- Berik Serikúly, óziniz bilesiz, biyl ontýstik júrtshylyghy ýshin ýlken mereke. Oblystyng qúrylghanyna 80 jyl toldy. Áriyne, Ontýstik Qazaqstan oblysy búl mereytoygha tәuir tabystarmen jetkendigine senimimiz mol. Al siz ne deysiz?

- Berik Serikúly, óziniz bilesiz, biyl ontýstik júrtshylyghy ýshin ýlken mereke. Oblystyng qúrylghanyna 80 jyl toldy. Áriyne, Ontýstik Qazaqstan oblysy búl mereytoygha tәuir tabystarmen jetkendigine senimimiz mol. Al siz ne deysiz?

-Ras aitasyz, biyl Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna
80 jyl toldy. Eger tarihy túrghydan qa­rastyrsaq, búl qas-qaghym ghana sәt. Onyng ýstine Shymkent shaharynyng da, kiyeli Týrkistannyng da, Sayramnyng da, qys­qasy, búl ónirdegi kez kelgen qalanyng tarihy myndaghan jyldargha jetedi. Degenmen búl aimaqtyng oblys bolyp qúrylghanynyng mәni erekshe. Shyn mә­ninde, Ontýstik Qazaqstan oblysy jer kólemi jaghynan elimizdegi aimaqtar arasynda kósh bastap túrmaghanymen, demografiyalyq kórsetkishi jaghynan, qazaq últynyng shoghyrlanuy jaghynan aldyna qara salmaydy. Eger oblys ózi­ning 80 jyldyq mereytoyyna qanday tabystarmen jetkenine toqtalar bol­saq, óz basym Ontýstik Qazaqstannyng
eng basty jetistigi retinde últtyng úit­qysy bolyp, ana tilimizding abyroyyn asqaqtatyp, demografiyalyq ósimdi saq­tap otyrghandyghyn aitar edim. Qazaq­stannyng eng basty baylyghy adam desek, bizding oblys - osy baylyqtyng qadirin biletin ónir. Al odan song aimaqtyng әleumettik-ekonomikalyq, ruhaniy-mәdeny jetistikterin atap ótken jón.
Jalpy, oblysta Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng bergen tapsyrmalary naqty yqtiyattylyqpen oryndalyp kele jatyr. Oblys әkimi de ónirding әleumet­tik-ekonomikalyq damuy ýshin ayanbay ter tógude. Oblys halqy da enbek­qor. Eger qanday da bir tabystargha qol jetkizsek, onyng syry oblys basshy­lyghynyng jýieli júmysy men búqara­nyng qajyrly enbeginde jatyr. Ýs­timizdegi jyldyng segiz aiynyng qo­ry­tyndysy boyynsha, oblystyng ónerkәsip oryndarynda 279 mlrd tengening ónimi shygharyldy. Búl ótken jylghy osy kezenmen salystyrghanda naqty kólem indeski - 102,7 payyz.
Eger búl kórsetkishti jiktep-ji­likteytin bolsaq ken óndiru ónerkәsi­binde 64,2 mlrd tengening ónimi shygharyl­dy. Búl qoyan jylghy kórsetkishten 9,8 payyzgha artyq. Al óndeu ónerkәsibinde 187,2 mlrd tengening ónimi óndirildi. Ýdemeli industriyalyq-innovasiya­lyq damu baghdarlamasy ayasynda 13,9 mlrd tengening 29 jobasyn iske qosu jos­parlanghan edi. Jyl basynan beri olar­dyng birqatary iske qosylyp ta ýlgerdi. Jalpy, búl baghdarlama boyynsha jý­zege asyrylyp jatqan jobalardy ob­lys әkimi Asqar Myrzahmetov tiyanaqty baqylauynda ústap otyr. Oblys әleu­mettik-ekonomikalyq damu serpini ja­ghynan el boyynsha aldynghy qatarda keledi. Oblysta shaghyn kәsipkerlik te qarqyndy damyp, «Biznesting jol kar­tasy-2020» baghdarlamasy boyynsha túraqty týrde júmys jýrgizilip jatyr. Oblysta shaghyn jәne orta kәsipkerlik subiektilerining sany artyp keledi. Jyl basynan beri shaghyn jәne orta kә­sip­kerlik subiektileri 198,2 mldr tengening ónimin shyghardy. Jyl basynan beri shaghyn kәsipkerlikting 492 subiektisi­ne «Damu» qorynan 16,9 mlrd tengening nesiyesi berildi. «Biznesting jol kartasy-2020» baghdarlamasy boyynsha 9,2 mlrd tenge kóleminde 53 jobagha qoldau kór­setildi. Jyl ayaghyna deyin olardyng sa­ny 100-ge jetpek. Qysqasy, ónerkәsip sa­lasy jaqsy damyp keledi. Al bilim beru, densaulyq saqtau syndy salalargha toq­talsaq, búl baghytta da mereytoygha to­layym tabystarmen jetip otyrmyz. Bir ghana mәseleni alar bolsaq, oblysta 104 764 bala balabaqshamen qamtamasyz etilgen. Jalpy, balabaqshalardyng sany 1039-gha jetti. Oblysta bilim or­dasynyng sany da artty. Qazir ýsh auy­symmen oqityn mektepterding sany sau­saq­pen sanarlyqtay ghana qaldy. Alayda oblys túrghyndarynyng sanynyng óte jedel ósip kele jatqandyghyn eskeru kerek. Mәselen, biyl oblys boyynsha 1 qyrkýiekte oqushylardyng jalpy sa­ny 547 myng balany qúrady. Búl tipti key­bir oblystardyng túrghyndarynyng sany­nan da kóp. Endi bir qyzyqty qa­ranyz, ótken oqu jylynda bizding ob­lys­ta 38 myng oqushy mektep bitirse, birinshi synypqa 57 myng bala bardy. Ayyr­mashylyq 19 myng bala. Búl degeniniz, orta eseppen 15 mektepting oqushysy degen sóz. Áriyne, bilim beru mekemelerine múqtajdyq azaya qoymas. Degenmen oblys basshylyghy da qol qusyryp qa­rap otyrghan joq. Bizding oblysta mem­lekettik «100 mektep, 100 auruhana» bagh­darlamasy ayasynda 39 mektep túrghy­zylghan. Jalpy, oblysta 2010 jyly 60, 2011 jyly 54 mektep paydalanugha be­rildi. Biyl 74 mektepti paydalanugha beru kózdelgen bolatyn, qazir olardyng 23-inde qonyrau synghyrlap, oqushylar jayly ghimaratta oqyp jatyr. Oblys­ta 2012 jyldyng ózinde 17, 7 mlrd tenge mektep qúrylysyna arnalghan bolatyn. Ýstimizdegi jyly oblysta 238 oqushy «Altyn belgimen» bitirdi. Al respub­lika boyynsha joghary oqu ornyna týsu ýshin grant alghandardyng sany 38 615 oqushy bolsa, onyng 9 301 nemese 24 payyzy oblystyng ýlesinde.
Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti­ning 2012 jylghy 29 nauryzdaghy №394 qau­lysymen bekitilgen «Ýzdik pedagog» ata­ghyn beru qaghidalaryna sәikes biylghy jyly «Ýzdik pedagog» konkursyna respublika boyynsha 4000 myngha juyq pedagog qatysyp, sonyng ishinde ob­lysymyzdyng ýsh múghalimi «Ýzdik peda­gog» ataghyn jenip alyp, olargha 1 618 000 ten­ge kóleminde qarjylay syilyq berildi.
Búl da biraz jaydan habardar etse kerek.
Densaulyq saqtau salasy da damyp keledi. Oblysta ólim-jitim kórsetkishi 10 payyzgha tómendedi. Sonyng ishinde tuberkulezden qaytys bolatyndar sany 15 payyzgha, qan qysymynyng kesiri­nen tuyndaytyn ólim-jitim 2 esege tómendedi. Medisinalyq mekemeler sanitarlyq avtokólikpen 100 payyz qamtamasyz etildi. Ontýstik Qazaqstan oblysynda 2010 jyly 3,2 mlrd tengege 75 densaulyq saqtau nysany salyndy, 2011 jyly - 3,4 mlrd tengege 59 nysan salyndy, onyng ishinde «saqaldy» densaulyq saqtau nysandarynyng qúrylysy da ayaqtal­dy. 2012 jylgha jalpy somasy 5,6 mlrd tengege 59 densaulyq saqtau nysanyn salu josparlanghan bolatyn, onyng 51-i jergilikti budjet qarajaty esebinen - 2,01 mlrd tengege salynatyn bolady. Sonymen birge býginde Densaulyq saq­­tau ministrligimen birlesip, medisina úiymdarynyng qúrylysyn saluda mem­lekettik-jekemenshik seriktestikting mehanizmderi jasaluda. 2009 jyldan 2012 jylgha deyin oblystyng audandary men qalalarynyng 111 medisinalyq úiymdarynda kýrdeli jóndeu júmys­tary jýrgizildi. Aghymdaghy jyly 22 densaulyq saqtau nysanynda jóndeu júmystary jýrgiziledi. Kýrdeli jón­deuding arqasynda densaulyq saqtau nysandarynyng ghimarattary men ýi-jaylarynyng resurstary úzartyldy, olardy ústau anaghúrlym ýnemdi bola­dy. Aldaghy uaqytta әli 50-den astam den­saulyq saqtau nysandaryn kýrdeli jóndeuden ótkizu qajet. Densaulyq saqtau nysandaryn salu jәne kýrdeli jóndeuden ótkizu boyynsha negizgi, sal­maq oblystyq budjetke týsude. Tek songhy 3 jyl ishinde oblystyq әkimdik pen mәslihattyng qoldauymen búl maqsat­targha 17 milliard tengeden astam qara­jat bólindi.
Áleumettik salagha qysqasha toqta­lar bolsaq, az qamtamasyz etilgen aza­mattar sany 22,6 payyzgha tómendep, 10 mynnan sәl ghana asady. Eger oblysta 2 mln-nan astam túrghyn bar ekendigin eskersek, búl kórsetkish jaman nәtiy­je emes dep oilaymyn. «Diplommen -auylgha» baghdarlamasy ayasynda 250-ge juyq mamangha memlekettik qoldau kór­setildi. Olargha jalpy kólemi 170 mln tengege juyq nesie berilip, 71 maman baspanaly boldy.
«Qamqorlyq» aksiyasy ayasynda 93 myngha juyq adamgha 2 mlrd-qa juyq tengening moralidyq-materialdyq jәrdemi jasaldy.
Al auylsharuashylyghy salasyna toqtalar bolsaq, jyl basynan beri ob­­lys dihandary men baghbandary 60 miyl­liardqa juyq tengening ónimin óndirdi. Egistik alqaptardyng kólemi 2012 jyly 2009 jylmen salystyrghanda 96,7 myng gektargha artyp, 738,0 myng gektar kólemdi qúrady. Onyng ishinde basymdy daqyl­dar boyynsha, dәndi daqyl 305 myng gek­tar, mayly daqyl 121,7 myng gektar, maqta 147,8 myng gektar, kartop 14,7 myng gektar, kókónis 32,5 myng gektar, baqsha 54,3 myng gektar, mal azyqtyq daqyl 179,3 myng gektar jerge egildi.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Oblys túrghyndaryn qysqy jәne erte kóktemgi mezgilde qoljetimdi baghada jemis-kókónis ónimderimen qamtama­syz etu ýshin 2010 jyly 50 myng tonna, 2011 jyly 67 myng tonna, 2012 jyly syiym­dylyghy 28 myng tonnalyq qoymalar jóndeuden ótip jәne janadan saly­nyp, jalpy qoymalardyng syiymdylyghy 145 myng tonnagha jetti. Býgingi tanda osy qoymalarda birinshi kezektegi әleumettik manyzy bar kartop, piyaz, kókónis, jemis-jiydek ónimderin saqtap, jyl boyyna oblysymyzdy sapaly ar­zan baghadaghy ónimdermen qamtama­syz etuge tolyq mýmkinshilik berip otyr.
Oblysta mal sharuashylyghy da jaq­sy damyp keledi. Mәselen, biyl iri qara maldyng sany 837,6 myng basty, qoy men eshki 3848,2 myng basty, jylqy 182,8 myng basty, týie 19,0 myn, shoshqa 42,6 myng basty, qús 2480,4 myng basty qúrady.
2009 jylmen salystyrghanda iri qara maldyng basy 11,8%, qoy men eshkining mal basy 7,8%, jylqynyng sany 20,4%, týiening sany 11,5% jәne shoshqanyng sany 22,7%, qústyng sany 8,7% artty.
Sonymen qatar 2009 jylmen sa­lystyrghanda mal sharuashylyghy ónimderining negizgi týrleri: et (soyys salmaghynda) - 10,5% artyp, 91,8 myng tonna, sýt - 7,2% artyp, 650,9 myng tonna, júmyrtqa - 7,7% artyp, 266,2 mln. dana óndirildi.
Oblysta 170 asyl túqymdy mal sha­ruashylyqtary júmys isteydi, onyng ishinde 16 sharuashylyq iri qara, 95 - qoy-eshki, 32 - jylqy, 16 - týie, 8 - shoshqa jәne 1 - sharuashylyq qús ósirumen, 2 sha­ruashylyq ara ósirumen ainalysuda. Osy sharuashylyqtarda asyl túqymdy 23,3 myng bas iri qara, 308,8 myng bas qoy, 12 myng bas jylqy, 4,6 myng bas týie, 253 myng bas qús, 13,7 bas shoshqa ósirilude.
«Sybagha» baghdarlamasy shenberin­de fermerlik sharuashylyqtardy damy­tugha 2012 jyly 4200 bas analyq iri qara mal satyp alynu josparlansa, býgingi kýnge 4330 bas iri qara satyp alyndy. Sonymen qatar qús sharuashyly­ghyn damytu maqsatynda 4 inkubator, 3 qú­rama jem dayyndau sehy ashyldy.
Jyl basynan beri 4 et óndeytin, 3 sýt óndeytin, 2 kókónis ónimderin qayta óndeytin kәsiporyn ashyldy. Oblysta jasandy úryqtandyru jónindegi 2 distribiuterlik ortalyq júmys isteydi. Olar ýstimizdegi jyldyng qantar aiynan beri 61 myng bas mal qoldan úryqtandyrdy. Mine, búlardyng barlyghy ontýstik oblysynyng qazirgi jetis­tikteri.
- Berik Serikúly, auyl sharuashylyghy demekshi, Ontýstik Qazaqstan oblysyn­da búl salagha innovasiyalyq tehnologiya­lardy engizu qanshalyqty dengeyde jýrgizilip jatyr?
- HHI ghasyrda elimizding damu baghy­tyn innovasiyalyq tehnologiyalar aiqyndaytyny qazirden-aq belgili bo­lyp otyr. Tipti innovasiya әlemdik dengeyde qoldanylyp jatyr. Mәselen, qazir nanotehnologiya degen bar. Ol da -innovasiya. Óndiristing shyghynyn azaytyp, ónimderin sapaly hәm súranys­qa ie qylyp óndiru de bir sózben ait­qanda - innovasiya. Óitkeni múnday dengeyge jetu ýshin zamanauy qúral-jabdyq, janasha kózqaras kerek. Osy mysaldargha sýiene otyryp, innova­siya degen úghymdy qarapayym tilmen jana­lyq dep qana baghalasaq, onda Ontýs­tik Qazaqstan oblysynda auyl sharua­shylyghynda tamshylatyp sugharu tәsili keninen qoldanyla bastady. Búl әdisting artyqshylyghy úshan-teniz. Búryn bau-baqshalargha su aryqpen jetkizilip, su kóp ysyrap bolatyn edi. Búl ózi kóneden
kele jatqan dәstýr bolatyn. Al qazir tamshylatyp sugharu arqyly eng aldymen sudyng ysyraby azaysa, ekinshiden, ónim kólemi artyp jatyr. Oblysta biyl tamshylatyp sugharu әdisi 20 myng gektar jerge qoldanyldy. Sonyng nәtiyjesin­de 13 mlrd tengening ónimi alyndy. Búl tәsil maqta ósirude de, baqsha, kónónis ósiru salasynda da qoldanylyp jatyr. Sonymen birge oblysta jylyjaylar qúrylysy qarqyndy damyp keledi.
Qazir jylyjaylar tipti mektepterding janynan da ashylyp jatyr. Oblysta 1017 mektep bolsa, solardyng 443-ining janynan jylyjay salu josparlan­ghan edi. Qazir 415 mektepting jylyjay qú­rylysy ayaqtalyp qoydy. 28 mektepting jylyjayy salynyp jatyr. Jalpy, oblysta jylyjaylardyng kólemi 2009 jyly 124,0 gektardy qúraghan bolsa, býgingi kýnge búl kórsetkish 4 esege artyp, jalpy kólemi 507 gektargha jetti. Ýs­timizdegi jyldyng basynan beri salynghan jylyjaylardyng kólemining ózi 118,4 gektar boldy. Jalpy, elimiz boyynsha jylyjaylardyng kóptigi jaghynan Ontýstik Qazaqstan oblysy alda ke­ledi. Oblystaghy jylyjaylar respublika­lyq kórsetkishting 85 payyzyn qúraydy.
- Biyl baqsha daqyldarynan rekord­tyq kórsetkishke qol jetkizipsizder...
- Shynynda da biyl oblysta baqsha daqyldarynan rekordtyq dengeyde ónim jinaldy. Dәlirek aitqanda, 1 mln 10 myng tonna ónim aldyq. Áriyne, búl jerde dihandardyng qajyrly enbegin airyqsha atap ótken jón.
Degenmen egistik jerding azuy, jerding sorlanuy, jyldan-jylgha auru týrlerining kóbengi, tehnikanyn, qar­jynyng jetispeushiligi jәne su tap­shylyghy siyaqty týiindi mәselelermen kezdesip otyrghan baqsha ósirushiler­ding jaghdayyna qazir Memleket basshysy­nan bastap, Ýkimet te, oblys әkimdigi de erekshe nazar audaryp, qajetti qoldaular kórsetip jatyr. Áytpese biylghyday qúrghashylyq jylynda qomaqty tabys­qa jetu onaygha soqpas edi. Al memleket tarapynan qoldau bolghan son, tógilgen terding de aqtalghany ras. Eger naqty qanday qoldau bolghandyghyna toqtalar bolsaq, Maqtaaral audanynda su sorghy stansalarynyng iske qosyluyn, Ýkimet tarapynan tauar óndirushilerge je­nildetilgen baghamen berilgen ja­narmaydyn, tynaytqyshtardyng beri­luin, aghyn su jetkizip beru qúnynyng arzandatyluyn, әr gektargha 12,0 myng tengeden subsidiya tólenuin aituymyzgha bolady.
Sonymen qatar 2009 jyly auyl sharuashylyghy jerlerine týgendeu júmystary jýrgizilip, 104 myng gektar suarmaly jerding ainalymnan shyghyp qalghany anyqtalghan bolatyn. Osy maqsatta oblystyq budjetten 8,9 mlrd tenge «Jol kartasy» baghdarlamasy shenberinde 6,0 mlrd tenge (jalpy 14,9 mlrd tenge) qarjy bólinip, 2009 jyly 44,0 myng gektar, 2010 jyly 33,0 myng gektar, 2011 jyly 27,0 myng gektar jer qayta ainalymgha qosylyp, jalpy 14 mynnan astam jana júmys orynda­ry ashyldy.
Biylghy aua rayynyng sharualar­gha jaysyzdyghyna qaramastan, baqsha daqyly ótken jyldan 16,3 myng gektargha artyq egilip, jalpy kólemi 54,3 myng gektardy qúrady. Ónimdilik te jaman bolghan joq. Ónimdilik gektaryna 21 sentnerge artyp, әr gektar alqaptan 186 sentnerden ónim alyndy. Nәtiyjesinde búryn-sondy bolmaghan 1 mln 10 myng tonna ónim jinaldy, búl ótken jyldan 275 myng tonnagha artyq. Baqsha daqy­lynyng respublika túrghyndaryna qajettiligi 400,0 myng tonna bolsa, oblysta óndirilgen baqsha qajettilikten 2,5 esege artyq. Búl ýlken jetistik.
Qazir oblysta jinalghan baqsha ónimderi respublikamyzdyng qajettiligin óteumen qatar, tipti sonau Europagha deyin eksporttalyp jatyr. Búl jerde biz soltýstiktegi kórshi Resey naryghy turaly aityp otyrghan joqpyz. Qazir OQO-dan jinalghan daqyldary Germaniya, Fransiya syndy Europa elderining su­permarketterinen, dýkenderinen tabugha bolady. Meninshe, búl tek bizding oblys ýshin ghana emes, respublika túrghyn­da­­ry ýshin de maqtanysh. Óitkeni bizde otandyq tauarlar damyghan elderde shygharylatyn ónimdermen bәsekege týse almaydy degen jansaq úghym bar. Onyng ýstine europalyqtar da baqsha daqyl­daryn jaqsy ósiredi. Olarda tehnologiya bar. Al bizde tabighy taza ónim bar. Degenmen 1 mln 10 myng tonna ónim de biz ýshin songhy meje emes, oblystyng әleueti odan da kóp ónim jinaugha jetedi. Mine, qysqasha aitsaq, oblystyng azdy-kópti tabysy osy.
- Búl dúrys eken. Endi ruhany salagha qaray oiyssaq...
-Mening oiymsha, elding damuynda ekonomikamen qatar ruhaniyat pen mә­deniyet te manyzdy oryngha iye. Ontýstik Qazaqstan oblysy­nyng aumaghy túnyp túrghan tariyh. Biz oblys­­tyng qúrylghanynyng 80 jyldyghyn atap ótpekshimiz. Alayda búl ónirdegi kez kelgen eldi mekenning tarihy әrisi myndaghan, berisi jýzdegen jyldargha ketedi. Osydan onshaqty jyl búryn, dәlirek aitqanda, 2000 jyly el bolyp, júrt bolyp Týrkistan qalasynyng 1500 jyldyghyn toylaghan bolatynbyz.
Alayda Týrkistannyng tarihy 1500 jyldan da әrige ketedi. Sol siyaqty Sayram, Sauran syndy qalalardyng da tarihy teren. Qazirding ózinde Shym­kent shaharynyng tarihy 2200 jylgha ba­ratyndyghyn tarihshylar dәleldep otyr. Demek, ontýstik óniri mәdeniyettin, ru­haniyattyng besigi degen sóz. Búl ónirde Arystan bab, Ysqaq ata, Qoja Ahmet Iassauy syndy әuliye-әmbiyeler de ómir sýrdi. Týrkistanda qazaqtyng handarynyng basym kópshiligi jerlengen. Biz búl mәselelerdi de esten shygharmaq emes­piz. Oblysymyzdyng 80 jyldyq merey­toyy qarsanynda, Qúrban aittyng alghash­qy kýninde Ontýstik Qazaqstan jerinde dýniyege kelgen jәne osynda jerlen­gen 300-ge juyq әuliye-әmbiye, abyzdar, handar, biy-sheshender, batyrlargha, qogham jәne memleket qayratkerlerine, aqyndar, jazushylar, kompozitorlargha arnalyp ýlken as berilmek. On kýn búryn Qúran hatym týsirilip jatyr. Menin­she, búl shara da manyzdy. Óitkeni ótken kýn men býgingining arasynda ru­hany sabaqtastyq boluy qajet. Odan bólek, Alash qayratkerleri Ahmet Bay­túrsynúlynyng 140 jyldyghyna, Ja­hansha Dosmúhamedovtyng 125 jyldy­ghyna arnap jyl ayaghyna deyin ghy­­­lymiy-tәjiriybelik konferensiya ótkizu oiymyzda bar. Sebebi últqa qyzmet
etken túlghalargha qúrmet tek olardyng tughan jerlerinde ghana kórsetilmeui kerek. Qazaq dalasynyng kez kelgen jerinde últ ziyalylaryn úlyqtap, olardyng ómiri men elge sinirgen enbegin nasihattap otyru jastardyng tәrbiye­si­ne ong yqpal etetin is. Tipti jas týgili jasamysqa da qajet dýnie búlar.
- Múny oblys basshylyghynyng algha qoyghan josparlary dep baghalayyq. Al jeke azamat retinde basqa qanday isterding atqarylghanyn qalar ediniz?
- Áriyne, memlekettik qyzmetker retinde emes, jeke azamat retinde de kókeyge kóptegen oilar týiip jýre­tinimizdi jasyrmaymyn. Ashyghyn aitqanda, ruhaniy-mәdeny salalargha qatysty joba-josparlarymyz bolsa, olardyng birazy jeke azamattardyng oiynan tuyndap jatady. Elbasy da últtyq qúndylyqtardy úlyqtau mә­selesine kelgende eshkimning qolyn qaghyp otyrghan joq. Oblys әkimi Asqar Isa­bekúly da últ tarihyna, mәdeniyetke, ruhaniyatqa beyjay qaramaytyn aza­mat. Shymkent qalasynda Kenes Odaghy­nyng batyry, general Sabyr Raqymovqa es­kertkish ashyldy, Bәidibek babamyzgha
da eskertkish qoyylyp jatqany sonyng aighaghy. Óz basym mýmkindik bolsa oblysymyzda qazaq jurnalisterining forumyn ótkizgen dúrys bolar edi dep oilaymyn. Negizi, búl iydeyany birqatar azamattar kóterip te jýr. «NúrOtan» HDP hatshysy Erlan Qarinning de, belgi­li sayasattanushy Aydos Sarymnyng da, tanymal jurnalist Dәuren Quattyng
da osy mәseleni kótergenin bilemin. Ókinishke qaray, әzirge iydeya jýzege asa qoyghan joq. Qazaq jurnalisterining forumyn Ontýstik Qazaqstan jerin­de úiymdastyru onyng bedelin týsire
qoy­mas sirә. Resey Federasiyasynyng azamattary orys jurnalistikasynyng halyqaralyq forumyn birneshe ret ótkizgendigin bilemiz. Olardyng biri
tip­ti Qazaqstanda ótkeninen de habardar­myz. Ózim jurnalist emespin, biraq memlekettik tilde aqparat taratatyn otandyq jәne sheteldik BAQ ókilderi­ning basyn qosqan abzal dep oilaymyn.
Onyng ýstine Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatov syndy alash arys­tary shygharyp túrghan «Qazaq» gazetining 100 jyldyghy kele jatyr. Qatelespe­sem, «Qazaq» gazetining túnghysh nómiri 1913 jyldyng 2 aqpanynda jaryq kórgen boluy tiyis. Demek, keler jyly últtyq jurnalistikanyng ýlken mereytoyy degen sóz. Al Ontýstik Qazaqstanda
ana tilimizde aqparat taratatyn res­publikadaghy barlyq gazet-jurnaldyng teng jartysyna juyghy jaryq kóredi. Respublikada qazaq tilinde jaryq kóretin basylymdar sany 400-den sәl assa, ontýstikte olardyng 192-si shyghady. Demek, últtyq jurnalistika foru­myn bizde ótkizgenning aiyby joq.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

- Qúptarlyq úsynys eken. Búl pikirdi oblys basshylyghynyng resmy kózqarasy dep úghamyz ba, әlde jeke pikiriniz retinde qabyldaymyz ba?
- Búl mening jeke kózqarasym. Sóz basynda aitqanymday, әrbir azamat­tyng jeke pikirinen jaqsy-jaqsy bastama­lar dýniyege kelip jatady. Mәselening osy qyryn da esten shygharmaghan abzal. Ekinshiden, memlekettik qyzmetker óz últynyng qúndylyqtaryn qadirlemesin, halqyna, halqynyng tarihyna jany ashymasyn degendi estip pe ediniz?
- Joq, әriyne...
-Olay bolsa men de qazaq halqynyng bir úlymyn. El basqaryp otyrghan kez kelgen azamat ta solay. Sondyqtan biz de qogham tynysyn sezinip otyramyz. Ókinishtisi, әkimqaralardyng bәrin últqa jany ashymas jandar siyaqty sipattau kezdesip qalady keyde. Ádette memlekettik qyzmetten qolymyz kóp bosay bermeydi, әitpese men de últqa,
ana tilimizge, tarihymyz ben salt-dәstýrimizge qatysty mәselelerdi nazardan tys qaldyrmaugha tyrysamyn. Sol sebepti kókeyge týrli oidyng ora­latyny bar. Mýmkindigimiz bolsa, olardy jýzege asyrugha da bolatyn shyghar. Bastysy, qanday iste de niyet kerek.
- Ádette kóptegen azamattar úly túl­gharlardyng qanatty sózderin ózderine ús­tanym retinde baghalap jatady. Siz she?
- Shynynda da talay ghúlamanyng birauyz sózi biz siyaqty qarapayym adamdargha ómirlik ústanym, baghyt-
baghdar berip túratyny jasyryn emes.
Óz ba­sym Alash kósemi Álihan Bókey­hannyng «Júrtyna, halqyna qyzmet etu - bilimdilikten emes, minezden» degen sózin ústanym etemin.

Súhbatynyzgha raqmet!

Ángimelesken Berik BEYSENÚLY