Býkil әlemning nazaryn ózine audarghan Reseyding Ukrainagha basqynshylyq soghysy jaqyn arada tolastaytyn týri joq. Putin ólermendikpen Kiyevti almay, kónili jaylanbaytyn sekildi.

AQSh pen Europa salghan sanksiyalar Reseyding ekonomikasyn qúldyratqanymen, oghan Putinning múrty da qisayar emes. Óitkeni ol orys mújyghynyng mentaliytetin tereng zerttep, olardyng osal tústaryn dóp basqan jyryndy. Orystyng kóshede mas bolyp jatqan mújyghyna «Áy, sen úly emessing be? Neghyp jatyrsyn? Áne, jau kelip qaldy», - deseng myltyghyn izdep, jan-jaghyn qarmanyp, elirip shygha keledi. Osyny biletin Putin kimnen qymsynsyn?.. Qatardaghy soldattardyng qúny ol ýshin bes tiyn, qara baqyr. Ózderi keremet qolbasshy sanaytyn anau Jukov degening sol orystyng úly otan soghysynda esh shimirkenbesten: «Russkie baby eshe narojaiti» dep, orys mújyqtary milliondap qyrylsa da beti býlk etpegen. Múny orystardyng niyeti dúrys ziyaly qauymy da moyyndaydy. Mәselen, solardyng Afanasiev degen tarihshysy: «My iyh, nemsev, zakidaly trupami» dep, shyndyqty taysalmaytyn aitqan. Bir ókinishtisi, qazir múndaylardyng auzyn ashtyrmaydy, birdene dese ne shetelge quady, ne týrmege qamaydy.

Minekey, qansha qashsaq ta qútyla almaytyn kórshimizding qazirgi jyrtqyshtyq siqy osy. Al endi amalsyz taghdyry birge órilgen osynday alpauyt elge degen kózqarasymyz qanday bolmaq?

Birinshiden, bizding anau basqynshylyq soghystan japa shekken Ukraina halqyna býiregi búratyndyghy sózsiz. Qolymyzdan kelgenshe kómek te kórsetip jatyrmyz. Sonan son, búl býlinshikke beytarap sayasat ústanghanymyz da týsinikti jayt. Biz 45 million halqy bar, artynda Europa odaghy sekildi myqty tirenishi bar tegeurindi el emespiz. Irgemizdegi Qytay da alyp imperiya. Onyng óz mýddesi, óz sayasaty bar. «Túran odaghy» degen qaghaz jýzindegi úghym ghana. Búghan endi eshbir elde joq, Reseymen aramyzdaghy úlan-qayyr, úzyndyghy 7,5 myng shaqyrymdyq shekara aumaghyn qosynyz. Sonda ghana bizding ne sebepti kóp vektorlyq sayasat ústanatynymyzdyng syry belgili bolady.

Mine sondyqtan da qashanda irgemizdi bekitip, «Saqtansan- saqtarmyn» degen ústanymdy berik ústanghan jón. Eng aldymyn bizding ishki birligimizding orny bólek. Óitkeni syrttan kelgen jaudan góri, óz ishimizdegi Resey teledidaryn ghana kórip, solardyng suday ótirigine senip, әbden zombilanghan adamdarymyz asa qauipti. Jәne osylardyng arasynda ózge últ ókilinen góri ózimizding qarakózderimizding jii kezdesetindigin kórip, el bolashaghy ýshin amalsyz alandaysyn.

Ózge ónirlerdi bilmeymin, dәl osy Qostanay sekildi teristik aimaqtarda Putinning sayasatyn qoldaytyndar jetip artylady. Qazir bir bas qosularda bireuleri: «Oybay, ukraindar sondaghy orystardy bombalaghan eken ghoy» dep, basqynshylardy aqtasa, ekinshi bireuleri: «Ózderine de sol kerek. NATO-gha mýshe bolghysy keletin kórinedi» dep, NATO degenning ne ekendigi múrnyna iysi barmasa da, ózinshe sauegóisiydi, al ýshinshileri: «Olar taza nasister men fashister ghoy. Múndaylardy mýlde ayamau kerek» dep, ózinshe órektep jatqany. Jәne, búlardyng barlyghy derlik erteng birdene bolsa, elimizdi qorghaydy ghoy dep senip jýrgen ózimizding qazaqtar. Búdan keyin ertengi kýnine amalsyz kýdikpen qaraysyn.

Búdan keyin bizdegi orys últynyng keybir ókilderining «qazaqtardan qysym kórdik» dep, Putinnen kómek súraghandyghyna tang qalugha da bolmas. Al endi múny az deseniz, elimizde túratyn ózge últ ókilderining kónil-kýii qanday, olardyng ne oilaghany bar ekendigin de oy tarazysynan ótkizgen eshkim joq. Olardyng barlyghy derlik qazaqtargha jany ashidy, Qazaqstandy otanymyz dep sanap, mýddesi ortaq bolar degen ústanym ústaytyndyghyna ýlken kýmәnim bar. Olay deytinimiz, keshegi qantar qyrghynanda: «Au, biz de qazaqtargha kómekteseyik. Sóitip, birimiz de demokratiyalyq, әdil qoghamda ómir sýreyik» degen, úranmen nege bizben birge mitingige shyqtpady? Álde olargha múnday qoghamnyng qajeti joq, eskisin maqúl kóre me? Nemese, múnyng astarynda «sender kýl bolmasang býl bol, bizge biribir» degen jymysqy sayasat ústandy ma? Men búlay oilamayyn desem, ózgesin bylay qoyghanda, ana dýngender men úighyrlar balalaryn nege qazaq mektebine emes, orys mektepterine qaray sýireleydi? «Ortaq Otanymyz» dep oilaytyndar osylay istey me? Týbi qazaq tili emes, orys mektepterinen shyqqan týlekterding Reseyge qaray yntasy auyp túrmasyna kim kepil? Sosyn kýni erteng Putinning eski aury qozyp «Qazaqstandaghy orys tildilerding qúqyqtaryn qorghaymyz» dep, әskerin samsatyp jetip kelse, janaghy qalyng júrt eki elding qay jaghynan shyghady? Búl da ýlken oilanarlyq jayt.

Qazaqstangha tónetin taghy bir qauip - taza ekonomikalyq túrghydan. Dýniyejýzining barlyq elderi derlik Reseyge bet qaratpas sanksiya salyp jatqandyghy belgili. Endi búlar shetelderden keletin asa sapaly tauarlar men zamanauy ozyq tehnologiya ónimderinen mýldem qaghyldy. Eger de basqa da elder, onyng ishinde Qazaqstan da bar, sol sanksiya tizimine engen, alayda ózimizge dep alghan tauarlardy Reseyge beretin bolsaq, sanksiyanyng kókesin sonda kóremiz. Al endi múny kim baqylaydy? Kýni erteng Reseyge qaray býiegi búryp túrghan ózge últ ókilderinen túratyn kәsipkerler osynau qat dýniyelerge kórshimizge qaray astyrtyn týrde toghytyp jatsa, qaytemiz? Mәselen, osy Qostanay oblysyndaghy asa iri kompaniyalardyng tizginin negizinen orys últynyng ókilderi ústap otyr. Kýni erteng birdene bolsa, sol Reseyine qaray tayyp túrady. Sosyn - «Is bitti, qu ketti». Búlargha paydagha qúnyqqan óz últymyzdyng da azamatatary qosylyp ketui de әbden mýmkin. Múndaylardyng әlgindey sasyq qulyghy býkil elimizge asa zor ziyanyn tiygizetindigi kim bajaylap jatyr?.. Olar ýshin bar maqsaty men yntasy-tek myna alasapyrandy paydalanyp, bir qarpyp qalu. Sosyn biz «Jau ketken son, qylyshyndy tasqa shaptyn» keypin kiyerimiz sózsiz.

Mine, osynau asa qauipti jaydy bizdegi qauipsiz komiyteti erekshe nazargha alghany jón. Búl Marghúlan sekildi últjandy azamattardy qudalaudan góri әldeqayda kýrdeli de jauapty.

Beybit ómirding qadirin bilip, ishki ynytmaghymyzdy nyghaytayyq, aghayyn! Qazaqtyng Qazaqstannan basqa Otany joq.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz