym. Keyin qoynyna júdyryqtay-júdyryqtay tas alyp jatatyn kýnderi de boldy. Bayqausyzda sol qúralymen de eki-ýsh ret úryp aldy. Odan saqtanu ýshin qolshyraq jaghyp kiremin de súraghanyn, qolyn kótertip qoyyp berip shyghamyn. Biraq, eng senimdi әdis, maghdyrynan aiyryp, mas qyp tastau eken. Qazir jiyrma-otyz gram aqpen-aq esengireydi. Ol bolmasa qaterli. Al, araq kóbirek berilse tipti әure. Aldy-artynan jiberip, manayyn týgel bylghaydy. Sondyqtan, ózi әkelgen araqty men de ishken bolyp alyp ketetin bolghanmyn (onyng «araghymdy tartyp ishtin» deytini sol). Tanerteng syrtqa shygharynda onyng qaltalarynda tiyinning tegershigi de qalmaydy.

- Búdan qútylu jolyn izdemeding be?

- Múnymen túrmys qúrghan kýnimnen bastap mening minez-qúlqym kekting ýstemdiginde ghana qalghan. Biraq, óltirip qútylugha da, ajyrap qútylugha da jaghday tuylmay keledi. Eng tynyshy, kóshede ólse edi!... alghashqy kezde ózimdi óltiruge de oqtalyp kórdim. Ózimdi óltirsem, kek ýstine kegim qalady eken. Al, «sasyghan etke borsyghan may» bolayyn dep jaman stilige auyssam júrt aldynda, oqushylarym aldynda masqara bolu tipti qorqynyshty!...

- Menimen búlay jatuyng jaman stili emes pe?

- Senimen mening qazirgi jaghdayymyz da búdan ýlken baqyt joq!- Aqiya qúshyrlana aimalap alyp, oinaqy quanyshty ýnimen jalghastyrdy sózin. - Uaqyttyq bolsa da men ýshin ómirlik jiger baghyshtaytyn ýsh týrli jenis qaluy mýmkin!

- Qalay?... Qanday jenister ol?

- Qazir aita almaymyn!- Aqiya syqylyq qaqty, aimalay týsti. - Múnym ýshin... múnym ýshin jalghyz-aq, ayauly Maqpaldan keshirim ala alsam bolghany!... Arman degen de әr týrli jolmen oryndalady eken ghoy!...

Tanertengi shaydy kilette ishtim de Tarymnan kelgendegi siqyma qayta kelip, bir baldaq, bir tayaqty qolyma qayta aldym. Aqiya qaqpadan shyghyp barlap túryp ym qaqqanda shoynanday jóneldim. Ol syq etip kýlip jiberdi de, suyrsha lyp etip kirip, qaqpasyn jauyp ala qoydy.

Men Tarymnan kelisimmen Toqty Basitting ýiin eki kýn panalap, Asqar tuylghan shaqta qolghabysshy bolghan úighyr kempirding shet kóshedegi ýiin tauyp alghanmyn. Býgin sonda qayta shoynandap bardym. Kempirding Maqpaldan habar taba almaghandyghyn bilgen song jeterlik aqsha berip, eki mindet tapsyryp shyqtym: biri, Gýlnisany avtonom rayondyq birinshi týrmeden izdep, tabylsa, nemereles әpekesi atymen tamaq kirgizu. Odan Maqpaldy súrau. Ekinshi mindet, Maqpaldyng qayda ekenin Gýlnisa bilmese Sanjy, Qútyby audandaryndaghy eriksiz enbek maydandarynan izdeu.

Týs aua ol ýiden shyghyp, Toqty Basitting ýiine bardym. Ol, andushylardan sekem alyp, bala-shaghasynyng qasyna el jatpay kele almaytyn bolypty. Atymdy atamay jazyp ketken qysqasha hatyn oqydym. Aqsha kerek bolsa, әielinen tartynbay, keregimshe súrauymdy eskertipti de qazirshe ýsh aimaq jaqqa jýrmeuimdi qatty tapsyrypty. «Ýlken jol týgil, basyp óter jer joq» eken. Kýnbatys jaqqa bettegen jerlik adam sózsiz qolgha alynsyn degen búiryq, kommunanyng kishi әtiretterine deyin qatal tapsyrylpty. Ýrimji syrtyndaghy halyq jasaqtarynyng negizgi mindeti sonday sayaqtardy izdeu eken. Eger bireuin qoya berse, Sovet shujynjuyyna baylanysqan satqyn retinde qolgha alynyp, shpion qolgha týsirgenine mol syilyq beriletin bolypty.

Toqty ahúnnyng ózining kýn kóru ahualyn súraghanymda «jaqsy» dep kýlimsiredi әieli. Biraq erining qolgha týsip qaluynan qorqatyndyghyn jylamsyrap kýbirlep qana aitty.

Osy rayondaghy bastauysh mektepting búrynghy ghylymy mengerushisining qazir kәnigi úry bolyp jýrgeni, hatynan da әielining qaupinen de aiqyn bayqaldy. Ózine men de qysqasha hat jazyp, bala-shaghamnan әli de derek taba almay jýrgen ahualymdy bayandadym da mening túrmysyma qazirshe qarajattyng qajetsizdigin aityp, óz әreketine saqtyqpen qanaghatty bekem ústauyn eki ret qaytalap tapsyrdym. Zaulyghalam ózimen kýndiz sóilesuim qajet bola qalghanda qaydan izdeytindigim de súraldy.

Ol ýiden shyghyp qiralandap baryp ýlken kópirden óttim de tórt kósheni ailana shoynandadym. Býgin ayaz synyqtau bolsa da súrlanyp alghan aspannyng jalghyz kózi qyzaryp, qydyrstana qaraydy. Álde kimde aiyqpas kegi barday, tym ashuly siyaqty. Aspannyng sol rayynan qoryqqany ma eken, ýlken kósheden adam siyrek kórindi. Olay-búlay ótkenderining kóbi Mauzydúng znagyn omyraularyna men siyaqty samsytyp alghan shal-kempir. Sol qúdiretterine siynyp shyqqanday. Kóringenning bәrine ýzindilerin sәlem bergendey iyile oqyp, jalbaraqtay ótedi. Jenderine qyzyl shýperek kiyip alghan jasaqtary jýgirip óte shyghady da lezde ghayyp bolady.

- «Halyq ýshin istelik!» jaqsy mahorka bar, kerek bolsa sonymnan eriniz!- dep bir shal aldymnan tensele ótti.

- Maujushy týmen myng jasasyn! Kilosy qansha? -dep men súradym.

- Arzan, jetpis yuan ghana!

Bir jarym yuandyq temekining jetpis yuangha shyghyp alyp, «arzan» ataluyna yzalanyp kele jatqanymda odan da súmdyghyn kórdim: bir kempir artymnan quyp jetip qoynyna qaghazdaryn júqa alaqanday ghana aq nandy jylt etkizdi.

- «Jekelikke qarsy túryp, shujynjuiydi syndalyq! Satylatyn nanym bar, qazir basqa jerden tabylmaydy. Áneu búrylysqa baryp alynyz!- dedi.

- «Birinshi qiynshylyqtan, ekinshi ólimnen qoryqpalyq!» baghasy qansha?

- Bazar baghasynan da arzan. Aq nan on yuan, jýgeri nany bes yuan ghana!...

- «Jekelikke qarsy túryp, shujynjuydi syndaytyn adam bir japyraq nandy múnshalyq qymbatqa sata ma?- dep synay qaradym kempirding jýzine.

- Dada, osy bagha da tabylghanyna da tәube deniz!... Myna jaqta atylyp jatqan myltyq dauysyn estimediniz be? Asharshylyq ýstine soghys bolyp jatqan qalada múnan arzan nan taba almay ashtan ólip qalasyz, alystan kelgen mýsәpir úqsaysyz, tabylghanyn alyp ketiniz!...

Alpys neshe jastaghy kempirding «dada» dep ataghanyna quana shoynandadym. Qalanyng batys-soltýstik jaghynda atys ýdey týskendey, endi anyq estildi. Ontýstik darbazagha jaqynday bergenimde elu shaqty úzyn qalpaqtyny qyzyl qorghaushylardyng sartyldatyp sabap quyp kele jatqany kórindi. Kóbi hanzudan shyqqan «onshyldar» kórinedi. Denelerindegi jaraqattarynyng qanshalyq ekenin, nayzadan qipaqtap, jan úshyra jýgirip kele jatqan beysharalardyng ózderi biler, jýzderindegi qyzylala, kógala tanbalar adam baqqysyz. Olargha ilese almay jyghylghan bireuin eki qyzyl qorghaushynyng tepkilep-júlmalap túrghyza almay jatqany kórinip edi. Men shoynandap jaqynday bergenimde jatqan qalpaqtyny sýirep, ontýstik darbazanyng bir qaltarysyna apardy da múrnyna paujanzy[3] tyqty. Bireui shaqpaq shaghyp, biltesine ot tútatty. «Endi týregelmegenindi kóreyik!» dep ot tútatushy shegine bergeninde tars ete týsti paujanzy. Nedәuir qatty dauyspen jaryldy. Shalqasynan jatqan qalpaqty bir týrli ayanyshty ýn shygharyp yrshyp túrmaq boldy da auyzyn jalghyz-aq ashyp jan ýzdi. Kekteri endi qaytqanday kýlkimen birdeme desken eki qyzyl qorghaushy maghan bir-bir qaray sala әlgi tizbekting sonynan jýgire jóneldi.

Ólgen qalpaqty bir qozghalyp qalyp jan ýzgende men yshqynyp qalyppyn. Sol qylmysym ýshin ólikke qaramay, jedelirek shoynandap, ontýstik darbazadan alystap ketuge asyqtym. Óz qylmystaryn jasyru ýshin eki qanisherding meni de óltire ketui qiyn ba!...

Jenderine qyzyl belgi taghyp, qyzyl qorghaushy siqyna enip alghan sary kiyimdi jastardyng kóbi úiymdasqan úrylar eken. Kýndiz jalghyz-jalghyzdan ghana jortyp jýrip, keshte jaratyn sauda dýkenderi men sklattardy barlaytyn siyaqty. Ýlken kóshemen órlep bara jatyp, sonday jortuylshylardyng birnesheuining әreketin kórdim. Ár kóshemen jýgirisip kelip, bir týiiliste úshqasa qalady eken de. Tonamaq oryndaryn bir-birine kórsete ketedi eken.

Aqsha - qazynaly, mýlikti jeke semiyalargha bәrinen osylar qaterli kórindi maghan. Óitetini, ózderin tanyp qalghan adamdy óltire ketudi qaraqshylar úmytpasa kerek qoy. Al, halyqqa jamanatty bolyp qalghan Qúljan tәrizdesterding ýilerin ne ondyrmaq!... Aqiyamen aqyldasyp saqtyq ýshin keshte ynghay ýngirge týneudi oilay qayttym.

Uәde boyynsha ymyrt ýirilisimen jettim qaqpagha. Hauiptenbey kire beruding belgisi retinde sәl ghana ashyp qoyypty. Eptep basyp baryp, kletke kirip aldym. Aqiya juynatyn sudy da jylytyp qoyghan eken. Qaqpany qayta qúlyptap kire sala saqal-múrtymdy sypyryp qolyma berdi de sheshindirip juyndyrdy.

- Shala óligim týs uaqytynda kelgen. Tamaqtandyryp alyp qayta óltirdim, qauipten be!-dep kýldi Aqiya, kiyimimdi auystyryp jatyp. Ózi býgin tolyq jasanyp-bezenip alghan eken. Qyz kezindegi ónine kelgendey qúlpyra týsipti. Sol kezdegi kofta-ypkasy qazirgi tolyq denesine tarlyq etip tyrsiyp túr. Saylary - saysha, dóni - dónshe, bar-mәzirimen kórindi kózime. - Qalay, búrynghy Aqiya tanylama eken?- dep kýldi. Qaray bergenimnen qymsyna syqylyqtady.

- Tanylghanda qanday, jýzinning búrynghy shyrayyn tapqanyna quanyshtymyn! Jalghyz-aq, omyrauyna qos Hantengir[4], qúiryghyna Everest ornaghanday ghana parqy bar eken!

- I...i!- dep erkeley asyldy moynyma. Qúshaghyma tarta bergenimde búlqynyp qayta shegine qoydy. - Shataq shygharasyn, tamaq isheyik!... Keyinirek!... Toyymda kórmegen qyzyqty endi kóre týseyin degenim qate emes shyghar? Jaraly jýregimizdi osylay jamay túrayyq ta. Sen әli de jigit qalpynda ekensin!... Býgin ýsh «jesirdi» shaqyryp sóilestim. Maqpal jóninde búlar da habarsyz eken. Olargha da myqtap tapsyryp qaytardym. Qonaqtardy jóneltken song Maqpal kelgenshe sening kónilindi qaytsem jýdetpey saqtarmyn degen qammen osylay jasandym. «Eberest» pen «Hantengir» auasy taza taular ghoy, onyng әielge ornaghany jaman emes bolsa kerek, әiteuir shalshyq kól ornamaghanyna senimim tolyq. Solay shyghar?

Búl sózine qarqyldap kýlip jiberdim de ýiindegi Qúljan esime týsip auzymdy basa qoydym.

- Sen «mәpelep» osylay tap-taza qalpynda kóristirgen Qúdaygha da, Qúljangha da rahmet! -degenime Aqiya saqyldady. - Mening kónilimdi kóteremin dep kóp júmys taba berme, Aqiyash!... Ónim týgil týsimde kórudi qalamaytyn qúrtty kóldi Tarymnan kórip kelgenmin. Al, sen degen bezenbeseng de ertegidegi perizattaysyn. Kózine maqtaghanym emes.. әli de erge tiymegen siyaqtysyn!

- Sening auzynnan osynday maqtaudyng shyqqany ýshin!- Aqiya qúily bir rumka koniyakty kóterip saldy da kóz jasyn parlatyp jiberip kýldi. Maghan bir rumkany toltyra qúiyp ishkizip, - endi ishpey qoya túralyq!- dedi. Jaudyray qarap otyryp tamaq jegizdi. Múnly kózining ne dәuir úzaq qadalghanyn ózi sezbegendey. - Perishtem!- dep kýbirlegeninde ózi selt etip oyanghanday boldy. - Men anau ólekseni bir bayqap keleyin! - Ornynan jas qyzsha sekirip túrdy. Syrtynan eski plashyn kie sala kiletten shyghyp, esigin syrtynan qúlyptay jóneldi. Men tereze aldyna bardym. - Qúljan, Qúljan!- dep dauystap oyatqany estildi. - Túr, túr, ýige órt ketti!

- Ne, ne?... Ózimning Aqambysyn?... Su qospay, su qospay, eki jútym araq bershi... Qúday ýshin! - Tili sәl kýrmelinki shyqty Qúljannyn. Aqiya jauap qatpay birdeme qúiyp bergendey boldy.

- Mә!..

Bes-alty minuttay uaqyt ótkizip, kýle qaytty kletke.

- Býgin senen birinshi ret ótineyin, ne desem de, qalay isharalasam da tilegimdi qaytarmashy, maqúl ma! -  Qolymnan tartyp túrghyzdy da jetektey shyqty. Tandanyspen ilese berdim. Týn qaranghy, ýilerine shyraq jaghylmaghan. Qúljan jatqan ýige kirgizdi. Erining dәl qasyna tósek salghan eken, eski plashty tastay sala jau jaghyna aldymen ózi jatty da qolymnan tartty. Kek aludyng endigi bir satiraly dastanyn bastamaq ekenin endi týsindim. Qasyna qúlay ketip, qúsha sýidim. Ol, mandayymnan bastap tamaghyma deyin shópildete jóneldi.

- Qúljan!... Qúljan!... Ey keren!- dauystap júlqylap oyatty erin.

Men túryp shyghyp ketuge ynghaylandym da Aqiyanyng ózi tar yupkasyn joghary týre qayyrghan song ornyghyp sheshine bastadym.

- Ei, ey Qúljan, býgin qasyna jatamyz, razymysyn?

- Lazy! - tym solghyn ýn shyqty Qúljannan. - Óz qatynymsyn... ghoy... osylay birilge... qasyma... jatsa...nshy... qatalyma!... Alaq... araq bal ma?... Bal ma?

- Bal! - syqylyqtap kýldi Aqiya. - Qazir beremin!...

Aqiya meni qúshaqtap ózine kótere tartqanda Qúljan úiyqtaghanday qor ete týsip edi. Áyeli ynyrsyp, meni emirene aimalaghanda qoryly óshe qaldy.

- Estimeydi!- dedi Aqiya. - Estise esty bersin, týsinde kórsin! Neghúrlym!..

Bayqasam, ózi moynyn búryp salyp, bir shekesimen Qúljannyng qúlaghyn sýze joryqtap barady eken... Qyza shapqan jýiriktey ezulep, alqynysy ýdey týsti. Tәuekel dep qasaqana tebine týstim men de... Ol yshqyna shapqylady. Bir kezennen asqanday soza-soza dem tartyp tynystady sonynda... Al, sýn jaghynan tipti, ózining «neghúrlym» degennen de asyryp ysqyrtty.

Bas jaghynan Qúljannyng kóilegin alyp tómengi jaghymyzgha apara bergeninde bileginen ústay alyp edim. Qolymdy qaghyp tastaghanday qarsylyqpen «qylmystylarymyzdy» tazalap sýrtti.

- Qúljan, mә, bal!- dep dauystady sonson. Mening qarsy ýidegi kereuetke baryp jatuymdy kýbirlep tapsyrdy da sol kóilekpen Qúljannyng auzyn sýrtuge kiristi. Edenge týkire týregeldim. Aqiya Qúljan jaqqa qarap jatty. - Araq ishemisin, endi ish, mә!... Ói, mә, ish deymin! Tirshiliging ýshin ózing ekken eginning ónimi, múny ishpeseng ólip qalasyn, mә, ish!... ash auzyndy!...

- Oibay-ay mynauyng nemene, mynauyn! Alaq emes qoy!

- Ol - dәri, mine araq, mine!...

«Yapyray!»- dep men qatty kýrsindim. Qarsy ýige kirip, kereuetine ekpetimnen týsippin. - «Kek qughan adamnyng jabayy hayuangha ainaluy op-onay eken-au!...

Aqiya syq-syq kýle kelip, esik ilgegin saldy ýstime kórpe japty. Tuflin endi tastap sheshinip, ózi de kirdi kórpege. Aymalay týsip audaryp ózine qaratty.

- Ne boldy, ókpeleding be maghan?

- Býgingi qylyghymyz, kek aludyng әueyilik dәrejesinen әldeqayda asyp ketti!

- IYe, tәrbiyeshi múghalimdik basyma búl isim ýshin hayuandyq qara noqta kiygizseng de zansyz emes!... Árqanday bәdik shygharmadan da mendey úyatsyz әiel keyipker kórmegen shygharsyn!... Mening búl әreketimdi bireuge aitugha, iyә, jazugha újdanyng da shydamas, adamgershilik ar-úyat sheginen attap ketkenim ras!.. Biraq, osy qylmysymdy, myna újdansyz jauyz jalaqordyng mahabbat pen sana ataulygha istegen qastyqtaryn bylay qoyyp, meni maldanghan maldanysyna ghana salghastyryp kórshi janym!... Naghyz adamgha bolghan osy qúshtarlyq sýiispenshiligimning sýrtindisin tartyrudan basqa ne daua búghan?... «Ata-babasy kórmegendi kórsetemin demep pe edim».

Aqiyanyng búl óreskel ashy әdiletine basqa jauap taba almay júmsaryp, jay qaghida ghana aita aldym.

- It qauyp aldy dep ózimiz de sol itshe qapsaq, adam bolghanymyz ba?

- Mening býgingi isim, mahabbattasu men óshtesuge kelgende әiel zattyq erkekterden әldeqayda qabiletti de әdiletti ekendigin kórsetu ghana. Áyelderdi baylauly maly sanap basynatyn erkek az ba, әsirese araqkeshtik jalpylasqannan beri erkekterding ne bop bara jatqanyn bilemisin, mening búl isim, sol tanymdaryn saghan shegine jetkize masqaralap kórsetu ghana. Itshe qapqanym joq qoy!

Kýlip jiberip, men de qúshaqtadym.

- Meninshe, araq ekeuing birlesip, myna itten kekterindi alyp bolypsyndar, qalghany bolsa osy betalysymen ózi-aq ótep óletin bolypty. Endi múnday óreskel tentektikti qoyatyn shygharsyn?

- «Tentek» deding be meni? - Eki shyqshytymnan eki alaqanmen qúshyp, oinaqy ýnmen sóilep ketti Aqiya. - Bәse, osylay atap erkeletshi, uaqyttyq bolsa da erge men de bir erkelep kóreyin-daghy!... «Óreskeldigimdi» qoyayyn, maqúl, maqúl! Biraq, múnday júmysyma endi tek eki ret qana rúqsat etsen  boldy! Mening janaghy tentektigim, ózimdi alqymdap jýrgen namys azabyn basu ýshin ghana ótildi. Endi sening keging ýshin bir, Maqpaldyng kegi ýshin bir «oyyn» kórsetemin de sonan song múnday úyatsyz masqaralaudy mýlde qoyamyn!... Álde Maqpal ekeuing onyng jalasynan kórgen azaptaryndy kek kórmeysinder me?

- Múndaghy bizding kegimiz úmtylmas kek bolghanymen sening qoldanghan jazang - múnyng sýiegimen birge shyghatyn mәngilik jaza boldy. Orasan raqymsyzdyghymen osynynnyng ózi ýshke esep!

- Sen búl jazany raqymsyzdyghymen ghana óshke esepte me! Tiri kezinde kózine bir kórinip qorlamasandar, kek alu bolyp eseptelmeydi. Endi búghan kýn aralatyp ekeuindi eki ret kórsetemin! Sóitip, ýsh ret «súmdyq týs» kórsin! - Syqylyqtap túnshygha kýldi Aqiya. - Sol «týsterin» meni shaqyryp alyp, sayqaldyqpen jorytuy mýmkin. Maghan turalap aitudan qorqady. Ol menen, «tastap ketse, iә qolgha alynsa qazir kýn kóre almaymyn» dep qorqady al men onyng sheber jaghympazdyghynan qorqamyn. Ómirim zar-múnmen jalghyzdyq, ishqystalyqpen maghynasyz ótip ketkendey kórinip, - Aqiya solqyldap jiberip jalghastyrdy sózin. - Jyndana jazdap jýrgenimde kelip, meni ýlken masqaradan sen qútqardyn. Endi ghana aiyghyp kelemin!

- Ayyqtyru emes, jyndandyryp aldym-au deymin seni? Kýlip jiberdim.

- Eger búl jelpinuimdi jyndanu deseng de soryng emes, baqyttyng jyndandyruy bolar.

- Múnyndy aghattyq sanamaymyn, tentegim! Qapalyqtyng qapasyna jalghyzdan-jalghyz úzaq qamalghan qús ta kendikke shyghyp, qanat jaza qalghanda osylay jelpinedi. Al, býgin kóp júmys istepsin, sharshaghan shygharsyn, әngime-kýlkige erteng de kýn bar, úiyqtap al!

- Erteng kýn joq! -dep «tentek» tartyna kýldi. - Ertennen bastap ýsh kýnge deyin manyma jolay almaysyn!

- Nege?

- Álgi bir... ailyqy... erteng keletin siyaqty.

- Olay bolsa... qarmanyp qal desenshi!

Aqiya syqylyq qaqty, tarta berdi ózine...

Tang ata klettegi ornyma baryp úiyqtap edim. Maqpalym men Asqarym eki jaghymnan qúshaqtap kýlkige bóledi. Týske jaqyn oyandym.

Aqiya juynyp, kiyim auystyryp, quyrdaghy men shayyn da dayyndap bolypty. Qaraqshylardyng haupin oghan sol shay ýstinde eskerttim. Bir toby múnda men keluding aldyndaghy týnde ghana kelip, aqsha bolarlyq eshtene taba almay shyqqanyn aitty Aqiya. Tәuir nәrselerin ýngirge saqtap jýr eken. Tonaushylar Maqúlbekting ýiine, ekeuining de mas bolyp, soghysyp jatqan uaqytynda basyp kirip, әielining altyn syrgha, jýzigi men toylyq kiyimderine deyin eshtenesin qaldyrmay jiyp әketipti.

- Qazirgi tonaushylar «qyzyl qorghaushy» bolyp, týsterin býtindey ózgertip keletindikten ózderin tanyp qoyady dep qauiptenbeydi. Óltirmeydi,- dedi sonynda. - Biraq, ýidegi adam sanyn tekserudi syltau etip, sanaq kneshkemizdi kóredi. Sondyqtan, basy artyq seni úrysynyng da bórisining de kórmegeni jaqsy, ony bilemin. Olar kirgenshe jasyrynyp ýlgeresin, qamsyz bol!

- Aqiya, Aqiya!-dep aiqaylady Qúljan osy shaqta. -Neghyp jýrsin, múnda kel!

- Aldyna itayaqtaryn jayyp kelip edim, myna itting dauysy tiri ghoy! - Aqiya elendey qarady. - Osynda kirudi talap etui mýmkin, ýngirge kirip tynda, qaqpaghy ashyq túra bersin!- dey sala dastarqan men kórpe-jastyqty jiyp, klet esigin ashyq tastay jóneldi. Ýngir qaqpaghyn alyp daualgha sýiep qoyyp týstim de ýshinshi baspaldaghynan, ýlken kómirdi daldalay baspalap qarap túrdym. Ólekse Aqiyanyng bilegine sýiene shyghyp, kishkene balasha esik aldyna shaptyrdy. Beshpetin jelbegey jamylyp, sholaq shtanymen ghana shyghypty. Ong jaghyna moyyn búryp, klet esigine isip ketken kózining qiyghymen qarap-qarap qoyady. Araqtan isip, qúrsaq salyp, tolghan túlyptay domalanyp qalypty ózi. Shúbar jýzi granittey kókpenbek súr.

- Ói-óy ýlken dәret, ýlken, osy jerge otyra salayyn Aqatay!- dedi.

- Jýr әri!- Aqiya dәrethana jaqty núsqap iytermelegende domalay qaldy. Aqiya qayta kótermelep túrghyzyp tәltirektetip búryshtaghy dәrethanagha әketti. Taltandap qayta oralghanynda Aqiya ony qasaqana kletke qaray jetektedi. Ýnsiz kelip kletting esigin tinte qarap túrghan súmy jalyna jóneldi bir shaqta. Qarasam, Aqiya qoltyghyna qysyp kletke kirgizipti.

- Endi ýngirge jat, ýidi bylghap boldyn!- dep qatqyl ýnmen zekidi.

- Aghatay, Aqashym, býgin tynyshtyq qoy, ýngirge qamay kórme meni, tilindi alayyn, tilindi alayyn!...

Aqiyanyng «bayy» ýiine qayta kirgenshe yshqyna jalyndy da jer tósegine qayta ornyghyp alghan song er ekendigin bildire shanghyrlady. Terezeden kelip tyndadym.

- Bәibishe, múnan song aitqanynnyng bәrin oryndaymyn. Jalghyz-aq... erli-zayypty júbaylarmyz ghoy! Aramyzda tatulyq boluy shart eken. Sol ýshin bir-birimizge... әsirese syr jasyrmayyqshy!... Týnde mening qasyma... kimdi әkelip jatqyzdyn?

- Kim kelipti?- dep Aqiya aqyrdy.

- Bilmeymin әiteuir... ynghay jibek kiyimdi, iyis mayy búrqyraghan әieldi... sen emessin... sany juan bireu kelip, ayamay enkildetti. Menimen qosyp... tipti edendi solqyldatty. Áyeldin... әiel emes, qyz siyaqty... qúlyn dauysyn shyghardy. Basymdy kóterip quyp jibereyin desem, ózimdi soghyp keter dep qoryqtym!

Aqiya qarqyldap kýlip jiberdi de, tez tiylyp, qay uaqytta ekenin taghy da aiqaylap súrady.

- Qaydan bileyin, saghatym joghalghan ghoy, әiteuir týnde... Soqqydan mertigip әlsirep jatqan kezimde múnshalyq basynghanyna yzalanyp jatyp... úiyqtap ketippin. Bir shaqta qarasam joq!

- Janyng shyqsyn!- dep shanqyldady Aqiya. - Týn boyy qasynda men jatqamyn ghoy, birin-biri osynda kelip shynghyrtsa, sanyrau sen estigende men estimeymin be?... Aram jýregine úyalap alghan óz shaytandaryng ol!

- Joq, anyq, Qúday biledi aghatay! Tipti ózimdi qyzgha sýzdirip jatqanyn da sezdim. Qyzdyng biz ókshe tuflii tik kóterilip búlghandaghanyn da kórgendeymin. Baypaghy da jalanash sany da appaq. Al sende biz ókshe joq. Qyzyl qorghaushylargha ózing tapsyryp bergensing ghoy. Bizding qyp-qyzyl semiyamyzda onday «tórt kóneden» eshtene qalghan joq qoy! Al, týndegi shaytannyng óne boyy týgel shirik kóne, shujynjuiy mýlki!

- Sóitip kim dep oiladyng olardy? -Aqiya dauystap estirte súrap, ras jauap ala almaghan song fakt kórsete» shabuyldady ózine. - Týnde inirde bir qúsqanynnan keyin kelip qasyna men jatqamyn ghoy, ózine aiqaylap túryp aitpadym ba! Auzyndaghy qúsyghyndy sýrtip, shóldegenindi aitqan song su da, araq ta berdim. Tósegine taghy da jiberip qoymauyndy aityp neshe ret oyattym ghoy, al kim keledi sonyng arasynda!... Álde mening ózimnen kýmәndanyp otyrmysyn?

- Joq, joq, ollahy sen emessin, basqa, ynghay jibek kiyimdi qyz dedim ghoy! Sen bolsan, enkildep jylau týgil eleysing be ondaydy. Tipti tanauynyng demi boranday soghyp ysqyrp ketti dedim ghoy, shiqyldap bir jolata ólip kete jazdady dedim ghoy!... Yupkasyn tósine deyin týrip tastapty, әlgi neme, eki-ýsh býktep ayamay yshqyntty. Sen emessin, sen bolsan, ýstine shybyn qonghanday da sezbey, әdetteginshe typ-tynysh úiyqtay berer eding ghoy! Ásirese meni sýzgilep oyatatyn jyndy emessing ghoy!... Basqa! Basqa bireuler! Ekeuin sen shaqyryp әkelip tabystyrghan eken dedim!

- Ei, sen endi maghan bireudi-bireuge qamap beretin kezep dep jala jappaqpysyn? Qamap bersem keng ýy túrghanda, basqa jer qúryghanday sen pәlening qasyna әkelip jatqyzamyn ba!

- Joq, joq, ollahy endi jala jappaymyn Aqatay! Jala jappaymyn, sendim!.. Araqtan esengirep jatyp kórgen jaman týsim boldy!... Sonyng týs bolghany qanday jaqsy! Odan da zoryraq bireu kelip seni býktese ne onar edim, tәubә-tәubә!... Boldy-boldy qoydym!... Tang atqaly osy mәseleni sheshe almay qorqyp, senen súrayyn dep araghymdy da ishpey qoyyppyn!- dayyn túrghan bir ydystaghysyn júta salghanday qyryldady. - Ákel taghy bir jútym bershi, kónilim jay tapsyn, sonyng týs bolghany qanday jaqsy!

- Endi shay iship, nan jep al, qúrghaq ishe berseng ólip qalyp, meni zarlatarsyn!... Mә, tamaqtyng artynan ish!... Aldymen kóilegindi kiyip al!...

- Maqúl, maqúl!.. Óy myna kóilekke de qúsyq tiygen be?

- Kózine de qúiylypty, týnde kelip qasyna jatqanym sol emes pe!... Ýi, qoya túr desem taghy iship aldyng ba!

- Endigisin qoya túram, Aqatay, qoya túrayyn!- dep Qúljan qyryldady...

Aqiya ýiinen shygha syqylyqtap-shiqyldap kelip maghan jabysa týsti de ishegi týiilgenshe kýldi.

- Bәrin estiding be?... Kel endi tamaq jeyik, oiynnyng birinshi kórinisi tabyspen ayaqtady!..

 

Tergeushim, sizding aldynyzda ótirik qospau jónindegi antym boyynsha, shiriktesken jer asty klubynyng arsyz sary oiynyn da sarapqa salyp, jas oqushylar aldynda keshirilmes úyatqa qaldym. Búlay anqyldata bersem, sizding kóz ben auyz-múrnynyzgha da paydasy tie qoymas, búl komediyanyng ekinshi, ýshinshi kórnisi әshkere sóilenbey-aq qalsyn, keshiriniz! Áyteuir birinshi kórinisinen artpasa kem týspeytini belgili boldy ghoy. Búl bayan etkenim, tónkerisshi saptasynyzdyng bizdegi mahabbatqa jýrgizgen tónkerisi ózin qanday tabysqa jetkizgenin, ne ishkizip, ne jegizgenin úqtyrghanymyz ghana. Árqanday adam ne ekse sony ormay ma!...

Al, Aqiya óz aryzyn maghan aitu arqyly sizge de jetkizip boldy. Osy arqyly bar jayyn týsinip boldynyz. Ony tekserip, mәselesin sheshuden ýmitiniz kesilip te boldy, bilem: ony jazalasanyz da, aqtasanyz da Qúljanynyz óledi. Sýigennen airylyp, morali jaghynan әldeqashan ólip bolghan Aqiyagha endilikte jalanyzdyng da jazanyzdyng da ótpeytindigi, onyng tónkerisshinizdi óz qolyn bylghap óltirmeytindigi de, sol tónkerisshinizding «qatyny» bolghandyqtan onyng ish kiyimin qazirgi shaqta qúlyptay almaytynynyz da belgili. Onyng mәselesin osy boyynda jauyp tastaudan basqa amalynyz joq. Asqynghan merez búrqyrap tasqyndap býkil qoghamdy, tipti óz múrnynyzdy da sasyq qandy iringe bóktirip jatqanda Qúljannyng tónkeristik semiyasynan shiriktik týgil qolansa iyisin sezuiniz mýmkin be, sondyqtan qylmysymdy men de qamsyz bayanday bereyin!

Sol qúlyptalghan kishkene qaqpaly ýide men Aqiyany emdep, Aqiya Qúljandy emdep jata berdik. Maqpalym men Asqarymnan eshqanday derek tabylmady. Sәbiyimning «әke, әke, jýi-jýi» dep shyraldaghan ýni tipti jiy estiletin boldy qúlaghyma. Solardan habar izdep Aqiya da men de jorttym. Avtobus tabylmaghanda esek arbamen sekektep kempir de qanghyrdy. Ol, Gýlnisanyng birinshi týrmede ekendigin anyqtap tapqanymen týrmeshiler jolyqtyrmay, aparghan tamaghyn ghana qabyldapty. Áke-sheshesin de kóristirmeydi eken. Kempir bilu ýshin әdeyi Maqpalgha dep úsynghan tamaghyn almay qaytarypty. Ol týrmede onday esimdi әiel joq eken.

Qúljannyng qyp-qyzyl kineshkelerin týgel alyp, Dórbiljinge sol bolyp barudyng da amalyn izdep kórdim. Biraq, ol jaqqa «tónkeristik qyzmet әtireti» bolmasa jalghyz-jarym «qyzyldy» da jýrgizbeytin bolyp qapty.

Sóitip, qansha kezgenimmen derek tappadym. Kóshede ólip kómusiz jatqan, esinen airylyp jyndanyp ketken, ayaghynan airylyp shonqiyp, belinen airylyp býktetilip qalghan adamdardan basqa sau tanystarymnan eshkim kezikpedi. Mol qara saqal-múrtyn sypyryp tastap, bir kýni taqyr iyek qyzyl qorghaushy, bir kýni appaq múrtty úranshy bolyp jantandap jýrgen Toqty Basitti ghana tanimyn. «Ne qajet bolsa ýidegi kelininizge aityp qoy!» dep qana jóneldi ol.

Aqiya ekeuimiz eki jaqtap jortyp, jylt taba almay jabyghyp qaytamyz da keshte bas qosyp, bir-birimizding kónilimizdi jabdyqtaymyz. «Sen kelmeseng qazirge deyin qapadan jyndanyp, myna itti ajalynan búryn óltirip arandaydy ekenmin!» dep ol jabysady da, «sen bolmasan, yzagha bulyghyp baryp birdeme istep qolgha týsedi ekenmin!» dep men jabysamyn. Álemde bir-birimizden basqa kónil júbatarlyq júbay da dos ta joq siyaqty, tipti óz desip kettik. Uaqyt óte kele ol, quanyshyn jasyra almay qolymdy qúrsaghyna basyp jatatyn boldy. Biraq, jemis payda bolghany ózine de keyinirek aiqyndalypty.

Bir kýni doqtyrhananyng әielder bólimine kórinip kelip keshinde biraq aitty ol tabysyn.

- Bala!... Óz sezuimde de bir aidan asty!- dedi.

- Odan beri «bayynnyn»qasyna jattyng ba?

- Jogha!... Nege súradyn?

- Osy inirde sonynnyng qasyna jatyp qayt!

- Qoyshy!

- Jolyqpasang kimning balasy demeksing oghan?

- Ózinshe jala jaba salamyn, ha-ha-ha...a... mas bolyp alyp maghan ne istegenindi de bilmeysing dep úrsamyn ózine!

- Aramnan bolghan dep kóniline býgip jýrip, sәti týskende balamyzdy túnshyqtyryp óltire salsa qaytpeksin?

Selk ete týsti Aqiya, óni súrlana qaldy da tizemnen basyn kóterip aldy.

- Ras!.. Ólip qalmasa ondaydan tayynbaydy búl jauyz! - Kiletten asygha shyqty da ýiinen bir qúmyra qara súiyqtyq pen kirlegen eski kiyim alyp kirdi. Dastarqandy asygha jayyp shay qúiyp berdi de termosty qasyma qoydy. Ózi sheshine bastady sonson. Ákelgen ish kóilegin kie sala oshaq aldyna bardy, qara dәrini moyyny men omyrauynan bastap, bilegine, baltyry men sanyna, tipti... bәr jerine jaghyndy. Qarap otyrmyn, anqiyp tanyrqap otyrmyn, ay núrly appaq dene qara súr búlt jamylghanday óshkindep kógildir qara sýp-sýrkey birdemege ainala qaldy. Ornymnan yrshyp túryp, qasyna bardym. Naftalin be, parmalin be, sirke suma, tipti, shuash-qolansa ma... әiteuir bәri aralasqan bir týrli jirkenishti iyis mýnkidi.

- Múnyng ne tentegim-au!... Qasyna teke bolmasa kim juidy endi? Kýlmey, ózi de tyjyryna jauap qatty.

- Áuelden osy «estetikagha» ýiretkemin ony!... Itti lәzzәttandyryp dәndetpekpin be!

Búzauyn janastyrmau ýshin siyrdyng emshegine ózining japasyn jaghyp qoyatyn key bir malshy әielderining amaly edi búl. Sonau ýilengen toyynan bastap Qúljandy osynday «sasyqtyghymen» jiyrendirip-týniltip kelgenin endi týsindim.

- Bәse, men kelgeli әielin bir izdemeytindey búl itte erkektik joqpa dep jýrsem, araqtan basqa qúmardan osylay jeritip bolghan ekensing ghoy!

Eski beldemsheni ólimge bettegendey kónilsiz kiyip, plash jamyldy.

- Keshir perishtem, balannyng amandyghy ýshin ghana baramyn! - Kebissheng shygha jóneldi. Birazdan song kiletten men de shyqtym. Bezenui búlay bolghanda kezigui tipti keremet bolsa kerek qoy, ishki esigin eptep sәl ghana ashyp qoyyp tyndadym.

- Ey Qúljan, Qúljan!- dep qúlaghyna aiqaylap jatyr eken. Oyanbaghan song shymshyp alghan tәrizdi, shyr etkizdi.

- Oibay-ay... ne boldy, ne boldy, ә-ә?- dep basyn kóterip aldy «bayy».

- Áyeling baryn úmyttyng ba?.. Býgin erkeksirep keldim qasyna!

- E, solay ma eken.. bәlem!... Men... kerek pe... ekenmin saghan?... Qaljynym ghoy... auru bolyp... qaldym ghoy... әitpese... Aqatay, Aqatay, olay kótermeshi, jata... jata túrayynshy!... Oibay býiregim!... Býiregim deymin, aqyryn!... Ýi-ýi! ... I,i, endi osylay jata túrayyn!... Áyteuir ýstine shyqtym ghoy... Sәl dem alyp... shirkin, bir jútym araq!... Osyndayda kerek eken ghoy!...

Ýnsiz nedәuir jatty ekeui. Kórpe anda-sanda qymyrlap qoyady.

- Al, boldy, týs endi! - Áyeli domalata salyp týregeldi.

- Oibay-ay!... Ýi, araq bermey ketemising endi!..

Men sybdyrsyz basyp qana kiletke baryp aldym. Sonymnan Aqiya renjy kirdi kiletke.

- Endi búl iyis onaylyqpen ketpeydi! - Bosaghadaghy ýlken legendi әkeldi de ýstindegi jaman kiyimin búryshqa laqtyryp tastap tyrjalanash týsip otyra ketti. - Qolym taza emes, shәugimnen su qúiyp bershi janym!- kýlip jiberdi. - Ózing jiberding ghoy, endi ózing juyndyryp al kerek bolsam!... Kóterem tayynshany búlaq boyyna aidap aparsam, sudan qashyp, jolaydy degen ne, jelkesinen bassam, sheginip baryp jaghagha qúlaydy, ha-ha-ha-ha-ha...a.. sóitip, jerge jabysty da qaldy. Moyynyn sozyp aparyp túmsyghyn әreng tiygizdim. Bolghan-bitkeni sol!

Búl suretteuinen jýzim qyza qaldy menin. Bir shaqtaghy әdep-úyatqa asa bay, syrbaz qyzdyng endi múnday tantyq qatyn bolghanyn әneu týnderdegi ýsh kórinisti komediyadaghy isterinen kórip edim. Myna sózi sonyng shyqqan qaynary boldy. Biraq, janym ashy qaldy ózine: «bolghan-bitkenim osy boldy» dep jylaytynyn kórip jýrmin ghoy.

«IYә, morali jaghynan bәrimiz de aiyrylyp bolyp qaldyq. Keshegi jas buyndardy tәrbiyeleytin bastauysh mektep mengerushisi býgin kәsiptik jýlikke ainaldy. Keshegi joghary mektep oqytushysy bolghan tútqyn әiel men maman pedagog osy kilette bas qosqannan beri stili azghyndyghynyng ne qily súmdyghyn istep bolmady ma!... Búl ekeuimiz búryn tizemiz tiyisip ketse de qyzara qalushy edik qoy! Búrynghy erekshe bitken nysap-úyatymyz qayda qaldy? Bәri de basymyzgha keyingi týsken újdan azabynyng derti. Kókiregimizge simaghan ish qystalyqtyn, qúsanyng kerneu kýshi. Jarylyp ketuden saqtanu ýshin azghyndyq bolsa da qisyny tabylghan oiyngha boy úryp, jadyraghymyz, ish kenitkimiz keledi. Al, bilim iyesi atalghan biz, kepken ishimizge daru taba almay, osylay «qúiryghymyzgha qol súghyp kýlip» jatqanymyzda basqa orayyn tapqan, túsauy kenirek júrtshylyq ne istemey jýr deysin!»

Aldynghy jaghyn qaytalap sabyndap juyp túrghan Aqiya kýle berdi. Men arqasyn, «eberestinen» de eshtene qaldyrmay ysqylap juyp bolyp, jelkesinen sýiip aldym.

- Ýibay ghalymym!- dep taghy kýldi Aqiya. - Sasyq shyghar әli!

- Kýle ber tantyghym, kýle ber, ishindi kenitip al sóitip!

- Men tantyqpyn ba?- Aqiya túla boyymen búrylyp qúshaqtay aldy meni.

- Joq, joq, tantyq emessin!- kóterip aparyp kilemge túrghyzyp aimaladym.

- Tosa túr, diyzenfeksilap alayyn! - IYismay nasosyn quys-qaltarys qaldyrmay jýgirtip shyqty da - al, endi týgelimen seniki boldym! -dey sala aq sazanday bitimmen kórpege shalqasynan týsti. - Kel, jat qasyma, әneu kýngi bir aitqan, «ómirlik jiger-qayrat berip túratyn ýsh jenis» degenimdi endi sóilep bereyin!... Birinshi, Qúljandaghy kegimdi sol ýsh kórinisti komediyamen negizgi jaghynan alyp boldym. Oghan sol kórgen «týsteri» arqyly ruhy azaptyng óltirmey qoymaytyn uyn ishkizdim. Ekinshi, túnghysh perzentim alghashqy sýigenimnen-kókeyimdegi qúshtarymnan payda boldy da jýregimdi baqytqa bóledi. Ýshinshi, keyin tanysqandyghymnan airylyp qalghan armanyma, uaqyttyq bolsang da jartylay bolsang da jetip boldym!

Ekeuimiz qatar kýldik. Ish kiyiminen bastap kiyindirip bolghanymdy endi bildim. «Tentek toqal» qúshaqtap sýiip-sýiip aldy da yrshyp túrdy. Qolyma su qúiyp dastarqan jasady.

- Sen araq ishseng ishe ghoy, men múnan song balamyz emshekten shyqqansha ishpeymin!

- Araqqa jerik bolsang qaytesin?... Maqúlbekting qatynyna qosylyp alamysyn?

- Aytpaqtayyn sol qatynymen ishtesip, Maqpaldy sodan da súrayyn ba?... Qayda ekenin Maqúlbek bilui mýmkin ghoy!

- Mine, mine, aqyldy endi taptyn! - Qúshaqtap aldyma aldym da kýishil miyghynan obyna sordym. Dastarqandy bir qolymen qayyra salyp, kórpege qisaya berdi.

Ertenine oghan, júmys istemey tynyghyp aludy tapsyryp, ózim radio qabyldaghysh pen termos alyp, ýngirge týsip jattym. Ýkimet radiosy әr qaladaghy qúraldy qaqtyghystardy toqtata almay әli bajyldap jatyr eken. Ýrimji men Shihanzydaghy shayqas tipti qatayyp ketipti. Bir jaghy Uanynmaudy, bir jaghy Uguandy joymaq bolyp, qan tógisip jatypty. Ishkeride Lushyaushiyge talasqan janjal tipti qatal kórinedi. Sonday qiquly habarlarmen kenirdek jyrtysqan úrandardy tyndap jatyp úiyqtap qalyppyn.

Keshki saghat ýshte ýngir qaqpaghy taqyldaghanda oyandym. Aqiya tamaq әkelip, «hantengirlerin» kókiregime arta qoydy. Ýige Maqúlbekting qatyny shaqyrylmay-aq kelip otyr eken. Onymen әngimesin Qúljangha estirtip almau ýshin kletke ertip kelip sóilespek ekenin aityp, dybys shygharmay jatuymdy tapsyryp shyqty.

Kiletke kirgen dybyrlaryn estisimen týregelip, ýngir auzyna bardym da qaqpaqtyng sәl ashyq qalghan sanlauynan tyndadym.

- «Sypayy syryn jasyrmaydy» Aqiyash, býgin osy ýiden araqqa bir toyayyn dep keldim!- dep sanghyrlady Maqúlbekting «mәtini». - Tyghyp qoyghan araghymdy anau maskýnem qoymaytyn boldy!

- Mening maskýnemim de nysapsyz bolghan song qaranghy bazardan az-azdan әkelip jýrmin. Bar-joghy mine, ózim ishpeytin boldym. Ertender bir bótelkeni búzbay saghan-aq saqtayynshy!

- Sóitshi janym!... Sening mynauyng tipti bas kótere almaytyn bolyp qalghan ba?.. Ájetine jarap jýr me ózi, sylang qaghyp qúlpyryp alypsyn?

- Bәle, týnimiz qúr emes, qandy keneshe qadalady! -dep kýldi Aqiya. - Sodan jýdep bara ma, qoya túr desem, eregese týsedi! Sening dәuing qalay?

- Bizde ne qyzyq qaldy deysin, shuyn jep qoyghan siyrsha, bir jolata sualdy!- kýrsinip jibergen abysyn qonaq, araqtan ystyq shaysha bir úrttap qoyyp, abiyr dertin tipti aqtara tókti. - Shandyryn qansha tartsam da dym shyghar emes. Sonysyna jaray ýstimnen týspeytinin qaytersin! - Aqiyanyng saqyldap kýlgenine myrsyldap qoyyp, túlghalay týsti sózin. - Qúrysqan býienin qarnyma jayyp tastap qoryldaydy kelip!

- Ózing de úiyqtaytyn shygharsyn, ha-ha-ha...a..

- Bir tonna balshyq basyp jatqanda úiqy qayda, audaryp tastaymyn!... Tóbelesimizding basy osydan shyghady. «Erindi qadirlegening osy ma!»- dep ol, -erkek bolghanyng osy ma!»- dep men zekiremin. -«Múnan da qatyn boldym dep moyyndasanshy, basqa birdeme tauyp alayyn!»- dep kýiip ketemin tipti!... Osynday tilimnen qorlanama eken, keyde birdeme qyp shala-sharpy tirile qalady. Biraq, jyly oryngha barysymen taghy úiyqtaydy, al, qaytyp oyansashy!... Dym da joq, qymyr da joq!.. Tym bolmaghanda kishi dәreti tamsashy!... Ósty bersek, úrpaqsyz qúryghanymyz emes pe!

Aqiya saqyldap kýlip otyryp, songhy múnyna kelgende tomsara súrady.

- Oghan ne bolghan sonsha?

- Bezin spirt kýidirip tastaghan da bayaghy!

- Al, sen de araqty qalyspay siltep jýrsing ghoy, ózinning jayyng qalay?

- Men araqty oghan eregesip, keyinnen bastadym ghoy, jayynym tipti jalandap túrady, laj ne, jaman atqa qalmayyn deymin!... Al, búl joyt araqqa men tuyludan búryn-aq dәnigipti. Denesining juandyghyna maqtanyp siltep jýrip, órtenip bitken!...

Eki tantyq úzaqqa sozdy әngimesin. Qoghamdyq pikirge, sayasy jaghdaygha ayaq basar emes. Búrynnan qalghan iydeyalogiyalyq syz, andysu bar siyaqty aralarynda. Aqiyada ózining qortyghynyng «ónerin» aityp kýldirip qoyady. Áldeqashan ymyrt týsip, ózderining sham jaqqandaryn da úmytqanday. Araq sonynan shay qúiyp, soraptay otyryp tantysty. Kýlki qúmarlarynan әbden shyghyp, kýrsinisip alyp, kletten shyghar kezinde ghana Maqpaldyng jónin súrady Aqiya. Semiz qatynnyng ol jóninen beyhabarlyghyn estigen song jalyna ótindi.

- Maqpaldyng mende qaryz aqshasy bar edi, Altyngýl. Sonysyn jiberip bereyin desem, adresin taba almay jýrmin. Dәuinnen súrap anyqtap bershi janym!

- Maqúl, maqúl, ol bilse, búrynghy qúmyralardyng júghynyn shayqap berip-aq aitqyzyp alamyn ghoy. Álgi maghan beretin bótelkendi sen de úmytpa! Erteng týs uaqytyna deyin-aq súrap bilip keleyin!... Al kýldiretin әngimem әli kóp. «Halyq ýshin isteyik», sau túr!- dep shyqty araq bóshkesi. Ol shyghysymen ýngirden men de shyghyp, terezeden qarasam, búltty týnek qaranghy týn eken. Sonda da buaz jayynday jayqalyp kórinedi Altyngýl. Aqiya onyng qasynda shabaq qana siyaqty.

Aqiya qaqpasyn qúlyptap qaytyp, ýiine, kirdi de qortyghyna zekire jóneldi: «túr, ózing ju anauyndy!» degenine qaraghanda, qortyghy «tónkeristik júmystan» nedәuir «mindet» oryndap bolghan kórinedi. - «Sen mening kishkene balam emessin, osydan bastap, múndayynnyng bәrin ózine tazalatamyn. Eger tazalamasan, kóshe bastyghyn shaqyryp әkelip kórsetemin de nekeden ajyraugha kuәlikke tartamyn!... Úqtyng ba, sert osy!»- degen kesimmen «bayyn» shyrqyrata jalyntyp tastap shyqty da kiletten shlapshyn, shaugim aparyp kirgizip qaytyp dastarqan jasady.

- Óltirdi, óltirip ketti!- dep shanqyldaghan әiel dauysy estildi osy shaqta. Kósheni bir-aq kóterdi basyna. - Qúday ýshin shyghyndar, aghataylar, shyghyndar, Maqúlbekti óltirip ketti!... Óltirip ketti, Maqúlbekti, Maqúlbekti!

- «Maqúlbekti óltirip ketti» deydi, әlgi Altyngýl! - Aqiyanyng kózi shoqtay jaynady maghan qaraghanda. Jýregin qolymmen basyp, sipalay týstim. Altyngýl shanghyrlay jýrip, kórshi qaqpalaryn saqyldata jýrip, osy qaqpagha jaqyndady. Aqiya meni ýngirge týsirip, qaqpaghyn kómirmen bastyra sala jóneldi.

- Bayqa, qaranghyda shoshynyp qalyp jýr me!- degen saqtyqty әreng eskertip qaldym.

Oqigha jayyn Aqiya maghan týn ortasyna taman qaytyp kep jetkizdi. Altyngýl men qoradan shyghyp óz qaqpasyna jetkende Maqúlbekting bireulerge óz jatqan ýiinen dauystap sóilegen sózi estilipti: «jigitter qansha ózgerip kelsender de tanyp túrmyn, alghan nәrselerindi tastap ketinder!»- osy sózinen son-aq baqyrghany estilipti. Ishinen bekitilgen qaqpany tepkiley bergen Altyngýl bir top jigit qaulap shygha jónelgen song ghana jýgiripti ýiine. Kirip barsa, moyny qayrylyp, eki púty eki jaqqa airylghan Maqúlbek súlap jatyr eken...

Aqiya jetkende kórshilerden eki-ýsheui ghana qúralyp, anyra qarasyp túrypty. Saqshylar men qyzyl kresti mashina jetip, ólikti tekseripti de dereu ala jónelipti. Jýreginen biliner-bilinbes qybyr bayqalghan eken.

Kóregen tergeushim, osynday «tónkeris» jýrgizgendikterinizge ne dep alghys aitarymdy bilmey qaldym. Ásirese múny «proletariyattyng zor mәdeniyet tónkerisi» dep ataghandyqtarynyz netken danyshpandyq! «Atym - Marjanbýbi, pútymda shtan joq» deytin biykeshting qoyghan aty shyghar-au!... Qoghamdy eng ozyq tónkerisshi taptyng mәdeniyetine bólep, qazirding ózinde-aq újmaqqa ainaldyryp bolmadynyzdar ma!... Dýniyejýzilik kommunizm qozghalysynyng jenisi ýshin qosqan búl danyshpandyq ýlesterinizge marksizm qanshalyq sýiiner eken!... IYә, búl talanttarynyz býkil adamzatty qylmystan qútqarar-aq!

 

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

---

[1] Húnisansi (hanzusha) - qyzyl 1-shi, 3-shi qosyn.

[2] Húnarsy (hanzusha) - qyzyl 2-shi qosyn.

[3] Qaghazgha nyghyz oralghan myltyq dәrisi. Mereke kýnderinde hanzulardyng kóne dәstýr boyynsha atatyn qaghaz oiynshy granaty.

[4] Hantengir - Tyanishani tauynyng eng biyik shoqysy.