Mәjilis deputaty, Mәjilistegi Halyqaralyq ister, qorghanys jәne qauipsizdik komiytetining mýshesi, aqyn Baqytbek Smaghúl Enbekshiqazaq audanyn – Altyn Adam audany dep ózgertu, sonday-aq, Úighyr audanynyng atauyn ózgertu turaly bastama kóteripti. Biz deputattyng búl úsynysyn oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik.

Esebim bolsyn, aita otyrayyn...

1. El Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng Joldauyndaghy bastama qazir ónirlerde qyzu oryndalyp jatyr: Jana Úlytau, Abay, Jetisu oblystaryn bólu ýrdisi jalghasuda. Almaty oblysynyng әkimdigi Qapshaghaygha kóshti. Osy tarihy ýrdisterding qalay jýrip jatqanyn kórip, «Qonys qútty, jayly hәm berekeli bolsyn!» aityp, baryp qayttym. Aymaq basshysy Qanat Bozymbaevpen kezdestim, halyqty alandatqan týrli mәselelerdi talqyladyq. Jergilikti túrghyndarmen de jýzdestim. Sapar barysynda, júrtshylyqpen әngimelesude oigha týigenimmen, kónilge toqyghanymmen bólise otyrayyn.

Jalpy, Preziydentimizding jana oblystardy qúru qadamynyng mәni de, maghynasy da teren: ol tek bir oblysty ekige bóle saludy ghana qarastyrmaydy, sonymen birge preziydenttik bastama Qazaqstanymyzdyng әkimshilik-aumaqtyq qúrylymyn jetildirudi kózdeydi. Onyng ayasynda oblystar men eldi mekenderding ataularyna qatysty ózgerister de pysyqtalghany manyzdy.

Qapshaghay qalasynyng atauynda Dinmúhamed Qonaevtyng esimi úlyqtalady. Búl bastamany Preziydent Qasym-Jomart Toqaev kótergeni mәlim. 25 nauryzda jergilikti mәslihat deputattary qoghamdyq úiymdardan týsken úsynys negizinde qalany «Dinmúhamed Qonaev» dep atau turaly úsynysty birauyzdan qoldady. Endi qala atauyn ózgertu turaly aqyrghy sheshimdi Memleket basshysy qabyldap, Jarlyq shygharady dep kýtilude.

Biraq pikirtalas jalghasyp jatqan kórinedi. Keybir túrghyndar kenes kezinen jabysqan oryssha «-ev» jalghauyna nazar audartyp, Qapshaghaydy «Din-Múhammed» dep ataudy úsynady. Mysaly, Mysyrda demalghan, sayahattaghan azamattar Egiypetting maqtanyshy – Últtyq park ornalasqan ólke Ras-Múhammed dep atalatynyn biledi. Búl – býkil әlemge tanymal brend. Endeshe Qazaqstannyng kurorttyq bir aimaghynda, jana oblysymyzdyng ortalyghynda Din-Múhammed degen qazaqqa da, islam әlemine de jaqyn úghym saltanat qúrsa, ol da ondy. Onyng ýstine Ukrainadaghy soghystan keyin qazaqtar týgil, ózge últtardyng ókilderi de -ov, -ev, -in jalghaularynan arylugha tilek bildirip jatyr degendi estidim.

2. Mýmkindikti paydalana otyryp, Almaty audanyndaghy Enbekshiqazaq audanynyng kenes iydeologiyasyna jaqyn atauyn joyyp, «Altyn adam audany» dep ataudy úsynamyn.

Qazaq jeri Úly Babalar – Altyn Adamdar ómir sýrgen ónir. Býkil әlemdik qoghamdastyqty tan-tamasha qaldyrghan, barshasyn qyzygha da qyzghana qaratqan, biraq tylsym syrlaryn adamzatqa әli ashpaghan «Altyn adam» aldymen Almaty oblysyndaghy osy Esik ólkesinen tabyldy. Sodan keyin Qazaqstannyng әr týkpirinen ózge de «Altyn adamdar» tabyldy degen aqparat boldy. Altyn adamdardyng belgileri tabylghan sayyn, tek sheteldik arheologtar ghana emes, jahan júrtshylyghy jalt qarap, qúlaghyn týrip, qazaq jerining «Altyn adamdar mekeni» ekenin moyynday týsti. Múnyng bәri – bizding qúny ólsheusiz qúndylyghymyz.

Dýniyejýzinde óne-boyy tolyq altynnan qúiylghan jәdiger qansha izdese de, planetamyzdaghy basqa birde bir jerden, birde bir elden tabylghan emes! Búl bayyrghy bay mәdeniyetimizding múrasy. Úly órkeniyetimizding kuәsi. Ol – bizding ónerimizding de, mәdeniyetimizding de, tarihymyzdyng da terende ekendigin dәleldeytin, әlem sanasatyn aighaq. Endeshe Altyn Adam atauy tútas bir audanda úlyqtalsa, qúba-qúp.

3. Memleket basshysy biylghy Joldauynda әlemde alapat geosayasy dauyl órshigenin mәlimdedi. Osynau almaghayyp zamanda, Jana Qazaqstanda halqymyzdyng birligin, yntymaqty tirligin kýsheytetin tyng qadamdar jasalghany jón. «Ýlken maqsattargha jol kishkentay qadamnan bastalady» degendey, osy jolda halyqty alandatqan әrbir ózekti mәseleni sheshuge mәn beruge tiyispiz.

Auyl-aymaqty aralaghanda maghan әr ónirding adamdary bir súraqty qoyyp jýr: ol Almaty oblysyndaghy Úighyr audanynyng atauyna qatysty. Búl mәselening kóterilgenine úzaq jyl boldy. Ol jayynda qogham belsendileri talay ashyq hat jazdy. Baspasóz betterinde qanshama maqala jariyalandy. «Osy eski problema Jana Qazaqstangha kóshe me?» dep súraydy júrtshylyq.

Tómendegi aitpaghym – elding pikiri. Sonymen birge, ghalymdar men zertteushiler Úighyr audanynyng atauyn auystyrudyng oryndy ekenin aighaqtaytyn birneshe dәlel-dәiekti algha tartty. Men talqylaugha tamyzdyq retinde ortagha salyp otyrmyn.

Sarapshylardyng birinshi dәiegi – audandargha qanday da bir últtyng atauyn bermegen jón deydi. Óitkeni onday jaghdayda ólke eksklavqa ainalyp ketedi. Audannyng osylay ataluy – Kenes zamanynda qoldanylghan «bólip al da, biyley ber» qiytúrqy sayasatynyng nәtiyjesi bolsa kerek.

Ekinshiden, búl atau – ólkedegi әleumettik shiyeleniske janama bolsa da, yqpal etetin faktorgha ainalypty. Sebebi, keyde túrmystyq janjaldar kezde «audannyng iyesi kim ekenin úmytpa!», «audangha atyn bergen últtyng kim ekenin bilip al!» degen siyaqty «kesir, qysyr dәiekteme» algha tartylady eken. Tipti mektep oqushylary tóbelesse de, «búl bizding audan!» dep júdyryqtasatynyn túrghyndar aityp edi. Yaghni, ýy arasyndaghy qarapayym taytalas sayasy sipat alyp ketedi. Demek, audan atauyn ózgertu arqyly túrmystyq janjaldardyng sayasilanuyna toqtau salamyz.

Ýshinshiden, 1934 jyly kenestik iydeologiya negizinde qúrylghan Úighyr audany – Qazaqstandaghy naqty bir últtyng atymen atalatyn jalghyz audan. Áytpese, ózge etnostar da óz últynyng atyn audangha teludi súrauy ghajap emes.

Tórtinshiden, shetelden kelgen qonaqtargha jer ataulary qazaq tarihynan maghlúmat berip túruy qajet. Áytpese, kartalarda Qazaqstan jerinde Úighyr audanynyng boluy әlem júrtshylyghyn janylystyrady, halyqaralyq qoghamdastyq úighyr memleketi osynda ornalasqan shyghar dep oilauy mýmkin. Sonday-aq búl jayt kórshi QHR-daghy jahandy alandatqan aumaqtyq daudy qazaq eline kóshirgendey bolady.

Besinshiden, ataudy ózgertu – 1881 jylghy «Peterbor sharty» negizinde Qytay ókimetining qudalauynan qútylyp, qazaq elin, Jetisu jerin qonystanghan, órken jayghan baqytty úighyr etnosynyng qazirgi úrpaghynyng Qazaq halqyna ALGhYS bildiruining bir belgisi bolmaq. Sondyqtan audan atyn ózgertuge kózi ashyq, kónili oyau jergilikti túrghyndar qarsy emes, qoldaydy. Audan atauy ózgergenimen, audanda úighyr tilindegi mektepter júmys istey beredi, úighyr tilinde gazetter ary qaray shyghady, úighyr mәdeniyetining damuyna da jaghday jasalady, yaghny jergilikti júrtshylyq ýshin bәri búrynghyday saqtalady.

Demek, búl audandy «Qaradala audany» nemese «Sharyn audany» dep ózgertu turaly qoghamdyq bastamanyng birin qoldaghan jón dep sanaymyz. Atalghan audanda mysaly, Ilege qúyatyn ataqty Sharyn ózeni aghady. Eng bastysy, ghalamsharymyzdyng milliondaghan jylghy damuynyng kórinisi әri mirasy sanalatyn, býkil әlemge tanymal, tabighat ghajayyby – Sharyn shatqaly da sonda ornalasqan. Onyng ýstine Úighyr audany búrynghy Sharyn bolysynyng negizinde qúrylghan.

Úighyr audanyn Sharyn nemese Qaradala audany dep ózgertu Bolashaghy birtútas últ jasaugha ýles qosatyn qadam deydi qogham ókilderi. Eng bastysy, halyqtyng kóniline kirbing salyp jýrgen, jogharyda aitylghan teris faktorlardy joigha jol ashady.

Qalay bolghanda, Jana Qazaqstandy qúru jolynda el tilegin oryndaghan, halyq qalauyna qúlaq qoyghan manyzdy. Elimizdegi әr ólkening atauynyng ózi últtyq bolmysymyzben bite qaynasyp jatqany lәzim.

Jana Qazaqstandaghy janghyru jana ataudan da bastau almaq, jana ataularymen – tariyhqa da jazylyp qalmaq.

Búl úsynystar turaly ne oiynyz bar, pikir aita otyrynyz.

Baqytbek Smaghúl,

Mәjilis deputaty

Abai.kz