Kedendik odaqqa qay elder enui mýmkin?
Áu basta Keden odaghy 2015 jyly Euraziya odaghyna ainalady dep josparlanghan bolatyn. Búl pikirdi sarapshylar da qoldap, Kedendik odaq arqyly irgetasy qalanatyn Euraziyalyq odaqtyng Eurodaqqa balama bolatynyn algha tartqan edi. Múnday auqymdy dәrejege jetu ýshin Kedendik odaq sapyna qasqayyp túratyn ekonomikasy myghym memleketter kerek. Yaghny Kedendik odaq Resey, Qazaqstan, Belorussiyamen shektelip qalmay, jana mýshe eldermen tolyqqany lәzim. Búl orayda «Bolashaqta KO-gha qanday elder mýshe bolyp kirui mýmkin?» degen saualgha jauap izdey bergen jón sekildi. Múnyng astarynda «Qay memleketter odaqqa mýshe bolsa bizge tiyimdi?» degen súraqtyng da tóbe kórseteri aqiqat. Endeshe, saralap kórelik.
Áu basta Keden odaghy 2015 jyly Euraziya odaghyna ainalady dep josparlanghan bolatyn. Búl pikirdi sarapshylar da qoldap, Kedendik odaq arqyly irgetasy qalanatyn Euraziyalyq odaqtyng Eurodaqqa balama bolatynyn algha tartqan edi. Múnday auqymdy dәrejege jetu ýshin Kedendik odaq sapyna qasqayyp túratyn ekonomikasy myghym memleketter kerek. Yaghny Kedendik odaq Resey, Qazaqstan, Belorussiyamen shektelip qalmay, jana mýshe eldermen tolyqqany lәzim. Búl orayda «Bolashaqta KO-gha qanday elder mýshe bolyp kirui mýmkin?» degen saualgha jauap izdey bergen jón sekildi. Múnyng astarynda «Qay memleketter odaqqa mýshe bolsa bizge tiyimdi?» degen súraqtyng da tóbe kórseteri aqiqat. Endeshe, saralap kórelik.
Tәjik, qyrghyz, ózbek týbi KO-gha bet búrady
Mamandar «KO-daghy әriptes memleketter ekonomiykalyq baylanystardyng manyzdylyghyn algha shyghara otyryp, memlekettik tar shenberden shygha alsa, KO-nyng damuyna әser eter edi» deydi. Sarapshylardyng osy pikiri qanshalyqty mýmkindikke iye? Mysaly, irgedegi qyrghyz aghayyndar DSÚ-gha mýshe bola otyryp, KO-gha da enuge buynyp-týiinip dayyn otyr. Alda jaqsy nәtiyjelerge jetip jatsaq, ar jaghyndaghy Tәjikstannyng da «ket әri» emes ekeni belgili.
Al ekonomikasyn ishki ónimdi ósiru arqyly órge sýiregisi keletin Ózbekstannyng da sheginer jeri joq. Belgili sayasatker Saypolla Sapanov: «IY.Karimov oqshaulanu sayasatynan eshtene útpaytynyn týsine bastady. Integrasiyany damytuda KO-gha balama aliternativa joq ekenin de biledi. Pragmatik sayasatker retinde әlipting artyn baghyp otyr», - deydi. Osydan-aq týpting týbinde ózaghandardyng da beti beri qarauy mýmkin ekenin angharugha bolady. Desek te, sayasy sarapshylardyng pikirinshe, Ózbekstangha naqty úsynystar bolmasa, әzirge odaqqa mýshe bola qongy ekitalay. Olar: «Songhy jyldardaghy Ózbekstan sayasatyn saraptar bolsaq, TMD, ShYÚ sekildi úiymdargha birese kirip, birese shyghyp jatady, yaghny tikeley Ózbekstangha tiyer paydany oilaydy. Osydan-aq KO óz jemisin berip jatsa, Tashkent bas tartpaytynyn kóruge bolady. Islamdyq terrorizmge qarsy túru qauip-qateri de Ózbekstandy oilandyrady. Sebebi separatistik, ekstremistik kýshtermen kýresuge Ózbekstannyng shamasy kelmeydi», - deydi. Tәjikstan men Qyrghyzstannyng KO-gha kiruge sayasy maqsatty emes, ekonomikalyq maqsatty kózdeytinin, óitkeni ol elderge ekonomikasyn kóteru baghytynda basqa jol joq ekenin eskersek, bizding boljam alshaqqa kete qoymas. Sebebi ol elderge basqa alpauyt integrasiyalyq birlestikter qyzyghushylyq tanytyp otyrghan joq.
Basty «kózir» - Ukraina
Reseylik ekonomister «Ukraina sekildi memleketterding KO-gha mýshe bolghany tiyimdi» degen pikirde. Olardyng payymdauynsha, Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng halqy 500 milliongha jetse, onyng ekonomikalyq әleueti zor bolady. Sarapshylar búl el odaqqa qosylsa, Ukrainanyng últtyq jalpy ishki ónimi 1,5-2 payyzgha ósip, avtokólik jasau, auyl sharuashylyghy jәne himiyalyq ónerkәsip salalary órkendeytinin aitady. Sonymen qatar memleketting qosymsha jyldyq tabysy 6,5-9 mlrd AQSh dollaryna jetetinin algha tartady. Al bizding sayasy sarapshylar Ukraina biyligining basym bóligin Reseyding sayasatyn qoldaytyn sayasatkerler ústap otyrghanyn aitady. Mysaly, Saypolla Sapanov: «KO-gha mýshe bolu ýrdisi Viktor Yanukovich preziydenttigi kezinde jýzege assa, kóp kedergi bolmas edi. Óitkeni qazir Ukraiynada syrtqy kýshterding әseri basym. Olar Ukrainany europalyq integrasiyagha tartugha júmys istep jatyr. Kelesi preziydenttik saylaugha deyin Ukraiynada osy sayasy elita saqtalsa, bәlkim, KO ayasy keneye týsui de mýmkin. Ukraina KO-gha kirse, odaq auqymy da, tegeurini de artar edi», - deydi.
Chily men Vietnam
Juyrda Chily Preziydenti Sebastiyan Piniera óz elining Kedendik odaqqa kirip, erkin sauda aimaghyn keneytuge dayyn ekendigin jetkizdi. Al Vietnamnyng Kedendik odaqqa qosyluyn elding búrynghy basshysy Nguen Mini Chiyet qoldap, ol isti Chyong Tan Shang jalghastyrmaqshy. Eger búl elder KO-gha mýshe bola qalsa, Qazaqstangha әseri qalay bolady? Óitkeni Vietnam men Qazaqstan arasyndaghy sauda-sattyqtyng kólemi mәz emes. Desek te, sarapshy mamandar Vietnamdy odaqqa engizu arqyly búl elding búrynghy kenestik elder ýshin toghyz joldyng torabynda túrghan qolayly sauda ailaghyna ainaluy mýmkin ekenin aitady.
Týrikmenstan men Ázirbayjan
Álemdik hәm qazaqstandyq sarapshylardyng pikirinshe, Týrikmenstan men Ázirbayjannyng ekonomikalyq quattylyghy orasan. Mysaly, Ázirbayjannyng 1 manaty 1 evrogha ten, yaghny múnayly el bolghan son, valutasy túraqty memleketke ainalyp otyr. Búl elderding KO-gha mýshe boluyn tek memleket basshylary nemese ishki sayasy kýshter sheshe salmaytynyn da eskeruimiz kerek. Óitkeni búl elder KO-gha qadam jasasa, geosayasy oiyndar bastalatyny belgili. Sebebi qazir sayasy túrghyda Ázirbayjan men Resey arasy kýrdelenip ketti. AQSh, Euroodaq elderi sekildi alpauyttar Ázirbayjannyng KO-gha bet búruyna qarsy. Sondyqtan da Ázirbayjan men Týrikmenstannyng odaqqa kirui tikeley syrtqy faktorlargha baylanysty ekenin eskeruimiz kerek. Biraq búl atalghan elder KO-gha mýshe boluy mýmkin emes degen pikirdi tughyzbaydy.
Týrkiyany KO qúshaq jaya qarsy alsa...
Qazir Týrkiyanyng keybir sayasatkerleri óz elderining KO-gha mýshe bolghanyn qoldaydy. Týrkiya islam memleketi bolghandyqtan, 60-jyldardan beri Euroodaqqa mýshe bolu sayasatynan jenilis tauyp keledi. Demek, Týrkiya ýshin Kedendik odaq kýsheyip, irgesi berik Euraziyalyq odaqqa ainala alsa, ekonomikalyq damu baghytyna taptyrmas tóte jol bolar edi. Óitkeni Týrkiya - ózindik kýshi, aimaqtyq salmaghy bar memleket. Búl elding týrki memleketterining yntymaqtastyghyna mýddeli ekenin eskersek, KO-gha Týrkiyanyng kirui bizge de tiyimdi bolar edi. Desek te, qazir resmy Ankarada búl qadamdy qoldaytyn sayasy toptar az. Sayasatkerler búrynnan-aq búl elge Euroodaqtan góri, týrkitildes memleketteri bar, sonymen qatar ekonomikalyq jaghdayy tómendeu memleketter mýshe Euraziyalyq odaqqa jaqyndasu tiyimdi ekenin aityp keledi. Resey KO aumaghyn keneytip, әlemdik sayasattaghy ornyn kýsheytkisi kelse, tarihy sanadaghy dúshpandyqty úmytyp, Týrkiyany odaqqa tartuy qajet. Sonda ghana Týrkiya men Resey tarihy jana kezenge kóterilip, ýlken sayasy kýshke ainala alar edi.
Siz ne deysiz?
Saypolla Sapanov, sayasatker:
- Kedendik odaqqa mýshe boludyng alghashqy kezeni TMD elderining enuinen bastaluy kerek dep oilaymyn. Europalyq odaqtyng ózi qúrylyp, naqty damu instituttary anyqtalghan son, yaghny 20-30 jyldan keyin kenen sayasatyn jýrgize bastady. Kedendik odaqty qúrudaghy basty kemshiligimiz keybir integrasiyalyq damudy asyqtyruymyz bolyp otyr. Sonymen qatar KO-ny kóptegen sayasatkerimiz ekonomikalyq úiym emes, sayasy úiym retinde qarastyryp keledi. Meninshe, odaqty sayasy jobagha ainaldyrmay, ekonomikalyq túghyrnamasyn bekitu kerek. Qazaqstan, Resey, Belarusi arasyndaghy integrasiyalyq ýrdister damyp, KO óz jemisin bere bastasa, mýshe bolghysy keletin elderding sany sózsiz artady. Mysaly, qazir qyrghyzdar úiymgha mýshe bolugha dayyn. KO-nyng aldaghy tórt-bes jyldaghy naqty jetistigin kórgen son, ózbekter de, tәjikter de, basqalar da alysqa kete qoymaydy dep bilemin. Búl orayda KO-gha Vietnam, Týrkiya, Pәkistan, Ýndistan, Avstriya, Japoniya sekildi elderdi tartu arqyly kenendi qalaytyn sayasy kýshter bar. Búl - tek qana joba. Búl - ekinshi kezenge tiyesili mәsele. Oghan ghalamdyq kenen túrghysynan qarap, joba retinde ghana bagha beruge bolady. Birinshi jaghynan, TMD elderining KO-gha kiruine búrynghy Kenes odaghyna mýshe elder, ekinshi jaghynan, Resey mýddeli. Óitkeni Resey әli de búrynghy odaqtastaryn ekonomikalyq jәne sayasy yqpalynda ústaghysy keledi. Resey sayasy ambisiyalaryn ashyqtan-ashyq jýrgizse, onyng sayasy ústanymy basqa elderdi shoshyndyryp aluy mýmkin. Múny da eskergen jón. Búl jayt KO-nyng damuyn shektep tastaydy. Reseyding odaqty ekonomiykalyq iyntegrasiya zandylyqtaryna sәikes damytqysy kelse ghana algha jylju bolady. Múny da úmytpaghany jón.
Týiin
Jalpy, Kedendik odaq sayasy úiym emes. Sondyqtan da ekonomikalyq әleuetin arttyra bergen jón. Búl orayda KO-gha mýshe basty ýsh memleketting Abhaziya, Moldova, Ontýstik Osetiya, Armeniya sekildi elderge elendemey, ekonomikalyq damu baghytyn Qytay, Ýndistan, Ontýstik Koreya, Japoniya, Týrkiya, Iran sekildi elderge búruy kerek sekildi. Mysaly, Týrkiyanyng ekonomikasy qarqyndy damyp, ózining sharyqtau shegine jetti. Endi oghan kenen kerek. Euroodaq ony bәribir qabyldamaydy. Endeshe, biz qúshaq ashalyq! Múnyng Qazaqstan ýshin de tiyimdi bolatyny sózsiz.
Avtor: Qanat BIRLIKÚLY
"Alash ainasy" gazeti