Angliyanyng túman basqan kónilsiz kýzin jatyrqap jýrgen mening nazarymnan  ózge eldegi әrbir úsaq-týiek nәrseler de tys qalmady. Ózge aghylshyn qalalary sekildi Birmingemdegi de jergilikti halyqtyng syrttan kelushilerdi jaqsy qabyldauy, qalanyng tazalyghy, qyzmet kórsetu sapasynyng jogharylyghy, avtobustardyng asyqpay, óz uaqytynda jýrui (Almatydaghy avtobus jýrgizushilerining bassyzdyqtarynan әbden zapy bolghandar ýshin múndaghy avtobus jýrgizushilerining kishipeyildiligi tang qalarlyq jaghday bolyp kórinui mýmkin) jәne t.b. jaghdaylar bizding әli de evropadan ýirenerimizding kóp ekendigin anghartqanday boldy. Biraq, múnda da etnikalyq toptardyng naqty bir audandarda mekendeui, din taratushylargha shek qoyylmauy siyaqty men ýshin únamsyz jaghdaylar kórinis berip jatady eken. Birde avtobusta otyrghan maghan qonyrqay qyz kýlimsirep kelip kishkene paraqshany ústatty, onda «Eger siz býgin óler bolsanyz baratyn jeriniz júmaq pa, әlde tamúq pa?» degen sózder ýlken әrippen jazylghan eken. Álgi qyz maghan paraqshada kórsetilgen adresti kórsetip ózge eshtene aitpastan alghysyn bildirip ary qaray ótip ketti. Osydan az ghana búryn uniyversiytet sayabaghynda otyrghyshta otyrghanymda qonyrqay student jigit kýlimsirep kelip, әdemi bezendirilgen buklet úsynghan bolatyn. Onda da sol Isa payghambardyng úlylyghy jayly bayandalady, astynda mindetti týrde telefon men adres kórsetilgen.

Angliyanyng túman basqan kónilsiz kýzin jatyrqap jýrgen mening nazarymnan  ózge eldegi әrbir úsaq-týiek nәrseler de tys qalmady. Ózge aghylshyn qalalary sekildi Birmingemdegi de jergilikti halyqtyng syrttan kelushilerdi jaqsy qabyldauy, qalanyng tazalyghy, qyzmet kórsetu sapasynyng jogharylyghy, avtobustardyng asyqpay, óz uaqytynda jýrui (Almatydaghy avtobus jýrgizushilerining bassyzdyqtarynan әbden zapy bolghandar ýshin múndaghy avtobus jýrgizushilerining kishipeyildiligi tang qalarlyq jaghday bolyp kórinui mýmkin) jәne t.b. jaghdaylar bizding әli de evropadan ýirenerimizding kóp ekendigin anghartqanday boldy. Biraq, múnda da etnikalyq toptardyng naqty bir audandarda mekendeui, din taratushylargha shek qoyylmauy siyaqty men ýshin únamsyz jaghdaylar kórinis berip jatady eken. Birde avtobusta otyrghan maghan qonyrqay qyz kýlimsirep kelip kishkene paraqshany ústatty, onda «Eger siz býgin óler bolsanyz baratyn jeriniz júmaq pa, әlde tamúq pa?» degen sózder ýlken әrippen jazylghan eken. Álgi qyz maghan paraqshada kórsetilgen adresti kórsetip ózge eshtene aitpastan alghysyn bildirip ary qaray ótip ketti. Osydan az ghana búryn uniyversiytet sayabaghynda otyrghyshta otyrghanymda qonyrqay student jigit kýlimsirep kelip, әdemi bezendirilgen buklet úsynghan bolatyn. Onda da sol Isa payghambardyng úlylyghy jayly bayandalady, astynda mindetti týrde telefon men adres kórsetilgen. Eki jaghdayda da olar maghan paraqshadaghylardy týsindirip, jol kórsetuge tyryspady, mýmkin adamdardyng qúqyqtaryna qol súqpau jaghyn da jadynda ústaghandary shyghar.  Múnday jaghdaygha etim ýirenip ketken maghan onyng eshqanday әseri de bolghan joq, tek missionerlerding óz maqsattarynan ainymay qay jerde bolsa da adamdardy ózderine tartudy jalghastyra beretindigine qayran qaldym. Álgi diny paraqsha taratushylardyng bizding eldegi ózge dinge kirip, din taratushy soldattargha ainalghan qarakóz qaryndastarymyz ben әpke, analarymyzdan basty  aiyrmashylyghy olardyng adamdardyng mazasyn almaytyndyghynda, olar tek jarnama taratushylar sekildi paraqshany úsynady, alu, almau adamnyng óz erkinde jәne búl eshqanday da adam qúqyghyna qol súghu bolyp tabylmaydy.  Almatyda ýiime esik qaghyp kelip, telefon shalyp, kóshede jenimnen tartyp toqtatyp óz qúdayy jayly әngime bastaytyn qandastarymyz adamnyng qúqyghy jayly esh bas qatyryp jatpaytyn, mýmkin olardy dayarlyqtan ótkizgende bizding azamattarymyzgha qatysty qúqyq mәselesin oilanudyng qajet emestigi de aitylatyn bolar. Sәikesinshe, adamdar da olargha qatysty әrtýrli qatynasta bolatyn, óz basym olargha  qanshama renjip, narazylyq bildirip jatsam da kýlimsirep  tyndap túryp sen sózindi ayaqtaghan sәtte óz әngimesin jalghastyra ketushi edi. Men olardyng ar-namys pen adamdyq ústanymdardan qalay airylyp tek din taratushy robot kýige engenine qarap ishim ashityn edi. Shyndyghyna kelgende jeke ómirine qol súghyp, demalys uaqytyndy dúrys ótkizuine múrsha bermeytin diny aghymdardyng teris әreketteri 11 qazan 2011 jyly «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zang qabyldanghannan keyin ghana sap tyiyldy. Qanshama adam sol ózgerister engizilgenge deyin arsyz diny aghymdardyng saldarynan zardap shekti,  eng bastysy din taratushylardyng jeke adam qúqyqtaryn taptap, olardyng dem alugha degen qúqyqtaryn búzghany, túrghyn ýilerge kirip olardyng menshik qúqyqtaryn ayaqqa taptaghany jayly esh jerde aitylmaydy.

Jalpy din turaly sóz qozghaghanda barlyq nәrse siyaqty, onyng eki jaghy barlyghy nazarda boluy shart. Din - qoghamdaghy túraqtylyqty, tәrtipti, kishipeyildilik pen meyirimdilikti qamtamasyz ete alady, tipti zang men dindi qatar alsaq, adam ýshin manyzdysy din ekendigi dausyz. Sebebi, zandy búzghany ýshin ol memleket aldynda jauap berse, dindi búzghany ýshin qúday aldynda jauapty. Sәikesinshe, zandy eshkimge bildirmey búzugha bolatyn bolsa, dindi búzu isin qúdaydan jasyra almaysyn. Osydan da bolar adamdar ýshin dinning manyzy asa zor. Memleketting zang men dindi úshtastyru tәjiriybesi músylman elderinen mәlim, tipti, ósimge qaryz bermeu qaghidasy músylman elderining qarjylyq daghdarysty bastan keshirmeuine sep bolghanyn kezinde býkil әlem moyyndaghan bolatyn.

Dinning qúdyrettiligi sol, ol birge tughan bauyrlardyng әrtýrli dinge bas úryp, ózara dinge baylanysty arazdasyp, bir-birin óltirip, túqymyn joyyp jiberuine deyin jetkize alatyn qúdyret. K.Marks kezinde dinge bas ainaldyratyn apiyn retinde bagha bergendigi tegin emes, shyndyghynda da din adamnyng sanasyn týgel jaulap alghan kezde ony basqaru din taratushylar ýshin onay sharuagha ainalady. Áriyne, ol elding aumaghyna keng taraghan din bolsa, búl memleketti basqaru  ýshin ýlken kómek bolar edi. Al, ol - basty maqsaty últtyq mýddemen say kelmeytin destruktivti kýshter taratatyn din bolsa she?

Jalpy jer betine dinderding taralu tarihyna kóz jýgirtseniz, olardyng basym kópshiligining taratu aimaghynda beybit týrde jýzege asyrylmaghanyna kuә bolasyz, kópshilik jaghdayda qan tógildi, key elder ekinshilerding bodanyna ainaldy, al bodan bolghandar birtindep kýshpen ózge dinge tartyldy. Jaulap alushylar jergilikti halyqty óz erkine baghyndyrudyng eng onay tәsili retinde din taratudy tandap otyrdy. Sebebi, basqynshylardyng dini men tilin, dilin qabyldaghan últtar men úlystar birtindep azattyq alu iydeyasynan óz erkimen bas tartatyndyghy aiqyn edi. Tarihta otarlaushy memleketter ózderine qarsy shyqqan qandas tuystardy bir-birine jau etu ýshin dindi paydalanghanyn jaqsy bilemiz, kezinde Ýndistannyng ekige bólinui múnyng naqty dәleli bola alady. Dinning qúdyrettiligi sol bite qaynasyp jatqan tuystas halyq ekige jarylyp, bir-birin ayamay qyryp, bitispes jaugha ainaldy. Búdan keyingi kezderi AQSh ózine úzaq jyldar berilmegen qas dúshpany Irakty da osy din arqyly tize býktirdi, múnda tipti bir músylman dinining eki tarmaghy bir-birine qarsy qoyyldy. Yaghni, bir dindegi adamdardyng ózi  ózara jau bola alatyndyghy tәjiriybede dәleldendi, ol ýshin tek aqparattyq, qarjylyq, iydeologiyalyq qoldau bolsa jetkilikti. Múnyng ózi halyqtyng әrtýrli aghymdar men sektalargha boy úruynyng bolashaqta syrtqy kýshterding qoldauymen ýlken qantógisterge alyp kele alatyndyghyna dәlel bola alady.

Býgingi kýni de din taratu isi әli jalghasyn tabuda, әrtýrli memleketter, diny úiymdar naqty bir aumaqtarda óz yqpalyn kýsheytip, sol aumaqty óz baqylauynda ústau ýshin, tipti bir memleketting aumaghyn bólip alu ýshin de qanshama qarjy salyp, din taratu isin jýrgizude. Búryn ózge elderdi jaulap alu qara kýshting isi bolsa, endigi jerde týrli qulyq súmdyqty iygergen jaulap alushylar ózderining jana aumaqtardy iygeru baghdarlamalaryna dindi basty qúral retinde engizdi. Ásirese, búl is óz dini men dilinen, tilinen ajyrap qalghan últtar men úlystar túratyn aimaqtarda myqtap qolgha alynuda. Múnday aimaqtyng biri ózimizding qazaq eli de azattyq alghan jiyrma jyl ishinde qanshama diny aghymdar men sektalardyng menshikti mekenine ainalyp ýlgerdi. Kezinde atyn bilmeytin nesheme diny aghymdar men sektalar birtindep qazaq qoghamyna kirigip, olardyng ortasynda óz qauymdastyqtaryn qúryp aldy. Býgingi kýni dinge baylanysty sóz qozghalghanda óz qúqyqtarynyng jerge taptalghany jóninde attanday jóneletin de ózge dinge ilesken qandastarymyz ekendigi kónilge kirbing úyalatady.

Din mәselesi, últty saqtau mәselesi tipti ghasyrlar boyy ózgelerdi jaulap alyp, óktemdik jýrgizgen, tili әlemdik tilge ainalghan aghylshyndar ýshin de ózekti mәsele ekendigin bilgende men biraz tandandym. English Defence Leagua (EDL), British National Party (BNP) siyaqty úiymdardyng aghylshyn elinde qúrylyp, aghylshyndar tarapynan qoldaugha ie boluy, ózge dinderding óz jerinde oryn aluyna baylanysty әrtýrli narazylyq aksiyalaryn úiymdastyruy qarapayym aghylshyndardyng óz últynyng bolashaghyna alandaushylyghyn, býgingi demokratiyalyq memleketting diny beytaraptyq sayasatyna narazylyghyn kórsete alady. Múnyng ózi kýnderding kýninde búl elde de biylik basyna atalmysh úiymdardyng ústanymdaryna ong kózben qaraytyn adamnyng kelui biraz nәrsening ózgeruine alyp keletindigine menzeydi. Búl elderding memleket qúraushy últynyng negizgi maqsaty óz elinde ózge dinderdin, әsirese islamnyng kóp taralyp, ózge últtardyng kópshilikke ainalmauy bolyp otyr.

Jetpis jyl boyy tili men dili, dini ayaqqa taptalyp, últtyq ruhy múqalyp, Yassauiyding kim  ekenin úmytyp dýbәrә kýige týsken qazaq qoghamy ýshin bostandyqpen birge demokratiya, adam qúqyqtarynyng absoluttiligi siyaqty úghymdar qatar keldi. Qanshama uaqyt qúdaydyng barlyghyna kýmәn keltirip, ateistik baghytta tәrbie alghan qazaq tildi qandastarymyz endigi jerde óz ata dinderine bas qoya bastady. Biraq, qazaq halqy ýshin san ghasyrlar serik bolghan Ábu Hanifa negizin salghan mektep jamaghaty endigi jerde islam dep ata-babamyzdan bizge jaqyndyghy joq ózge últtardyng últtyq erekshelikterine say qúrylghan mektepter men aghymdargha, sektalargha bas úrdy. Diny sauattyng bolmauy qarapayym halyqty óz baghytynan adastyrdy, músylmandyqqa bas úrdyq dep elimizde búryn atyn estimegen islamy diny aghymdardyng jeteginde ketken qandastarymyz endigi jerde bir-birin jat kórip, ata-babadan qalghan salt-dәstýrlerden jerinip jýr. Tipti aidyng kýnning amanynda maqsat-mýddesi qazaqqa jat diny úiymnyng mýshesi bolghan úl-qyzdar ata-anasy men bauyrlarynan bezip, ózderin haq dinning jolyndaghy taqua sanap, payghambar dәuirindegi ómirdi nasihattap jýrgeni jasyryn emes. Jalpy dinning basty qaghidalarynyng saqtalyp keybir mәndik emes formalyq  tústarynyng últtyng erekshelikterine baylanysty bastapqyda din taratushy últ úsynghan sipattan ózgeriske úshyrauy tabighy qúbylys. Osy túrghydan alyp qaraghanda ghasyrlar boyy Ábu Hanifa mektebin basshylyqqa alghan qazaq qoghamy ýshin ózge mektep ókilderining syn aituy, bolmasa ata-babadan qalghan salt-dәstýrlerdi joqqa shygharuy ýlken qatelik dep tújyrymdaugha bolady.

Al kenestik sayasat saldarynan tili men dilinen, dininen tolyqtay ajyrap mәngýrt qalpyna týsken qazaqtar bolsa batystan kelgen missionerler tarapynan jýrgizilgen ýgit nasihatqa úiyp, bóten dinder men sektalardyng jamaghatyna ainalyp ýlgerdi. Osy jaghdaylargha saralau jasasaq osynshama din men diny sektanyng elimizde keng qanat jangyna halyqtyng diny sauatynyng tómen boluy әser etkenine kóz jetkizesiz. Dinge qatysty aq paraq siyaqty kýidegi adamdar sanasyna әrtýrli diny úiymdar óz jazbasyn engizip, endigi jerde elimizde óz jamaghaty bar irgeli diny úiymdargha ainalyp ýlgerdi. Qazaq últynyng últ retinde saqtaluynyng basty sharty onyng tili, dili men dinining birtútastyghy ekendigin eskersek, endigi jerde últtyng naqty ata baba ústanghan diny jolgha biriguin qamtamasyz etu basty mindet bolyp túr. Qazaqstan óz aldyna memleket bolghan uaqytta eldi basqarushylardyng diny sauatynyng tómen boluy, dinning alapat kýsh ekendigin moyyndamauy búl salanyng beybereket, óz aldyna damuyna jol ashty. Zayyrlylyq qaghidasyna sýienip, memleketting din isine aralaspauy, dinge baqylau jasamauy Qazaqstan siyaqty tarihy qalyptasqan dәstýrli dininen ajyrap qalghan el ýshin tiyimsizdigin dәleldedi. Nәtiyjesinde, qazaq qoghamynda búryn tek teledidardan kóretin shahidttardyng oryn aluy (Tarazdaghy oqigha) bizding halyqtyng da ózge halyqtar siyaqty dinge berilip, jekelegen diny aghymdardyng jeke maqsattarynyng qúralyna ainala alatyndyghyn dәleldedi. Býgingi kýni qazaq qoghamynda oryn alyp jatqan dinmen baylanysty týrli qayshylyqtar men týsinispeushilikter búl aragha memleketting mindetti týrde aralasuyn talap etedi. Sondyqtan, betimen ketip bara jatqan diny ahualdy týzeu ýshin jaymashuaq, jaybaraqat sayasat ústanu halyqtyng bolashaghyna nemketti qaraumen ten. Memleket búl mәselede ózining óz elinde qojayyn ekendigin kórsetip, qatang sayasy ústanymda boluy tiyis. Búl eng aldymen әrtýrli soraqy әreketteri ýshin ózge elderde júmys jasauyna tyiym salynghan týrli diny aghymdar men sektalargha baylanysty. Eger ózge elder olardyng qyzmetin óz últtyq qauipsizdigine núqsan keltiredi dep tapsa, olar qalaysha bizding halyq ýshin tiyimdi júmys jasauy mýmkin.

Elimizde dindi jamylyp әrtýrli pighylda júmys isteytin aghymdardyng qazaq jastarynyng basyn ainaldyryp, olardy tek berilgen búiryqty oryndaushy keypine týsirui, kóptegen otbasylardyng mýshelerining әrtýrli diny aghymgha kirip, bir birinen ajyrasyp jatuy, qanshama adamnyng diny sekta mal mýlkin tartyp aluy, eng aqyry qanshama adamnyng terrorist retinde kózderining joyylyp jatuy bizde jýrgizilgen beytarap diny sayasattyng nәtiyjesi bolyp otyr. Kezinde  marqúm Jaghda abyz bizdegi diny sayasatty «bir dastarhan basyna qoydyn, ittin, shoshqanyng basyn qatar qoyyp, al endi tamaqtanayyq degenmen ten» dep sipattaghan edi. Shyndyghynda da din adamdardy bir-birinen alshaqtatady sebebi, әr dinning óz maqsaty, óz ústanymy bar ol ózge dindermen ózara kirigip ketudi ýndemeydi. Ártýrli dindegi adamdardyng beybit qatar ómir sýruine memleket qana kepil bola alady. Al olardyng arasyndaghy arazdyq sharyqtau shegine jetkende memleketting ózi de dәrmensiz qalypqa týseri sózsiz. Úzaq uaqyt boyy adam qoghamyna kirikken dәstýrli dinder qan tóguge, tózimsizdikke shaqyrmaytyndyghy anyq, degenmen, bir adammen baylanysty óris alyp maqsaty payda tabu, ýstemdik ornatu, memleketti joy siyaqty diny aghymdar diny tózimdilik mәselesin uaqytsha paydalanghanymen kezi kelgende óz maqsaty jolynda ashyq kýreske shyghatyny anyq.

Elimizdegi diny ahualdy týzeu ýshin memleket ózining zayyrlylyq qaghidasynan bas tartpastan din isine belgili shekte aralasu arqyly (11 qazan 2011 jylghy №483-IV «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zan) búl salada janasha modeli qalyptastyrugha bet aldy. Dәl qazirgi jaghdayda elimizdegi oryn alghan jaghday ózindik qaytalanbastyghymen erekshelenedi, sondyqtan din turasynda ózge elderdegi naqty bir modelidi paydalanu qatelikke úryndyruy mýmkin. Búl mәselede memleket zayyrlylyq qaghidasy sheginde qazaq últynyng basyn biriktirushi dinge  zanmen naqty basymdyq bere almasa da ózining ústanghan sayasatynda atalmysh dinning erekshelikterin negizge aluy tiyis. Jalpy alghanda kóp últtylyq sipattaghy qazaq eline ýnile qarasaq ondaghy halyqty  últtyq sipatyna qaray ekige bóluge bolady biri týrki tildes últtar bolsa ekinshisi slavyan últtary, al qalghan últtar men úlystar payyzdyq ólshemmen alghanda azshylyq bolghandyqtan memleket te osy negizgi últtardyng ústanatyn dinderine arqa sýiegeni abzal. Yaghny qansha jerden qarsy túryp, óz uәjin ortagha saushylar bolsa da sany basym, memleket qúraushy qogham mýshelerining mýddesi memleket ýshin aldynghy orynda túruy tiyis. 11 qazan 2011 jylghy «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zannyng kirispe bóliginde memleketting islamdaghy hanafy baghytyn jәne pravoslavtyq hristian dinderining halyqtyng ruhany jәne mәdiyne ómirin damytudaghy moyyndaytyndyghy jazyldy.Degenmen, búl atalmysh dinderge eshqanday artyqshylyq bermeydi, búl osy zandaghy altynshy bap, diny saraptama mәselesinde aiqyn kórinis tabady, onda diny saraptamanyng dintanu salasynda naqty bilimi bar túlghalarmen, qajet bolsa memlekettik organdar qyzmetkerlerin nemese ózge mamandardy tartu arqyly jýzege asyrylatyny belgilengen. Bizding oiymyzsha, diny saraptama jasauda islamy әdebiyetter ýshin ortalyq meshit mamandary mindetti týrde qatystyrylatyny zanmen bekitilui tiyis edi. Jalpy elimizdegi hanafy mektebining manyzyn arttyru ýshin memleket oghan janama bolsa da qoldau jasauy asa qajet mәselelerding biri bolyp sanalady. Ol әsirese ortalyq meshit janynan hanafy mektebining teoriyalyq bayytyluyn qamtamasyz etip, onyng ústanymdarynyng halyqqa nasihattalu joldaryn qarastyratyn ghylymy zertteu institutyn ashyp, osy institut mamandaryn diny saraptamalargha tartu, olar jýrgizgen zertteulerining nәtiyjelerin memleketting diny sayasatynda negizge alyp otyru siyaqty mәselede asa qajet. Naqty bir dinge memleket tarapynan janama týrde basymdyq beru ózge dinder men diny aghymdardy shettetudi menzemeydi, tek memleket óz ishki sayasatynda túraqtylyqty qamtamasyz etu ýshin tarihy qalyptasqan dәstýrli dinge arqa sýiep, sol dinmen dialogqa týsip otyrady. Al, ózge dinder óz jamaghatymen derbes júmysyn jalghastyra bereri sózsiz. Sondyqtan, búl tústa demokratiya qaghidattarynyng ayaqqa taptaluy, adamnyng diny bostandyghynyng shektelui jayly sóz qozghau artyqtau bolar edi. Sebebi, adamnyng diny bostandyghy oghan ózi qalaghan dindi tandaugha mýmkindik beredi, yaghni, kez kelgen adam óz qalaghan dindi qabylday alady. Búl tústa eshqanday da ózge dindi qabyldaugha tyiym salatyn norma qabyldanbaydy, sәikesinshe adam qúqyqtary ayaqqa taptalmaydy. Bizding memlekettin  memleketti qalyptastyrushy últ mýddesine sәikes din mәselesine aralasyp, ony óz baqylauyna ústaugha tyrysuy, sәikesinshe sol dinge qamqorlyq kórsetui onyng zayyrlylyq sipatyna qayshy kelmeydi. Sebebi, tarihta ózge zayyrly elderding halqy eshqashan óz dininen ajyrap bizdegi siyaqty diny sauapsyzdyqqa úrynghan joq, sol sebepti olardaghy biylik din isine tikeley aralaspasa da halyqtyng dәl bizdegidey ahualgha týsui mýmkin emes edi. Qazirgi  diny ahual turasyn toqtalsaq, qazaq últynyng ózi týrli dinder men diny aghymdar jamaghatyna ainalghan, din jaghynan bir-birinen alshaqtau ýstindegi últ qalpyna týsip otyr.

Elde dinder men diny aghymdardyng sanynyng úlghangy, halyqtyng dinge baylanysty bólshektenui memleket ýshin de, últ ýshin de, jeke adam ýshin jaqsylyq әkelmeydi. Sebebi, kóp dindi memleket azamattyq soghys, diny janjaldar, qantógister men qaqtyghystardyng yqtimal orny, múnday memleketting tynyshtyghy men beybit ómiri naqty kýshterding kónil-kýiine tәueldi bolady. Yaghni, kez kelgen uaqytta ishki nemese syrtqy kýshter memleketti óz degenine kóndiru ýshin әrtýrli qiytúrqy әreketterge baruy mýmkin. Memleket qoghamnyng damuy men algha basuyna tikeley jauapty, sol sebepti, kez kelgen mәselede qogham ýshin ziyany bar qúbylystardyng oryn aluyn boldyrmau ýshin ol baryn saluy tiyis. Memleketti biyleushi top qoghamnyng tek býgingi tynyshtyghy ýshin emes onyng bolashaqtaghy beybit ómir sýrui ýshin qyzmet jasauy tiyis. Ayta keterligi, qazirgi kezde elimizde úsynylyp jatqan memleketting dinge baylanysty úsynystary, әsirese diny úiymdardy qayta tirkeuden ótkizuge baylanysty júmystar biylikting kesh te bolsa búl mәseleni qolgha alugha talpynysyn kórsetude.

«Abai.kz»