Nesipbek DÁUTAYÚLY, jazushy:

- Nesipbek agha, Memlekettik syilyqqa «Ayghyrkisi», «Minez» atty eki tomdyghynyzdy qosypsyz...
- Á, bәigege nege týstiniz, topqa qosylugha ne iytermeledi dep súramaqshysyng ghoy bayaghy. Bәigege qatysu arqyly әrkim ózining kórkemdik kenistiktegi dengeyin kórgisi keletin shyghar. Shygharmashylyqta dúrys kelemin be, qanday boyauym bar, ereksheligim qaysy degen saualdargha kim bolsa da jauap izdeydi. Memlekettik syilyqtyng bәigesine qosylugha әdeby túrghydan, azamattyq túrghydan ruhany tuystasyp ketken azamattardyn  pikiri әser etti. Meni solar iytermeledi. Bir jaghynan bәigege óz dengeyimdi kóru ýshin de tәuekel ettim.
- Biraq bizde Memsyilyqty kim alsa da birazgha deyin kýnkil-synqyl basylmaydy. Elimizding bas bәigesine tamyr-tanysyn, ara aghayynyn salyp, keybiri tipti saqal búldap, «aqsaqalizmdi» algha tartyp jatady. Syilyqty ala qalsanyz, sonday kýbir-sybyrgha iligip ketemin dep qoryqpaysyz ba?

Nesipbek DÁUTAYÚLY, jazushy:

- Nesipbek agha, Memlekettik syilyqqa «Ayghyrkisi», «Minez» atty eki tomdyghynyzdy qosypsyz...
- Á, bәigege nege týstiniz, topqa qosylugha ne iytermeledi dep súramaqshysyng ghoy bayaghy. Bәigege qatysu arqyly әrkim ózining kórkemdik kenistiktegi dengeyin kórgisi keletin shyghar. Shygharmashylyqta dúrys kelemin be, qanday boyauym bar, ereksheligim qaysy degen saualdargha kim bolsa da jauap izdeydi. Memlekettik syilyqtyng bәigesine qosylugha әdeby túrghydan, azamattyq túrghydan ruhany tuystasyp ketken azamattardyn  pikiri әser etti. Meni solar iytermeledi. Bir jaghynan bәigege óz dengeyimdi kóru ýshin de tәuekel ettim.
- Biraq bizde Memsyilyqty kim alsa da birazgha deyin kýnkil-synqyl basylmaydy. Elimizding bas bәigesine tamyr-tanysyn, ara aghayynyn salyp, keybiri tipti saqal búldap, «aqsaqalizmdi» algha tartyp jatady. Syilyqty ala qalsanyz, sonday kýbir-sybyrgha iligip ketemin dep qoryqpaysyz ba?
- «Memlekettik syilyq alghandar «sýikimsiz» kórinedi» degen sóz bar, onyng ras. Búlay aityluyna qaraghanda onyng astarynda bir shyndyq bar shyghar. Memsyilyqtyng berilu jýiesinde de ózing aitqan «aqsaqalizm», rushyldyq kóp. Búdan eshkim de ainalyp óte almas. Qazir әdebiyette ne aitylmay jatyr? Qalamger osy baghytta izdenui kerek dep oilaymyn. Búghan deyin jazushylarda jónsiz úyalshaqtyq boldy. Sondyqtan da bizde moralidyq túrghydan shygha almaghan shygharmalar kóp. Ári-beriden song ómir boyaumen әrlep, әdemi etip kórsetetin qyz-kelinshekting beti emes qoy. Ómirding ózindik búralan-shyrghalany kóp, bizding yrqymyzgha baghynbaytyn qataldyghy da bar. Ómir shyn mәninde qalay, solay suretteuimiz kerek emes pe? Biz әli de shynayy jaza almay jýrmiz. Bizge janrlyq óristi ashu, janalyq jasau, tek qazaqtyng oilau jýiesin shiyrlap jýrip almay, dýniyejýzilik әdebiyettegi mәnerlerge jaqyndau syndy izdenister jetispeydi. Shygharma jazghanda «pәlen aitqan, týgen aitqan» dep bireuding pikirine sýienu jaman. Árkim ózi aituy kerek. Osy túrghydan kelgende, ózimning eki tomdyghymdy ózgelerden bólekteu jazghanymdy sezem.
- Sizding «Aty joq әngimenizdi» oqydyq. Búl әngimeniz de ózgelerden bólektenu me? Óitkeni, shygharmanyzdyng taqyrybyn «Aty joq әngime» dep ózgeshe qoyghansyz.  Búlay dep sanaly týrde qoydynyz ba, әlde qazaqy mentaliytetimiz aitqyza bermeytin úyat taqyrypqa at qoydan qútylu ýshin be?
- Ómirdin, adamnyng boyyndaghy qúbylystardy qanday detalidar arqyly surettesek te, biz shyndyqty aituymyz kerek.  Shyndyqty qanyn tamyzyp, jylatyp, bozdatyp otyryp aitpasa, onda ol shygharma solqyldaq dýnie bolyp shyghady.  «Aty joq әngime» dep taqyryp qondan qútylu ýshin qoygham joq, sanaly týrde atadym. Bizde aitylmaytyn, aty joq әngimeler óte kóp. Óitkeni, aitpay, ainalyp óte beremiz. Áli minezimiz qalyptaspaghan.  Al kórkem әdebiyetke minez kerek. Minezsiz shygharma jaltaqtau dýnie bolyp shyghady. Aynalamyzdaghylar bayqay bermeytin, kórgende ýrey tughyzatyn, jerindiretin dýniyelerdi aitpasaq, onda jazyp keregi ne? Shygharma ayausyz boluy kerek. Men ayausyz jazamyn. Óitkeni, ómirding ózi ayausyzdyq tanytyp, janyndy syzdatyp túr ghoy. Ayausyz aitu arqyly adamdardy jamandyqtan, arsyzdyqtan jiyrendirgim, titirkendirgim keledi. 
- Siz qansha degenmen әdeby ortadan alysta jýrsiz.  Jazushylardyng ordasy, Almaty saghyndyra ma?
- Almatyda pәlenbay jazushy túrady. Biraq olar kóptigimen әdeby orta jasay almaydy. Mening týsinigimde, әdeby ortany jeke adam ózine-ózi jasaydy. Jazushy onasha qaluy kerek. Jazushynyng jalghyz dosy bar. Ol - jalghyzdyghy. Jalghyzdyq kóp kómek beredi. Keyde men jazushy ýilenbeui kerek dep te oilaymyn. Áyel alsang ózing qúrisyn, almasang túqymyng qúridy. Úrpaq kerek bolghan song ýilenbey taghy bolmaydy.
- Sonda shygharmashylyq turaly kimmen pikir bólisesiz?
- Men әdebiyet jayynda eshkimmen oy bólispeymin. Shygharmashylyq jayly ashyluym siyrek. Óitkeni, әdebiyetke jaqyn adamdardyng dengeyi tómen býginde. Qazaq әdebiyet oqudan qalyp barady. Bir nәrseni moyyndauymyz kerek, qazirgi әdebiyetshi-ghalymdardyn, tipti biz qatarlylardyng býgingi әdeby proseske tisi bata bermeydi. Olar kóbin tanymaydy, sondyqtan talday da almaydy. Óitkeni, olar jaghymdy keyipker, jaghymsyz keyipker dep bóluge ýirengen. Búlay bóluding keregi ne? Mening kózqarasymda, eng bastysy - әdeby shygharmadaghy basty keyipkerding kórkem shyndyghy boluy kerek.  Jazghanda men osyny ghana maqsat tútamyn. Ádeby ortany ansap, eshqashan saghynghan emespin. Mening әdeby ortam - әlem әdebiyeti. Bәrin tauysyp oqydym demeymin, biraq әlem әdebiyetin kóp oqydym. Álemdik ómir sýru salttary men ózgelerding minez-qúlyq, oilau jýielerin bilip almayynsha, qazaqtyng últtyq negizin shendestire almaysyn. Ádebiyetimizdi órkeniyetting tórine qaray sýireymiz desek, ol ýshin әueli órkeniyetti tanuymyz kerek. Biraq әdebiyet turaly әngimelesu, mening jaghdayymda, provinsiyada mýmkin emes. Seni eshkim týsinbeydi, sen olardy týsinbeysin. Ádebiyet jayly sóilesu úyat tipti. Úyatqa qaludyng qajeti bar ma? Al Almatydaghy jazushymyn dep jýrgen pәlenbay jazushynyng qaysysy  shyn jazushy? Qaysysyn júrt tanidy?
- Biraq әrkim ózin klassik sanaydy emes pe?
- Ol óte jaman qasiyet. Jazushy ózin klassikpin dep emes, ony ózgeler klassik dep aitu kerek.
- Al Almatygha kelgeninizde әdebiyet jayynda kimdermen әngimelesesiz?
- Ádebiyet jayynda ashylyp sóilesudi qalamaymyn. Men әngimelesetin adamdar sanauly-aq. Rahymjan Otarbaevpen kóp jyldan beri pikirlespin. Almatygha kelgende Júmabay Shashtayúlymen sóilesip túramyn. Ara-túra aqyndardan Esenghaly Raushanov telefon shalyp, shygharmashylyq jayly sóilesetinimiz bar.  Men kóbine jastardy oqimyn. Jastardyng jylt etken dýniyesin izdep, tauyp, jariyalaymyn. Ózderin tanymasam da, Mәdina Omar men Lira Qonys, Darhan Beysenbekúly, aqyndardan Erlan Jýnis, Asylzat Arystanbek, Atyrau jaqtan Áliya Dәuletbaeva syndy jastar maghan
tuyndylary arqyly tanys. Qytaydaghy jastardyng da biraz dýniyelerin jurnalyma bastym. «Jambyl» jurnalyna 79 jastyng jazghanyn tauyp jariyaladym.
- Jana bir sózinizde ózimning ózgelerden bólekteu jazghanymdy sezemin dediniz ghoy. Sizding qatarlastarynyzdan eshkimge úqsamaytyn, bólekshe jazyp jýrgender kimder?
- Ózgelerden erekshe jazyp jýr dep Rahymjan Otarbaevty aitar edim. Jasy menen kishi ghoy, әriyne. Rahymjannyng oy saptauy keremet, oiy myqty.
- Memlekettik syilyqqa úsynylghandardyng shygharmalary jayly baspasózde pikir jýrui kerek eken. Memsyilyq beriler tústa bәigege týskenderding shygharmashylyghyn taldaghan syny maqalalar birinen keyin biri jaryq kórip jatady. Sizding shygharmalarynyzdy baspasózde nasihattau, halyqqa tanystyru jaghy qalay jýrip jatyr? Áldekimder siyaqty tanys akademikterinizge habarlasyp, ótinishpen maqala jazdyryp jatqan joqsyz ba?
- Maghan kerisinshe, әr ónirden ýlkendi-kishili tanymal azamattar habarlasyp, Memsyilyqty aludyng jolyn týsindirip jatyr. Olardyng sózin tyndasam, sen aitqanday akademik aghalaryma ótinish jasap ózimdi maqtaghan maqalalar jazdyrtuym kerek eken. Sonan son  komissiya mýshelerine adam salyp, jolyghuym kerek-mis. Jaraydy, men de sóitip jolyn tauyp, tipti әrkimge jalynyp syilyq alayyn. Biraq erteng men sol adamdardyng betine qalay qaraymyn? Bireui bolmasa, bireui betime basady ghoy... Shygharmashylyq jolym Memsyilyqqa kelip tirelip qalmaghan shyghar. Syilyqty almasam, almay-aq qoyayyn. Bastysy - qaghaz ben qalamsabymnyn, oqyrmandarymnyng aldyndaghy tazalyghym. Adam ekenim óz aldyna, men ózimning jazushy ekenimdi bilemin. Jazushy degen atqa layyqty bolugha, qolymdy bylghamaugha tyrysamyn. Maydalanghym kelmeydi.
- «Ayghyrkisi» әngimenizdi oqyp, shygharmadan sizding minezinizdi kórgendey alapat әserge bólenip edim.  Mineziniz «Ayghyrkisidegidey» me, әlde men qatelesip túrmyn ba?
- Dúrys angharghansyn, minezim sol «Ayghyrkisidey». Jazushynyng qay shygharmasynda bolsyn minezi bilinip túruy tiyis. «Ayghyrkisige» býkil oi-armanymdy sighyzdym.
- Shygharmashylyq adamynda minez bolmasa ol adam shygharmashylyq adamy sanalmaytynday kórinedi. Biraq qazirgi jazushylar birtogha, ýndemeytin boykýiez bolyp bara jatqan tәrizdi. Kenes Odaghy kezindegi jazushylardyng bedeli men jazushylardyng qazirgi bedelin salystyrugha kelmeydi deydi ýlkender...
- Ol jýiening әrqilylyghynan, әriyne. Sonan son  kez kelgen adamnyng tegine baylanysty.  Tegi dúrys bolmasa, adam jaltaq, qorqaq bolady.  Jazushylar Odaghynyng qadirin ketirip jýrgen әri-beriden song jazushylardyng jýris-túrysy da. Bayqaysyng ba, qazirgi jazushylardy jazushy ma, qoyshy ma aiyryp bolmaysyn. Jazushy «jazushy» degen atqa say boluy kerek qoy. Jýris-túrysynan, kiyim kiyisinen ózgelerden bólekteu adam ekeni, shygharmashylyq iyesi ekeni bilinip túruy tiyis. Qazirgiler ne shalbaryn ýtiktemeydi, óksheleri qisayyp ketken, kóilegining týimesi bireui bar, ekeui joq, jýre beredi. Ony qoyshy, keybir jazushylardyng sóilegendegi sóz saptasyna da kónilim tolmaydy. Ashy su úrttap alyp, sasyp jýretinder de bar. Óitip ózin-ózi týsiruding qajeti ne?
- Sóz auanynyzdan úqqanym qalamgerlerde bekzadalyq qalmay barady deysiz ghoy?!.
- IYә, adamnyng ishki mәdeniyeti, bekzattyghy bilinip túruy kerek. Tek jazushylar emes, jalpy qazaq halqy bekzattyqqa úmtylsa deysin.
- Siz aityp otyrghan bekzadalyq, aristokrattyqqa Didahmet Áshimhanúly men Esenghaly Raushanov say keletin syndy... Álde búl oiymmen kelispeysiz be?
- Esenghaly da, Didahmet te - ózin-ózi qúrmetteytin adamdar. Ózin syilaytyn adamdar jýris-túrysy, kiyim kiyisimen de ózgelerge ýlgi bolyp jýredi. Jazushy eng aldymen óz-ózine synshy boluy kerek.
- Jazushy aldymen ózine synshy dep qaldynyz. Qazirgi әdeby syngha kóniliniz tola ma? Sizding shygharmashylyghynyzgha syn aitqan synshylar boldy ma?
- Bir qyzyghy, meni eshbir synshy synamapty. Mýlde synalmaghan ekenmin. Soghan ynghaysyzdanyp jýrmin. Jaqynda men turaly Qajyghaly Múhanbetqaliyúly «Tegeurindi talant» dep, Marhabat Bayghút «Qaraýzgen qalamger» atty maqala jazypty. Ekeuine de telefon soqtym: «Áy, maqalalaryna raqmet, biraq taqyrybyn basqasha qoysandar bolmas pa edi? «Qaraýzgen», «Tegeurindi» degen teneulering tym artyq», - dedim.
- Al qay shygharmanyzda ózinizding shygharmashylyq potensialynyzdy tolyq kórsete aldynyz?
- Qay әngimemde bolsyn birdene jetpey túrghanyn sezemin. Biraq ne ekenin tappaymyn. Ábdijәmil agham Núrpeyisov  «Kógildir kóilekti kelinshek» degen әngimemdi oqyp, telefon soqty. Ábden rizashylyghyn aitqannan keyin agham: «Saghan aldynghy ýsh betin qayta qarashy degen kenes berer edim», - dedi.  Qaradym, biraq ne jetispey túrghanyn tappadym. Al Ábdijәmil agha kórip túr.
- Alpys bes jasqa kelipsiz. Osy kezge deyin qanday marapat, qúrmet kórdiniz jalpy?
- Kóptegen bәigelerding jýldegeri boldym.  Tandauly kórkem shygharmalargha arnalghan respublikalyq jabyq bәigelerde oryn aldym. Últtyq kitaphana ótkizgen «Eng ýzdik roman» bayqauynda «Qúdiret pen qasiret» romanym ýzdik dep tanyldy. Elding bәri alyp jatqan Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghyn da aldyq. «Darabozda» dara shyqtym. Taghy neni aitayyn?
- Tughan jeriniz Jambyl oblysynda sizdi jazushy dep layyqty baghalap, syilay ma?
- Jazushylyghymnan búryn meni azamat retinde qatty syilaydy. Óitkeni, jetim-jesirding sharuasyna kóp aralasamyn. Elge qarap jýremin. Tamyrdy ýzbey otyrugha kónil bólemin. Oblystyn, audannyng aumaghynda ýlken kisilik sipatym bar ekenin bilemin. Birde-bir әkimning aldyna ózimning sharuammen kirgen emespin, ylghy da kisining sharuasymen baramyn.  
- Býginde qalamgerding sózi men isi alshaq bolyp jatatyn jaghdaylar kóp.  Qazaq tilin kórkeytu kerek dep jýrgen jazushylardyng kóbining úrpaghy qazaqsha bilmeydi. Sizding úl-qyzdarynyz ana tilin jetik mengergen be? Shygharmashylyq degendi týsine me?
- Shygharmashylyq degendi әkelerindey týsinbeydi, әriyne. Biraq mәnin biledi. Kishi balam ghana qazaq mektebinde oqydy. Qyzdarym orys mektebin tauysty. Qordaydyng ortalyghy orystyng audany boldy ghoy kezinde. Biraq qyzdarymnyng qazaqshasy tap-taza.
- Eger adamgha búl ómir eki ret beriler bolsa, siz qaytadan jazushy bolar ma ediniz?
- 26 jasymda meni Audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy shaqyryp alyp, sekretari bolugha ýgittedi. Oilanugha ýsh kýn berdi. Ábden oilandym. Ýsh kýnnen son, mening jolymnyng basqa ekenin, әu bastan jazushy bolghym keletinin aityp bas tarttym. Qyzmet jolynda ketkenimde,  ýlken qatelik jasaytyn edim. Ekinshi ret tandau beriler qúdiret bolsa, sózsiz shygharmashylyqty tandar edim. Qazir de jaghdayym jaman emes. Bas redaktormyn, ailyghym bala-shaghagha jetedi. Artyq dýniyening keregi joq. Ádeby gazet-jurnaldargha jazghandarym jariyalanyp jatady. Olar maghan qalamaqy bergen emes, men de súramaymyn. Al ózimning jurnalymda bireuding alaqanday dýniyesine de qalamaqy qoyamyn. Jurnalymnyng bir nómiri 320 000 tenge. Syrttaghylardyng qalamaqysyn bermey, bizge de bólip alugha bolatyn edi.  Biraq men jazghan avtordyng jany jylysa eken deymin. Áliya Bópejanovanyng bir maqalasyn «Jambylgha» basyp, qalamaqy jazghanmyn. Áliya alghan song telefon soqty. «Qalamaqy alghanda jyladym», - deydi. Jiyrma jyldan beri birinshi ret qalamaqy alypty. Áliyagha da qatty әser etkenin kórdiniz be? 
- Al qalam iyelerining biylikke baruyna, deputat boluyna qalay qaraysyz?
- Sheragha men Fariza Ongharsynova deputattyqqa halyqtyng sózin sóileyin dep bardy. Al basqalaryna seninkiremeymin. Elding sózin aitu jauapkershiligin kez kelgen adam kótere almaydy. Halyqtyng sózin aitu ýshin halyqtyng adamy bolyp tuu kerek, túlgha bolyp qalyptasu qajet.
- Kimdi agha tútasyz, kimderdi ókshebasar ini sanaysyz?
- Jiyrma jyldan beri Sheraghany agha tútam. Redaktor bolyp, jaqsy qyzmetterde jýrgeninde de, deputat bolyp saylanghanynda da, aldyna sharuammen bir kirmegen ekenmin. Ol kisi meni ózi izdep tapty desem bolady. Ekeumiz ruhany tuyspyz. Al Rahymjand Otarbaevty ózime ini sanaymyn.
- Shygharmashylyq «kuhnyanyzgha» bireudi aralastyra alasyz ba?
- Mening ne jazyp jýrgenimdi bala-shagham da, ainalamdaghylar da bilmeydi. Jazyp bitpeyinshe eshkimge aitpaymyn. Jazghandarymdy jiyp jýruge de salaqtaumyn.
- Jazyp bitkenshe eshkimge aitpaymyn dep jatyrsyz. Jazushydan súhbat alyp túryp, ne jazyp jatqanyn súramay ketu әbestik shyghar, mýmkin bizge aitarsyz?
- Dúrys qoy, biraq men eshtene jazyp jýrgenim joq, imanday shynym. Alda ne jazatynymdy da bilmeymin.
Ángimelesken - Qarlygha IBRAGIMOVA

"Halyq sózi" gazeti