Biylghy jyly belgili qogham qayratkeri, qazaqtyng arqaly aqyny Múhtar Shahanov 70 jasqa toldy. Mynau jalghanda bәrin uysynda ústaytyn uaqyt desek, sol әmirshining túraqtylyq pen ózgeristen túratyn qúdyretti qarymynan jasqanbay shyghyp, biyik úshyp, terenge sýngiytin túlghalar bolady. M.Shahanov, әne, sonday qazaqtyng arda tughan úly. 50 jyldyq shygharmashylyq jolynda aqyn utopiyagha qantarylghan kenestik qoghamnyng qatal sayasy jýiesin de, Tәuelsizdikten keyin qúndylyqtar qúlaghan, jabayy kapitalizmning syqpytyn da kórdi. Biraq, aqyn sol kólenkesiz, dara, birbetkey bolmysynan tayghan joq. Óitkeni M.Shahanov bastan-ayaq kenestik qoghamda adamdyq ar-namysty, bostandyq pen mahabbatty tu etse, kapitalizm dәuirinde de sol qúndylyqty biyik ústady. Ol adamdy, adamgha tәn dýniyeni - ar-namys pen әdilettilikti, bostandyqty qalay sýise, últyn da, elin de solay sýidi. Últy men memleketining de sonday ar-namyspen, әdilettilikpen ómir sýruin ýmit etti. Otarshyldyqtyng últqa әkelgen qasiretine, qiyanatyna tura qarady. Ol eshkimning ala jibin attaghan joq. Tipti, tarihy әdiletsizdikting qalpyna keluin әldekimderden artyq qalady.  Ol taza gumanist. Búl jaghynan M.Shahanov bólip-jarylmaytyn bir túlgha kýiinde keledi.

Biylghy jyly belgili qogham qayratkeri, qazaqtyng arqaly aqyny Múhtar Shahanov 70 jasqa toldy. Mynau jalghanda bәrin uysynda ústaytyn uaqyt desek, sol әmirshining túraqtylyq pen ózgeristen túratyn qúdyretti qarymynan jasqanbay shyghyp, biyik úshyp, terenge sýngiytin túlghalar bolady. M.Shahanov, әne, sonday qazaqtyng arda tughan úly. 50 jyldyq shygharmashylyq jolynda aqyn utopiyagha qantarylghan kenestik qoghamnyng qatal sayasy jýiesin de, Tәuelsizdikten keyin qúndylyqtar qúlaghan, jabayy kapitalizmning syqpytyn da kórdi. Biraq, aqyn sol kólenkesiz, dara, birbetkey bolmysynan tayghan joq. Óitkeni M.Shahanov bastan-ayaq kenestik qoghamda adamdyq ar-namysty, bostandyq pen mahabbatty tu etse, kapitalizm dәuirinde de sol qúndylyqty biyik ústady. Ol adamdy, adamgha tәn dýniyeni - ar-namys pen әdilettilikti, bostandyqty qalay sýise, últyn da, elin de solay sýidi. Últy men memleketining de sonday ar-namyspen, әdilettilikpen ómir sýruin ýmit etti. Otarshyldyqtyng últqa әkelgen qasiretine, qiyanatyna tura qarady. Ol eshkimning ala jibin attaghan joq. Tipti, tarihy әdiletsizdikting qalpyna keluin әldekimderden artyq qalady.  Ol taza gumanist. Búl jaghynan M.Shahanov bólip-jarylmaytyn bir túlgha kýiinde keledi.

Keyde ózime «sayasatker M.Shahanov pen aqyn M.Shahanovtyng arasynda qanday baylanys bar?» dep súrau qoyamyn. Búl súraqtyng jauaby bizding shan-tozany aiyqpaghan, kýrmeui qalyn, qayshylyghy mol zamanymyzdyng tasasynda jatqany anyq. M.Shahanov ólenderining eki qanaty bar. Onyng biri - poeziya bolsa, endi biri - azamattyq. Olar bir-birinen airylghan emes. Ayrylmaydy da. Búl ózen ýzdiksiz arnasyn keneytip, úly múhiytqa, parasatqa qaray jónkile aghugha tiyis bolatyn.  Solay boldy da. M.Shahanov poeziyagha kelgen kýnnen bastap osy týiindi myqtap ústandy. Óz shygharmashylyghy turaly múnday kóregendik aqyndy bastan-ayaq óz túghyrynda, óz biyiginde qaluyna myqtap negiz qalap berdi. Aqynnyng bir ólenindegi Abaydan Mahambetti biyik qoyatynyn da biz osy túrghydan týsine alamyz. Sayasatker M.Shahanov, deputat M.Shahanov, basylymnyng basshysy M.Shahanov, sazger M.Shahanov jәne basqalardyng bәrin jiyp kelgende bir ghana aqyn M.Shahanov shyghady. Osy erekshelikterdi boyyna jinay bilgen aqyn býginde últtyng ary men namysy, qayraty úyalaghan úly jýregi siyaqty.

Qazan aiynyng ortasynda Astana qalasynda aqyn M.Shahanovtyng shygharmashylyq keshi ótti. Biraq, aqyn óz keshine qatysa almady. Sýiikti aqyndarynyng joqtyghynan dýiim júrt bir sәt ýrkerdey ýrpiyisip qalyp edi. Óitkeni, Aqyn syrqattanyp emhanagha týsip qalghan edi. Ózining birtuar úlynyng amandyghynan alandaghan qara orman halqynyng qatarynda biz de alandap edik sonda. Sonynan aqynnyng syrqatynan tәuir bolghanyn, emhanadan shyghyp Almatygha  oralghanyn bilip, «Jalyn» jurnalynyng redaksiyasyna izdep bardyq. Emhanadan jana shyghyp, nauqasynan әli de tolyq aiyghyp ketpese de aqyn tyng kórindi. Arqalanyp túryp óleng oqydy. Memlekettik tilding jaghdayyn kótergen qoghamdyq mәseleler turaly oy qozghady.  Jana jazyp tauysqan «Qazaq tili» atty әni turaly aitty.  Jazushylar men qazaq intelliygensiyasynyng últ mýddesine kelgende samarqaulyghyn tilge tiyek etti. Aqyn «Aqyndyq turaly» ólenin oqyp bolghan son: «Mynau almaghayyp zamanda, últ mýddesine syna týsip jatqanda óz shyndyghyn joghaltqan adamdardy men últtyng perzenti dep aita almaymyn», dep kesip aitty. Biz aqynnyng osy sózine ilandyq. «Árbir túlgha ózine osynday talap qoya bilse ghoy» degen oida qaldyq. Dese de, osynday úly jýrekti úldyng bolghanynyng ózi qalghyp-shúlghyghan qogham ýshin qanshalyq manyzdy ekenin sezip qayttyq. Aqyngha ishtey zor densaulyq, jana shygharmashylyq shabyt tiledik.

«Abai.kz»