Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 12768 0 pikir 5 Qarasha, 2012 saghat 04:03

Erlan Jýnis. Jýrekti jasyrdym Kimge?!

Ólendi sýn - ómirdi sýn. Eng qúdiretti óleng - ómir. Al, Uaqyt - ómirding tolyq mazmúnyn bere almaydy. Uaqytpen jarysatyn, alysatyn, jasaytyn da aqyndar bar. Saf óner - shyn poeziya uaqyttan bostandyq alghan azat әlem. Sonday әlemning iyesi - Erlan Jýnis. Erlannyng poeziyasyna biyiktik emes, terendik tәn. Biyiktik - jansyz. Onda eshnәrse ónbeydi, kóktemeydi. Biyiktik - suyq, jylusyz.

Tek terendik qana mәngilikpen astasa alady. Terendik - tútas әlemning tamyrshysy, nәr berip, kógertip, kóktetushisi. Terendik túnghan baylyq. Baylyqtyng qojasy - aqyn Erlan Jýnis.

Tómende terendikten tartu.

«Abai.kz»

 

Jýrek mausymdary

  • Ótkende...

Ótkende...

ómirdi bastarda,

kókteuge yntyqqan ómirmen,

kóktemge yntyqqan kónilmen,

tap keldim,

tap keldim sening men,

әlemin, aspanyn, janyna,

kóp keldim kóktemgi baghyna,

búiyghy, balausa shaghynda,

shashyna kók gýlder taghyna,

sen jýrdin,

sen jýrding ishinde en gýldin,

«Mahabbat bar ma?» dep men jýrdim,

sendirging keletin,

kýn ópken jýzinnen men ópkim,

janyndy janymnyng tóri etkim,

Ólendi sýn - ómirdi sýn. Eng qúdiretti óleng - ómir. Al, Uaqyt - ómirding tolyq mazmúnyn bere almaydy. Uaqytpen jarysatyn, alysatyn, jasaytyn da aqyndar bar. Saf óner - shyn poeziya uaqyttan bostandyq alghan azat әlem. Sonday әlemning iyesi - Erlan Jýnis. Erlannyng poeziyasyna biyiktik emes, terendik tәn. Biyiktik - jansyz. Onda eshnәrse ónbeydi, kóktemeydi. Biyiktik - suyq, jylusyz.

Tek terendik qana mәngilikpen astasa alady. Terendik - tútas әlemning tamyrshysy, nәr berip, kógertip, kóktetushisi. Terendik túnghan baylyq. Baylyqtyng qojasy - aqyn Erlan Jýnis.

Tómende terendikten tartu.

«Abai.kz»

 

Jýrek mausymdary

  • Ótkende...

Ótkende...

ómirdi bastarda,

kókteuge yntyqqan ómirmen,

kóktemge yntyqqan kónilmen,

tap keldim,

tap keldim sening men,

әlemin, aspanyn, janyna,

kóp keldim kóktemgi baghyna,

búiyghy, balausa shaghynda,

shashyna kók gýlder taghyna,

sen jýrdin,

sen jýrding ishinde en gýldin,

«Mahabbat bar ma?» dep men jýrdim,

sendirging keletin,

kýn ópken jýzinnen men ópkim,

janyndy janymnyng tóri etkim,

tәnindi tәnimning tóri etkim

keletin,

o, bәlkim, sen bildin,

men sonda bilmegen ekenmin,

erterek býrlegen ekenmin,

bir baqqa bólene bermesin,

bir baqta gýldegen ekeudin,

ótkende... ómirdi bastarda...

2.Dәl qazir...

Dәl qazir... tek basqa qalada,

Sen jayly oilandy bir adam,

qalagha,

jymighan, jylaghan,

dәl qazir arylghan kýnәdan,

dәl qazir kýnәgha batatyn,

qarady ol:

sen jayly oilandy,

tereze aldyna baylandy,

esine týsirdi jaydarly,

kezindi,

kezindi jabyqqan,

onyng shyn sýierin jana úqqan

kezindi,

kezindi

sýiikti boludan jalyqqan,

sýige úmtylghan ózgeni,

ózgege arnalghan sózderin,

ózgege qaraghan kózderin,

múnaytyp túrghanyn sezbedin,

dәl qazir... tek basqa qalada,

sen jayly oilanghan adamdy,

ózine ainalghan adamdy,

ózine baylanghan janardy...

 

Dәl qazir... tek basqa qalada...

 

3. Kýni erten...

 

Kýni erten... kók pen jer esende,

Alqonyr kýzder

Men

Kógildir kóktemder esende,

Sol sәtke adaspay jetkender

Esende,

bir aqyn,

Sen jayly jyr oqyp túratyn,

El jayly jyr oqyp túratyn,

Jer jayly jyr oqyp túratyn,

Esine týskende,

dәuirler, zamandar kósherde,

qalalar, adamdar kósherde,

O, bәlkim dәl sening kóshende,

O, bәlkim ortalyq alanda,

Armanshyl, adasqaq sol jangha

Dalalar, ózender, ormandar,

Joldar da, taular da, qorghandar,

Uaqyttar, halyqtar, beldeuler,

Gýlzarlar, nóserler, jelder de,

Qúldyraular menen órleuler,

Eng úly sezimge sengender,

Eskertkish qoyghanda,

Gharyshpen tynystap jýrekter,

Atqaqtap, tynysh qap jýrekter,

Saghan kep úsynsa, tang qalma,

Qolyna gýl ústap jýrekter,

 

Kýni erten... kók pen jer esende...

 

Kóz jasy

 

Kinәmshil sezimder keshirtken kezimnin

Búlty auyp barady basymnan.

Men biyik túrudy ýirendim,

Ózimnin

Bir tamshy jasymnan.

Bala-ansar saghymy oinaghan dalanyng tósinde,

Kezinde kóktemgi janbyrdyn,

Alghashqy kóz jasym tamghany esimde -

Br tamshy uyty taghdyrdyn.

O, sonda sezsemshi,

Ótemin

Qanshalyq azapty bolaryn tóleudin:

Álemning ózgerip keterin,

Ózgerip keterin ólennin!

Búl dýnie tym basqa bolatyn,

Jas yrshyp týskenshe janardan,

Sol bir jas - qara týn,

Aq núrdan jaralghan,

Tyrs etti...

Qara jer dir etti!..

Topyraq bolmysy ózgerdi:

Ózgertti ol gýlderdi, qústardy,

jýrekti...

Sóz de endi

Bilsemshi kelmesin qalpyna búrynghy,

Auytqyp keterin ghasyrdan!

...Ýirendim men solay biyikte túrudy

Kózimning bir tamshy jasynan.

Sodan son...

Taular da jylaghan,

Dala da jylaghan,

Eshkim de bolmady sebebin súraghan,

Sebebin bilmedi bir adam.

Olar da ózgergen,

Ózgergen ólenmen...

...Bir tamshy jas tamyp ketpeuin kózderden,

Kýzetip kelem men

O, sol bir túmandy jyldardan!

Keshsem de basqa mún,

Men endi joqtaman jyldardy úrlanghan,

Meni endi jylata kórmeshi, Aspanym!..

 

Qarausyz baq

Qala ishinde qalyng orman sekildi,

Jastyghymnyng әni qalghan sekildi,

Armanymnyng tany qalghan sekildi,

Baq bar edi qarausyz:

Qarausyz baq. Qargha dausy. Qara týn.

Qara týnnen aidyng núry tamatyn.

Qarauyly - sonda keler ghashyqtar,

Tútqyny da sol ghashyqtar bolatyn.

Soqpaghy bar soydaq-soydaq shóp basqan,

Kósemderding mýsinderi tot basqan...

Eski aghash oryndyqtar,

Qayyndar

Kóktem sayyn degbirimdi ap qashqan...

Týkpirinde ózen jylap aghatyn,

Kópiri bar - synghan qústay qanaty.

Oryndyqta - oiyp jazghan esimder,

Ár sezimning tarihynday qalatyn.

Qarausyz baq...

Tabighattyng ózindey,

Tabighattan boy almaghan sezimdey,

Jas súludyng boyalmaghan kózindey,

Mening de әli ayauly, adal kezimdey...

Kýtilmegen. Úmytylghan. Eskirgen.

Eshtene de súramaytyn eshkimnen.

Kóktem kýlip, kýzde jylap jatatyn,

Sol bir baqta óstim men.

Biyl barsam...

Ketkim keldi búl mannan:

Kәri aghashtar qyrqylypty yrghalghan,

Soqpaqtargha tas tóselgen, túldanghan,

Eski aghash oryndyqtar syrlanghan...

 

Qayran jastyq, qayttim seni-ay úrlanghan!?.

 

***

 

Men - parasatsyz,

Búl әlemde mahabbat baryna sendim,

Adamdardyng aryna sendim,

Áuliyelerding jolyna sendim,

Qalalardyng janyna sendim,

Tang dúghasyn Shyghystan sozdym,

Týn dúghasyn Batystan sozdym,

Kiyesin korghaghym keldi Sózdin,

Núryn saqtaghym keldi Kózdin,

Ontýstikten oy shúghylasyn shashtym,

Soltýstikten sezim shúghylasyn shashtym,

Qúrlyqtardy ashtym,

Tenizderdi bastym,

Jaratushynyng bergen Jyrymen,

Tabighattyng bergen Syrymen,

Qara tasty da shayyr qylghym keldi,

Kara aghashty da biyim qylghym keldi,

Ash jýrekterdi toyyndyrghym keldi,

Jalanashtaryn kiyindirgim keldi,

Bәrining qasynan tabyldym,

Bәrine qúrban shaldym,

Qara jerdi jastandym,

Kók aspandy jamyldym,

Óz jýregim jalanash,

Óz jýregim ash qaldy,

Ózim jalghyz qaldym!

...Eng ghajaby, búl maghan únaydy!

 

***

 

Búryn, búryn bir sózdi bilushi edim,

Ishtey ghana qaytalap jýrushi edim,

Keyin sony úmyttym... nege úmyttym,

Ne bilip kep, ómirden ne bilippin?!

Qalyn-qalyng tomdardan taba almadym,

Qiyr-qiyr joldardan taba almadym,

Taba almadym múrajay, múraghattan,

Dalalardan, ózennen qúlap aqqan,

Mezgilderden, mausymdar janbyrynan,

Aqshamdaghy shúghyla, tang núrynan,

Dúghasynan moldanyn, shamannyng da,

Taba almadym, bilmeymin, taba aldym ba,

Áyteuir men, jýrekting bar armanyn,

Izdegenin, tapqanyn, joghalghanyn,

Sol bir sózben aitsam dep saghan, janym,

Kózderinnen kózimdi ala almadym!

 

 

***

 

"Kimsin?" deydi ol;

Kim bolushy em, qarauylmyn jay ghana:

Ózin-ózi ózge ýshin baylaghan,

Kýzetemin súlulyghyn әlemnin,

asqaqtyghyn, nәziktigin ólennin,

Shynshyldyghyn kýzetemin sózimnin,

adaldyghyn, sergektigin sezimnin,

Jalghyzdardyng qamqorshysyz jýregin,

Ghashyqtardyng eng bir yntyq tilegin,

Kýzetemin kiyeli týn jazbasyn,

Súluardyn, súlulardyng koz jasyn,

Sәbiylerding tynyshtyghyn, shattyghyn,

Adamdardyng kónilining aqtyghyn,

Aq shyndardyng alasarmas biyigin,

Analardyng mandaylardan sýyin,

Dýniyede ýmit oty bar kezde,

Sol bir ýmit núr shashqansha әr kózde,

Men kýzette túram «Ýmit ýshin!» dep,

Sol kýiimde qatyp qalam mýsin bop!

 

Aqyn-poyyz

 

Almaty Astanagha jaqynyraq,

Arasy - myng eki jýz shaqyrym-aq.

Poyyz-dos tamburynda tenseltedi,

Sebebi ol menen góri aqynyraq!

Arqalap baram - deydi ol - armandardy,

O, meyli armanynan aldanghandy,

Qapyda kóz jazysyp qalghandardy,

Qayyra, qayta orala alghandardy.

Al men she, men ózimdi bos aldaymyn,

Ólendi ózimmenen qosa aldaymyn.

Milliondy milliondargha qosu týgil,

Tórtke eki oghan birdi qosa almaymyn!..

Boyynda myng shaqyrym kil baghan-ay,

Búl dostyng aqyndyghyn búldaghany-ay,

Týn úzaq tym bolmasa kupedegi

Súludyng úiqysynan túrmaghany-ay!

Boyynda myng shaqyrym ay ileser,

Ay bolyp azaptaushy oy ileser,

...Múng shalghan armandy elde aqyn óser,

Jusannan qalghan jerge shayyr óser.

Boyynda myng shaqyrym kýn ileser,

Sonymnan kýn bop tughan kim ileser?!

...Saghymday kóz aldymda kólbeu tartyp,

Qalalar birinen song biri kósher.

Astana Almatygha jaqyn eken,

Jaqyndyq jalghyzdyqta jatyr eken.

Búl joldar menen góri danyshpan ghoy,

Búl poyyz menen góri aqyn eken!

 

* * *

 

Býgin óleng jazylmady, jazbadym,

Jazar jangha az ba uayym, az ba mún?!

Dýniyedegi eki bir de armanym,

Jeti bir de bozdaghym!

Ozar dýnie on qúbylyp óremde,

Tozandy aspan tebirengende tóbemde,

Jazu onay tiygen sayyn qorqamyn,

Qazu onay tiygendey kór ólenge.

Sezim ishki sheksizdikke jútylar,

Oy da bir sәt aiday bolyp tútylar...

Óleng degen óter ómir emes qoy,

Óle salyp azabynan qútylar.

Álem Ary, Óleng Ary - Maghan Dar,

Dar basynda daulasar qay shamang bar?!

O dýniyesi men bú dýniyesi joq әlemdi

Óleng deydi adamdar!..

 

 

* * *

 

Jýrip kelem, sýrip kelem ómirdi,

Ýmitpenen - tanghy týsim sekildi,

Kýdikpenen - qara kisim sekildi,

Jýrip kelem, sýrip kelem ómirdi.

Sezip kelem, bilip kelem men bәrin:

Eshteneni bilmegenim sekildi,

Eshkimmen bir jýrmegenim sekildi,

Sezip kelem, bilip kelem men bәrin.

Karoli ghana jalghyz qala alady!

Jýrekterge pir bolghanda ne mәn bar?

Jýrekterge qúl bolghanda ne mәn bar?

Koroli ghana jalghyz qala alady!

Koroli nege toqtatpaydy jýrisin?

Ózi-ózimnen jylaytynym sekildi,

Ózi-ózimnen súraytynym sekildi:

«Adam ómir sýredi osy kim ýshin?»..

 

***

 

Jas aqynnyng kórdim men jylaghanyn,

Qorghay almay qalghan-au sirә, janyn.

Endi ghana bildi me ol búl ómirde,

Perishtening ózinde kýnә baryn.

Jas aqynnyng kórdim men jek korgenin,

Alapat kýsh alqymgha keptelgenin.

Jek kórgenin gýldi de, qústy, kýndi,

Kýzdi, jazdy, qysty da, kóktem demin!

Joq! Dýnie núrly eken, jelekti eken,

Súlulargha súlu jyr kerek, kókem!

Bir súludyng sýimeui, aitshy maghan,

Súlulyqty sýimeuge sebep pe eken?!

Ómir jyry jazylar ýtirmenen,

Tiyisti emes eshqashan bituge ólen!

Eng qatygez ústazy jas aqynnyng -

Jas súludyng jýregi lýpildegen!

 

***

 

Qar, sening jaua salghanyng qalay tym erte,

Qazangha  aua salghanyng qalay tym erte?

Saghynyp jýrgen bir kúrbym mening bolmasa,

Saghynyp әli ýlgergen joq qoy búl ólke!

Mening de búryn tanylghym kelgen tym erte,

Sórelerden de tabylghym kelgen tym erte,

Tanysyp qalghan kúrbyjan ghana bolmasa,

Tanyp ta әli ýlgergen joq qoy búl ólke!

Ekeumizding de tilegimiz búl kóp kýnnen,

Kóp kýnnen: oy da, quanysh, múng da shektirgen.

Úshqyndap jauyp, alaqandarda eridin,

Úshqyndap jazyp, jýrekterde erip kettim men!

 

***

 

Qay kýn edi? Jay kýn ghoy, qalypty kýn,

Qalypty kýn - men daghy qalyptymyn.

Ózin-ózi qúshaqtap jatyr qala,

Ózi-ózimen әure bop halyq býgin.

Janbyr da joq, qar da joq jauar múnda,

Janalyghy joq shyghar Habardyng da.

Qonyp edi bir ólen týnge qaray,

Ol da úshyp ketipti tang aldynda.

Kýz bolaryn bile almay, jaz bolaryn,

Mezgil býgin kezip jýr boz dalany.

Kýlimsirep qoyady kýnim menin,

Kýlimsirep men soghan mәz bolamyn.

 

 

* * *

 

Qazaghy sekildi qartayghan ghasyrdyn,

men ómir sýremin -

tilde!

Jalanash әlemnen janymdy jasyrdym,

janymdy jasyrdym

gýlge.

Qúrbany bolar em keshegi asyldyn,

asyldan qalsa bir núsqa!

Kirlegen dýniyeden arymdy jasyrdym,

arymdy jasyrdym

qúsqa.

Baghasy qalmasa bir kýni basymnyn,

men ólsem, ólemin -

tilde!

Qatygez jandardan jýrekti jasyrdym,

jýrekti jasyrdym

Kimge?!.

 

***

 

Qayyrylmau menen qaytudyng zany,

Aqyngha birdey jýrmeydi! ..

O, meni jalghyz deytinning bәri,

jalghyzdyq jayly bilmeydi.

Jalghyzdyqta emes jalghyzdyk degen,

jalqy kýnderden múng esu de emes,

Tandarda jalghyz oyanu menen,

taghdyrmen jalghyz kýresu de emes,

Jylaugha sol sәt shaq qalu da emes,

jymii da emes tózimmen,

Sapargha jalghyz attanu da emes,

aqtalu da emes ózinnen,

jalghyzdyq basqa...

Sen meni týsin,

Kinә da taqpay taghdyrgha,

O, meni jalghyz qaldyrmau ýshin,

Ózgeni jalghyz qaldyrma!

 

***

 

Pir Beketting basynda kiyik órgen,

Órgen kiyik Tәnirding syiy bergen!

Anyz dala-ay, balasyn sýiip tughan,

Abyz baba-ay, dalasyn sýiip ólgen!

Pir Beketting basynda arqar oinar,

Arqar shyqqan biyikke tartady oilar:

myna dala tenizding týbi bolghan,

úiyqtap ketsem, týsimde shalqar oinar!

Dýr Pir Beket,

Pir Beket - Pirding sony,

Pir Beketting basynda bildim sony!

Men quanghan baladay kýnning basy,

men múnayghan bolghay ma kýnning sony!

 

***

 

Kýrsinumen kóp kýnderding ótkeni,

Sol kýnderding óteui ne ókpeli?

Jaua almaghan myna tamyz aspany,

Saghan da úqsap, maghan da úqsap ketkeni!

Óleng sýrip, ómir jazyp... aldanam,

Armanyna aldanbaytyn bar ma adam?

Janarymyz jasqa túnyp túrsa da,

qoshtasarda jalghyz tamshy tambaghan.

Jylatpaugha qasam ishkem, sóz berip,

Sol bir sózim ketpep edi ózgerip,

Jylatugha bolmaytynyn sezsek te,

Júbatugha bolatynyn sezbedik!

Sodan beri ótti, óshti shaq talay,

ótkenderding ayaulysy-ay, appaghy-ay!

Ózge jangha kýle almay jýrmisin,

Myna kýnning jaua almauy batqany-ay!

 

* * *

 

Súq kózder júmuly túrghanda,

Súq sausaq býguli túrghanda,

Syrlasyp alyndar, sýigender!

Súq tilder kýrmelip túrghanda,

Sýigen jan gýl berip túrghanda,

Syrlasyp alyndar, sýigender!

Shynjyrlar maujyrap jatqanda,

Myltyqtar úikygha batqanda,

Syrlasyp alyndar, sýigender!

Synaqtar saghaty soqqansha,

Áldekim esikti qaqqansha,

Syrlasyp alyndar, sýigender!

Jaqynyng jat bolyp ketkenshe,

Janynnan joq bolyp ketkenshe,

Syrlasyp alyndar, sýigender!

 

* * *

 

Ne isteu kerek? Ne isteu kerek?

Keshu kerek, keshpeu kerek?

Baru kerek, barmau kerek,

Qalu kerek, qalmau kerek?

Senu kerek, senbeu kerek,

Kónu kerek, kónbeu kerek?

Kimdi aldadym, kim aldady?

Úgha almady, úgha almadym!

Arghy jaghyn sahnanyn,

Meken etip otyramyn,

Saghynamyn, ah úramyn,

Ókinemin, opynamyn,

Baru - auyr, qaytu - azap,

Sýimeymin dep aitu - azap!

Sahnanyng súraghany -

Aqyn emes, sayqymazaq!

Órteng jýrek, ólermen zar,

O, búl zardy nege keshtim?!

...Zalda - jalghyz kórermen bar,

Onyng ózi - sen emessin!

 

* * *

 

Óz halime ózim qayran kýidemin,

Qaydan ghana tap keldim men búl kýige?!

Kónil ýshin emes edi sýigenim,

Ómir ýshin ekendigin bilmey me?

O, bәri de, o, bәri de kóshude,

Oy - aidauda, sezim bitken - baylauda,

Jar taghdyryn bir ókpemen sheshuge,

Bolmaytynyn jýrekpenen oinaugha,

O, bilmey me?

O, qalaysha sýigemin,

Sert etkendey jalghyzdyktyng atynan!?

Óz halime ózim qayran kýidemin,

Ózi-ózime tang qalam da otyram...

 

* * *

 

Shydar ekem, shydar ekem qanshalyq,

Sezimderding biri tuyp, biri ólip,

Atqan tandy Abyl bolyp qarsy alyp,

Qara keshte Qabyl bolyp týnerip,

Tózer ekem, tózer ekem men qansha,

Tóze me әlde adam sorly ólgenshe?

Shyghys jaqta bir júldyzy janghansha,

Batys jaqta bir júldyzy sóngenshe.

 

 

* * *

 

Bәri de bir mahabbat ýshin desen,

Kóreyin ónimde - aman, týsimde - esen.

O, nege, nege biraq qala berdik,

Esikting syrtynda men, ishinde sen?

Kisi me, hosh kónilge kishirmegen,

Hosh keldim, kisiliging ýshin de men.

O, nege, biraq taghy qala berdik,

Esikting syrtynda sen, ishinde men?

Dýniye-ay, jan esigin qúlyptaghan,

Jarytpas shyghyp ta adam, kirip te adam,

Esikten men kirgende, sen shyghasyn,

Sen kirsen, men nelikten shyghyp qalam?!

 

* * *

 

Jan kórding be múnaymaghan,

Múnaymas tek bir Ege!

Jylau ýshin jylay ma adam,

Kýlu ýshin kýle me?

Kýn kýn ýshin kýlmeydi eken,

Gýl gýl ýshin jayqalmas,

Sony ghashyq bilmey me eken,

Biler, bәlkim aita almas.

Ómir ómir ýshin be edi,

Óleng ólen  ýshin be?

Búl dýniyening ishindegi

Bary - mening ishimde!

Joghy - sening jýreginde,

Joqqa taghy jan qúmar:

Ghasyrlardyng týneginde,

Ghashyq múny qanghyrar.

Joqqa onay jetem deushi em,

Bargha qalay jetermin?

...Men - men ýshin ekem deushi em,

Joq, sen ýshin ekenmin!

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371