Qazaqstanda qayyrymdylyq eng ózekti mәselelerding biri
Býgingi tanda tәuelsiz Qazaqstanda qayyrymdylyq eng ózekti mәselelerding birine ainalyp otyr. Eger elimiz basynan ótkergen tarihy kezenderge kóz salar bolsaq, onda tym alysqa úzamay, biz shekpeninen shyqqan búrynghy Kenes Odaghy kezinde de oryn alghan, onda qayyrymdylyq isterimen qalyng búqara esh aralaspay, tek qana memleket jәne qoghamdyq oryndar, úiymdar ghana ainalysqan bolatyn. Degemen, ol dәuirde qayyrymdylyqqa resmy túrghydan alghanda asa ýlken mәn berilmegendigin de ashyp aituymyz kerek. Búnyng sebebi, qyzyl imperiyanyng markstik iydeologtary búlay boluyn Kenes qoghamyn, sosializmdi әrbir adam tolyghynan qamqorshylyq, qayyrymdylyq jasaytyn qogham dep qysqa qayyra týsindiruinen tuyndaghan edi. Mine, sol sebepti de qayyrymdylyqty qogham mýsheleri aiyryqsha kónil bóletin arnayy sala dep mýldem qarastyrmady desek artyq aitpaymyz.
Qazaqstan Respublikasynyn Kostitusiyasynda belgilengendey, Qazaqstan Respublikasy әleumettik memleket bolyp tabylady. Búnday memleket ózinin bar mýmkindigin, qamqorlyghyn qoghamynyn damuy barysynda ózinide tirshilik keship jatqan azamattardyn ómir sýru dengeyin kóterudi óz moyyna mindettep alady. Tәuelsizdik kezinde qol jetkizgen qol jetkizgen tabystarymyz bizge tek qana algha ilgerileuge jәne órkeniyetke qaray keng jol ashyp bere aldy. Derbes memleketke ainalghan tústa bizdin Respublika agrarlyq el retinde әlemge tanylghan bolatyn. Sondyqtan, egemendikting alghashqy kezeninde halyqtyn jartysyna juyghy qonystanghan jerlerdegi újymsharlar men kensharlargha qajetti qarjy tauyp beruge jas memlekettin shamasy kelmey qaldy. Sodan Ýkimet amalsyzdan auyl sharuashylyghy kәsiporyndaryn jekeshelendirdi. Nәtiyjesinde júmyssyzdyq bastaldy. Halyq, әsirese, jastar ýlken qalalargha kóshe bastady. Resmi mәlimetterge sýiensek 1996 jyldyn ayaghynda Qazaqstandaghy halyqtyn 44 payyzy auylda túrghan eken, al 1997 jyldyn ayaghynda búl san 35 payyzgha deyin azayghan, әli de azayda. Elimizdegi enbekke jaramdy adamdardyn 258 myngha juyghy júmyssyz eken. Búghan 5,5 payyzy aqysyz demalysta jýrgender qosylady jәne de barlyq júmyssyzdardyn 41 payyzy 16 men 29 jastyn aralyghyndaghy jastar. Basqasha aitqanda, Qazaqstandy jana ghasyr «barysyna» ainaldyrugha tiyis jas úrpaq júmyssyzdardyn jartysyna juyghyn qúrap otyr. «...Qazaqstannyn gýldenui ýshin Respublikanyn barlyq halyqtarynyn yntymaqtasuyna, әr adamnyn baqyty men bostandyghyna, barlyq azamattardyn materialdyq jәne ruhani mәdeniyetin kóteruge qamqorlyq jasau» - deydi el Preziydenti N.Á.Nazarbaev. búl rette memleket zeynetkerler, mýgedekter, kóp balaly otbasylar, enbekke jaramsyz azamattar aldyndaghy ózinin әleumettik mindettemelerin tolyq saqtauda. Áleumettik qoldau en aldymen, halyqtyn onsyz ómir sýre almaytyn tobyna maqsatty әri nysanaly sipatta kórsetilude. Oghan dәlel «Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti 1996 jyly shildenin 18de «Mindetti әleumettik saqtandyru turaly zanyn» 1997 jyly mausymnyng 16-da «Mýgedektigi boyynsha asyraushysynan aiyrylu jaghdayy jәne jasyna baylanysty beriletin memlekettik jәrdemaqylar turaly zany osy jyldyn 20-shy mausymynda «Zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zany jәne 1997 jyldyn 10-shy jeltoqsanynda Qazaqstan Respublikasy Preziydentinin «Túrmysy tómen azamattardy qoldau jónindegi Jalpy últtyq qor turaly» jarlyghy qabyldanyp, onda Qazaqstan Respublikasynyn Ýkimeti túrmysy tómen azamattardy qoldau jóninde jalpy últtyq qor qúru arqyly, onyn qyzmetinin negizgi baghyttaryn, yaghni túrmysy tómen azamattargha materialdyq, qarjylyq resurstardy beru, qyzmetter kórsetu, әleumettik baghdarlamalardyn iske asuyna jәrdemdesu, oblystarda halyqtyn tabysy az toptaryn әleumettik qorghau jónindegi azamattyq qayyrymdylyq qorlaryn qúru qúrastyrylghan. Naryqtyq qatynastargha kóshu jaghdayy jәne soghan sәikes respublikamyzda ekonomikanyn túralap qaluyna baylanysty jetim balalardy, kóp balaly, jalghyz basty analardy, qarttardy, sonymen qatar jaghdayy nashar azamattardy әleumettik, qúqyqtyq jәne materialdyq jaghynan qamqorlyqqa alu mәselesi qogham ýshin manyzdy sipat alyp, olardy ýkimet tarapynan der kezinde sheshu tabandy týrde talap etilude.
Halyqaralyq qayyrymdylyq úiymy Charities Aid Foundation 2016 jyly jýrgizgen saualnama nәtiyjesinde, Qazaqstan qayyrymdylyq jasau boyynsha 140 elding arasynda 96-orynda ekendigi de mәlim boldy. Charities Aid Foundation tizimindegi kóshti Miyanma, AQSh, Australiya bastap túr. Osydan 7 jylday búryn, yaghni, 2016-2017 jyldary rohindja músylmandaryn jappay qyrghan miyanmalyqtardyng qayyrymdylyq indeksi boyynsha alghashqylardyng biri bolu kónilge kýmәn keltiredi. Búghan sebep, halqy jarymay otyrghan Týrikmenstan osy saualnamada 15-oryngha jayghauy da osy kýmәnimizdi naqtylay týsedi. Búl saualnama qalay bolsa solay, әr elde 1000 adamnyng arasynda jýrgizilgenin eskersek, onyng ýstine osy jauap berushilerding qazaq mәdeniyetimen tanystyghy barlyghy óz aldyna bir bólek dýniye, Sol sebepti, biz atalghan nәtiyjening obektivti ekenine shәk keltiremiz.
Qazaqstan ekonomikasy bayau damyghanymen dúrys jolmen keledi, oghan qoldan kelgenshe ýles qosyp jatqan qayyrymdylyq qorlary, sheteldik kompaniyalar. Ghasyrlar boyy auyl – auyl, ata – ana, ru – ru bolyp qauymdasa tirshilik keshken qazaq qoghamyndaghy әr auyl, әr ru belgili batyrlardyn, bedeldi biylerdin manynda toptasqan. Sol dara túlgha ózine panalaghan eldi jaugha aldyrmay, ashtyqqa úshyratpay, aman – esen ósirip - órbitudi paryzy dep sanaghan. Qazir de bedeldi de birlikti azamattar manyna birigip, sharuashylyqtaryn jýrgize bastaghan qojalyqtar men shaghyn firmalar júmysyn da osy dәstýrding úshynan bayqau qiyn emes. Tәuelsiz qazaq memleketinin jýrip ótken jolyn zerttesek, songhy jyldar ishinde qazaqstandyqtardyn tútastyghyn maqsat ete otyryp, kýsh – jigerdi naqty ekonomikalyq jәne qoghamdyq ómirdi jaqsartugha baghyttau bet búrysyn bayqaugha bolady.
Qazaq halqynyn ótkeni bay. Songhy jyldary halqymyzdyn ómirindegi sharyqtau men qúldyrauy, quanyshy men jenisi tarihtyn jarqyn betterinen oryn alghan. Tarihi qúnargha bay topyraqtan ónikti dәndi taba bilu – jalpy órkeniyettin damuynda jana belesterge jetudin alghysharttaryn qúrary belgili. Búqaralyq aqparat mәlimetterine jýginsek elimizde 1 millionnan astam mýgedekter bar ekeni mәlim boldy.
Egemendigimizdi alghannan son, KSRO dogmalarynan arylu jolynda tәuelsiz jas memleketimiz ayaghynan tik túrudyng kýrdeli jyldaryn ótkizu ýstinde. Qazaq handyghy qúlaghannan keyin últymyz ózderi joghaltyp alghan, 250 jylday uaqytta otarshyldyq qamyty moyynymyzgha ilingen shaqtaghy búryn bolyp kórmegen endigi jerde uaqyt talaby el aldyna qoyghan jalpy azamattyq qajettilik, imandylyq pen qayyrymdylyq, janashyrlyq pen meyirimdilik qasiyetterdi qayta qalpyna keltiruding daghyl jolyna týskenine de 30 jylday uaqyt bolyp qaldy.
Jalpy aitqanda, qayyrymdylyq mәselesi kóptegen sayasy gumanitarlyq ghylymdarda san ghasyrlardan beri keshendi týrde zerttelinip kele jatyr. Qayyrymdylyqtyn tamyry ejelgi bolghandyqtan, erte zamannan beri qaray ataqty iri oishyl - ghalymdardyn, memleket qayratkerlerining jazghan ghylymy enbekterinde, aitqan naqyl sózderinde búl mәsele jan- jaqty aitylyp, terennen qarastyryla zerttelip kelude. Áriyne, adamzat týsinigindegi ghylymiy-sayasy ayada qayyrymdylyq - ol әleumettik prosess, institut bolyp sanalady.
Resmy derekter boyynsha elimizde orta eseppen jylyna on myngha juyq auru eәresteler dýniyege keletin kórinedi. Bir ghana Almatynyn ózinde eki mynnan astam mýgedek balalar bar. Búghan qosa elimizde bir milliongha juyq araqqa salynghandar, jazylmaytyn dertke shaldyqqandar bolsa, ekologiyanyn búzyluy, atom synaghynyn zardaby, búghan qosa jylyna on myn adam óndiristen mýgedektik alatyn kórinedi. Araqqúmar ata – anasynan qashqan balalar, tastandy sәbiyler, bosqyndar kýnnen kýnge kóbeyip bara jatqan siyaqty.
Tәuelsizdik alghannan keyingi 1991-1999 jyldar aralyghyndaghy әleumettik jaghdaydy zerttegen sarapshylardyng derekteri boyynsha respublika boyynsha 1995 jyly «Qabyldap - retteu» mekemelerinen 8873 bala ótken bolsa, 1996 jyly týsken balardyn sany 11546-gha jetken, al 1997 jyly «Qabyldap - retteu» mekemelerine týsken balalardyn sany ótken jyldardaghy balalardyn sanymen salystyrghanda 36,4 payyz ósken. Sóitip Respublikamyzdaghy «Qabyldap - retteu» mekemelerinin sany 19-gha jetken. 1999 da әleumettik sipattaghy sharalargha memleket tarapynan erekshe manyz berildi. Enbek, júmyspen qamtu, әleumettik qorghau salalarynyng mamandary jergilikti biylik oryndarymen birlesip, soghys jәne enbek ardagerlerine, mýgedekterge, zeynetkerlerge «qayyrymdylyq» aksiyalaryn ótkizu barysynda aqshalay, azyq – týliktey kómekter kórsetildi, әleumettik qoldau ailyqtary úiymdastyrylyp, kiriptar jandargha materialdyq jaghynan týrli jәrdemder berildi. «Qayyrymdylyq» respublikalyq aksiyasynyn ótkizilui Batys Qazaqstan oblysynda jalghyz basty qarttargha kiyim – keshek jinaugha yqpal etip 177739 adamgha materialdyq kómek jasalghan. Jambyl oblysynda 1576 adam materialdyq kómek alyp, 97 beketke 868 adamgha arnap kýndelikti tegin tamaqtandyru oryndary ashylghan. Shymkent qalasynda 40 kommersiyalyq nýktede 85 jalghyz basty qarttar men mýgedekter jandargha kýndelikti tegin as tegin úiymdastyrylghan. Qarjy kólemi men tamaqtandyru, ózge de kómek qomaqty bolmaghanymen, osynday qiyn uaqytta adam taghdyryna degen janashyrlyqqa ýndegen sharalardyn manyzdylyghynda kýmәn joq.
Búl jolda qayyrymdylyqti әleumettik prosess, institut dep sanaghan jas memleket qogham mýshelerine adam ómirining eki órisi barlyghyn týsindirip úghyndyru jolynda birshama keleli júmystar jasay aldy.
Birinshiden, adam ómirining eki órisi materialdyq ómir. IYә, búl shyndyghyn aitqanda adamgha eng aldymen azyq týlik, baspana, kiyim keshek jәne taghy basqalar jaghdaylar kerektigin qogham mýshelerine úghyndyru; ekinshiden, ruhany ómir. Yaghny qoghamdaghy adamdar bir birine tәueldi ekendigin týsindiru baghytynda birshama júmystar jasap, qayyrymdylyq әleumettik úiymdardyng sanaly maqsattyq is- әreketinde kórinis tabatyndyghyn aiqyndap berudi zanmen bekemdeu.
Osy jolda gumanitarlyq ghylymdaghy tómendegidey naqty tújyrymdalghan anyqma men týsinikti atap kete almaymyz. Sonymen, qayyrymdylyq grek tilinde «eleemon»-« qayyrymdy, meyirimdi, izgi niyetti» degen maghyna beredi, al shirkeu tilinde ol «Caritabilis» sózimen aitylyp, qayyrymdylyq maghynasyn bildirgen. Tertullian, IYeroniym, Avgustin siyaqty hristiandar grek tilinen «eleemosyne», yaghny bireuding qayghysyna ortaqtasu, ayaushylyq bildiru degen sózdi alyp qoldanghan. Ertedegi latyn tilinde búghan úqsas sóz bolmaghan.
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz