«Jas qazaq» gazeti - erkin oidyng pikirsayys alany. Kez kelgen ózekti qoghamdyq-sayasy mәseleler údayy qyzu talqygha týsedi. Janaózen men Shetpe oqighalaryna qatysty sot prosesteri ayaqtalghany mәlim. «Áleumettik arazdyqty qozdyrdy» degen aiyp boyynsha shartty týrde bas bostandyghynan aiyrylghan oppozisiya belsendisi Serik Saparghaly men sayasatker Jasaral Quanyshәli redaksiyamyzdyng qonaghy bolyp, osy mәselege qatysty óz pikirlerimen bólisti. Qyzuy kóterilip túrghan jaghdayda qashanda emosiyagha erik beriletini sózsiz. Áytse de, jeke basqa baryspay, dәiekpen sóiley bilu, pikir jarystyru mәdeniyeti bizge әli de jetispey jatqanday. Búl sóz sayysy osyny kórsetti. Aqiqat bәrinen qymbat. Sondyqtan nazarlarynyzgha úsynudy jón kórip otyrmyz. Qorytyndy jasau, bagha beru, әmanda, oqyrmannyng enshisinde.

«Jas qazaq» gazeti - erkin oidyng pikirsayys alany. Kez kelgen ózekti qoghamdyq-sayasy mәseleler údayy qyzu talqygha týsedi. Janaózen men Shetpe oqighalaryna qatysty sot prosesteri ayaqtalghany mәlim. «Áleumettik arazdyqty qozdyrdy» degen aiyp boyynsha shartty týrde bas bostandyghynan aiyrylghan oppozisiya belsendisi Serik Saparghaly men sayasatker Jasaral Quanyshәli redaksiyamyzdyng qonaghy bolyp, osy mәselege qatysty óz pikirlerimen bólisti. Qyzuy kóterilip túrghan jaghdayda qashanda emosiyagha erik beriletini sózsiz. Áytse de, jeke basqa baryspay, dәiekpen sóiley bilu, pikir jarystyru mәdeniyeti bizge әli de jetispey jatqanday. Búl sóz sayysy osyny kórsetti. Aqiqat bәrinen qymbat. Sondyqtan nazarlarynyzgha úsynudy jón kórip otyrmyz. Qorytyndy jasau, bagha beru, әmanda, oqyrmannyng enshisinde.

Jas qazaq: Býgingi qozghap otyrghan taqyrybymyz - Janaózen oqighasyna qatysty sot isi. Sizben birge qamalghan Janbolat Mamay men Bolat Atabaevty oppozisiya qosyny «qaharman» retinde qarsy aldy. Abaqtydan birden úshaqtyng biznes-klass salonyna otyryp Almatygha qaytty. Dýrkiretip baspasóz-mәslihatyn ótkizip, internet arqyly tikeley habar taratyldy. Biraq sol oppozisiya sizge qatty shýiligip otyr. Múnyng syry nede? 
Serik Saparghali: Men tórt jylgha shartty týrde sottalyp shyqtym. Odan keyin ýsh jyl synaq merzimi taghy kesildi. Maghan osynday qarym-qatynas bolghanyna ózim qatty tandandym. Janbolat Mamay men Bolat Atabaev 65-bap boyynsha bosatyldy. 65-bap degenimiz - qylmysyn moyyndau, kuәger retinde kuәlik berip, aiyptau jaghyna ótu. Demek, olar sotqa kelip, bizdi, qylmysker dep tabylghan ýsh adamdy (Vladimir Kozlov, Janat Áminov jәne men) aiyptauy kerek edi. 
65-bappen bosatylghandardan ózgesheligi - men óz isim ýshin ózim jauap berdim. 23 qantarda qamaldym. Onyng aldynda 15 kýnde polisiyanyng qabyldau bóliminde otyrdym. Sheru úiymdastyrdy dep aiyp taghyldy. Shyntuaytynda, sheru úiymdastyrghan emespin. Ony úiymdastyrghan  Hasen Qojahmetov edi. Qasynda Medet Qúlshybaev boldy. «Núr Otan» partiyasynyng aldyna baramyz» - dep shyqqan solar. Beynejazbalarda mening bólek ketip bara jatqanym anyq kórinip túr. 
Jas qazaq: Tirkelmegen «Algha» partiyasynyng mýshesisiz be?
Serik Saparghali: Joq, eshqashan mýshe bolghan emespin. Qúrylghan kezde «әdiletsizdikke, jemqorlyqqa qarsy kýres bolady» degen song «Halyq maydanyna» qatystym. 
Jasaral Quanyshәli: Janaózende tolqu bastalghanda men ózim sotty boldym. 2006 jyldan beri meni qayta-qayta sotqa berip jýrgen bir adam bar. Sotta jýrgennen keyin Janaózenge bara almadym. Biraq jiti qadaghalap otyrdym. Óz basym eshqanday partiyada joqpyn. Biraq «Algha» partiyasymen júmys istegendi dúrys dep eseptedim.  Hasen Qojahmet 17 jeltoqsanda «Núr Otannyn» ghimaratyna deyin sheru jasap barudy úsynghanda: «Ol jerde qazir eshkim joq. Qanyrap bos túrghan kensege baryp, túlypqa móniregen siyrgha úqsaghym kelmeydi. Nesine baram?» - dep bas tarttym. Odan keyingi jaghday belgili... 37 adamnyng isi qaralghan alghashqy sot otyrystaryna bara almadym. Qarajat mәselesi sheshilmedi... 21 tamyzda sotqa baryp, bastan-ayaq qatystym...
Jas qazaq: Kozlov sottaldy, qalghan­dar bosap shyqty.
Jasaral Quanyshәli: Bir adamnyng sottalyp jatqan adamdy alyp shyghuy tarihta bolmaghan jaghday. Ermek Túrsynovtyng Bolat Atabaevty, Tólegen Jýkeevting Janbolat Mamaydy alyp shyghuy bir ssenariy boyynsha jýzege asty. Serik Saparghaligha da 65-bap boyynsha bosatugha úsynys bolghanymen, oghan rúqsat berilmegen siyaqty. Ol jaghyn Serikting ózi aita jatar.
Kozlov bir kezderi Bolat Atabaevtyn: «Janaózende baskeserler bar, olar dayyn túr. Sportshylarmen de sóy lestim. Kóteriluge olar da dayyn», - degen sózin qoldamaghan.
Jas qazaq: Áyteuir, arandatushy­lyq әreketterding bolghany kýmәnsiz ghoy?
Jasaral Quanyshәli: Ol arandatushylyq pa, joq pa, oghan men bagha bermeymin. Men tek qana bolghan әngimeni aityp otyrmyn. 
Jas qazaq: Serik agha, sizge Ermek Túrsynov, Tólegen Jýkeev sekildi arasha týsken adam boldy ma? 
Serik Saparghali: Onda men bayaghyda bostandyqta jýrer edim. Eshkim Ermek Túrsynov, Tólegen Jýkeev sekildi әreket jasamady. Janbolat Mamay men Bolat Atabaev shyghyp ketken song tergeushiler: «Halyqqa tanymal bir adam sizge de arasha týsse, bosatar edik», - dep aghynan jaryldy. Ras, ótirigin bilmeymin. Bәlkim, búl  syltau da shyghar.   
Jasaral Quanyshәli: Ermek Túrsynov Bolat Atabaevty alyp shyqqannan keyin baspasóz mәslihatyn ótkizdik. Serikbolsyn Ábdildiyn, Ghaziz Aldamjarov, Petr Svoik jәne men boldym. Sol kezde bizge de mýmkindik berse, biz de azamattardy alyp shyghugha dayyn ekenimizdi aitqanbyz. 
Jas qazaq: Óziniz aittynyz ba?
Jasaral Quanyshәli: IYә, men aittym. Biraq onyng oryndalmaytynyn bildik. Óitkeni, Ermek Túrsynovtyng jóni bólek, bizding jónimiz bólek. Ol sayasatta joq, beytarap adam. Biz әdeyi shyqtyq, biylikting tamyryn basyp kóreyik dep, hat jazdyq. Tólegen Jýkeev bayaghydan biylikte bolghan adam.
Serik Saparghali: Ol ózin oppozisiya retinde kórsetip jýr emes pe?
Jasaral Quanyshәli: Men onyng qanday «oppozisiya» ekenin jaqsy bilemin. Men bәrin ashyq aityp, ashyq jazamyn. Sondyqtan kóp adamdargha jekkórinishti bolyp jýrmin. Bolat Ábilev, Tólegen Jýkeev jalghan «Azat» partiyasynda boldy. Olardy jalghan «Azat» dep ataymyn, «Azat» dep ataugha auzym barmaydy. «Azat» degen atty úrlap aldy. 
Altynbek (Altynbek Sәrsenbaev - red.) qaza bolghan son, búlar byt-shyt boldy. Eshqanday júmys jýrgizbedi. Atyn «Azat» dep ózgertip, turalap alghannan keyin, Petr Svoikti orynbasar etip alghannan keyin: «Búl - masqara! Aqylgha syimaytyn jaghday! Búdan keyin partiyada bola almaymyn!» dep esigin tars jauyp kettim. Jalghan oppozisiya! 
Jas qazaq: Qarasha aiynda múnayshylardyng is-әreketi men talaptary zang shenberinen shyghyp ketti dep kórsettiniz. Siz ol kezde Janaózende boldynyz, bәrin kózinizben kórdiniz. Osy jaghyn da tarqatyp aityp berseniz? 
Serik Saparghali: Negizinen, múnay­shylardyng talap-tilegining negizi bar. Júmysshylardyng jalaqysynan kem degende 13 milliard tenge jelingen. 80 payyz syiaqynyng 42 payyzyn kesip tastaghan. Búl jerde ýlken jemqorlyq jatyr...
Biraq bastapqyda-aq zandy jolmen jýrmedi. Enbek kodeksinde enbek dauy bastalar aldynda újymnyng jinalysy boluy kerek. Sol jinalysqa kelgen adamdardyng jartysynan kóbi talap-tilekti qoldap qol kóterui kerek edi. 23 qarashada jinalysqa qatystym. «Qazmúnaygazdyn» Barlau Óndiru» AQ-nyng bas diyrektorynyng birinshi orynbasary Vladimir Miroshnikov pen K.Eshmanov ekeui: «Bitimgershilik komissiya qúrayyq, sizder júmysqa shyghynyzdar», - dep úsynys jasady. Sol kezde Nataliya Ájighaliyeva: «Bizge Sokolovany alyp kelinder. Tólemaqy mәselesi sheshilgenshe osynda otyramyz», - dep kelissózden bas tartqan. Múnayshylar aldyna shygharghan adamdardyng kelissózge iykemi bolmaghan. Olardyng qúqyqtyq shenberge týsuge mýmkindigi boldy. Bes adamdy bitimgerlik komissiyagha kirgizip, olardyng talaptary boyynsha júmys istettirip, qalghany júmysqa shyqqany jón bolar edi. Artyq talaptardy alyp tastau kerek edi. Audandyq komiytetting 60 payyzyn beru, jekeshelendirilgen kәsiporyndardy qaytaru - enbek dauyna kirmeytin mәseleler...
Jasaral Quanyshәli: Múnayshylardyng ereuili jalghyz jalaqygha kelip tirelip túrghan joq. Jalpy, búrynnan kele jatqan dau-damay. 2008 jyly, odan keyin de ereuilder bolghan. Ol kezde múnayshylardyng talaptary oryndalyp, beybit týrde sheshilip otyrdy. Tipti, birneshe bastyqty oryndarynan alyp tastaghan. 2011 jylgha deyin solay bolyp keldi. 
Sosyn, jogharghy jaq: «Qashanghy búlardyng talaptaryn orynday beremiz?» - dep, sheginbeuge bekingen boluy kerek... Múnayshylar tarapynan qatelik ketse, ol - formalidy týrdegi qatelik. 
Jas qazaq: Janaózende nege tek qana «Algha» partiyasy úrandatyp jýrdi? Shyn mәninde, arandatushylyq bolghan joq pa? Mәselen, Atabaevtyng janaghy sózi turaly ne aitugha bolady? 
Jasaral Quanyshәli: Arandatushylyq bolghan joq. Eng alghashqyda «Alghagha» Baqytjan degen bir múnayshy kelip, zangerlik jaghynan kómek súrady. Estay Qarashaev ta kelip kómek súrady. Búl - fakt. Sodan keyin «Algha» partiyasy kómek kórsete bastady. Biraq bar mәselesin sheship beretindey, «Algha» ýkimet basynda otyrghan joq. 
Jas qazaq: Sayasy renk beruge tyrysushylar boldy emes pe? Ony nege jasyramyz? Tipti, buma-buma dollarmen ústalyp jatqandar bolghan joq pa, sol kezde?
Jasaral Quanyshәli: Aqsha alyp jýruge bolmaydy dep kim aitty? Olardy ústap alugha kimning haqysy bar? Janbolat Mamaydyng qaltasyndaghy aqshany nege týgendeydi? Aqsha alyp jýru - qylmys emes! 
Jas qazaq: Biz 70 jyl boyy bolishevikterdi biylikke әkelgen halyq dep oqyp, soghan senip keldik. Qazir ol revolusiyanyng qalay jasalghanyn jaqsy bilemiz. Shetelden, naqtyraq aitqanda, Germaniyadan vagon-vagon aqsha kelgen. Revolusiya sol aqshanyng kýshimen jasalghan. Kez kelgen tónkeris qarjymen jasalady. Múny qazir enkeygen qariyadan, enbektegen balagha deyin biledi. 
Jasaral Quanyshәli: IYә, ol kezde tónkerisshiler aqsha tabu ýshin tonaumen ainalysqan. Stalinning ózi bank tonaghan. Onyng jóni bólek degenim sol. Búl jerde onday aqsha kelip jatqan joq.
Jas Qazaq: Ábilәzting BTA-dan tonap ketken milliardtary she, ol qayda júmsalyp jatyr, sonda? 
Serik Saparghali: Jәkendi kishkene týzeytin jer bar. Búl jerde Kozlovtyng ar jaghynda Ábilәzov túr.
Jasaral Quanyshәli: Ony aityp otyrmyn. 
Serik Saparghali: Ol turaly bir mәrte de aitqan joqsyz. Al men Kozlov ýshin otyrdym dep aitqan joqpyn. Mәsele onda emes. 
Jasaral Quanyshәli: Sen solay aittyng ghoy, óz auzynmen aityldy. 
Serik Saparghali: Men «nauryz aiynan beri qaray» dedim. «Men ýsh ret Kozlovtyng núsqauymen bardym» desem, sol jeter edi, jarty jyl búryn - nauryz aiynda bostandyqqa shyghar edim. Men ony moyyndamadym.
Jasaral Quanyshәli: Moyyndasan, ótirik aitqan bolasyng ghoy. 
Serik Saparghali: Esesine, Bolat Atabaev pen Janbolat Mamay siyaqty sytylyp keter edim. 
Jasaral Quanyshәli: Onda ótirik aitqan bolar edin! Jala japqandar onsyz da kóp boldy. 
Serik Saparghali: Men kimge jala jauyppyn, Jәke!
Jasaral Quanyshәli: Jala japsan, kim bolar edin?!
Serik Saparghali: Men sizge súraq qoyyp túrmyn. Aytynyzshy, kimge jala japtym? 
Jasaral Quanyshәli: Japqan joqsyn.
Serik Saparghali: Onda nege maghan shabuyldap jatyrsyzdar?
Jasaral Quanyshәli: Eshqanday da shabuyl bolghan joq. Baspasóz mәslihatynda týrmede otyrghan Kozlovqa kinә taqtyn.
Serik Saparghali: Qanday kinә taghyppyn?
Jasaral Quanyshәli: Aqsha jóninde birdeneler aittyn. 75 myng dollar qaltasynda jýr dep...
Serik Saparghali: Aysúlu ekeuiniz shabuyldanyzdar ghoy. Búl úyat boldy!
Jasaral Quanyshәli: Úyat nәrse jasaghan - sen. Baspasóz mәslihatyng masqara boldy!
Serik Saparghali: Nelikten?
Jasaral Quanyshәli: Baspasóz qúraldaryn kinәladyn. Qasynda otyrghan Kozlovty kinәladyn. Biraq biylik turaly bir týiir nәrse aitpadyn.
Serik Saparghali: Sonda men ne ýshin sottaldym? Jәkeng «Janaózenge jeti ay boyy bara almay jýrdim» - deydi. Búl ózi - kýlkili jaghday. Al bastyghyn qamap qoyyp edi, apta sayyn baryp jýrdi. 
Jasaral Quanyshәli: Ne dep túrsyn?! Men bir-aq ret bardym. 
Serik Saparghali: Aqtauda neshe kýn boldynyz?
Jasaral Quanyshәli: Sottyng ayaghyna deyin boldym. 
Serik Saparghali: Mine, kórdiniz be? Sonda baryp jatqansyz. Al múnayshylar qiyndyqqa tap bolghanda barugha jaramadynyz! 
Jasaral Quanyshәli: Jana aittym ghoy, ózim sottalyp jattym dep. Sen kinәndi maghan qaray búrma! Ózinning ne býldirgenindi bil! 
Serik Saparghali: Últtyq mýddeni oligarhtyng - Ábilәzovting may shelpegine aiyrbastap jiberdiniz! 
Jasaral Quanyshәli:  Bergen antynnan taydyn! «Ólsem de, taymaymyn», - dep ant bergen búl! 
Serik Saparghali: Men kimdi kórsetip berippin? 
Jasaral Quanyshәli: Eshkimdi kórsetpey-aq qoy, sen ózindi ózing sattyn! 
Serik Saparghali: Onda ne sharuang bar?
Jasaral Quanyshәli: Ábilәzovten aqsha alghanymdy dәleldeshi, qane! Jala jauyp otyrsyng maghan! Kók tiyn júmsalghan joq! Aqshagha júmys istegen joqpyz. Sen sekildi «qyram-joyam» degenim joq. «Alghada» ne degening esinde bar ma?
Serik Saparghali: Qazaqtar qinalyp jatqanda ayaq basqan joqsyn! Kozlovty ústaghanda shandaryng shyghyp ketti!
Jasaral Quanyshәli: Shanym shyghady... 
Serik Saparghali: Sender múnayshylardyng mәselesin әli kýnge deyin týsinbey jýrsinder! Eger maghan shabuyldaytyn bolsandar, 61 tomnyng bәrin internetke shygharamyn. Qazir Ábilәzovting aqshasy bolghan song shashbauyn kóterip jýr. aqshasy bitken kýni  oligarh búlardyng bireuin de taba almay qalady.  
Jasaral Quanyshәli: Men Ábilәzovten bir tiyn alghan emespin. Esh uaqytta eshkimge satylghan emespin. Bir jarym qabat ýiim bar. Sonda túryp jatyrmyn. Zeynetaqymmen kýn kórip jýrmin. Sondyqtan ayaghym túsauly. Baratyn jerge bara almay qalamyn. 
Serik Saparghali: Halyq mening jaghymda. Halyqtyng meni qalay qarsy alghanyn kórdin? Sening qasynda kim bar? Bir adamnyng atyn aityp bershi?
Jasaral Quanyshәli: Kozlovtan «bir keli kýrish, eki keli taghy birdene» súradym deysin...
Serik Saparghali: Men halyqqa kómek súradym. 
Jasaral Quanyshәli: Halyq ýshin olay súramaydy. Erkek bolsan, óz qaltannan ber. Men aqsha ýshin jýrgen joqpyn. 
Serik Saparghali: Onda nege Ábilәzovting advokaty bolyp túrsyn! Zandy týrde eshkim milliarder bola almaydy. Soghan miyng jetpey túr ma? Ábilәzovti nege dattamaysyn? 
Jasaral Quanyshәli: Dattamaymyn. 
Serik Saparghali: Men 61 tomdy týgel oqyp shyqtym, biraq Ábilәzovting halyq ýshin istegen bir nәrsesin kórgenim joq, halyqqa jany ashyghan bir sózin estigenim joq. Kozlovqa sening istering turaly jetkizemin. Ol senderdi oryndaryna qoyady. Senderdi erten-aq quyp jiberedi... Aldynghy kýni - Aslan Musiyn, sosyn Ghalymjan Jaqiyanov, keshe - Bolat Ábilev, endi býgin - Kozlov pen Ábilәzov payghambar! 
Jasaral Quanyshәli: Ras, meni qyzmetke Aslan Musin shaqyrdy. «Men oppozisiyada jýrgen adammyn, qyzmetke kelip, sening búiryghyndy oryndap otyramyn ba?» - dep saual tastadym. «Eshqanday búiryq bolmaydy, «óz qalauynsha júmys isteniz», - dedi ol. Kart-blansh berdi. Sodan keyin bardym. Aqparat jәne qoghamdyq kelisim basqarmasynyng bastyghy boldym. Sol kezde til ýshin qytay kompaniyalarymen, basqalarmen de kýrestim... 
Serik Saparghaly ózi ghaybattap otyrghan Ábilәzovting aqshasymen jýrdi. Janaózenge bardy, úshaqpen úshty. Aqshany kimnen aldy? Solardan aldy. Sóite túra, maghan kiyligip otyr. Ózgere qalypty...
Serik Saparghali: Ábilәzovting media-resurstary maghan qatysty dúrys aqparat taratyp jatqan joq... «Halyq maydany» Ábilәzovting jobasy ekenin bilmegen edim... Konstitusiyadan orys tilining mәrtebesin alyp tastau turaly 138-ding hatyna qol qoyghan adamnyng biri - menmin. Qol qoyghandardyng kóbi bas tartqan kezde, óz pikirimde qaldym. Sondyqtan olar («alghalyqtar» - red.) meni jaqtyrmaytyn bolar.
R.S. Ángime osylay ayaqsyz qaldy.

Shadiyar Óstemirúly

"Jas qazaq" gazeti