3.

Tergeu isining ÝII tomnyng 372-betinen bastap J.Aymauytovtyng ózi jazghan nemese ózine kelgen hattar, sonday-aq osy tomda Jýsipbek Aymauytovtyng әdebiyet turaly jazbalary jәne eki sureti tirkelipti. Suret tura jәne qyrynan týsirilgen. Shashy qysqa. Kózi qysylynqyrap túr. Múrtty. Keudesindegi aq shýberekke «№ 2870» degen san jazylghan. Ispen alghash ret tanysqanymyzda búl suret bar edi. Eki jyldan keyin qayta qolymyzgha alghanymyzda, suret joq bolyp shyqty. Oghan ne amal bar. Qolma-qol týsirip alatynday mýmkindik qazirgige qaraghanda shekteuli bolatyn. Tyghyz da kesimdi uaqyt, qystalang kense әdeby jazbalardyng barlyghyn kóshirip alugha erkindik bermedi.

 

3.

Tergeu isining ÝII tomnyng 372-betinen bastap J.Aymauytovtyng ózi jazghan nemese ózine kelgen hattar, sonday-aq osy tomda Jýsipbek Aymauytovtyng әdebiyet turaly jazbalary jәne eki sureti tirkelipti. Suret tura jәne qyrynan týsirilgen. Shashy qysqa. Kózi qysylynqyrap túr. Múrtty. Keudesindegi aq shýberekke «№ 2870» degen san jazylghan. Ispen alghash ret tanysqanymyzda búl suret bar edi. Eki jyldan keyin qayta qolymyzgha alghanymyzda, suret joq bolyp shyqty. Oghan ne amal bar. Qolma-qol týsirip alatynday mýmkindik qazirgige qaraghanda shekteuli bolatyn. Tyghyz da kesimdi uaqyt, qystalang kense әdeby jazbalardyng barlyghyn kóshirip alugha erkindik bermedi.

Sonyng biri - tintu kezinde alynghan Jýsipbek Aymauytov pen Moldaghaly Joldybaevtyng Maghjangha jazghan haty. Zady búl hat «Alqa» әdeby ýiirmesin qúru maqsatynda niyettenip jýrgen aqynnyng pikir bildiru turaly ótinishine jauap boluy da mýmkin. Óitkeni múndaghy pikirlerden «Tabaldyryq» atty baghdarlamadaghy oy úshyqtary angharylady. Anyghy, «Maghjannyng aqyndyghy» atty maqalasyna dayyndyq túsynda jazylghan. Ádebiyet turaly pikir qozghau olardyng oiynda búrynnan bolsa kerek. Búl hattaghy jazu ýlgisi Jýsipbektiki emes, zady, Jýsipbek aityp túrghan da Moldaghaly jazghan boluy kerek. Álde, ne búryn, ne keyin bireu kóshirdi me eken? Jәne qadym qarpining jazu ýlgisin paydalanghan. Soghan qaraghanda, Moldaghalidyng mәneri. Al Moldaghaly - belgili aghartushy, әdebiyetshi Moldaghaly Joldybaev pa, joq pa, ony ashyp aita almaymyz. Odan ózge layyqty adamdy taghy da boljay almadyq.

«Orynbor. 1924-jyl. Maydyng - 16.

Ardaqty Maghjan!

Sening Maghjan, aqyndyghyna tosynnan hat jazyp, imanyna, idtiyhatyna qol súqqaly otyrmyz.

Aqyldy - ne aqyly qysqan agha aitady, ne jan ashyr dos-jaran aitady. Jýzdes, syrlas bolmasaq ta tuystaspyz. Soghan oray qolgha qalam ústap, dos-jarandyq bildirgeli, aqyndyghyna biz bir aqylsymaq aitqaly kelemiz.

Sen aqynsyn. Kýnimiz de, kóz aldymyzda ústaytyn qazaq әdebiyetining "kógine órmelep shyghyp kýn bolatyn" ýmitker aqyn da sensin. "Jaraly jandy", "Qorqytty", "Bayandy" bergen aqynnan odan da zor kýtemiz. Qazaq әdebiyetinde artynan mýrida etuge, ózindik dәuir jasaugha sening qalamynnan basqasynyng dәmesi joq. Aqyndyghyna min taghugha bolmaydy. Senen "әtteng ghana" dep tabarlyq bir kemshilik: sen toryghasyn, zoryghasyn, zarlanasyn. Asau alyp jýreging "súm ómir" dep júbanysh tappaydy. Keleshekten jaryq sәule, jaqsy ýmit kýtpeysin, "býginnen" jiyrenesin, bezesin, týnilesin, ótkendi joqtap aldanysh etesin. Ómirden týnilgen, ómirge qol sermegen sary uayym, sary qayghygha týsip barasyn. Múnday sary uayymshylyq (pessimizm) aqynnyng boyyn ósire me? Óris úzarta ma? Ýmitsiz, tileksiz ómirde ne maghyna bar?

Sen Bayronnyng ruhyna týsuge tayausyn. Biraq Bayron zamanyndaghy qara kýn (reaksiya) Bayronnyng shekken jihan kýiigi (mirovaya skorbi) búl kýnde bar ma? Qazaqtyng basyna qiyn qystau kýnder kelgen bolsa, qazaq jútqa, apatqa, talaugha, zorlyqqa shaldyqsa, qayghyrsa, kýiinse, ony "jihan kýiigi" dep sanaugha bola ma? Ol tar kózdilik bolmay ma? Súr aidyng artynan kýnshuaq bolmay túrghan ba? Kýnning kózin mәngilik búlt basyp túru mýmkin be?

Ras, qazaq aqynysyn. Qazaq múnyn jyrlaysyn. Qazaqty sýiesin, qazaqpen birge kýiesin. Qam kónildi qayghyrtyp, uayym tógip, qayau salghanyn qalay? "Toryqpa, jabyqpa, týnilme, aldynda jaryq sәule bar, jyltyldaghan (Korolenkonyn) "ot" bar - dep kónilin kóterip, demeu (ÝII tom. 153-bet) bermegening qalay? Bolghandy - "boldy" deuden bolashaqty boljau qiyn. Álde bolashaqqa sendiru, qaranghy túmanda jyltyldaghan sәule kórsetu qiyn ba? Qazaqtyng keleshegine hesh bir senim joq bolsa, joghalatyn elge súlu sóz - әdebiyet nege kerek? Biz senen dertke dәrmen bolghanday, ruh bergendey, auyr haldan shara tauyp shyqqanday, keleshekke, mәdeniyetke, iygilikke sýiregendey sóz izdeymiz. Ótkendi ótkender de joqtaghan, zarlaghan, jyrlaghan. Qazaqtyng júrtshylyghyna odan kelgen payda qansha edi?

Pushkindi - Pushkin qylghan onyng núrly aqyly, sergek kónili, ómirdi dúrys baghalay bilgendigi ghoy. Sen - tuysyng qazaqtyn, adymyng - qargha, elin - mesheu bolsa da, ómirge ashyq kózben qaraytyn 20-ghasyrdyng úly emessing be. "Qu ómir, súm jalghan", "jauyz jazym" dәuiri súiylyp, ómirding qojasy, taqtyng Allasy - adam bolghan zamanda, adamgha jana tilek, jana arman, jaqsy salt-sananyng zamanynda sen syqyldy kýshti aqynnyng ( imanyna - ?) ózgeris kirmeydi deuge kónil barmaydy.

Saryuayymshyl bolsa da, býginde Bayrondy tónkeris aqyny dep sanap otyr. Tónkerisshil bolmaghan aqynnyng órkeni óspeydi. Órkeninning ósuine tilektes bolghandyqtan, dos-jaranyng sóz aityp, kónildegi mýddemizdi shygharyp otyrmyz.

Jýrekke, iydtihatqa, imangha qolqa salu kimge bolsa da zorlyq, әsirese, aqyngha zorlyq. Sýitse de sebepsiz nәrse bolmaq emes qoy: tayau túrghan nәrsege týrtkidey sebep bolsaq, bizding maqsútymyzdyng oryndalghany.

Bauyrlaryn: Jýsipbek, Moldaghaliy".

Mine, shynayy tilek, shynayy syn degen osy. Qanshama «jasasyndatyp», «qarghap-silegen» synnan kóri Jýsipbek pen Moldaghalidyng dәl osy sózderi Maghjangha әldeqayda mol әri tereng әser etkeni sózsiz. «Jihan kýiigi» turaly ishki ruhany aqyndyq týisikti Maghjannyng ólenderinen alghash angharghan da jәne ony dәleldep bergen de - Jýsipbek Aymauytov. Qazirgi sauaty san-salaly, әlem poeziyasyna kózi qaraqty synshylar men zertteushiler de múny nazardan tys qaldyryp keledi. Demek, aqynnyng jan qúpiyasy әli tolyq ashylmady degen sóz.

Tómende nazargha úsynylyp otyrghan Jýsipbekting әdebiyet turaly ekinshi haty. Arab harpinde jazylghan qazaqsha mәtinining kóshirmesi. Jazuy tanba siyaqty anyq, súlu. Ókinishke oray hattyng kimge arnalghany turaly bastapqy joldar taspadan hatqa týsirgende óshirilip ketipti. Negizinen búl hat Abdolla Baytasovqa, ne Qoshke Kemengerovke joldanghan. Alghashqy sóilemdi:

«Ádebiyet - últtyng jany. Últtyq sana, taghdyr, jan jýiesi - kórkemónerding basty taqyryby. Taptyq jik arqyly әdebiyet jasalmaydy. Baylar da qayghyrady. Ásirese qazaq ómirinde búl óte ajyratylmaghan is. Qazaqtyng taghdyry ortaq. Men ózim de kedey bop óstim. Sonda kórgenim, kedey jigitteri...»,- dep bastap, pikirin odan әri bylay jalghastyrady.

"Sonda kórgenim, kedey jigitteri jaman ayaghymen, baydyng jaqsy tósenishin bylghaydy. Tilegenin súraydy. Qyzynyn, qatynynyng qoyynyna barsam ba dep dәme qylatyndar da bar. Osylay jýrgen erkekterde baydan bóten dýniyege kózqaras bolugha mýmkin be? Sirә, bizding jas marksshiler ýlken kitaptardy oqyp alady da: «Mynau qazaqqa keledi eken»,- dep jalshynyn, ne mújyqtyng kózimen qazaqty ólsheydi. Marksti bizding jigitter qazaqqa janastyra almay, shataq osydan tuyp jýr ghoy dep oilaymyn. Qazaq ózgeshe (svoeobraznyi) túrmysty, tarihty, salt-sanaly júrt bolugha kerek. Qisynshyl (teoretiyk) bolumen tәjiriybeshil boludyng arasy alys. Bizding Ghabbas aldynghysy bolar deymin. Áueli qazaqty oqu kerek. Qazaqty bilemin degenmen kóbimiz bile bermeymiz, ony men Broydanyng kitabynan kórip otyrmyn. Biz anyq bile almay, kómeskilengen nәrselerdi ol anyq aityp otyr. Qazaq - úiymsyz, qazaq - berekesiz, qazaq - últshyl emes. Maly qanday bolsa, minezi de sonday júrt. Búl mәsele týbirlenbey túrghanda biz de daudyng shegi bolmaydy.

Taghy bir qosylmaytyn jerim: «Aqyn - taptyki ghana bolady. Biraq keyde túrmys jaghdayymen, taptan moyyny asqan, tap sharasynan joghary, ózge taptyng da soyylyn soghatyn búqarashyl, últ sanasyn mengergen aqyn da bolady»,- dep Plehanov aitady. Ony Ghabbas jazyp otyr. Olay bolsa, qazaq aqyndary tapqa nege qamalyp qaldy. Nege bayshyl, nege dinshil bolugha mindetti? Otarshylyq zardapty bay, kedey, últ bolyp tartqan joq pa edi. Jerinen bay da, kedey de quylghan joq pa edi? Maly joghalsa hoholdan bay da, kedey de tayaq jep, ólgeni - ólgen joq pa edi. Últ múny búryn bir emes pe edi? Bir bolghandyqtan da, Asan qayghysy, Búqar jyrauy, Shortanbayy, Abayy, Ahmeti, Mirjaqyby, Maghjany, taghy basqalary otarshyldyqqa, orysqa, patsha ókimetine qarsy bolyp kelgen joq pa edi? Osy ótken aqyndardyng bәrin bayshyl, kedeyshil qylyp alyp, odan keyin Maghjangha, taghy taghylargha kelse, sonda jýlgeli (posledovatelinyi) bolyp synaghan bolmay ma, әitpese, Maghjan bayshyl, Mirjaqyp bayshyl, Beyimbet kedeyshil degen sóz bola ma?

Tónkeristen búryn, degen qara kedey Sәbit Dónentayúly da, Beyimbet te bәri de últshyl bolyp jazyp jýrse, endi kedeydi betke ústady dep, olar tap aqyny bola qalmaq pa? Boyama aqyn bola ala ma? Ádebiyetting súiyluy boyaludan shyghady dep bilemin. Shyndap aqyn jaza almasa, aqyn emes, etikshi. Ras, pikir jýre ózgeredi. Orys jazushylarynyn da keybiri tónkeristen keyin jaramsaqtanghan, olardyng ishinde jaramsaqtyqtan amany da bar. Qazaq aqyndarynyng pikiri sonshama kýrtten ózgergendey jaghday bolghan joq: óitkeni tónkeriske biz kóldenennen qosyldyq. Ashyly, túshyly tauqymetin basymyzdan kóshirgemiz joq. Sondyqtan tek dumangha, dýrmekke qyzyp, tónkeristing manyzyn, dәmin tata almay (...) qaldyq. Sol dýrmekpen әli kele jatyrmyz. Kýshengenmen sózimiz ýylespey jatyr.

Men óz basymdaghyny aitayyn. Ózim naghyz kedeyding balasymyn. Bay tuysqandarymnan zorlyq, qysym kórip óstim. Balang orys bolyp ketedi, soldatqa alyp qoyady dep, nemere agham oryssha oqytqyzbaghan. Óz balasyn oryssha oqytyp jýrip, meni oqytpaghan. Sóitip men, baygha, juangha ósh bolyp óstim. Biraq, jýre, oqi, kóz ashyla kele, baydyng da, kedeyding de orystan kórgen qorlyghyn kórdim. Shorman auylynyng Qarakól degen ata qonysyn, Bayan tóniregindegi qazaqtyng shúrayly jerlerin kelimsekter aldy, ony men estidim de, kórdim de. Orys strajnikterinen, poliyseylerinen qazaqtyng talay tayaq jegenin kórdim. Ana jylghy Qarqaralygha hoholdan qorqyp, qashyp kelip jýrgen Jetpisbaylar esimde. Hohol joghalghan maly ýshin onyng (nadan adam ghoy) atyn tartyp alsa, ol sotqa bergen ghoy. Sotqa beretin neme ekensing dep, hoholdar onyng aulyna jinalyp kelip óltirmek bolghan. Sodan (ÝII tom 148-bet) qorqyp, qystay ýiine jolay almay jýrdi ghoy. Aqmola ýiezinde Tókish degen bir kedey әnshi bar edi. Jaq joq әnshi edi. Sonyng auylyn maly joghalghan hoholdar shauyp, Tókishti tepkilep óltirgen.

Búlar 22-23 jyldardaghy oqigha.

Osylardy kórip, estip túryp, qalay tapqa kisendelersin? Keshe ghana osy jyldyng sentyabrinde Qarqaralynyng alty kedeyi Qoyandydan Orynborgha jylqy aidaugha bir orysqa jaldanyp kele, múnda kelgen song orys aqysyn bermey qashqan da ketken. Olar meni tapty. Bireui ana jyly Torghaygha mal aidaugha jaldanghan, meni biletin Sәbikey degen jigit eken. Sorly kedey qanghyp, zarlap qaytyp ketti. Qoldarynda týk belgi joq. Ne qylarsyn?

Osynyng bәri jýzden biri. Bәrin kórip, estip jýrsin. Qay qazaq hoholdyng jerin tartyp aldy, ýiinen bezdirdi? Auylyna at oinatty, óltirdi, aqysyn bermey, sauyrgha bir salyp qoya berdi? Múnsha zorlyqty kim istep otyr? Osynyng bәrin kóre, bile túra - kimshil bolu kerek?

Ras, búqarashyl bolu kerek. Baydy maqtaugha bolmaydy. Ózim baydan jaqsylyq kórgem joq, baydy jaqtap jazgham joq. Biraq men tap aqyny bola alarmyn ba? Mening miymdaghy perne shúp-shúbar. Syrtqy әserden miymdaghy izder de bar. Ol izdermen jýrmesime mýmkin be? Ghabbas qalay jýrgizbeydi eken? Qúlaghymnan, kózimnen migha habar jetkizetin jýikelerimdi (nerv) kesip tastamaq pa eken? Álde, jýikemdi mýlde qúrtpaq pa eken? Kóldeneng adam jazushygha, aqyngha kóten zorlyq qylugha jaramaydy. Ózinshe oilatam deu qiyanat.

Ras, qazaq kedeyi tendikke jetti, jetildi. Jana túrmysqa ayaq basty. Biraq eki zorlyqtan әli aiyrylghan joq, juyqta aryla almaydy - biri: óz bayynan kóretin zorlyq, biri - jatynan kóretin zorlyq. Songhyny aitayyn desen, últshyl bolyp shyghasyn, nemese, bayshyl bolasyn. Bastapqygha qanaghat etuge bolmaydy. Qashannan qalyp qalghan nәrse, túrmys talqysymen bolmasa, búdan onay shygha qoymaydy. Shygha qoysa, әlgi alty kedey nege sandalyp qaldy? Qaghaz jýzi men ómir jýzin aiyru kerek. Ghabbas, Ábdirahmandar qaghaz jýzin alsa, men ómir jýzin alghym keldi. Mine, mening pikirim osy.

Men osy pikirimdi gazetke jazugha Smaghúldan rúqsat súrap, tolyq hat jazyp otyrmyn. Óris berer, bermesin bilmeymin. Ishimde qaynap jatqansha tym bolmasa, sendey joldasqa aghytayyn dep jazyp otyrmyn. Sen búghan óz pikirindi jaz. Teris, búrysyn kórset! Búl pikirimdi Ghabbasqa da ait. Jóni kelse, kerek jerin oqyp jiber.

Ordadan hat-habar almaymyn. Senimen jazysyp túrayyq. Sen ne oqyp jýrsin? Jaqsy kitap bolsa maghan jiber. Múhtardyng adresin bilsen, jazyp jiber. Balalar aman. Túrmys sәl, jalaqy - 72 som. Tezirek hat jazarsyn.

Qosh, sýidim. Jýsipbegin.

Adres: Orynbor, Sovet kóshesi, dom 51. Astynghy qatar. Maghan. Orynbor, 2 yanvari".

Jýsipbekting ekinshi bir arab qarpinde qara siyamen jazylghan haty da osy adamgha arnalghan. "Kәkebay" - deydi. Búl kim? Qoshke me, joq, basqa bireu me? Tura osy hatqa jauap retinde jazylghanday mazmúndaghy Abdolla Baytasovtyng hatynyng qoljazbasy da iske tirkelipti. Audarmashylyghymen, shaghyn maqalalarymen, syny pikirmen sol tústa júrtqa tanymal, joldastarynyng arasynda ýlken bedelge iye, últtyq mýddening tuyn ústaghan, shygharmashylyq ómir joly mýldem úmyt qalghan, tergeudegi jauaptary da qysqa qayyrylghan azamat.

Endi osy әngimege tiltartar bolghan, tergeu barysynda eki-aq ret shaghyn jauap alynghan, aiyptau aighaqtary da mardymsyz, biraq «qylmysy» ózgelermen tenestirile ýkim shygharylghan Abdolla Baytasov jóninde qysqasha mәlimet bere ketemiz.

Anketalyq anyqtama: 1900 jyly Aqmola guberniyasy Kókshetau uezining Ayyrtau bolysynda (ekinshi bir anketada - Qostanay okrugining Baqbaqqara audany) tughan. Múghalimder seminariyasyn bitirgen. 1921 jyldan kәsipodaq mýshesi. 1920 jyldan mamandyghy boyynsha qyzmet isteydi. Shet elde, әskerde, qyzyl armiya qatarynda bolmaghan, búryn sottalmaghan. Qoghamdyq qyzmet atqarmaydy, deni sau, ózin istep jýrgen qyzmetine layyq dep sanaydy, qazir múghalim. Syn-eskertpesi joq. «Jas alash», "Jas qayrat" gazetterining belsendi avtory. Aghartu, sauat ashu, әr ghylymnyng salasyndaghy kitaptar jóninde maqalalar jazghan. Sayasy ekonomiya qaqynda pikir qozghaghan.

Anketanyng sonyna: «Baytasov joldas ózining taghayyndalghan qyzmetine tolyq say keledi»,- degen búryshtama qoyylghan. Tashkenttegi qazaq institutyna:

«Joldas Abdolla Baytasov 1923 jyly: «2 qyrkýiekten bastap ana tili pәninining oqytushysy retinde bekitilgen».

Búl - sol jyly oqytushylyqtan bosaghan, Mәskeuge oqugha ketken jerles aqyny Maghjannyng oryny edi. Ózining ketetinin eskertip, orynyna Abdollany shaqyrghan boluy әbden mýmkin. Jýsipbek Aymauytovtyng emeuirinine qaraghanda sonday ynghay bayqalady. Al ózining toltyrghan qyzmet anketasynda:

«Oqytushylyqqa 1923 jyldyng 1-qazanynan kiristim»,- dep kórsetilgen.

Abdolla Baytasovtyng bar aiyby - Daniyal Ysqaqovpen birigip «Kórkem әdebiyet turaly» maqala jazyp, ony «Enbekshi qazaq» gazetinde jariyalaghan. Onda:

әdebiyet - adam taghdyryn beyneleytin kórkem óner. Ol adamnyng psihologiyasy últtan tys qalyptaspaydy. Óitkeni ol últ ishinde tәrbiyelenip ósedi. Sondyqtan da әdebiyet - últtyq óner jәne ol taptyq tartystan, partiyalyq prinsipten tys boluy tiyis,- degen ynghayda pikir bildiredi.

Ol turaly J.Aymauytov tergeushige:

«Ekeu» degen býrkenshik atpen jazylghan kórkem әdebiyet turaly maqalany oqydym. Onyng iyeleri - Baytasov Abdolla men Ysqaqov. Songhy adam ýiirmening baghdary talqylanghan mәjiliske qatysty ma, anyq aita almaymyn, qatysqan boluy da mýmkin. Maqalany men qoljazba týrinde oqydym, ony maghan Tashkenttegi joghary oqu oryndarynyng ne rabfaktyng birinde oqyp jýrgen shymkenttik studentterding bireui әkep berdi. Oghan deyin men Tashkentke barghanmyn, sonda A.Baytasovpen de, Ysqaqovpen de keziktim, olar maghan: «Enbekshi qazaq» gazetinde kórkem әdebiyet turaly maqalalardyng jariyalanuyna baylanysty biz de maqala jazudy oilastyryp jýrmiz,- dedi. «Qashan dayyn bolghan kezde ony maghan kórsetinder, mýmkin men key jerin týzetip berermin»,- dedim. Sol uaghadalastyqtyng jeleuimen ol maqalany әlgi studentter arqyly Shymkentke berip jiberipti. Búl - 1927 jyldyng alghashqy jartysyndaghy qys ailarynyng biri bolatyn. Maqalagha azdaghan ózgeris engizip, múny baspa betinde jariyalaugha bolady degen tilekpen ózderine qayyra joldadym. Maqala gazetke jariyalanghan song ondaghy pikirlerdi tolyq qostaytynyn bildirgen Áuezovting pikirin óz qúlaghymmen estidim. Maqalany men óndep bergennen keyin ony ózge qazaq jazushylary, mysaly, Dulatov qarap shyqty ma joq pa, ol jaghyn bilmeymin. Ol maqalany «Alqanyn» baghdaryn tolyqtay qostaghan dýnie dep men eseptemeymin. Aymauytov (qoly qoyylghan)»,- dep jauap berdi

Osy arada eki nәrseni nazargha iliktire ketkendi layyq sanadyq. Birinshi, Maghjannyng aqyndyghyn talqylaghan Mәskeudegi jinalysta ony qorghap sóilegen, keyinnen «Alqa» ýiirmesin úiymdastyrugha belsene qatysqan Sәrsenbinning keyingi taghdyry kómeskileu bolyp qalghandyghy. Onyng ómiri men shygharmashylyghy turaly naqty zerttelgen enbek joq. Ádeby estelikterde de aty atalmaydy. Sondyqtanda osynau azamat qaqynda belgili bir dәrejede derek pen minezdeme bere almaghanymyzgha ókinemiz. Ekinshiden, osy uaqytqa deyin «Ekeu» degen býrkenshik atpen jazylghan әdeby maqalalardyng barlyghyn J.Aymauytov pen M.Áuezovke telip keldi. Al myna jauapta Abdolla Baytasov pen Danial Ysqaqov ta sonday býrkenshik atty paydalanghany dәleldi týrde kórsetilgen. Bedeldi ghalymdarymyz da dәl osy eki azamattyng jazghan maqalasyn Aymauytov pen Áuezovting «enshisine» berdi. Búl - qiyanat. Kórsetindi de M.Áuezovting búl maqalany oqyp, ol turaly pikirdi J.Aymauytovqa aitqany da anyq kórsetilgen. Endeshe aqiqatty eskerip, әrkimning sybaghasyn ózine bergen lazym.

Sol ýshin de otyzgha endi tolghan esil er qalghan ómirin aidauda ótkizip, aqyry atu jazasyna kesildi.

Áriyne «mәdeniyet maydanyndaghy» múnday «dúshpandyq pikirler» jazasyz qalmaydy. Alayda A.Baytasovty «últshyl-kontrrevolusionerler» men «basmashylardyn» qataryna qosqan ózining qyzyljarlyq jerlesi Esim Bayghasqinnyng myna kórsetindisi:

«Tashkent qalasy Pushkin kóshesi №10/12 ýide túratyn Esim Bayghasqin naqty myna aighaqtardy kórsetti:

«Alashordashylardyn» is-әreketteri turaly biletinderimning barlyghyn ótken jolghy kórsetindimde jazyp bergen bolatynmyn. Men olardyng júmysyna aralasqan emespin, «Alashordashylardy» maghan senimmen qarap, syryn jasyrmay shynyn aitatyn Baytasovtyng әngimeleri arqyly ghana bilemin. Qazaqstanda, onyng ishinde Petropavlda túrghandyqtan da alashordashylardyng ishinde jýrdim, biraq olardyng tobyna qosylghamyn joq. Óitkeni olar asa saq jýrdi, maghan senimsizdikpen qarady. Sebebi, Baydildin men Toqtabaev olardy is jýzinde satyp ketken bolatyn. Jogharyda aityp ótkenimdey, maghan tek Baytasov qana senimmen qaraytyn.

1922 jyly Orynbordaghy kenes qúryltayyna qatysugha kelgenimdegi bir oqigha esime týsip otyr. Men sonda oqityn Baytasovpen kezigip qaldym, ol Sәduaqasovtyng ba, Kenjinning be, Baydildinning be, әiteuir bireuining pәterine shaqyrdy. Biz barghanda Kenjiyn, Nahimjanov, Baytúrsynov, Sәduaqasov, Baydildin jәne taghy basqalar sonda otyr eken. Otyrghandardyng bireui Rysqúlovtyng Baytúrsynovqa arnalghan hatyn dauystap oqydy. Hatta: Rysqúlovtyng Moskvadan Tashkentke bara jatqany, Ortalyq Komiytet búghan Týrkistanda qyzmet isteudi senip tapsyrghany habarlanypty. Otyrghandar hatty talqylay kelip: Qojanov pen Rysqúlovty tatulastyru kerek. Olardyng arasyndaghy arazdyq últtyq mýddeni sheshude kesirin tiygizedi - desti. Bas qosuda Baytúrsynovqa: Ekeuining arasyndaghy kiykiljindi toqtatudy ótinip Qojanov pen Rysqúlovqa hat jazu turaly úsynys jasaldy. Hat Tashkentke Baytasov arqyly joldandy. Onyng qanday mazmúnda jazylghanyn bilmeymin. Baytasov Tashkentten Orynborgha qaytyp kelgende maghan: Qojanov pen Rysqúlov tatulasty, ózara kiykiljinderin qoydy - dedi. Sodan keyin men Petropavlovskige ketip qaldym.

Ótken jolghy tergeu barysynda úmyt qalghan taghy  bir jaydy aita ketkim keledi. Birinshi kórsetindimde: 1922 jyly mamyr aiynda Ánuar pasha men Zaky Validovting keluine baylanysty alashordashylardyng arasynda qozghalys bastalghanyn, týrikshil ýgit-nasihattyng kýsheye týskenin, oghan Múhtar Áuezov pen Toghjanovtyng belsene aralasqanyn jazyp bergen bolatynmyn (birinshi kórsetindini qaranyz). Petropavldaghy alashordashylardyng arasynda jýrgizgen týrikshildikti nasihattaghan otyrysqa sol kezdegi gubatkomnyng tóraghasy Smaghúl Qazbekov, gubpartkomnyng úiymdastyru bólimining mengerushisi Múhamedjan Beysenov, Áuezov, Toghjanov, Júmabaev, Qiyaqov t.b. qatysty, keneste olar eshqanday da qorytyndy sheshim qabyldaghan joq, ózara pikir alysumen shekteldi. Nәtiyjesinde eshqanday әreket jasamaugha, Ánuar pasha men Zaky Validovting is-qimylyn kýte túrugha kelisti. Mine, olarmen aralasyp, tanys-bilis bop jýrgen Baytasovtyng aituy boyynsha mening bar biletinim osylar.

Baytasovtyn: «Dayyndalu qajet»,- degen sózining astaryn men: qaruly top qúryp, auyl túrghyndaryn kóteriliske dayyndau kerek,- dep týsindim.

Mening jeke pikirim mynaday: egerde Ánuar pasha men Zaky Validovting әskeri jeniske jetip, algha qaray jyljitynday bola qalsa, onda alashordashylar túrghyndardy sózsiz kóteriliske bastar edi,- dep oilaymyn. Sonday-aq Baytasov maghan: Qojanov pen Rysqúlovtyng Ánuar pasha men Zaky Validov ekeuimen baylanysy bar,- dedi.

Búdan basqa alyp-qosarym joq. Dúrys jazylghan jәne maghan oqyp berildi.

Tergegen PP OGPU-ding Shyghys bólimining ókili - Atabekov. 25.1.1930 j.».

Búl kórsetindining qoldan jorta jasalghany turaly mәlimet tergeu isining ishinde saqtalyp qalghan. 

Oghan OGPU-ding Mәskeudegi Shyghys bólimining bastyghy Diyakovqa Orta Aziya bólimining bastyghy Karuskiy men Shyghys bólimshesining bastyghy Krukovskiydin:

«Sizding jarlyghynyzgha baylanysty Bayghasqinning súraq-jauabynyng kóshirmesin joldap otyrmyz.

Súraq kezinde Bayghasqin búrynghy bergen jauaptaryna janadan eshtene qosqan joq, tek Ánuar Pasha men Zaky Uәlidy Týrkistangha sәti týsip joryq jasay qalghan jaghdayda, alashordashylardyng jergilikti túrghyndardy kóteriliske dayyndaugha talpynghanyn dәleldeytin derek qana nazar audarady.

Bayghasqin bizge: alashordashylardyng kenes ókimetine qarsy әreketterine ózining qatyspaghandyghyn, óitkeni olardyng búghan senbegenin, al ózining aldynghy eki kuәligindegi derekterdi búghan Baytasovtyng aitqandyghyn  mәlimdedi.

Bizding paryqtauymyzsha, Bayghasqinning ózine senimsizdikpen qarady degeni, ótirik. Ol ózimdi әshkerelep alamyn ba dep jaltaryp otyr, shyndyghyna kelsek, ol alashordashylardyng arasynda erekshe senimge ie bolyp keldi jәne qazir de senimdi adam sanalady. Sondyqtan da biz: onyng alashordashylardyng arasyndaghy bedeldi orynyn týrmedegi basqa tútqyndardyng jauaby arqyly, sonyng ishinde Baytasov arqyly anyqtaugha bolady, alynghan mәlimetterge sýiene otyryp Bayghasqiyngha qysym jasaugha mýmkindik tuady,- dep esepteymiz.

Qazaq intelliygentterin qinaudy kýsheytu turaly sizding jarlyghynyz basshylyqqa alyndy jәne intelliygentterding sózderin jetkizip otyru ýshin әzirshe ýsh tynshy - «Qalam» («Pero»), «Niyaz», «Dalishe» - olardyng arasyna kirgizildi. Ózge tynshylardy tartugha dayyndyqtar jýrgizilip jatyr.

Eskerte keterimiz, «Shaghyr» Shymkenttegi túraqty qyzmet orynyna jýrip ketti, tazartu kezinde partiya qatarynan shygharyldy. Bayghasqinning súraq-jauabyn jiberip otyrmyz»,- degen mәlimeti tolyq dәlel.

«Alash isi» men «Alqa» turaly әngime qozghalghanda:

D.Ysqaqov: «Alqa» әdeby ýiirmesine baylanysty aitarym mynau: 26-jyldyng qarsanynda Baytasov mening pәterime mening ýide joq kezimde «Alqanyn» baghdarlamasyn tastap ketipti. Eshkim eshtene týsindirgen joq. Jarghy bizding ýide biraz jatty. Men oghan eshqanday mәn bergemin joq. Ekeumiz búryn da birlesip júmys istep, kitaptar audarghamyz. Bir apta ótken song ol menen «Alqa» әdeby ýiirmesining jarghysyn mening oqyghan, oqymaghandyghymdy súrady. Odan bizge keletin qanday payda bar ekenin súraghanymda: Mәskeulik studentter úiymdastyrypty. Mәskeude әdeby ýiirmelerding baghytyn negiz etip alypty - dedi. Men jarghyny oqyp shyghyp, pikirimdi aitugha kelistim. Odan basqa eshqanday uәde bergemin joq. Jiyrma kýndey mening ýiimde jatty. Qarap shyghugha múrsham bolmady. Ol taghy da men joqta ýige kelip, endigi oqyp bitirgen shyghar degen oimen jarghyny alyp ketipti. Men jarghyny oqyp ýlgermegenimdi aittym. Biraz uaqyt ótken song ol maghan: ýiirmeni qúrudy eshkimde qoldaghan joq - degen maghynada Júmabaevqa hat jazyp jibergenin aitty»;

Q.Kemengerov: «(...) Baytasov maghan: 21-jyly Zaky Validovting Tashkentke kelip, qazaq últshyldarymen kezdeskenin aitty. Búdan basqa eshtene bilmeymin. Qazaq últshyldarynyng tónkerisshil úiymy turaly eshtene estigemin joq, bilmeymin de. Al Tynyshbaevting ónin bilgenimmen de, ózimen tanys emespin. Áleumetshilerding úiymyna eshqanday mýshe bolghan emespin jәne ol  turaly eshtene bilmeymin»;

sonday-aq «Ayyptau qorytyndysynda»:

«...1926 jyly oqu-aghartu instituty bizding yqpalymyzdan shyghyp ketti, onyng esesine Tashkenttegi joghary oqu oryndaryndaghy partiyada joq jastardy ózimizding yqpalymyzgha qaratyp aldyq. Biz múny joghary oqu oryndarynda oqyp jýrgen Baytasov pen Ysqaqov arqyly jasadyq. Búl 1924-1926 jyldary jýrgizildi (Dosmúhamedovting 22.IH.30 jyly bergen jauabynan № 2370-is, 1 t., 220-bet);

«Osy kezde әdebiyet maydanyndaghy júmystarymyz jandana týsti... Áueli Aymauytov, sodan keyin Kemengerov kelip qosylyp, bizding isimizdi jýrgizip otyrdy. Ózimizding yqpalymyzdy baspasóz arqyly keninen taratu ýshin biz barlyq kýshimiz ben jaghdaydy paydalanyp qalugha tyrystyq... «Alqa» ýiirmesining payda boluy da sonyng nәtiyjesi. Búl isti tikeley jýzege asyrghan Ysqaqov, Kemengerov jәne Baytasov maghan júmys baby boyynsha kenes alu ýshin kelip túrdy, men olargha ózimning núsqaularymdy berdim (Dosmúhamedov H., № 2370-is, 1 t., 221-paraq)»,- degen maghynada qaghazgha aty jii týsken adamnyng biri de osy Abdolla Baytasov.

Tura biz sóz etken әdeby ortagha tikeley qatysy bolghandyqtan da jәne onyng kózqarasyn tolyq bildire ketu maqsatymen búl hatty tolyq jariyalaudy maqúl kórdik. Óitkeni osynday hattardyng ishindegi pikir alysulardan baryp «Alqanyn» ómirge kelgeni ayan. Onyng ýstine, osynau degdarlardyng jandýniyesinen maghlúmat beretin derekterding kózi de shamaly. Sondyqtan da dos adamdardyng arasynda ghana aitylatyn keybir jeke mәselelerdi de qysqartpadyq. Ómirding aty - ómir. Ol ýnemi - kýiinuden túrmaydy, sýiinish te syilaydy. Sonymen qatar, búl hattyng týrme tartpalarynan juyrmanda jaryqqa shygha qony da neghaybyl. Sonymen, elge demalysqa ketken Abdolla Baytasov ózining syralghy dosy Jýsipbekke bylay dep sәlem joldapty:

«Jýsipbek!

"Kórmegeli kóp aidyng jýzi boldy" - degendey, bir-birimizben kórispegeli kóp uaqyttar bolyp qaldy-au. Sening biylghy jazghan hatyng maghan keshigip tiydi. Sondyqtan saghan ile jaza qoymadym. Óitkeni sening adresing ózgergen shyghar dep oiladym. Jәne de Tashkenge barghan song qapshyqtyng auzyn bir-aq sheship, jazdayghy bastan keshkendi bir kóitermin-au deushi edim.

Ne kerek, jolygha almadyq. Seni Qyzylorda da kezdestiremin degen oimen Qyzylordagha soqtym. Men kelgen kýni tanerteng Jaqandykine (M.Dulatovtikine - T.J.) barsam, J: "Jýsipbekti shygharyp jana ghana vokzaldan keldim",- dep otyr. Sandy bir-aq soqtym. Seni Tashken men Qyzylordanyng birinde bolar dep oilap edim. Bolmaghan sebebindi Jaqannan estidim. J. aituynsha, "Dәleli - dәlel",- deydi. Jәne Jenyanyn nauqasy T-t (Tashkent - T.J.) әuesin jaqtyrmaytyndyghy ekinshi sebep bolsa kerek edi. Qalayda Orynborda oqshauyraq túryp qaldyn, endi ornyghyp qalghan shygharsyn. Áytse de, seni Shymkentke shaqyrtuy kýshti kórinedi (Shymkent pedtehnikumynyng bastyghyna jolyghyp edim), ózing yrza bolsan, olar túrmys jaghynan múnsyz qylar edik dep yntyq-aq bolyp otyr. Áuesi jaqsy jer, barsang da teris bolmas edi. Áli de kesh emes qoy.

Endi әngimeni óz jaghyma audarayyn. Jaz - ay jarym elde boldym, 2 ay shamasy Qyzyljarda boldym. Kónil-kýy jaqsy. Ázirshe oilaghan nysanagha dәl tiyip keledi. Ana jaghyn aitam. Bizge qyryn qaraytyn (ósek aitpasa ishi kebetin bir adamdardan kelgen habar bolsa kerek) bireu, ol turaly saghan teris informasiya bergen syqyldy. "Onymen men qosylyppyn, ol menen ózgerip qalsa da, syrttaghy bir kýsh eriksiz...",- degen syqyldy. Búl sózderding istochniygi ataqty qu atyshulylardan shyqqan kórinedi. Áminanyng sinilisin Baydildin aldy. Ol túqymmen biz ejelden dúrys bolmaytúghynbyz. Dúrysynda búrynghy kýiimizden eshbir ózgeris bolghan joq. Qayta odan kóri  ómir qyzyghyraq bolghan syqyldy. Biraq saghan ol kýidi suretti týrde sezdiruge qalam shaban ghoy. Ózin auyzgha salyp jibersen, "iyә, solay"- der edim. Qalayda, kónil tyndy. Resmy túrudy onyng oquyn bitiruine baylap qoydyq. Ol jaghynan qysqasha hal-jayymyz osy.

Maghjangha jolyqtym. 15 kýndey birge boldyq. Ol saghan qatty razy. Jalghyz syn jazghandyqtan emes, sening songhy jazghandaryna qanaghattandy. Osy kýnge sheyin aiyzym qanghan sәuletshi qalam "Núr kýii" boldy, qyzyqqandyqtan әldeneshe oqydym",- deydi. Aqynnyng múnysy sen turaly oilaytyn mening oilarymdy nyq bekitti. Quandym. Onymen týrli mәseleler turaly kóp kenestim. Sony pikirleri bar, dýniyege kózqarasy nyghayghan syqyldy. Múhtar oghan: "Týbinde jalghyzdar toby jasaydy, biz jalghyzdar tobynyng qúramasymyz",- dep jazady eken. Búl pikirdi Maghjan da quattaydy. Ekpini kýshti qalam, siqyrly sóz, negizi berik pikir týbinde alyp ta, shalyp ta jyghady - dep aqyn shalqyp-aq jýrgen kórinedi. Onyng nastroeniyesin kóterip otyrghan Mәskeu. Mәskeude әdebiyet turaly pikir jarysy bar,  maydan bar syqyldy. Evropa әdebiyetshilerining de sony pikiri jaryqqa shyghyp qalatyn shaqtary bolady,- deydi. Marksshyldyqqa qarsy pikirdi qoldaytyn әdebiyetshiler de pikirler úsynatyn siyaqty. Teginde birezulik qylmay, ghylymy jetip, syghalap jýrip tandap ala alsa, pikir tudyratyn maydan ashylaghanday. Qapelimshil jelókpeler kóp aghymnyng arasynda kez-kelgenining bireuine qaqtyghyp, salomday salmaqpen bireuine erip jýre beretindey siyaqty. Bizding Qyzylordanyng VAP-y da sonday bir aghymgha erip bara jatqanday desedi. Týrli әdebiyet aghymdarymen tanystyru ýshin olardyng programmalarynyng jinaghy basylyp shyghypty, Maghjan maghan jibermek boldy. Sen de súrap alyp tanys.

Maghjan saghan jazudan qajityn emes deydi, ózing de endi shet túrghannan keyin jazudan tartynbassyn. Maghjan, Áleken (Álihan Bókeyhanov - T.J.) "Vosizdattyn" nauch. sotrudnikteri. Mýmkin búlar arqyly jazugha kitap ta alarsyn. Mektep balalary oqityn әdebiyet kitaptaryn qazaqshagha audaru kerek deydi, olardy osy kýnnen súrauyng kerek syqyldy.

Múhtar: «Ádebiyet sonynan jaryq alyp týstim. Oqimyn»,- dep Leningradqa ketipti. Onyng "Tandaghy" songhy jazghan әngimelerin oqyghan shygharsyn. Men anyq bayqay almadym, әitse de, jaqsy-au! Múhtar Maghjanmen jii jazysyp túrghan eken, pikirlerin oqydym. Olardyng endi bir oiy: sol úiymdardyng bir qazaqqa qolayly degen bireuine qatynasyp, qazaq әdebiyetine layyqty jol degen joldaryn úsynbaq. Bayandamalar jasap, pikirlerin tyndatpaq. Maghjan jaza bastapty. Mәskeude birneshe qyrghyz, qazaq tilderinde shyqqan әdeby kitaptargha syn jazghan eken, olar da basylypty. Maghjan biyl búl jaghyna kýrdeli kirisemin dep otyr.

Tashkende túrmys jaghynan biyl qys auyrlyq kórmespiz. Qoshke institutqa әdebiyet sabaghyn beremin dep baryp edi. "Jәsheyke qabyl almady",- dep jýgermekter qabyl almady. Qoshke voennyy shkolgha kirdi. Men orynshamyn. Mening múndaghy quanyshym: pedfak týzelipti, programma jaqsy. Ádebiyet tarihy. Tәrbie jaghy kýshti. Ázirge oqu bastalghan joq.

Jalghyzsyraytyn emespiz. Joldastar bar. Áytsede, sening orynyng bólek. Biylghy hatyng meni kóp jelpindirdi. Jazyp túr. Ne jazayyn demessin. Ómirimizding qong-súiyghy, ashy-túshysy bir-birimizge mәlim shyghar dep oilaymyn. Tughanyndy kórgem joq, ólgenine jylamaymyn - deytin jerimiz joq. Dostyq pen mahabbatqa sauda joq degen iman qaysymyzda bolsa da bar. Dostyng taza sózinen qymbat nәrseni men ózim әzirge bilmeymin. Jalghyz-aq, shyn dostyq sanauly ekenin bilemin. Biraq dostyqty tar kezen, talma jer kórsetetin kórinedi ghoy.

Jap-jaqyn jayshylyqta kóp dostardy,

Men nege jamandyqta siyrek kórem, -

deytin aqynnyng sózi sýzilip ótken taza sózding naq ózi shyghar dep úghamyn.

Sening jaqsylyghyna - merey ósip quana almaghan, jamandyghyna - jany ashyp kýizele almaghan erligi joq ezderding ne keregi bar.

Jaraydy jazyp túr.

Jәnege (Jenya, Evgeniya - Jýsipbekting әieli - T.J.) jaqsylap sәlem ait. Bektúr, Mәrua, Janaq joldastargha Abdolladan sýiip sәlem. Anyq adresindi jazyp jiber.

Sәlem(men) - Ghabdolla. 12/IH» .

Jyly kórsetilmegen búl hattyng shamamen 1924 jyldyng ayaghynda jazylghandyghy bayqalady. Óitkeni, Maghjan men Múhtar ózara pikir alysyp, jana әdeby baghytty baghdarlaytyn ýiirme ashudyng josparyn talqylap jýrgendigi turaly mәlimet sony rastaydy. Búl kezde Múhtar da oquda jýrgen bolatyn. Jýsipbekting «Núr kýii» dastany da sol jyly jaryq kórdi. Múndaghy әdebiyet turaly pikirler de nazar audararlyq. Abdolla Baytasovtyng kuәligine ilansaq, «Alqany» qúru iydeyasyna Múhtar Áuezovting de dem bergeni bayqalady. Abdollanyng óz hatynda ashyp jazghanynday: «tar kezen, talma jer kórsetetin» naghyz dostyqtyng synalatyn kezin olardyng bәri de bastarynan keshti. Áriyne, dostyqtyng qúnyn múnday kýnde synaudyng betin aulaq qylsyn deniz. Búl - syn emes, jaza. Ádiletsiz jaza. Zamangha da, adamgha da, dostyqqa da qiyanat. Biraq kenes ókimetining ómir sýru «saltanatynyn» ózi tek qiyanattan, jazalaudan, qúrbandyqtan túrdy emes pe. Endeshe oghan tandanudyng eshqandayda jóni joq.

Osy hattaghy Jýsipbekting jalghyz qyzynyng qazaqsha esimining ataluy turaly tosyn bir jaytty osy arada aita ketudi jón kórdik. Ákesi aqtalghan kezde de jәne odan keyin de Muza Jýsipbekqyzymen úzaq-úzaq әngimelesken edik. Talay-talay taghdyr synyn bayandap berip edi. Sonda: «Ákenizding sizge qoyghan qazaqsha atynyng bolmauy mýmkin emes»,- degenimde, eshnәrseni esine týsire almap edi. Myna hattaghy aighaq boyynsha, osyndaghy eki úlymen qatar atalyp otyrghan «Mәruә» - Jýsipbekting Evgeniyadan tughan kenje qyzy - Muza bop shyqty. Almatydaghy  Qúrmanghazy men Abylay danghylynyng boyyndaghy aulanyng oryndyghynda otyryp múny estigende, Muzanyng - Mәruәning kózine jasy móltildey túnyp:

«Búl turaly sheshem maghan aitqan emes. Birinshi ret ózimning qazaqsha qoyylghan esimimdi estip otyrmyn. Sheshemning әkesi de, sheshesi de shoqynghan qazaqtar edi. Men de Sahno degen ukraiyngha túrmysqa shyqtym. Bektúrdyng әieli de orys. Janaqtyng bir úly men eki qyzy da Mәskeu men Leningradta, orystanyp ketti. Ókinishti. Búl taghdyrgha ne istersin? Endi ony ózgerte almaysyn»,- degen sharasyz qysylysy bizding de jýregimizdi shymyrlatyp edi.

Keyin Almatydaghy «Kóktem» shaghyn audanynan Bektúrgha bir bólmeli ýy berilip, sonda qonystandyryp edik. Ózining aituynsha, ógey sheshesi Evgeniya jaysyzdau bolyp, Janaq ekeuin balalar ýiine tapsyrypty. Tatarstandaghy әskery zavodta istep jýrgeninde «halyq jauynyn» balasy ekeni bilinip qap, taghy da qughyndalady. Sol ketkennen mol ketip, eline oralmaydy.

Otbasynyng qarsylyghyna qaramastan qartayghan shaghynda 1997 jyly Almatygha jalghyz keldi. Qarsy aldyq. Jas kezindegi әngimelerin jattap alghanday qaytalap aita beretin. 2001 jyly biz Astanagha auysqan song aradaghy baylanys ýzilip, taghy da kóz jazyp qaldyq. Sonynan izdestirgenimizde bilgenimiz, orys әielinen tughan qyzy izdep kelip, bir bólmeli ýiin satyp, eshkimge eshtene aitpay, әkesi Bektúrdy qarttar ýiine ótkizip ketipti. Shamamen 2005-2007 jyldardyng mólsherinde ol sonda dýniyeden qaytypty. Búl derekting ózi de repressiyagha úshyraghandardyng túqymdaryn esepke alatyn Aqmoladaghy múrajay qyzmetkerlerining izdestiruimen adamnyng ólgenin tirkeytin azamattyq mekemening aqparaty boyynsha anyqtalypty.

Al Qyrghyzstanda matematikadan múghalim bolghan, aidaudyng azaby әbden jýikesin tozdyrghan, sondyqtan da onasha ómir sýrudi qalaghan Janaq Aymauytovtyng Reseydegi úlynyng aty úmytpasam - Evgeniy Viktorovich, ne Aleksandr Viktorovich, kezinde qúpiya әskery zavodtyng bas mamany, ne diyrektory bop istese kerek. Qyzdary da sonday әluetti. Biraq endi olardyng qazaqqa da, atasyna da jandarynyng ashuy, eske aluy neghaybyl.

Búl Jýsipbekke qaratylghan ýshinshi eng qatal ýkim. «Bir jangha eki ólmek әdilet» (Abay) emes edi. Al Jýsipbek Aymauytov eki ret sottalyp, bir emes, eki emes, ýsh ret óldi. Bәrinen de songhy ókinish - oryny tolmaytyn ókinish.

Sóitip, qazaqtyng taghy bir adal azamatynyng arty túiyqtaldy. Tek Jýsipbekting Shymkenttegi nemere bauyrlary ghana as pen toygha qatysyp túrady. Oghan da tәubә.

Kónilsiz estelikti ýze túryp eskerte keterimiz, Jýsipbekting hattary men tilshelerining birazy D.Ádilevke arnalghan tarauda paydalanylghandyqtan da, búl arada týrmeden ýiine joldanghan jedelhattardy berumen shektelemiz.

Búl jedelhattar Butyrkadan syrtqa shyqqan jәne Jýsipbekting tiri ekendiginen habardar etetin «jandy kuәlik». Sonday-aq J.Aymauytovtyng qay kamerada jatqanyn anyqtap beredi. Keler kýnderde qanday da bir múraghattyq qajettilikke jarap qalar degen niyetpen kópshilikting qaperine ile ketudi jón kórdik.

«Butyrka týrmesining komendatyna № 63 kameradaghy tútqyn Jýsipbek Aymauytovtan ótinish

Áyelimnen telegramma aluyma baylanysty oghan tómendegi mazmúnda jauap beruge rúqsat etuinizdi ótinemin:

Shymkent, Pushkin 5, Aymauytovagha. Bәrin tapsyryp aldym. Amanmyn. Butyrka týrmesindemin. Aymauytov.

Jauap hatqa tólengen týbirtekti úsynyp otyrmyn. Telegrammany alghany turaly týbirtekti maghan beruinizdi ótinemin.

Aymauytov.  21/IH - 29 j.» ( ÝII tom, 375-bet).

Búl әieli Evgeniya Aymauytovagha ózining tiri ekendiginen habardar etip, belgi bergeni. Sonday-aq tiyisti sәlemdemeni tapsyryp alghanyn rastaydy.

Ekinshi ótinish te sol maghynalas. Onda:

«Butyrka týrmesining komendantyna Butyrka týrmesining tútqyny, 14 dәlizding № 63 kamerasyndaghy Aymauytov Jýsipbekten ótinish

Kópten beri ýi-ishimnen habar bolmaghandyqtan da, óz esebimnen tómendegi mazmúndaghy telegrammany joldaugha rúqsat beruinizdi ótinemin.

Shymkent, Pushkin 5, Aymauytovagha. Amandyqtaryndy habarlandar. Sholaq ton jiberinder. Adresim búrynghysynsha. Aymauytov. 3/HII-29 j.» (ÝII tom, 382-bet),- delingen.

Ótinishting bas jaghyna:

«Qarsy emespin 8/HII-29 j.»,- dep qol qoyylghan.

Yaghny bes kýnnen keyin baryp qana jedelhatty joldaugha púrsat berilgen.

Ýshinshi ótinish onyng jaryq dýniyedegi songhy tilekterining biri. Óitkeni tura sol kýnderi J.Aymauytovty atu jazasyna kesu turaly aiyptau qorytyndysy dayyndalyp, sottyng ýkim shygharuyna úsynylyp qoyghan bolatyn.

«Butyrka týrmesining komendantyna Butyrka týrmesining tútqyny, 14 dәlizding № 63 kamerasyndaghy Aymauytov Jýsipbekten ótinish.

Maghan әielimning joldaghan jedelhatyna jauap retinde pochta telegrafy arqyly tómendegi mazmúndaghy jauapty aqysyz týbirtek arqyly joldauyma rúqsat beruinizdi súraymyn:

Shymkent, Pushkin 5, Aymauytovagha. Amanmyn. Sholaq tonmen birge bas kiyimdi de aldym.

Aymauytov. 28/I-30 j.» (ÝII tom, 384-bet).

Osy ótinishting shekesine:

«Qarsymyn. Basqarma kómekshisi Pavlov 2/II-30 j.»,- dep qol qoyghan.

Búl ótinishke qarsylyq bildiruining sebebi jogharyda aityldy. Yaghni, tergeushiler ýshin ýkimi shyghyp qoyghan Jýsipbek Aymauytov ólgen adammen teng edi.

Al ólgender hat jazyp, habarlaspaydy.

Jýsipbek Aymauytovtyng týrmedegi taghdyry turaly týrli joramaldar men qauesetter oryn alghan. Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Múhamedjan Tynyshbaev, Maghjan Júmabaev siyaqty alash qayratkerlerine keshirim jasalghanda, «Alashordanyn» úiymdyq sharalaryna esh qatysy joq Jýsipbekting atylyp ketuine senimsizdikpen qarap, nauqastan qaytqan boluy tiyis dep joramaldauy oryndy da. Biraq Dinshe Ádilevting «shynayy kórsetindisi» ony ajal kamerasyna alyp kelgeni shyndyq.

Oghan Qazaq SSR Memlekettik qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary A.Tileuliyevting 1962 jyly 27 tamyzda Partiya institutyna bergen anyqtamasy da emeuirin tanytady. Múnda jogharyda aty atalghan qayratkerlerding jer audaryluy, aqtaluy tolyq bayandalady da J.Aymauytov turaly:

«Dulatov jetekshilik etken qazaq últshyldarynyng astyrtyn úiymyna qatysqany ýshin 1929 jyly mamyr aiynda tútqyndalyp, OGPU kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi sheshimimen eng joghary jazagha - atugha kesildi»,- dep maghlúmat beredi.

Búl jauap: «Jýsipbek týrmede auyryp ólgen»,- dep ishinara aitylyp qap jýrgen joramaldyng jalghan ekendigin dәleldeydi. Demek, ýkim oryndalyp ketken.

Jany jannatta bolsyn, jaryqtyqtyn!

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»