Qazaqstan demokratiyalyq negizderge sýiengen zayyrly memleket. Búl ata zanymyzda taygha tanba basqanday jazylyp túr. Konstitusiyanyng birinshi baby, birinshi tarmaghynda «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady, al, onyng eng qymbat qazynasy adam pen adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» dep kórsetilgen. Bizde ústanghan dinge, jynysyna, kózqarasyna, senimine, últy men tegine, tiline qaray kemsitilip, qysymgha úshyramaydy.

Yaghny zayyrly elde bәri de osylay bolugha tiyisti. Kontitusiyalyq tәrtip bar, qúqyqtyq jýiesi ornyqqan, sot biyligi bar elde dindi ústanyp bolmasa esh dindi ústanbay ómir sýruge bolady. Búl әrkimning óz qúqyghyndaghy dýniye. Zayyrly memleketimizde bilim-ghylym dinge tәuelsiz. Memleket dinge, din memleket isine aralaspaydy, memlekettik din joq jәne din bәrine ortaq bolmaydy delingen. Barlyq din ókilderi zang aldynda ten. Elimizde diny senim әr adamnyng jeke basyna qajettilik retinde qarastyrylady. Túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaev zayyrlylyq úghymyn bylaysha týsindiredi: «Zayyrly memleket pen qogham – bizding tarihy tandauymyz. Zayyrlylyq ateistik degen sóz emes. Zayyrly degenimiz- tolerantty, ozyq әri ashyq qogham degendi bildiredi. Biz dәstýrli dinderge qoldau bildiremiz, biraq ekstremizmge ýzildi-kesildi qarsymyz»,- degen edi.

Biz dinaralyq tatulyq pen kelisim ata zanymyzdan bastau alady dep anyq aita alamyz. Din mәselesi Qazaqstannyng qúqyqtyq sayasat tújyrymdamasynda kórinis tabady. Dinaralyq tatulyqty elimiz tek ishki sayasatta ghana emes, syrtqy sayasat ta da jýrgizip otyr. Elimizding beybitshilik pen kelisimdi, әrtýrli mәdeniyet pen dinderding biregey dialogyn jýrgizip otyrghanyn әlemdik qauymdastyqtar, BÚÚ, EQYÚ, Órkeniyetter aliyansy, YuNESKO sekildi jetekshi halyqaralyq úiymdar moyyndady. Alayda, búl  jyldar boyy diny soghystar toqtausyz jýrip jatqan әlemnen Qazaqstan oqshau otyr degendi bildirmeydi. Radikaldanghan diny baghyttar XXI ghasyrdyng uytty qaruyna ainaldy. Adasqan aghymgha erip, jazyqsyz halyqty qynaday qyrghan jaghday kóp. Osy túrghydan alghanda túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng 2003 jyly qolgha alghan әlemdik din kóshbasshylaryn jinap, sezd ótkizu dәstýri ong sheshim boldy. Álemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining sezi – diny kóshbasshylargha, sayasatkerlerge, halyqaralyq jәne ónirlik úiymdargha dinaralyq dialog pen ornyqty damu problemalaryn talqylaugha mýmkindik beretin biregey platforma.

Sezd maqsaty, ol әlemdi tatulyqqa shyqaru, dinaralyq birlikti saqtau, beybitshilik ornatu siyaqty izgi niyetten tughan dep aita alamyz. Din mәselesi ýnemi kónil bóludi talap etetin, kýrmeui kóp kýrdeli mәsele. Sondyqtan múnday jiyndar paydasyn bermese ziyanyn tiygizbeytini anyq.

Elordada әr ýsh jyl sayyn bolatyn basqosu byltyr pandemiyagha baylanysty keyinge shegerilgen bolatyn. Dinbasylardyng VII sezi biyl qyrkýiek aiynda ótedi dep josparlanuda. Qazirgidey alasapyran mýddeler shayqasy bolyp jatqan zamanda elimizge tek tatulyq pen beybitshilik kerek. Osy maqsatty algha qoyghan sezding osy kýnge deyin qanshauy ótti?

2003 jyly ótken I sezde  zorlyq-zombylyq pen terrorizm mәselesi kóterildi. 2006 jylghy  qyrkýiekte ótken sezdge túnghysh preziydent tóraghalyq etti.

Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyn  III sezi  2009 jylghy 1-2 shildede, IV sezd – 2012 jyly,V sezd – 2015 jyly 10-11 mausymda, VI sezd – 2018 jyly 10-11 qazanda Núr-Súltan qalasynda ótti.

Biylghy VII sezde pandemiyadan keyingi kezende adamzattyng әleumettik-ruhany damuyndaghy әlemdik jәne dәstýrli dinder liyderlerining róli taqyryby qozghalmaq.

Qazaqstan biyligi syrtqy sayasatta emes, elimizdin  ishki dinaralyq tatulyghyn túraqtandyruda auqymdy júmys atqaryp keledi. Qazirgi tanda elimizde 130 últ ókili men 18 konfessiya tatu-tәtti ómr sýrip jatyr. 2019 jylghy saualnama nәtiyjesi kórsetkendey, jauap bergenderding 76 payyzy diny ahualdy "qolayly", "túraqty" dep sanaydy. Dinaralyq qatynastar salasyndaghy memlekettik sayasatty azamattardyng 89 %-dan astamy qoldaydy.

2020 jylghy 1 sәuirge resmy tirkelgen 18 konfessiyanyng 3816 diny birlestigi qyzmetin qamtamasyz etu ýshin qajetti jaghdaylar jasalghan. Onyng ishinde 2680 – islam, 342 – pravoslaviye, 86 – katoliktik, 595 – protestanttyq, 60 – IYegova kuәgerleri, 24 – Novoapostoli shirkeui, 11 – Krishna sanasy qoghamy, 7 – iudeylik, 6 – Bahai, 2 – buddizm, 2 – Songhy kýn әuliyesi Iisus Hristos shirkeui (mormondar), 1 – munitter.

Memleket boyynsha barlyghy 3585 ghibadat ghimaraty júmys isteydi, onyng ishinde 2678 meshit, 301 pravoslavtyq hram jәne 108 katolik shirkeui, 406 protestanttyq qúlshylyq ýii, IYegova kuәgerlerining 57 qúlshylyq ýii, Novoapostoli shirkeuining 24 qúlshylyq ýii, 6 sinagoga, Bahay 2 qúlshylyq ýii, 2 Krishna sanasy Qoghamy qúlshylyq ýii, 1 budda hramy bar.      Resmy týrde 581 missioner tirkelgen, onyng 438 – shetel azamattary jәne 143 – Qazaqstan azamattary eken.

Tirkelgen diny qatynastar subektilerining bәri óz qyzmetin Qazaqstan Respublikasynyng zannamasyna sәikes jýzege asyrady, beybitshilik pen kelisim isine, qoghamnyng damuyna, memleketting nyghangyna qyzmet etedi.

Elimizde 13 ruhany oqu orny júmys isteydi. Oqushylardyng jalpy sany 3381 adam. Onyng ishinde 11 – islam baghyty : "Núr-Mýbarak" uniyversiyteti, 5 medrese-kolledji, 4 medrese, Qazaqstan músylmandar diny basqarmasy janyndaghy imamdardyng biliktiligin arttyru Islam instituty bar. 2 – hristian baghyty boyynsha:  Almaty pravoslavie ruhany seminariyasy jәne Qaraghandy qalasyndaghy "Mariya-Materi shirkeui" atty eparhiyaaralyq joghary ruhany seminar isteydi.

2020 jyldyng birinshi toqsanynyng qorytyndysy boyynsha 258 azamat sheteldik teologiyalyq oqu oryndarynda oqudy jalghastyryp jatyr. Onyng ishinde 130 adam  memlekettik mekemelerde oqysa, 113 adam  kýmәndi dep tanylghan oqu oryndarynda oqyghan. Ruhany bilim alu ýshin súranys eng joghary elder: Egiypet Arab Respublikasynda 95 adam, Týrkiyada 66 adam, Saud Arabiya Korolidiginde 57 adam, sonday-aq Iordaniyada 17 adam bolyp oqyghan.

Jastardyng diny bilim alu ýshin shetelge ketuin azaytu maqsatynda qazaqstandyq joghary oqu oryndarynda oqu ýshin qajetti jaghdaylar jasalghan. Atap aitqanda, Bilim jәne ghylym ministrligi, jergilikti atqarushy organdar jyl sayyn "Islamtanu", "Dintanu" jәne "Teologiya" mamandyqtary boyynsha bilim granttaryn bóledi. 2019 – 2020 oqu jylyna osy mamandyqtargha 430 bilim granty bólindi.

624 nysangha diny әdebiyetke dintanu saraptamasy jýrgizildi, onyng 14-i – teris qorytyndy aldy, 507-si – on, 45 material – diny mazmúnda emes, 58-i – shet tilinde bolghan.

Áriyne, diny ahual ýnemi memleketting nazarynda bolsa da destruktivti diny aghymdar ózderining aram pighyldaryn iske asyryp ketip jatady. Áleumettik jelining kómegimen diny sauaty nashar adamdardy aldap qúryghyna týsiredi. Sondyqtan uәkiletti organdar zang rúhsat etken dәstýrli dindi nasihattaytyn sayttardy, basylymdar men búqaralyq aqparat qúraldaryn paydalanudy úsynady. Soghan qaramastan, destruktivti baghyttaghy iydeologiyalyq toptar óz nasihattaryn jalghastyrugha tyrysady. Sondyqtan eldin, últtyn, halyqtyng tútastyghyn saqtap qalu ýshin jat aghymdardan barynsha saqtanu qajet. Últtyq qúndylyqtardy nasihattau, salt-dәstýr men әdet-ghúryptarymyzdy úlyqtau arqyly da, jastardy ong joldan tayghan aghymdardan qútqaryp qalu jolyndaghy bir tәsil bolyp tabylady. El birligi men memleket qauipsizdigine ziyan keltiretin diny aghymdardyng jetegine ketip qalmau sharalaryna barshamyz atsalysuymyz qajet.

Abai.kz