Býgin - barsha músylman qauymynyng Qúrban ait merekesi. Kýlli músylman elderi Alladan nyghmet etilgen ýlken merekege ótkizu ýstinde. Jaratqannan medet súrap, dúgha tilekterin oqysa, bes paryzdyng biri sanalatyn qajylyqtyng da óteletin uaqyty. Búl adam balasyna degen Jaratushy tartu etken ýlken syi. Degenmen,  osy ýlken mereke bastalar aldynda Taldyqorghanda qazaq, músylman dese peyili tarylyp, úly orystyq shovinizm dertine shaldyqqan Selunin degen jasandy jurnalist-kәsipker shygharatyn «Taldykorganskaya Jizni» gazetining ashyqtan-ashyq sayqymazaghyna ainaldyq pa dep oilaymyn. Oghan tómendegi jazghanym dәlel bola alady.

Býgin - barsha músylman qauymynyng Qúrban ait merekesi. Kýlli músylman elderi Alladan nyghmet etilgen ýlken merekege ótkizu ýstinde. Jaratqannan medet súrap, dúgha tilekterin oqysa, bes paryzdyng biri sanalatyn qajylyqtyng da óteletin uaqyty. Búl adam balasyna degen Jaratushy tartu etken ýlken syi. Degenmen,  osy ýlken mereke bastalar aldynda Taldyqorghanda qazaq, músylman dese peyili tarylyp, úly orystyq shovinizm dertine shaldyqqan Selunin degen jasandy jurnalist-kәsipker shygharatyn «Taldykorganskaya Jizni» gazetining ashyqtan-ashyq sayqymazaghyna ainaldyq pa dep oilaymyn. Oghan tómendegi jazghanym dәlel bola alady.

Almaty oblysy, Taldyqorghan qalasynda «Taldykorganskaya Jizni» qoghamdyq-jarnamalyq  gazet bar. Mine sol gazetting beysenbi, 25 qazan kýni jaryq kórgen №12 sanynyng birinshi betinde býkil músylman qauymgha jagha ústatar jariyalanym oryn tepti.  Resmy tilde jazylghan qúttyqtauda óreskel qate ketken. Anyghynda qate emes, әdeyi jasalghan  qorlau ma dep oilaysyn. Selunin bastaghan jurnalistsymaqtar taldyqorghandyqtardy «Qúrban ait merekesimen qúttyqtaymyn» dep jetisulyq músylman halqyn masqaralapty. Gazetting birinshi betine aishyqty etilip:  «Id muburak!» dep jazylypty. Elimiz kóp últty memleket bolghandyqtan bauyrlas músylman qauymynyng sózi bolar dep, óz tarapymyzdan birer elding sózdigin, diny kitaptardy  saraladyq. Alayda dәl osy merekemen qúttyqtaugha qatysty múnday  sózdi taba almadyq. Dinbasylardan da súradyq, olar da jaghalaryn ústap otyr. Sonda qalay, búl sauatsyzdyq pa, joq әlde qasaqana jasalghan arandatushylyq pa?! Ózderiniz kýnde estip jatyrsyzdar. Álemning әr týpkirinde sanasynda sandyraq bar arandatushylar Payghambarymyzdy mazaq etip, qúrandy órtep, músylmandardyng ar namysyn taptauda. Al, osy daudyng jalyny basylmay túrghanda kezende jogharydaghyday súmdyqtyng oblys ortalyghynda jaryq kóretin jekemenshik gazette qalaysha jariyalanghanyn jәne neni  kóksegenin týsinbedik.  Baspasózde ketken әrip qatesi desen, koorektordan bastap redaktorgha deyin qadaghalaytyn birinshi bette ýlken shriftpen basylghandyghynan bola qisyngha kelmeydi. Sonymen býkil músylman Ayt merekesin emes, id merekesin toylaytynday kýy keshtik. Aytyp aitpay ne kerek...

Á. Sana

«Abai.kz»