1970 jyly Jetisudaghy Esik qorghanynan shyqqan «Altyn adam» Qazaqstannyng simvolyna ainalghany belgili. Al onyng kýmis zerenshedegi 26 tanbasy  kóptegen zertteushilerding nazaryn audarghanmen, naqty sheshui úzaq jyldar boyy tabylmay kelgen. Əl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining týlegi, fizika-matematika ghylymdarynyng kandidaty, dosent, jaratylystanushy ghalym Maghripa Shójeghúlqyzy Jylqybaeva (13.04.1945-24.02.2019) osy kóne jazudy zertteuge otyz jylyn arnap, nәtiyjesinde kóp tomdyq enbek jazyp shyqty.

1989 jyldan ómirining sonyna deyin Altyn adamnyng kýmis zerenshesindegi 26 tanbasyn optika ilimi arqyly zertteumen ainalysqan ghalym elimizdegi jәne shet elderdegi 1000-nan astam jartas jazularynyn, kóne kalligrafiyalyq suretterding de shifryn ashqan. Maghripa Jylqybaeva – Álemde túnghysh ret
ejelgi dәuirden jetken qúpiya jazu ýlgilerin, tanbalardy kenistik boyynsha oqudyng ədisin tapqan zertteushi. Petroglifterdi, kóne zaman jәdigerlerindegi shifrly jazulardy kvanttyq optikanyng kómegimen oqu ədisi – Maghripa Jylqybaevanyng ədisi bolyp tabylady.

Sәuir aiynyng 13 júldyzynda Əl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining Əl-Faraby ghylymy kitaphanasynda diyrektordyng kitaphana isi jónindegi orynbasary Jadyra Arekenovanyng jetekshiligimen «Maghripa Jylqybaeva - Altyn adamnyng kýmis zerenshedegi 26 tanbasynyng qúpiyasyn ashqan ghalym» dep atalatyn dóngelek ýstel-konferensiya ótti. JOO men ghylymy instituttardyng professor-oqytushylary qatysqan alqaly jiynda ghalymnyng «Altyn adamnyng amanaty», «Altyn adamnyng múrasy» jәne «Qúpiya kýshter qúdireti» dep atalatyn kitaptary turaly bayandamalar jasaldy.

Maghripa Jylqybaeva - kvanttyq fizika arqyly әlemde túnghysh ret Esik qorghandaghy Altyn adam múrasy boyynsha proto dәuirdegi alghashqy adamzat tilining rasshifrovkasyn jasaghan jaratylystanushy ghalym. Altyn adamdardyng Planetalyq dengeydegi ereksheligin zertteu arqyly Saq qorghandar men Kók Týrik piramidalarynyng qúpiyasyn ashqan qazaqtan shyqqan túnghysh oqymysty.

Esik qorghanynan tabylghan Altyn adam jazularyn zertteushiler búghan deyin de bolghan. Biraq kýmis zerenshege bederlengen 26 tanbanyng әlemdik dengeydegi manyzy zor múra ekendigin ghylymy túrghyda dәleldegen ghalym bireu. Ol – Maghripa Jylqybaeva. Altyn adam tanbalaryn 30 jyl zerttep, qúpiyasyn fizika-matematikalyq әdispen ashqan әlemdegi túnghysh fiziyk. Sharany jýrgizgen qalamger Bolat Sharahymbay osy turaly keninen tolghady.

Esik qorghanynan tabylghan Altyn adamnyng qúpiyasyn ashu ýshin ghalym otyz jyl uaqytyn sarp etkendigin, adamzat balasy ýshin asa qúndy mәlimetterding bәrin Altyn adamnyng janynan shyqqan kýmis zerenshedegi jazudan alghanyn, kóne jazudyng syryn ashuda múnshama kóp ghylymy tәsilderdi bir ortagha júmyldyryp zertteu amaldary oghan deyin bir de bir ret tәjiriybeden ótpegendigin atap aitty. «Maghripa Jylqybaeva jazudyng qúpiyasyn fizikalyq-matematikalyq әdispen tereng zerttep, oqyghan әlemdegi túnghysh ghalym bolatyny sol sebepten» dedi Bolat Júmynúly.

Jiynda ghalym enbekterin bilim beru ýrdisine engizu mәseleleri de talqylandy. Tarih pәnining múghalimi Aziza Ongharbaeva Jambyl atyndaghy orta mektebinde ashylghan Maghripa Jylqybaeva atyndaghy ghylymy muzeyi ayasynda jýrgizilgen tanymdyq is-sharalardyng júmysy turaly bayandama jasady. 2020 jyldyng 15 qazan kýni ashylghan muzey-kabiynette ghalymnyng kitaptary, tútynghan jeke zattary qoyylghan. Juyrda Maghripa Shójeghúlqyzynyng dýniyege kelgen kýnine oray 5-10 synyp oqushylary arasynda «Altyn adam múrasyn arqalaghan ghalym» dep atalatyn konferensiya ótkizildi. Sonday-aq osy mektepting oqushylary Maghripa Jylqybaevanyng zertteu enbekterining tarihy manyzy» taqyryby ayasynda oblystyq, respublikalyq olimpiada, bayqaulargha qatysuda. Juyrda oqushylargha arnap «Altyn adamnyng amanatyn arqalaghan – Maghripa Shójeghúlqyzy» degen taqyrypta dóngelek ýstel úiymdastyrylghan.

Búdan keyin konferensiyada sóz alghan «Esik» memlekettik tarihiy-mәdeny muzey-qoryghynyng agha ghylymy qyzmetkeri Aytqúl Hamit artyna mol múra qaldyrghan Maghripa Jylqybaeva enbekterining elimiz ýshin erekshe ekendigin atap ótti. Sonday-aq professor Gýlziya Pirәliyeva (M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty), A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi institutynyng ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Gýljihan Kóbdenova Altyn adam múrasyna ómirin arnaghan ghalym enbekterining ghylymy manyzdylyghyna toqtaldy. «Qazaqstan dәuiri» gazetining bas redaktory Ertay Ayghaliyúly kezinde Maghripa Shójeghúlqyzymen kezdeskende estigen tarihiy-tanymdyq әngimelerin eske alyp, estelikterimen bólisti. Qalamger Kәdirbek Qúnypiyaúly el-jer tarihyn tanuda ghalym enbekterin zerdelep oqu qajettigin aitty. Shara barysynda Maghripa Shójeghúlqyzynyng ghylymy múrasyna arnalghan kórme ótkizildi.

Ásel Qojahmetova,

Ál-Faraby ghylymy kitaphanasynyn bas kitaphanashy-menedjeri

Abai.kz