Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 3050 0 pikir 2 Qarasha, 2012 saghat 07:58

Yrysbek Dәbey. Stili

Stili turaly material dayyndaugha niyet etkeli apta ótse de, ashy ishekshe shúbatylyp jýrip aldym. Basynda «ózimizde qalyptasqan stili boyynsha bir shaghyn andatpa jazyp, oblystardan, bolmasa Almatyda túratyn qoltanbasy qalyptasqan jazushylardan pikir alyp, mindetimnen qútyla salayyn ba» dep oilagham. Oghan jaghday basqasha bolyp ketti. Dәl osy stili mәselesi moynyma jýk bolyp artylghan kezde Orhan Pamukting «Mening atym Qyzyl» romany qolyma týse qalmasy bar ma. Ózim de stili qalyptaspaghan, kim aitsa soghan senip kete beretin bireu ekem, ózgerdim de kettim. «Bir jón bolsa, osynyki jón» dep Orhannyng oryna týstim. Orhanym alghashynda alay-búlay laqtyryp kórdi de, sonynda bala kezimizde ózimiz talay ýiretip, juasytqan asau tayday aitqangha kóndi. Aytarynyng astaryn shyghardy. Taqyrybyma qatysty bolghan song suretshining (romandaghy keyipker) auzymen aitylatyn qoltanba jónindegi ýsh týrli filosofiyasyn aita ketkenim dúrys shyghar. Qysqasha týiindegende býy deydi. Mәrtebeli patsha men súlu hanymnyng baqyttan basy ainalghan suretin salghany ýshin, ónerpaz mol altyn qazynany qonyshynan basypty. Óitkeni, patsha surettegi keremet baqytty sәtin kórgen sayyn suretshini altynmen jarylqapty. Sonynda suretshi ózining myqtylyghy týptep kelgende agha buyn ústazdardyng meyir-shapaghaty ekendigin úmytyp, ózining daralyghyn azyraq aralastyrsa bolghany, tuyndysy tipti kóz sýrindiredi dep esepteydi.

Stili turaly material dayyndaugha niyet etkeli apta ótse de, ashy ishekshe shúbatylyp jýrip aldym. Basynda «ózimizde qalyptasqan stili boyynsha bir shaghyn andatpa jazyp, oblystardan, bolmasa Almatyda túratyn qoltanbasy qalyptasqan jazushylardan pikir alyp, mindetimnen qútyla salayyn ba» dep oilagham. Oghan jaghday basqasha bolyp ketti. Dәl osy stili mәselesi moynyma jýk bolyp artylghan kezde Orhan Pamukting «Mening atym Qyzyl» romany qolyma týse qalmasy bar ma. Ózim de stili qalyptaspaghan, kim aitsa soghan senip kete beretin bireu ekem, ózgerdim de kettim. «Bir jón bolsa, osynyki jón» dep Orhannyng oryna týstim. Orhanym alghashynda alay-búlay laqtyryp kórdi de, sonynda bala kezimizde ózimiz talay ýiretip, juasytqan asau tayday aitqangha kóndi. Aytarynyng astaryn shyghardy. Taqyrybyma qatysty bolghan song suretshining (romandaghy keyipker) auzymen aitylatyn qoltanba jónindegi ýsh týrli filosofiyasyn aita ketkenim dúrys shyghar. Qysqasha týiindegende býy deydi. Mәrtebeli patsha men súlu hanymnyng baqyttan basy ainalghan suretin salghany ýshin, ónerpaz mol altyn qazynany qonyshynan basypty. Óitkeni, patsha surettegi keremet baqytty sәtin kórgen sayyn suretshini altynmen jarylqapty. Sonynda suretshi ózining myqtylyghy týptep kelgende agha buyn ústazdardyng meyir-shapaghaty ekendigin úmytyp, ózining daralyghyn azyraq aralastyrsa bolghany, tuyndysy tipti kóz sýrindiredi dep esepteydi. Patsha hanymyn qyzghandyru ýshin, ornyna basqa әielding suretin salady. Búl suret tónireginde sarayda ósek gulep, aqyry shydamaghan hanym aghashqa asylyp óledi. Patsha: «Barlyq kesel suretshi óz stiylin izdeuden tudy» dep, sheberding eki kózin shúqyp, soqyr qyp tastaydy.

Ekinshi әngime bylay órbiydi. Suretshi patsha qytaydyng súlu qyzyn toqaldyqqa alady. Patshanyng bәibishesinen tughan seri úldyng jas toqalgha kónili ketedi. Búl qylyghynyng opasyzdyq ekenin әbden biletin bala, dertin emdeu ýshin kýndiz-týni ýiden shyqpay, suret salady. Keremet suretterdi kórgen júrt qaysysyn agha buyn suretshi, qaysysyn bala salghanyn paryqtay almay, tanqalady. Búl suretterdi jas toqal da kóredi de: «Myna suretterge qoltanba qaldyrmasa, keyin búl suretterdi kim salghany úmyt bolady», - deydi. Oghan patsha: «Onda úlym agha buynnan úrlaghan bolyp shyghady nemese «salghan suretterimnen kemshiligim kórinip qalady» dep dúrys suret sala almaydy», - dep aqylyn aitady. Kýn óte kele seri jigit súlu toqaldyng azghyruyna erip, eshkim bayqay almaydy-au degen jerge, qalyng shópting arasyna ózining qoltanbasyn qal¬dyrady. Qoltanba qaldyrghan túnghysh sureti - «Húsyrau-Shyryn» hikayasynyng mәlim bólshegi bolady. Húsyraudyng úly Shyryngha ghashyq bolyp, bir kýni týnde erli-zayyptylar jatqan bólmege baspalap kirgen azghyn әkesining keudesine qanjaryn qadaydy. Osy jaghdayattyng belgisi bar suretti kórgen әkesi: «Myna surette bir kemistik bar», - dep, keudesin ýrey mekendeydi. Óitkeni, ózi oqyghan kitaptarda búnday oqigha, búnday anyz bayandalmaghan. Osyny oilap, kózi alaqtap jatqan әkesin terezeden úrlanyp kirgen úly jazym etedi.
Ýshinshi әngimede qyryq neshe memleketke ýstemdik jýrgizgen patshanyng úly bolmay, bolashaqta eldi ústaytyn múragerdi súlu qyzynyng jigitine, kýieu¬balasyna biyletpek niyetke keledi. Ol jigitting asqan suretshi boluyn qalaydy. Sóitip, suretshilerge bayqau jariyalaydy. Eng songhy mәrege jetken ýsh suretshi birin- biri ala almaydy. Ýsh suretshining ishindegi bireui ózin әigilep, kórnektilendiru ýshin baqshanyng shetindegi búryshyna óz qoltanbasyn jasyrady. Suretshining múnday qylyghy agha buyn ústazdardyng iydeyasynan bet búrghandyq sanalyp, shetelge jer audarylady. Jarys eki suretshi arasynda órbiydi. Sonynda bireui qateleskeni me, әdeyi istegeni me kim bilsin, qyz mingen túlpargha ghajayyp qos tanau salady. Ony patsha men qyzy bolymsyz aghattyq sanapty. Búl suretshi salghan dýniyesine óz qoltanbasyn qaldyrmay, qayta jibergen qateligi arqyly shygharmasyn kórnektilendiretin joldy at tanauyna jasaghan ózgeriske sidyrypty. Patsha: «Bolymsyz aghattyq stiliding anasy», - dep, búl jigitti kitapqa engizipti. Qoltanba da, aghattyq ta jibermey, aldynghy agha buyn suretshilerdey suret salghan sheber patshanyng qyzymen nekelenuge bir kýn qalghanda qyz: «Býgin kýni boyy at ýstindegi súlu qyzgha qadala qaradym, sýiikti, әke! Onyng túla boyynda mening tittey de belgim joq. Osy jigit tendessiz sheber shyghar, biraq meni sýimeydi», - deydi. Toy kýshinen qalady. Áke men qyz bir-birlerine sýienip ómir ótkizedi...
Jazushy osy ýsh oqighany bayanday kelip, taghy bir keyipkerding auzymen «birinshi әngime stili bolymsyz kemshilik ekenin dәleldedi. Ekinshi әngime tamasha suretke qoltanba qaldyrudyng qajetsizdigi, ýshinshi әngime birinshi, ekinshi әngimening negizgi maqsatyn birlestirip, qoltanba men stili bolymsyz aghattyghy bar shygharmasyna aqymaqtyq jәne arsyzdyqpen masattanghandyghyn úghyndyrady» dep qorytyndy shygharady.
Al endi ózimizge keleyik. Tura maghynasyndaghy stiylimizdi izdeyik. Arygha barmay-aq Aymauytovtar salghan suretting qúpiyasyna ýnileyik. «Kenestik kerbez sylqymdy» salmay, orda ishinde «qanqu sóz» qaptatqan «jazghandardyn» «kózin shúqitynday» «kinәsi» - aina-qatesiz stiylinde eken. Yaghny stili - últtyq minez. Kelesi qalyptasar qoltanbanyng su qaranghy bas sýiekke ýnilip, kóniline kәdik aluy әbden qisyngha sayady. Tek Áuezov sekildi birtuarlar qolyna qanjar ústap, qaghynan jerigen «qaranghy qazaq» stiyline baysaldy minez tanytty. «Qolyna qanjar alyp, terezeden úrlanyp kirgen úldyn» úr da jyq minezi - «Áuezovting sosialistik realizm stiylimen jazghan shygharmalarynda...» degen daqpyrtqa әli senedi... Býgin she? Qamkónil jalghyzdyqtyng shýnetine shym batqan júrttyng soqqan shapalaghy men minez iyesine kórsetken qúrmeti - anau qalay bolsa (qalamger) solay astasqan, ish pistirer, úzaq ótirik. Búl da bir Qúday atqan minez.
Tiptik obraz izdeuge daghdylanyp qalghan sananyng ózine-ózi diagnoz qoyyp, stiylin (minezin) dәp basuy da qiyn. Sol turaly da aita keteyin. Keshe «erteng maqalandy bitirmesem, kórgiligimdi kóretinimdi» sezip, júmysta biraz otyrugha tura keldi. Júmystan shyqqanda qoghamdyq kólikter toqtap ýlgeripti. Taksy ústau kerek boldy. Onyng ózin «ýiden bereyinge» kóndirdik. Aldynda ghana ayaldamada birge kólik kýtken student jigit avtobustyq ghana tiyny baryn aitqan. Jolymyz bir baghytta eken, ala kettim. Ol jigit rahmetin aityp joldan týsip qalghanda «sәl de bolsa jaqsylyq jasadym-au» degen oy masattandyra qaldy. Taksy jýrgizushisine ýige deyin alty jýz tenge beruge keliskenbiz. Qaltada toqsan tenge bar, bes jýz tengening jayyn sheship qoyghanbyz. Ýiding aldyna kelgende әielim bergen bes jýz tengeni qaltamdaghy baqyr aqshamen qosyp, taksishynyng qolyna tóktim. On tengesi tolmaydy. Qaranghyda ol da sanaghan joq. Men de aitpadym. Jayymyzgha kettik. «On tengesi tolmay qaldy», - dep joldasyma aityp em: «Mende bar edi ghoy. Bolmasa ózine eskertpeding be», - dep qana qoydy. Joghary kóterilip, pәterge kirgenshe janaghy «jaqsylyq jasadym-au» degen oidyng júrnaghy da qalmady. Student jigitke qansha paydam tiygenin bilmedim, bәrin on tengening salmaghy basyp ketti. Osynsha jýrip ótken jolymda óz stiylimning qúbylmaly, túraqsyzdyqtan onsha auasha qonbaghany kónilimdi jabyr¬qatyp-aq tastady. Sizderde qalay eken?..
«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006