Batyl maqsat qoyylmasa, modernizasiya da bolmaydy

Qarjygerler arasynda eng kóp talqylanatyn taqyryptyng biri - «Halyqtyq IPO». «Samúryq-Qazyna» AQ basqarma tóraghasynyng orynbasary Quandyq  BIYShIMBAEV búl baghdarlamanyng Qazaqstannyng ekonomikalyq damuyndaghy mәni zor modernizasiyalyq baghdarlama ekendigin aitady

- Qazirgi kezde әlemde qor naryghyn beybereketsizdik pen haos jylaghan degen pikir kóbirek aitylady. Osynday jaghdayda últtyq kompaniyalardyng ýles qúndy qaghazdaryn birjagha ornalastyrudyng mәni bar ma?

Batyl maqsat qoyylmasa, modernizasiya da bolmaydy

Qarjygerler arasynda eng kóp talqylanatyn taqyryptyng biri - «Halyqtyq IPO». «Samúryq-Qazyna» AQ basqarma tóraghasynyng orynbasary Quandyq  BIYShIMBAEV búl baghdarlamanyng Qazaqstannyng ekonomikalyq damuyndaghy mәni zor modernizasiyalyq baghdarlama ekendigin aitady

- Qazirgi kezde әlemde qor naryghyn beybereketsizdik pen haos jylaghan degen pikir kóbirek aitylady. Osynday jaghdayda últtyq kompaniyalardyng ýles qúndy qaghazdaryn birjagha ornalastyrudyng mәni bar ma?

- Mening oiymsha, qor naryghynyng ózi bir zúlym nәrse emes. Mәsele aksiyalardyng birjadaghy ainalymynda emes, derivativterde jәne olardy qoldanu alypsatarlyghynda. Atap aitqanda,  derivativter aktivterding fundamentaldyq qúnynda bolatyn әr-týrli auytqulardy kóptegen ese kýsheytedi...Eger bazalyq aktivting bagha qúbylmalylyghy belgili bir auqymda qalsa, derivativ orasan zor auqymda auytqidy. Tuyndy qúral iyegeri auytqular tek qana oghan payda әkeledi degen ýmitpen bazalyq aktivpen baylanysty baghanyng barlyq qúbylmalalyghyn satyp alady.  Eng nashary sol, búl derivativterge bazalyq aktivke esh qatysy joq tuyndy qúraldar payda bolghan. Olardy satyp aluy arqyly adamdar ózderine tәuekeldi qosa satyp alghan bolyp shyghady. Búl ekonomkada qún әkelmeytin mýldem maghynasyz qúndy qaghazdar sauda-sattyghy. Onyng shynymen qiratushy kýshi bar. Qor naryghynda búl azyraq retteledi, óitkeni kóptegen derivativter úiymdasqan alandarda ainalymda bolmauy mýmkin.  Búlar  - kóbinese bankter óz kliyentteri ýshin jәne belgili bir investorlar toby ýshin ornalastyrghan qúraldar. «Halyqtyq IPO»-gha qayta kelsek, biz týsinikti bazalyq aktiyvi bar aksiyalar turaly aityp otyrghanymyzdy eske salsam deymin jәne «qor naryghynyng qarjylyq qúraldary» termiynimen aiyrmashylyghy kóp nәrselerdi jalpylay salghan dúrys emes.  Áriyne ornalastyrudyng tәuekelderi bar, biraq  paydaly nәtiyjeleri әldeqayda basym. Siz óziniz bireuin eske aldynyz - qor naryghyn damytu. Men búghan sonymen birge jana investorlardyng keluin, naryqtaghy ótimdilikting mólsherining jalpy ósuin, últtyq kompaniyalar ózderining damuyna alatyn qosymsha qarajattardy qosar edim. Búl qaghazdardy shygharu zeynetaqy qorlaryn qarjylandyru mәselesin ishinara sheshuge: olardyng tabystylyghyn jaqsartugha mýmkindik beredi. Ekinshi jaghynda - últtyq kompaniyalarda - búl ýlken ashyqtyq, korporativtik basqarudy damytu. Memlekettik kompaniyalar ózindik zat boludy dogharady.  Bizge mynaday súraqtar jii qoyylady: «Samúryq-Qazyna nemen ainalysady»? «Memlekettik korporasiyanyng qarjylary paydaly júmsalynuda ma»? Endi mine: «Halyqtyq IPO» qoghamgha osynday súraqtargha jauap alugha mýmkindik beredi.

- Búl jerde әngime jyl sayyn óz qyzmetteri turaly esep berulerin jariyalaugha mindetti aksionerlik qoghamdar turaly ghoy. «Samúryq-Qazyna» ókilderi әrqashan holding ishindegi korporativtik basqarudy jetildiru turaly aitady....

- Endi osynyng bәri ongha kóbeytiledi. IPO-gha shyqqan kezde biz bolashaq  aksionerlerge biznes-jospardy jәne osy jospardy bekitken kezde jasalynatyn joramaldardy  kórsetuge mindettimiz. Ornalastyrylghannan keyin kóptegen súraqtar kópshilik aldynda talqylana bastaydy. Endi  keybir nәrselerdi menedjment júrtshylyqqa habarlaugha mindetti bolady. Búl - óte ýlken ishki transformasiya. Búl jerde bir-birimen ózara baylanystaghy últtyq kompaniyalardyng ýlken toby turaly sóz bolyp túr. Týsinesiz be, býgin payda ortalyghy qayda bolatyny memleketke manyzdy emes. Eger kirissiz, dotasiyadaghy B kompaniyamen qarym-qatynas jasaytyn qanday da bir kiristi A kompaniyanyng boluy memleket ýshin qolayly. Eki kompaniyanyng da birjagha shyghuy A kompaniyasynyng da, B kompaniyasynyng da nәtiyjeliligin naqty baghalaugha mýmkindik beredi jәne olardyng әrqaysysy da nәtiyjeli bolugha mindetti. Últtyq kompaniyalar arasynda qarjylyq-ekonomikalyq resurstar  qayta bólinedi. Jeke aksionerge biznes ekonomikasynyng shynayy kelbetin top ishindegi kiris ortalyghy nemese shyghyn ortalyghyn jasandy týrdegi taghayyndausyz kórsetuge tiyispiz.

- Biraq sizder barlyq kompaniyalardy birdey shygharmaysyzdar ghoy...

- Býgin   «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat Qorynyng 80% sanalatyn  barlyq derlik iri kompaniyalar IPO arqyly ótedi. Búlar manyzdy nәrseler jeke alyp qarastyrghanda, materialdyq jәne materialdy emes jaghynan da kóp qún qosady. Men  búdan ózge, onyng óte ýlken modernizasiyalyq tiyimdiligi bar dep esepteymin. 90-shy jyldardy eske alynyzshy. Biz jeke menshik turaly ne bildik? Mening oiymsha, eshtene bilgen joqpyz. Bizding ata-analarymyz túrghyn ýidi, mýlikterdi jeke menshik retinde iyelenuge bolatyny turaly oilaghan da joq. Sodan keyin jekeshelendiru jýrdi: túrghyn ýi, jer, kәsiporyndar jekemenshikke ótti. Biz bәrimiz jekemenshikting - mýlikting iyesi bolu ne ekenin týsindik. Búl jana rólding barlyq tәrtipteri men mindetterin ýirendik: óz mýlkimizdi basqarudy ýirendik.

- PMK-men ne bolyp jatqanyn qaraytyn bolsaq, menshik iyeleri retinde eshqanday týsinik kelmegen siyaqty.

- Jaqsy bolsa da, jaman bolsa da, biz menshik iyesi boludy ýirendik. Búl ómirimizding manyzdy bóligine ainaldy. «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy,  nemese bylaysha aitqanda, últtyq kompaniyalardyng bólikterin jekeshelendiru - sol  90-shy jyldardaghy jekeshelendiru siyaqty, mәni zor modernizasiyalyq baghdarlama. Iya, isting tәuekeli kóbirek, óitkeni qúraldyng ózi jay   jyljymaytyn mýlikten kýrdelirek.  Biraq, sonynda elimizde menshik iyelerining mýldem basqa taby qalyptasady. Eger qazir ortasha qazaqstandyq sharshy metr qúny qaghidattarymen oilap, onyng qúzyryndaghy eng qiyn qarjylyq qúral - túrghyn ýy investisiyasyna arnalghan ipotekalyq nesie bolsa, aksiyalar naryghy ony basqasha oilaugha mәjbýr etedi. Basqa sipattamasy bar basqa aktiyv, әldeqayda kýrdelirek. Mening oiymsha, baghdarlamagha qatysqan adamdar erte me, kesh pe, jeke menshikting ne ekenin týsinuding jogharyraq dengeyine ótedi,  últtyq baylyq ýlesining iyegeri bolu ne ekenin týsinedi. Yaghni, týsinikting ólshemin jogharyraq kótersek, adamdar da oghan talpyna bastaydy. Eger biz qazirgi dengeyimizde qalyp qoysaq, aldymyzgha eshqanday batyl maqsat qoymaytyn bolsaq, modernizasiya da oryn almaydy. Al modernizasiya daghdarys siyaqty, birinshi kezekte - adamdardyng oilarynda.

Halyqtyq aksioner bolugha jeteleytin - janashyldyq

- Jaqynda taym-menedjment turaly amerikalyq kitap qolyma týsti, ondaghy birinshi kenes bylay edi: әr tannyng atysymen aksiyalar kotirovkalaryn tekserudi búdan bylay dogharynyzshy...  Mine, sanany modernizasiyalau qayda әkelip soqtyrady... Eger esimizde dúrys qalsa, biraz uaqyt búryn «Qazaqtelekom» osyghan úqsas bir ornalastyru ótkizgen,  dәl «Halyqtyq IPO» siyaqty. Qor naryghy turaly az da bolsa týsinigi bar adamdar aksiyalardy satyp alyp azdaghan uaqyttan keyin olardy satyp jiberdi. Ayaghynda «zeynetaqy jýiesi» degen alyp kit búl qaghazdardyng barlyghyn jútyp qoydy. Dәl osy jaghday qaytalanbasyna kim kepil?

- Baghdarlamanyn  negizgi qatysushylary zeynetaqy qorlary bolyp jatsa, búl jaman ssenariy ma?  Men búl jerden bir teris nәrse kórip túrghan joqpyn. Birinshiden, búlar - aksiyalardy úzaq uaqyt  ústaytyn últtyq investorlar. Biz halqymyzdy osyghan iytermelep jýrgen joqpyz ba? Ekinshiden, eger aksiyalardy qorlar ústaytyn bolsa, qor naryghynyng ózinde qúbylmalyq az bolady degendi bildiredi. Sonymen qatar bizge últtyq kompaniyalardyng jaghdayyn mindetti týrde taldaytyn, qarjylyq-ekonomikalyq eseptemelerin qazbalaytyn jәne oghan eskertpeler jasaytyn qatang talap qongshy investor keledi. Menedjmentke syrttay qysym jasaydy, al menedjment óz kezeginde, osynyng bәrin júmys barysynda eskeruge mindetti bolady.  Sondyqtan da, mening týsinigimshe, zeynetaqy qorlarynyng qatysuy barlyq jaghynan paydaly. Onyng ýstine, enbek aqysyn konvertte almaytyn,  zeynetaqy shoty bar Qazaqstannyng әr azamaty zeynetaqy jýiesining mýshesi bolyp  tabylady.  Eger, qorlar últtyq kompaniyalardyng aksiyalaryna iyelik etetin bolsa, búl әr azamatqa zeynetaqy shottary men zeynetaqy qorlary arqyly janama bolsa da últtyq kompaniyalardyng bólikterining iyesi bolugha mýmkindik beredi. Biz búl turaly ózimizding resmy aqparattyq baghdarlamamyzda da aitamyz. Al eger, satyp alushy biraz uaqyttan keyin paydaly dep... men әriyne bosqa dýrlikpeuge, alypsatarlyqpen ainalyspaugha, investisiyalargha baysaldylyqpen qaraugha shaqyramyn. Sonymen qatar, esimizge alghan  «Qazaqtelekomnyn» IPO -synyng bizding baghdarlamamyzdan birqatar aiyrmashylyqtaryna sizderding nazarlarynyzdy audarghym keledi.

- Ayyrmashylyqtary bar ma?

- Birinshiden, biz qúraldar tapshylyghy jaghdayynda naryqtyng ózi  joq etetin  jalghyz ghana kompaniyanyng qaghazdarymen shektelip qalmaymyz. Búl 4-5 jylgha arnalghan tolyqqandy baghdarlama bolyp tabylady, jәne de biznesting salasy, týri jaghynan qorjyndary tendestiriletindey etip, ózderining aqsha resurstaryn taratugha mýmkindigi bar ekendigin barlyq investorlar týsinuge mindetti. Múnda retteletin de, rettelmeytin de ekonomika sektorlarynyng ókilderi bolugha mindetti. Búl múnay aktiyvine de baylanysty, aitalyq elektroenergetikagha da qatysty. Osynday jәittar adamgha shynynymen tandau jasaugha jәne jospalaugha mýmkindik beredi. Tek jalghyz ghana kompaniyanyng qaghazdaryn azdaghan ret qana ornalastyrudan múnyng aiyrmashylyghy,  sende uaqyt ótken sayyn keneye týsetin tandau bar ekendigin bilsen, ózindi ózgeshe ústaysyn. Keyinirek basqalaryn satyp alu ýshin ol qaghazdardy almay kýte túruyna da bolady. Biz «Qazaqtelekomnyn» aksiyalarymen ne bolghandyghy jayly ózimiz ýshin taldau jasadyq. Aynalasy bir aidan keyin súranys qysymynyng arqasynda bagha tez kóterildi. Osy jaghdaydy paydalanghandar aksiyalaryn satyp jiberdi. Al sharyqtau sheginde satyp alghandar nege búlay istegenderin úzaq uaqyt týsinbey jýrdi, óitkeni keyinirek bagha belgileri birden qúlaghan bolatyn. «Qazaqtelekom» ýlken diviydendter tólegen joq, óitkeni ol - barlyghyn qayta investisiyalaghan tez ósushi kompaniya. Tek songhy jyly «GSM Kazakhstan» ýlesterin satqannan keyin ghana diviydendter tólendi. Osynyng arqasynda ghana kóptegen investorlar payda kórdi. «Halyqtyq IPO»  túrghysynda biz osynday ssenariyding qaytalanuyn boldyrmaudy kózdeymiz.

- Zeynetaqy qorlaryna qayta oralsaq. Eger nәtiyjesinde aktivterding barlyq derlik ótimdiligi solarda qalatyn bolsa, jeke túlgha-investorlar arasynda keninen taratugha  arnalghan baghdarlamany damytugha ketetin shyghyndar jelmen úshyp ketkendey bolady ghoy. Óitkeni, jabyq jazdyru boyynsha qaghazdardy ornalastyru әldeqayda arzanyraq.

- Áriyne, barlyq qaghazdardy zeynetaqy jýiesi jútyp qoiy mýmkin degen qater bar. Biraq búl ornalastyrulardyng maqsaty - jeke túlghalardyng kompaniyalargha  ortaq iyelenushi boluynda. Iya, zeynetaqy qorlaryn shaqyryp alyp, ózara otyrys úiymdastyryp bylay aituymyzgha bolar edi: «Jigitter, biz senderge mynany-mynany úsynamyz». Biraq búl onda búl halyqtyq  IPO bolmas edi. Qatysu-qatyspauy turaly  songhy sheshimdi әr azamat ózi qabyldaydy. Al búl baghdarlamany dayarlaghandardyn, yaghniy,  bizding jauapkershiligimiz - әrkimge aqparat beru. Aqparattyq nauqannyng tapsyrmalaryn osylay dep bilemin. Árkim qandayda bir negizge sýiene otyryp, sheshim qabyldauy kerek. Shartty týrde aitqanda, 50 nemese 100,  nemese 200 myng adamdy jazdyrtudy eshkim maqsat etip qoymaydy. Búl dúrys bolmas edi. Sheshimi de jenilirik bolar edi: sol «Qaztransoyl» kompaniyasyn bir tengege baghalap, óte kóp «investorlardy» tartugha bolar edi. Eger barlyq aqsha zeynetaqyshylargha ketetin tótenshe jaghdaylar turaly aitar bolsaq, onda keri tótenshe jaghday - aqparattyq baghdarlamagha aqsha júmsamay, kompaniyany óte arzangha baghalap, óte kóp jana aksionerlerdi tartugha bolar edi. Siz eng bir shekten shyqqan jaghdaydy mysalgha keltirip otyrghandyghynyzdan,  men de jauap retinde basqa bir sonday jaghdaydy keltirip otyrmyn. Biz әleumettik saualnama jýrgizip, halyqtyng 7,3% baghdarlamagha qatysugha dayyn ekendigin bildik.

- Ol adamdardyng búghan qatysudaghy maqsattary qanday ekendigin anyqtaghan joqsyzdar ma? Búlar spekulyativtik pe nemese úzaq merzimge arnalghan investisiyalar ma?

- Búl azamattar ortasha alghanda, 200 myng tengege juyq aqsha bóluge dayyn. Múnday somagha olar ýlken spekulyasiyalar jasay almaydy. Mening oiymsha, aqsha sala otyryp, olar birinshi kezekte múnyng ne ekenin bayqaghylary keledi. Qoghamda eski aifony tamasha istep túrsa da, janadan shyqqanyn satyp alatyn janashyl adamdar bar.  Mine, dәl osy azamattar - últtyq kompaniyalardyng aksioneri bolu ne ekenin bilgileri keretin 7,3%  adamdar.

Jyldam ósetin kompaniyalardy IPO-gha shygharu maqsaty joq

- Nege birjagha  birinshi kezekte basqa emes, dәl «Kaztransoyl» shygharylady?

- Taldau qorytyndysy boyynsha birinshi kezekte aqsha aghymdary  jetkilikti dәrejede týsinikti, boljamdy boluy ýshin retteletin, yaghni, túraqty kompaniyany shygharu kerek ekendigin týsindik.  «Qaztransoyl» elding óz ishinen eksporttyq naryqqa, nemese ishki quat kózderinen ishki qayta óndeu oryndaryna  múnay tasymaldaydy. Biznesting nede ekendigi bәrine týsinikti. Búl - rettelushi monopoliya, tarifteri boljanyluy mýmkin, paydasy týsinikti bolatynday etip, ony ýkimet  retteui de mýmkin. Onyng ýstine «Qaztransoyldyn» inflyasiyagha әseri   meylinshe tómen, onyng paydasy bylay ózgeredi: eksporttyq baghyt boyynsha alatyn tarifteri el ishindegi baghalargha mýlde әser etpeydi, al ishki naryqtaghy tarifteri meylinshe tómen; býgingi kýni bizding múnaydan Qazaqstanda jasalatyn múnay ónimderi men janarmaydyng kóterme baghasyndaghy tarifteri bir payyzdan az.

KEGOK osy sebepter boyynsha ekinshi bolyp tandalyndy. Búndaghy jaghday biraz kýrdelirek, óitkeni kompaniyany tartymdy, paydaly, týsinikti qylu ýshin tariftik sayasaty birqatar týzetulerdi talap etedi.  Kompaniyada buhgalterlik emes, naqty ekonomikalyq shynayy tabys bolatynday qylu kerek.

- «Qaztransoyldyn» ósu qarqyny qanday?

- Qazir kompaniyanyng biznes-josparynyng mәlimetterin ashyp aita almaymyn, al jalpy alghanda, eger tariftik sayasat jónindegi keybir mәseleler sheshimin tapsa,  «Qaztransoyl» jeke salymshylar ýshin de, zeynetaqy qorlary ýshin de jetkilikti dәrejede  tartymdy aktiv bolady dep aitugha bolady.  «Qaztransoyl» da, KEGOK ta erteng agressivti ósui  ýshin orasan zor qarjylyq resurstar talap etetin kompaniyalar emes. Jyldam ósetin kompaniyalardy IPO-gha shygharudy maqsat etip otyrghan joqpyz. Mening oiymsha, azamattar ýsteme payda tabudy kózdep otyrghan joq, negizinen әrqashan ýsteme payda tabu mýmkin emes.

- Ony týsinetinderine senimdisiz be? Qarjy naryghy turaly týsinigi az kisiler ony birinshi kezekte enbek etpey,  tez baydyng joly retinde qarastyrady. 2000 jyldyng birinshi onjyldyghynyng ortasynda qazaqstandyqtar keremet kópirme jyljymaytyn mýlik naryghyna jappay aqsha saldy. Olar jyldan-jylgha, aidan-aygha óz mýlikterining qúnynyng sharyqtap óskenin kórdi. Jylyna keminde 50% alghysy keletin osy auditoriyany tabys auytqymasyn  týzu dep aitugha bolatyn kompaniya qyzyqtyra ma?

- 2005-2008 jyldary bolghan jaghday- anomaliya, búl anomaliya barlyghyn qatelikke bastady. Adamdar baghanyng ósip, kópirshikting kópirip bara jatqanyn kórdi. Bastapqy kezende әrqashan búlay bola bermeytindigin týsingen. Biraq bagha ýsh jyl boyy ósip, aktivting baghasy jalpy alghanda bes-alty ese ósken kezde kópshiligi qyzyghushylyqqa boy aldyrdy. Eshqanday aqylgha simaytyndyghyna qaramastan, ýsteme paydany údayy alugha bolady dep senetindey jaghdaygha jetti. Bireuler 2005 jyly osyghan senip,  2007 jyly aktivterdi «tastamaghanyna» ókindi. Al endi bireu naryqqa 2007 jyly keldi de, sonynan qatal jazasyn aldy.  Búl oiynda útqandar da kóp boldy, biraq aqyr sonynda barlyghy birge kóp útyldy. Biz býgin aktiv qúnynyng búlay ósui negizinde bolmauy kerek dep aitamyz.  Bolashaghyn baghamdaugha jetkilikti dengeyde týsinikti әri tiyanaqty kompaniya «Qaztransoyldy» úsynamyz. «Qazmúnaygazdyn» diyrektorlar kenesinde belgili bir sandar  bekitilgennen keyin «Qaztransoyldyn» biznes-josparyn dýiim júrtqa tanystyru rәsimin jasaghan kezde «Qaztransoyl» qúbyrlar jýiesi arqyly orasan zor múnay tasymaldaudy kýtip otyrghan joq ekenimizdi barlyghy kóredi. Onyng esesine búl týsinikti aktiyv, alypsatarlyqqa qyzyqpay, úzaq merzimge salym salyp,  aqshasyn saqtaghysy keletin investor ózin osy baghdarlamadan tabady. Al  2005-2008 jyldardaghyday tabys kózin әli kýnge deyin kýtip  jýrgen adamdar basqa joldy izdegenderi jón.  Alayda onday adamdar az dep oilaymyn. Nazar  audarsanyz,  ózimizding aqparattyq baghdarlamamyzda biz sizdi búl aksiya ótken jylghymen salystyrghanda ertengi kýni eki esege qymbattauyn  kýtpeuinizdi әrdayym eskertip otyramyz.   Oghan negiz joq.

- «Qaztransoyl» ýlesterin satqannan qansha týsim kýtip otyrsyz?

- Diyrektorlar  kenesinde kompaniyanyng aksiyalarynyng 10 payyzyn ornalastyru turaly sheshim qabyldandy. Qazir qanday baghadan bolatyndyghy talqylanuda. Sheshimdi «Qazmúnaygaz» diyrektorlar kenesi qabyldaydy. Sondyqtan da sizding súraghynyzgha әzirshe jauap bere almaymyz.

- Búl aqsha kompaniyalar ýshin qanshalyqty qajet?

- IPO qúrylymdanuy boyynsha ol bas aksionerdin, yaghny QMG iyeligine ketedi. Mening oiymsha «Qazmúnaygazda» iske qosu satysynda túrghan jobalary jetkilikti.

- Iya, QMG jana múnay óndeu zauyttaryn salsa artyq bolmas edi...

- Jalpy alynatyn soma sonday ýlken bolmaydy.  Eger «Qaztransoyldyn» balanstyq qúny 327 mlrd tenge shamasynda bolsa, әngime 30-32 milliard tenge shamasynda bolyp túr. Aksiyalardyng kesimdi qúny 10 myn, sondyqtan ornalastyru kezinde olardy bólshekteu josparlanuda. Alghashqy shygharylym men  «Qaztransoyldyn» IPO-sy qanshalyqty sәtti bolatyndyghyna jәne  IPO-dan keyingi kezende aksiyalar ózderin qalay kórsetetindigine әriyne, kóp nәrse baylanysty. Biz búnyng bәrin týsinemiz jәne bәrin payymday otyryp, әzirlenudemiz.

- Búl turaly әngime qozghaghan ekensiz... «Halyqtyq IPO» sóz tirkesin iyneternette terseniz, birinshi kezekte reseylik VTB bankisining kýiinishti uaqighasyn aitatyn siltemeler shyghady. IPO barysynda qaghazdaryn ótkizgen baghamen aqyr sonynda óz aksiyalaryn keri satyp alypty. Al búl degenimiz - iydeyanyng bedelin tolyghymen týsiru, óitkeni, eger  adam aksiyalardy alatyn bolsa, onda ol bagha belgilerining qúlauy túrghysyndaghy tәuekelderdi óz moynyna aluy kerek. Sizder taldadynyzdar: reseylikter neni dúrys istemedi?

- Áriyne. Esinizde shyghar, ol jyldary bankter óte jyldam ósti. Barlyq bankter kapitalgha 3-5 mulitiplikatormen satyldy. Sol kezendegi ósu qarqynyna óte optimistik boljamdar jasaldy: ekonomikanyng osynday ósuinde bankter órkendey beredi jәne t. b. Biraq ósu toqtap qaldy. Ornalastyru uaqyty sәtsiz edi. Álemdik ekonomikanyng mehanizmi bir uaqytta osylay mort synady dep eshkim kýtken joq. Osydan kóterinki bagha shyghady. Yaghni, ol IPO sәtsizdigi eng aldymen aqtalmaghan ýmitterge baylanysty. Ýmitter asqan optimistik boldy. Sondyqtanda, VTB ornalastyrulary halyqtyq  IPO iydeya retinde bedelinen aiyryldy dep aitpas edim. Barlyq tәuekelderdi esepke almaghan bolar. Adamdar ol qaghazdardy aldynda aitqanymyzday, túrghyn ýy naryghy siyaqty aldy, qatelesipti... Jalpy 2005 - 2007 jyldyng ayaghynda ýsteme payda kýtu psihologiyasy sol kezenge say edi. Barlyghy tamasha jýrdi, kez kelgen biznes ósti, baghalar kóterildi. Barlyghy nesie aldy, kimge, qayda sataryn bilmese de, kәsiporyndar ashty. Ózining jyljymaytyn mýligin kepilge qoyyp, nesie alyp, kompaniya ashudyng mýmkindigining ózi kópshilikti eliktirdi. Sonynan nәtiyjesin kórdik. Qazir búnyng bәri ótip ketti ghoy. Jaghdaydyng kýrt ózgerui mýmkin ekendigin kópshilik týsinedi dep ýmittenemin.

Ekonomikany kәsipkerler qozghaytyn jýie qalyptastyruymyz kerek

- «Halyqtyq IPO» arqasynda bolatyn ishki  transformasiya taqyrybyna toqtalsaq. Sizderding jana strategiya qabyldaghandarynyzgha kóp bola qoyghan joq. Búl qaghazdardy birjagha ornalastyrumen baylanysty ma?

- Álbette. Strategiyany eger siz kórgen bolsanyz kelisersiz,  «Samúryq-Qazyna» ózinin  aldyna qoyghan negizgi qaghidalary men tapsyrmalaryn birshama yqsham týrde bayandaydy. Ol qújatqa biz últtyq kompaniyalar qalay júmys isteui kerek, top-menedjmentting tiyimdiligin baghalaugha arnalghan qanday formalidy ólshemder bar jәne qanday da bir, sonyng ishinde investisiyalyq sheshim qabyldaghan kezde  top-menedjment neni negizge alatyny kórsetilgen praktikalyq oqu qúraly retinde  qaraymyz. Strategiyany qabyldaghangha deyin onday erejeler bolghan joq dep aitpaymyn, biraq aqyry qújat týrinde bekittik qoy. Mәselen, últtyq kompaniyalardyng tiyimdiligin qalay baghalau turaly súraq bar bolatyn: paydasy boyynsha ma, kirisi boyynsha ma nemese respublikanyng damuyna qosqan ýlesi boyynsha ma? Balans tabu óte qiyn. Qúny  óspeytin, payda әkelmeytin biraq, infraqúrylymdy damytatyn, júmys oryndaryn kóbeytetin óte jaqsy jobalar jasaugha bolady. Biz naryq pen memleketting ortasynda bolghandyqtan, osy maqsattardyng qaysysynyng basymdyq aluy kerektigi әrqashanda pikirtalas súraghy bolatyn.

- Al óziniz qanday modelidi jaqtaysyz?

- Biri ekinshisine kedergi keltirmeu kerek jәne búl maqsattardyng arasyndaghy kelisimdi tabu kerek. Óitkeni, eger biz tek qana naryqtyq qózqaraspen qaraytyn bolsaq, sózsiz biz ýshin búl dúrys bolmas. Al eger biz payda tappay, tek damumen ainalyssaq, onda últtyq kompaniya degen mehanizm nege kerek. Onda barlyghyn jay ghana budjettik baghdarlamalar retinde úiymdastyryp, olardy qarjylandyru kerek. Qabyldanghan strategiya  - naryqtyq jәne ekonomikalyq maqsattar arasyndaghy qol jetken konsensus. Búl - óte manyzdy, ótkeni bizding barlyghymyzdy bir tәrtipke, rettilikke keltirui kerek jәne de әseri әlden bayqalady. Aytalyq, infraqúrylymdyq, biraq paydalylyghy tómen jobalar... Strategiya búl turaly ne aitady? Olar el ýshin manyzdy, infraqúrylym manyzdy. Eger biz onymen ainalyssaq, onda kompaniya aldynda IPO túrghanyna kónil audaru kerek. Búnday jobalar kez kelgen kompaniyanyng qúnynyng tómendeuine әkeledi.  Búrynghyday budjetten aqsha alyp, jobany bastau degen bolmau kerek. Óitkeni, jobanyng kiristiligi iske asyrugha berilgen kapital qúnynan  tómen. Biz búdan bylay  elimizge búl «paydaly» nemese «paydasyz» degen emes, «jobanyng kiristiligi kapital qúnynan joghary ma, әlde tómen be?» degen termindermen talqylay bastaymyz. Men múny serpin  dep eseptemin. Diyrektorlar kenesinde osy ólshemderdi qoldana otyryp, pikirtalas jýrgizu mening oiymsha, serpin. Kez kelgen kelisimdi jýrgizgende kompaniyalar qalayda paydagha shyghatynday qylyp  qarjylandyrudy qúrylymdandyru kerek. Eger joba elimizding damuy ýshin qajet bolsa, olar últtyq kompaniyalardyng negizgi biznesine núqsan keltirmeytindey shema kerek. Múnday jobalardy jýzege asyrghan kezde kompaniyalar syrty qampighanymen, ishi quys bolmauy, yaghni, mol aktiyvi bola túra, kirissiz qalmauy tiyis. Mine, eng qiyn sәt osy bolghan shyghar. Qantar aiynan bastap әr týrli dengeylerde - diyrektorlar kenesinde, ýkimettegi jinalystarda әrdayym talqylaular jýrgizildi. Eng songhy nýkte Elbasymen bolghan jiynda qoyyldy, onda Núrsúltan Ábishúly ekpin salatyn aqtyq mәselelerdi kórsetti: iya, el damuynyng jobalary - «Samúryq-Qazynanyn» manyzdy qyzmeti, biraq búl mәselede kiristilik  pen tiyimdilik esepten shygharylmauy kerek.

- Biraq búnday kózqaraspen  keybir elimizge kerekti, biraq kirisi joq birqatar jobalar tasada qalyp qoyady.

- Kerisinshe. Siz sipattaghanday jobamen endi mindetti týrde memleket ainalysatyny anyq boldy. Eger ol memleketke qajet bolsa jәne ýlken   mulitiplikativti әser berse, onda oghan memlekettik, aimaqtyq jәne respublikalyq budjetter bar. Jana tәsilder búl jobalar jasalynbaydy degendi bildirmeydi. Olar últtyq kompaniyalardyng ekonomikasyn esepke ala otyryp qúrylymdandyrylatyn bolady. Mine, osy óte manyzdy. IPO-gha dayyndala otyryp, biz tiyimdilikke, әreketterding ashyqtylyghyna, qalypty investisiyalargha talpynamyz. Búl - negiz. Mine myna qaghidalardy barlyq salalargha engizuge tyrystyq: investisiyalyq qyzmet, qaryzdy basqaru, erkin ótimdilikti basqaru. Búnyng bәri endi týsinikti indikarorlar týrinde retteldi. Jobany baghalau әdistemesi payda bolady: ol naryqtyq pa, naryqtyq emes pe? Endi biz eger ol naryqtyq bolmasa, kompaniyalardyng eshqaysysyna shyghyn keltirmey oryndau ýshin   jobany   qalay  qúrylymdandyru kerek ekendigin ýkimetpen talqylaymyz.

Bizde QTJ boyynsha  jaqsy mysal bar. Mәsele - eki jana temir joly turaly.  Preziydentting joldauynda aitylghan óte ýlken jobalar. Búnday ótelim  merzimi óte úzaq  kýrdeli infraqúrylymdyq investisiyalardyn  jobalaryn qalay dúrys qúrylymdau kerektigi turaly biz kóp pikirtalastyrdyq.  QTJ-da bar resurstardy baghalay otyryp, biz ýkimetpen birlesip, budjet qarjysy men últtyq kompaniyalar aqshasyn mikshirleuding arqasynda qarjylandyrudyng mýmkin  bolghan mehanizmin jasaugha mýmkindik beretin qarjylandyru qúrylymyn jasap shyghardyq. Yaghni, búl erejeler is-tәjiriybede júmys istey bastady. Diskussiya úzaq әri qajyrly bolghanymen, negizgi nәrseler boyynsha keliskennen keyin algha jyljudamyz, al jobalar iske qosyluda.

- Últtyq holding pen memleket arasyndaghy osynday syndarly qarym- qatynasty sizder singapurlyq Temasek-tan aldynyzdar ma?

- Temasek - býgin negizinen jay ghana naryqtyq investisiyalyq kompaniya. Olar Singapurdyng damuyna әserimiz bar ma, joq pa dep esh  qaramaydy. Sheshim qabyldaudaghy uәji bireu ghana - qarjylyq payda tabu. Eger Ýndistanda bir ýlken payda әkeletin, biraq Singapurgha esh qatysy joq kompaniyany satyp alugha mýmkindik bolsa, olar baryp, ony satyp alady. Alayda olar diyrektorlar kenesine kirmeydi, basqarugha otyrmaydy. Olardy investisiyadan tek qarjylyq tabys tabu qana qyzyqtyrady. Yaghni, búl negizinen taza investisiyalyq qor. Bizdi qyzyqtyrghan ekinshi modeli - malayziyalyq Khazanah Nasional holdingi. Olardyng mindeti dәl bizdikindey: Malayziyany damytu jәne qarjylyq payda tabu. Biz olarmen birshama úzaq pikirlestik. Olarda bir óte manyzdy qaghidat bar: investisiyalyq jobalargha eshqashan derlik budjettik qarjyny júmsamaydy. Olardyng aituynsha: «Biznes pen budjettik aghymdardy aralastyrudy bastay salysymen, tiyimdilikting shegi joghala bastaydy. Óitkeni, «Biz sizge aqsha berdik qoy» degen prinsip oryn alady». Sol kezde siz menedjmentting de tiyimdiligin dәl baghalay biluden aiyrylasyz.

Búl rette «Halyqtyq IPO» baghdarlamasy,  nemese bylaysha aitqanda, últtyq kompaniyalardyng bólikterin jekeshelendiru - sol  90-shy jyldardaghy jekeshelendiru siyaqty, mәni zor modernizasiyalyq baghdarlama.

- Sonda da aitalyq, siz  tek qana tehnologiyalar transferti ýshin shetel aktivterin Temasek siyaqty satyp alumen ainalysqynyz kelmey me?

- Tek qana tehnologiya kerek bolyp túrghanda, býkil kompaniyany satyp alu óte qymbatqa týspek. Apple ónimderin Qazaqstangha engizu ýshin Apple-di satyp aludyng qajeti joq

- Aytalyq, «Qazatomónerkәsip»  Westinghouse-dyng 10-payyzdyq ýlesin satyp aldy. Búl tehnologiyalar mәselesinde  qanday-da bir payda bere me, әlde búl tek  әlemdik naryqtarda mәmileler jasau ýshin ghana kómektese me?

- Birinshi kezekte әriyne, búl oghan salmaq qosady.  Kompaniya oiynshylary kóp emes spesifikalyq naryqta júmys jasaydy. Olardyng barlyghy da aitarlyqtay iri jәne bedelderi ýlken. «Qazatomónerkәsiptin»  qanday da bir halyqaralyq kompaniyagha qatysuy onyng ornyn sózsiz kýsheytedi. Ózining negizgi qyzmeti shenberinde mәmlelerdi qúrylymdau ýshin de manyzgha iye. Búl ózining ótkizu naryghyn keneytu mýmkindigi, búl  Qazaqstannan tysqary jerlerde óz qyzmeti  profiyli boyynsha qyzyqty jobalargha qatysu mýmkindigi.  Qazaqstanda biznesti túraqty damytugha әser etedi, strategiyalyq aliyanstar, odaqtar men әriptestikter qúru jenilirek bolady.

- Menedjment pen aksioner arasyndaghy qarym-qatynasqa keleyik. Janaózendegi oqighadan keyin holdingting basqarma tóraghasy auysty. Merdigerler kompaniyalarda kýshti rotasiya oryn aldy, diyrektorlar kenesining keybir mýsheleri ketti, ornyna basqalary keldi. Bәrlyghy óte jyldam boldy. Osyghan baylanysty súraq: kompaniyalardy basqarugha diyrektorlar kenesi qanshalyqty qatysady?

- Áriyne, búl jay ghana formalidy mәsele emes. Diyrektorlar kenesi kelip basqarma qújattaryn birauyzdan maqúlday salmaydy. Negizinde,  biz basty sheshimderdi qabyldauda negizgi nazardy  diyrektorlar kenesine audarugha talpynamyz. Jaqynda últtyq kompaniyalardyng birqatar jarghylary qayta qaraldy. Búryn menedjment qúzyretine jatqan keybir súraqtar endi diyrektorlar kenesi dengeyine beriledi.

- «Saúryqtyn» «merdigerleri» búryn ba bolghan. Búl - kompaniyalar menedjmenti  men diyrektorlar kenesteri arasynda kiykiljing ýshin taptyrmas negiz.

- Jónimen bolghan kiykiljing әrqashan da paydaly, óitkeni ol pikirtalasqa negiz bolmaq. Al pikirtalas kezinde eng jaqsy sheshim tabugha bolady. Bilesiz be, 1986 jyly «Chellendjer» apaty nelikten bolghany turaly arnauly top úzaq taldau jasady. Kóp jyldar boyy tekseru júmystaryn jýrgizdi. Aqyr sonynda komissiya mynanday qortyndygha keldi: týpkilikti sebebi - újym ishindegi jóndi kiykiljinning bolmauy.  NASA-da búl jobamen ainalysqan top ishinde bәri tek birynghay kelisimge kelu ústanymynda bolghan. Bir kózqaraspen ghana qaraytyn adamdar boldy, baghdarlamanyng damuynda tek bir jolmen jýrdi. Al búl  qandayda bir tújyrymdamalyq qatelik jiberuge әkelip soqtyrdy, al balama kózqarastyng bolmauy, talqygha salmau, dúrys pikirtalastyng jýrgizilmeui osyghan sýrleu jol saldy. «Chellendjermen» bolghan qayghyly jaghday tandalynghan joldyng qateligining sharyqtau shegi edi. Dúrys taytalas әrqashanda jaqsy dep esepteymin. Biraq ol kәsiby negizde qúryluy kerek. Talqylau «men bastyqpyn - sen aqymaqsyn» dәrejesinde emes,  qandayda bir kórsetkishter, josparlar tónireginde bolu kerek.

- Últtyq kompaniyalardy óziniki siyaqty qabyldaytyn qalyptasqan komandalar bar. Olar qanday da bir payda әkelui mýmkin, biraq shynayy tiyimdilikke talpynbaydy. Sodan keyin keybir qalyptasqan toptar óz basqarushylaryn jogharylatady. Múnday nәrse joq pa?

- Qor jýrgizip jatqan negizgi júmys baghyttarynyng biri - menedjment júmysyn baghalau. Búl damu josparlary, olardyng oryndaluy. Qyzmetterding sheshushi kórsetkishterining ýlken tizimi bar. Jәne de búl tek kiris qana emes. Búl sonymen qatar ónimdilik, tiyimdilik, kompaniyanyng qarjylyq túraqtylyghy, negizgi aqsha aghymyn qalyptastyratyn baghyttardy baghalau. Al toptargha kelsek, «mynau - meniki, anau - bóten» dәrejesinde payymdau, mening oiymsha túghyryqqa tireytin jol. Siz menen diyrektorlar kenesi men basqarma arasynda qalypty ózara әreket etushiliking bar-joghy turaly súraq qoydynyz ba?

- Búl jayly da.

- Bylay aitayyn: әlbette bar, ýderis minsiz bolmasa da, barlyghy sózsiz  dúrys baghytta damuda.

- Qor songhy jyldary daghdarysqa qarsy qyzmet atqarghandyghy jayly  qor ókilderi men sheneunikter kóp ret aitty. Endi, mine, daghdarys ayaqtalghan siyaqty, basqa isterge kóshetin kez keldi. Degenmen, Qazaqstangha  әseri boluy  mýmkin daghdarystyng jana tolqyny jayly songhy jyldary  preziydent te, aldynghy premier de az aitqan joq.  Qor daghdarystyng alghashqy tolqynynda oghan qarsy mandat alghan bolsa, ekinshi tolqyn kelgende de sol ispen ainalysa ma?

- Áriyne, әlemdik ekonomikada jaghymsyz bir jaghday oryn alyp, bizge әserin tiygizse, jәne de búl ýderister Qazaqstan ishinde jýieli jәne aitarlyqtay basym  kýsh alsa, onda shyndyghynda da qor ózining daghdarysqa qarsy qyzmetine oraluyna tura keledi. Bizde býgin ýlken investisiyalyq baghdarlama - tútastay alghanda 50 mlrd dollar shamasyndaghy 190 - gha juyq joba bar. Jәne de kópshiligi jana jobalar. Múnda da eki jolmen jýruge bolady.  Barlyghyn toqtatyp qoyamyz, nemese daghdarysqa qaramastan qúrylysty jalghastyramyz. Búl - 2008-2010 jyldary daghdarystyng birinshi tolqynymen kýresu ýshin tandalynyp alynghan strategiya. Esinizde bolsa, ol kezde memleket shyghystaryn azaytqan joq, investisiyalyq baghdarlamalardy toqtatqan joq. Kerisinshe: Qorghas - Jetigen, Ózen - Tәjikstan shekarasyna deyin ýlken temir joldar salyndy. Biz budjettik salymdar esebinen túrghyn ýy qúrylysynyng barlyghy derlik nysandaryn salyp bitirdik. Aymaqtar ýshin «Jol kartasy» baghdarlamasy boldy - respublikalyq budjetten jәne últtyq qor esebinen bizneske arnalghan arnayy subsidiyalar bólindi. Biylik infraqúrylymdy jóndedi, shartty týrde aitqanda, jyldar boyy eshtene istelinbegen jәne qol tiymegen nәrselerdi janartty. Nege olay? Óitkeni aitalyq, daghdarys kezinde bәri arzandaydy. Sәikesinshe qúrylys jýrgizu de arzandaydy. Eger qarajatynyz bolsa, sharyqtap túrghan kezenmen  salystyrghanda  daghdarys uaqytynda azyraq aqshagha kóp is bitire alasyz. Endi, jaqyn uaqytta nege әzirlenetindigimizge  qarayyq. Osy juyrda ghana Balqash JEO-synyng qúrlysy bastaldy. Búl joba boyynsha úzaq júmys atqardyq - eni mine qúrylysy da bastaldy. Búnymen qatar aimaqtyq túrghyda energetikada, balamaly energetika salasynda kóptegen jobalar bolady. Qanday jaghday bolmasyn, elimiz osynyng bәrin jasau kerek bolady.  Tek, mәsele qashan salatyndyghymyzda, bәri qymbattaghanda ma, joq әlde sikldilikke qarsy әreket etip, daghdarysqa qaramay iske kirisemiz be?   Bilesiz be, qor naryghyndaghy strategiyalardyng biri - faza qarsylyghynda әreket etu. Eger bәri satyp alyp jatsa, sen satuyng kerek. Eger bәri satyp jatsa, sen satyp aluyng kerek. Ekinshi tolqyngha kelsek, bizge jenil bolmaq.

Qashanda últtyq kompaniyalardyng tiyimdiligin qalay baghalau turaly súraq túratyn: paydasy boyynsha ma, әlde kirisi nemese respublikanyng damuyna qosqan ýlesi boyynsha ma? Tepe-tendik tabu óte qiyn.

- Nelikten?

- Eger daghdarys kelse, ol endi bank sektory arqyly kelmeydi. Eger birinshi tolqyn osy arqyly tarasa, bólingen qarjy resurstarynyng ýlken bóligi ekonomikanyng osy segmentin túraqtandyru ýshin júmsaldy. Bizde qazir investbaghdarlamamyzdy toqtatpay, jobalarymyz arqyly birge jyljugha mýmkindigimiz bar. Óitkeni, bankirler shyghyndary boyynsha kórinip qaldy... Janasha, eksportqa negizdelgen múnay himiyasy, himiyalyq óndiris oryndary ashylady. Qazir  bizde Jambyl oblysyna arnalghan baghdarlama bar. Biz onda arnayy ekonomikalyq aimaq qúru jóninde júmys isteudemiz. Búl - tórt birdey jana himiyalyq joba. Jambyl oblysy tarihy túrghyda әrqashanda Qazaqstannyng himiya ortalyghy bolghan. Ángime býgingi kýnge say, búryn óndirilmegen jana ónimdermen, býtindey jana tehnologiyalyq platformada   aymaqtyng ekonomikasyn janghyrtuda bolyp túr. Qazaqstanda múnay himiyasy alghash ret Atyrauda ashylady. Energetika da bar. Ontýstik ýshin búl ýlken mәsele ekenin bilesiz. Iya, Soltýstik - bizding energetikalyq ortalyghymyz. Biraq shynyn aitsam, myndaghan kilometrlerge energiya tasymaldau onsha tiyimdi emes.  Sondyqtanda aimaqtyq aspektilerdi de úmytpaghanymyz abzal.  Tau- ken sektoryndaghy barlau mәselesine memleket kópten beri kónil bólgen joq. Búl kýnde «Tau-Ken Samúryq» barlau júmystaryn jýrgizushi alghashqy investor rólin oryndauda. Bolashaghy jaqsy bloktar da bar. Biz kenestik  uaqyttan bastau alatyn negiz boyynsha júmys istegenimizdi jaqsy týsinemiz. Qazir qaytadan geologiyagha investisiya kólemin úlghaytu kerek.  Qorlardy tabu boyynsha barlau júmystaryn jýrgizip, balansqa qoyyp, olardy әri qaray damytu qajet.  Taghy bir mysal -  QTJ kóliktik mashina jasauda ónim kólemin songhy alty jalda on ese ósirgen. Búl kýnderi olar lokomotivterdi eksportqa shygharuda. Aldarynda vagondar jiyntyghyn janartu mindeti túr.  Búl mәseleni tek import arqyly ghana emes, óz quattaryn paydalanu arqyly sheshude. Sonymnen qatar biznes te damuda. Óitkeni QTJ ózi qatysatyn jobalar bar, keybir jobalarda, eger investor aqshasyn salyp, belgili bir sapa standarttaryna say keletin óndiristi jolgha qoysa, últtyq kompaniya olardyng ónimderin kelisilgen mólsherde alugha  úzaq merzimdi kelisim-shart úsynady. QTJ óz  josparynda kóliktik mashina jasau óndirisining kólemin otyz ese arttyrudy kózdeydi. Otandyq óndiristin  múnay, himiya jәne energetika salasynda iske asyrugha bolatyn ýlken әleueti bar. Memleket jýzege asyratyn ýlken jobalardyng ainalasynda shaghyn jәne orta biznes qalyptasady. Bizding «Samúryq-Qazyna invest» kompaniyasy osy ispen arnayy ainalysady. Qazaqstandyq jobalargha qoldau kórsetiledi. Olardyng qatysuy kәsipkerlerge bizding últtyq kompaniyadan úzaq merzimdi tapsyrys alugha mýmkindik beredi. Sonymen qatar, kez kelgen jobanyng 25% - na ghana kiru arqyly bastamany jeke kәsipkerding qolyna beremiz. «Samúryq» - óte ýlken, jekemenshik sektordyn  ekonomikasyna oryn joq dep aiqanda, bizding maqsatymyz jekemenshik sektoryn jong emes, qayta olardy qoldau  ekendigin týsinemiz. Sebebi týptep kelgende ekonomikany jeke kәsipkerler qozghauy tiyis. Búl is olardyng qoldarynan keledi. Sonday jýie qalyptastyru - bizding maqsatymyz. Daghdarysqa qarsy búrynghy  jospardy, aldyda bolatyn jana tәuekelderdi esepke ala otyryp, eger qajet bolsa, daghdarysqa qarsy baghdarlamagha belsendi qatysamyz dep oilaymyn. Biraq osy joly bizding oghan qatysuymyz biraz basqasha bolmaq. Yaghni, qarjylyq sektorda - azyraq, naqty sektorda kóbirek. Búl  segment ýshin osynday auqymdy baghdarlama qorda belgilengen.