Senbi, 23 Qarasha 2024
Aqmyltyq 5068 0 pikir 15 Nauryz, 2022 saghat 17:00

Últaralyq qarym-qatynas mәdeniyetin qalyptastyrudaghy Qazaqstan joly

Últaralyq qarym-qatynas qashan da kýn tәrtibinen týsken emes. Sebebi, jahandanu dәuirinde aluan últty sayasy tetiktermen basqaryp otyru mýmkin emes. Búl  kerisinshe últaralyq qatynasty ushyqtyryp jiberui mýmkin. Songhy onjyldyqta әlem elderi migrasiyalyq daghdarysqa úshyrady. Ásirese damyghan Batys Europa elderinde búl aiqyn bayqalady. 2011 jyldan bastap Siriya, Irak, Aughanstan siyaqty azamattyq soghys bolyp jatqan elderden damyghan elderge qaray aghylyp ketip jatqan bosqyndar Europada bosqyndar mәselesin ushyqtyrdy. Toleranttylyqtyng bir týri mulitiymәdeniyet baghytyn tandaghan Fransiya afrika elderinen kelgen bosqyndardy europalyqtardyng ómir saltyna beyimdeuge kýsh saldy. Degenmen sol kezdegi Fransiya preziydenti Nikolya Sarkozy TF1 arnasyndaghy efir kezinde mulitiymәdeniyet iydeyasynyng әbden sәtsizdikke  úshyraghanyn moyyndady.

«Iya, búl tolyqtay sәtsiz boldy. Shyndyq sol, bizding demokratiya kelushilerding kónilin tabugha janyn salady, al, qabyldap alushy jergilikti túrghyndar turaly oilamaydy da. Bólingen qogham bizge kerek emes. Eger kimde-kim Fransiyagha túrghylyqty túrugha keletin bolsa, onda últtyq jergilikti ortagha sinisip ketui kerek. Kelispese kelmesin. Bizding islamdy ústanatyn otandastarymyz basqa din ókilderi siyaqty islamdy ústana aluy kerek. Biraq sóz bop otyrghan fransuz islamy», - degen bolatyn. 2015 jyly Fransiya qalalarynda terroristik aktiler boldy. Áli kýnge deyin Fransiyada terrorizm qaupi seyilmedi.

Songhy jyldary Tayau Shyghys elderinen aghylghan bosqyndar nópiri Litva, Latviya men Polishagha Belarusi arqyly jetuge tyrysqan. Europa elderi endi olardan qorghanudyng jolyn izdep, shekarada qorshau túrghyzugha kóshken. Sonday-aq AQSh pen Meksikada da osynday jaghday oryn alyp otyr.

Sonau 2010 jyly Germaniya kansleri Angela Merkelide  Germaniyada mulitiymәdeny qogham qúru әreketteri "tolyghymen sәtsiz ayaqtaldy"dep mәlimdegen edi. «Biz kelushilermen tatu-tәtti túryp jatyrmyz degen konsepsiya mýldem shyndyqqa kelmeydi»,- dedi búrynghy Germaniya kansleri.

IYә, kansler aitqanday syrt kózge tatu-tәtti kóringen qogham ishinde qarama-qayshylyqqa toly. Búl mәselening tolyq sheshilmegenin kórsetse kerek. Kelimsekter men túrghyndardyng bir-birine qas-qabaghy jylymaghan, týsinbeushilik basym. Europa elderi mulitiymәdeniyet sayasatyn jariyalaghanymen qarym-qatynas mәdeniyetin qalyptastyra almady. Shynayy tatulyq qarym-qatynas mәdeniyetinen bastalsa kerek.

Kenes Odaghynyng qúramynan bólinip tәuelsizdik alghannan keyin respublikalarda últaralyq qarym-qatynas kýrdeli mәselege ainalyp shygha keldi. Keybir kópúltty respublikalarda qaruly qaqtyghystar da bolyp ótti. Qazaqstanda tәuelsizdik alghan jyldary últtar arasynda alauyzdyq bolmady. Keyingi uaqyttarda bolghan kelensiz jaghdaylar tez sheshimin tauyp otyrdy. Býginde Qazaqstan jýzdegen últ pen úlysty biriktirgen, әlemdegi últaralyq qatynastyng ýlgisindey bolyp otyr. Qazaqstan egemendik almay túryp ta qazaq halqy ózge últ ókilderimen birge júmylghan júdyryqtay ómir sýrdi. Ár últtyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn syilay bildi. Basqa etnos ókilderi tәuelsizdikting qazaqtiki ghana emes, kýlli Qazaqstangha, barlyq halyqqa ortaq qasiyetti úghym ekenin úghyna bildi. Tәuelsizdikding túghyry ol halyqtyng birligi. Halyq beybitsýigish bolsa ghana el damyp, gýldey týsetini belgili. Osy iydeyalar әr qazaqstandyqtyng basty qúndylyghy bolyp qalyptasty. Sondyqtan bolar birneshe jyldyng ishinde elimizde últaraly qarym-qatynas mәdeniyeti ornady.  Últaralyq qarym-qatynas degenimiz tek jýz syilasudan túrmaydy. Búl úghym odan teren. Qazaqstan qoghamynda qalyptasqan ruhany qúndylyqtar mәdeniyetimizge, azamattyq qoghamgha, bilim-ghylym salasyna, qoghamdyq sayasy tereninen endi. Qazaqstannyng damu strategiyasynyng ózegine ainaldy. Últaralyq qatynas mәdeniyetine diny tózimdilik, toleranttyq, jalpyúlttyq biregey maqsatqa úmtylu, beybitshilik pen tatulyqty saqtaudy jatqyzamyz.

Elimizde últaralyq tatulyqtyng jarasym tabuy  – biz memleketting negizin qúraytyn qazaq halqynyng sayasy mәdeniyetining biyik dengeyge kóterilgenining belgisi. Toleranttylyq degen – ýlken qúndylyq. Múny egemendikke qol jetkizgen 30 jyldaghy manyzdy jetistigimiz desek artyq aitqandyq bolmas. Qazaqstandaghy kópetnikalyq qoghamda negizinen eki mәdeniyetting ýstemdik qúryp otyrghany belgili. Birinshisi, qazaq mәdeniyeti. Ekinshi orynda orys mәdeniyeti túr. Elimizde basqa últ ókilderining dini men әdet-ghúrpyn janghyrtugha bar jaghday jasalghan. Osynday yntymaqty tirlikke dýniyejýzining kóptegen elderi qol jetkize almay keledi. Kerek deseniz, Qazaqstan – Ortalyq Aziyada últaralyq tatulyqty saqtap, alauyzdyqqa jol bermegen jalghyz el. Qazirgi tanda Qazaqstanda barlyq últ ókilining tilin, mәdeniyetin saqtaugha kónil bólip otyr. Osy orayda túnghysh preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen 1995 jyly negizi qalanghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng alatyn orny erekshe. Býginde aluan últ ókilderi osy assambleyanyng ainalasyna toptasyp, ózerining salt-dәstýri men mәdeniyetin damytyp otyr. Dostyq shanyraghyna ainalghan úiym Qazaqstandaghy últtyq-mәdeny ortalyqtardyng basyn qosatyn jәne az últtardyng mýddesin qorghaytyn mekeme esebinde nәtiyjeli júmys jasauda.  Mәdeny ortalyqtar últaralyq qarym-qatynas mәdeniyetin qalyptastyruda erekshe ról atqarady. Solardyng arqasynda әr týrli últ men úlystyng salt dәstýri, mәdeniyeti nasihattalady. Halyqty toleranttylyqqa, ózge halyqtyng qúndylyqtaryn qúrmetteuge tәrbiyeleytin is-sharalar keninen atqarylyp otyr. Últtardyng basyn qosatyn ortaq is-sharalar etnostardyng bir-birin qúrmetteuin, syilauyn arttyra týseri anyq. Osy orayda barsha últtardyng ekonomikalyq, sayasi, әleumettik, mәdeni, azamattyq qúqyqtaryn qorghaugha baylanysty jýzege asyrylatyn sharalar halyqaralyq standarttargha say  ekenin aita etken jón.

Sonymen birge Qazaqstanda jýzege asyrylyp otyrghan ishki sayasattyng taghy bir útymdy túsy qazaqstandyqtardy týrli diny konfessiyalargha degen toleranttylyqqa tәrbiyeleu sayasaty. Songhy jyldarda Respublikanyng týpkir-týpkirinde boy kótergen týrli diny mekemelerding (meshit, pravoslavie prihody, katolikterding kostely, ghibadathanalar jәne t.b.) jandanghan qúrylysy memlekettin  qogham damuyna tiyimdi jaghday jasaghandyghyn dәleldey týsedi. Ózara syilastyq pen tózimdilikke, beybitshilik pen kelisimge negizdelgen qoghamdyq qatynastar әlem sahnasynda Qazaqstannyng shynayy imidjin qalyptastyrugha yqpal jasaydy. Demek últaralyq qarym-qatynas mәdeniyetin qalyptastyrudyng qazaqstandyq modeli qazirgi kýni tiyimdi әri nәtiyjeli ekenin kórsek bolady.

Aldaghy uaqytta toleranttylyq halqymyzdyng kýndelikti ómir daghdysyna, dәstýrine ainaluy kerek. Sonymen qatar , bizder tolerantty qoghamda  últtyq bolmysymyzdy joyyp almaugha basa mәn bergen jón. Qayta kerisinshe tolerantty qoghamdy paydalanyp tildik, últtyq basymdylyqqa jetuding joldaryn qarastyrghanymyz jón. Tәuelsizdik alghannan keyin jýzege asyrylyp jatqan ishki sayasat Qazaqstan qoghamynda últaralyq yntymaqtastyq pen halyqtar dostyghynyng gýldenip damuyna qolaydy jaghday tudyrdy. Býgingi respublikamyzdaghy diny konfessiyalar men últtar, úlystar arasyndaghy qarym-qatynastar otandastardyng shynayy dostyq peyilderin kórsetedi. Bir shanyraq astynda birligi jarasyp, berekeli ómir sýrip otyrghan  jýz otyzdan astam últ ókilderi qazirgi tanda ózderin «qazaqstandyqpyz» degendi maqtanyshpen aita alady.Qazaqstan kópúlttyq mәdeniyet pen birlikti damytugha baghyttalghan ishki sayasatty ústanyp keledi. Sonyng arqasynda últaralyq qarym-qatynas mәdeniyeti myqtap ornady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1489
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5529