Fazylbek Ábsattarúly. Resey Qazaqstannyng qúryghyna qalay týsti?
...Reseyding otary bolghanymyz ótirik emes jәne búl mәsele osynshalyqty Reseyding shamyna tiyetin de sóz emes. Mәsele bizdi tәuelsiz el retinde sanamauynda bolyp túr. Preziydentimizdi ózderine tәueldi adamdarynday sezinulerinde.
...Reseyding otary bolghanymyz ótirik emes jәne búl mәsele osynshalyqty Reseyding shamyna tiyetin de sóz emes. Mәsele bizdi tәuelsiz el retinde sanamauynda bolyp túr. Preziydentimizdi ózderine tәueldi adamdarynday sezinulerinde.
Búl jerde әlemdik masshtabtaghy óte terende jatqan sayasatty da eskeruimiz kerek. N.Nazarbaev Reseyding kóksep jýrgen Euraziyalyq odaq arqyly gegemoniya ornatpaq bolghan sayasy oiynyn búzdy. Yaghny kýlin kókke úshyratyn qadam jasady. Sol ýshin de Resey Nazarbaevtyng qúryghyna týsip qalghanyn kesh týsingeni ýshin barlyq orystildi BAQy óre týregeldi. Qazaqstandaghy BAQnyng betperdesi týsti. N.Nazarbaevtan góri V.Putinning jarnamasyn kóp jasady. Astarynda Týrkiyamen tereng integrasiyagha baruyna qarsylyq jatyr. Preziydentting basqa jerde emes Týrkiyagha baryp Resey bodany turaly beker sóz qozghamady. N.Nazarbaevtyng tereng sayasaty mynada: týrik biznesmenderin Keden odaghynyng mýmkindikterin paydalanugha shaqyruynda. Búl arada preziydentimiz óte oryndy, sayasy manyzdy qadam jasady. Sebebi Keden odaghy arqyly Reseyge tolyqtay ekonomikalyq tәueldi boludan saqtanu ýshin Týrkiyagha arqa sýieytinin anghartty. Týrik investorlary arqyly Reseyding ekonomikalyq ekspansiyasyna toytarys berip, kerisinshe Resey naryghyn jaulap alu mýmkindigimiz payda boldy. Europa odaghynan ýmitteri ýzile bastaghan Týrkiya ýshin de Qazaqstannyng úsynysy «izdegenge súraghanday» boldy. Europa odaghynyng esik auzynda kýttirip qoyghanyna ese qaytaru ýshin Euraziya odaghyna býiregi búratyndyqtaryn da osynyng aldynda bayqatqan bolatyn. Osyny ile Týrkiyanyng oiyn angharghan N.Nazarbaev, Euraziya odaghyna qosyluy niyetterin qyzu qoldady. Týrkiya aldymen Qazaqstan arqyly Keden odaghyna jan jaqtan yqpalyn arttyru arqyly Euraziya odaghyna kiru oiyn synap kórmekshi dep topshylaymyn. Onyng ýstine 16 mln. naryqqa qaraghanda 170 mln.dyq naryq týrik investorlarynyng qyzyghushylyghyn tudyryp, qoldau tapty jәne búl naryqqa tabighy resurstary mol Qazaqstan arqyly kiru tiyimdirek. Eger de Týrkiya Euraziya odaghyna kirer bolsa, Týrki odaghynyng qúrylatynyna kýmәniniz qalmasyn. Sebebi jartylay týrki respublikalarynan qúrylghan Resey Federasiyasyna 80 mln. halqy bar Týrkiyany qossanyz, kóp úzamay Resey Federasiyanyng Týrki federasiyasyna ainalyp ketu mýmkindigi mol. Osynday terende jatqan sayasatty jýrgizip kele jatqan preziydentimiz N.Nazarbaev osy kýnge deyin beker Euraziyalyq odaq demegen eken. Mynaday jahandanu zamanynda jalghyz jem bolatynymyz, kýsh biriktirgender ghana ómirin saqtap qalatyny anyq. Al bizge Qytaymen, AQShpen, Europa Odaghymen kýsh biriktirgennen góri Týrki tektes eldermen kýsh biriktirgenimiz әldeqayda tiyimdi. Preziydentting búl algha qoyghan Euraziya (Týrki) odaghy maqsatynyng taghy bir útymdy túsy, geografiyalyq jaghynan da bólinip túrghan jeti memleketten ghana túratyn týrki birliginen góri, Resey bodanynda jatqan týrki respublikalaryna tәuelsizdik әperip, bir odaqta bolu. Osy qauipten qatty seskengen Resey N.Nazarbaevtyng qúryghyna týsip qalghanyn kesh týsinip, endi búl prosesti boldyrmau ýshin jantalasyp, janúshyryp jatyr. Reseyding jәne әlemdegi orystildi BAQnyng úlarday shulauy osynyng aighaghy. Biraq Resey ne dese de KSROny kóksegen sayasaty arman kýiinde qalmaq. Barlyq jaghday qazir týbegeyli ózgergen. Reseydegi barlyq týrki halyqtarynyng últtyq sanasy oyandy. Orta Aziyadaghy Reseyding yqpaly azaydy. Tәuelsiz týrki memleketteri bir tudyng astyna bas qosty. Endi tek Euraziya (Týrki) odaghynyng qúryluy ghana qaldy.
«Abai.kz»