Qazaqstannyng búrynghy Mәdeniyet jәne sport ministri, qazirgi QR Últtyq muzeyining diyrektory Arystanbek Múhamediyúlynyng izine anikor týsti degen aqparat tarady. Kozachkow telegram arnasy solay deydi.

«Jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmeti Arystanbek Múhamediyúly basshylyq etetin Últtyq muzeyding shyghyndaryn tekserip jatyr. Atap aitqanda, muzey úiymdastyrghan «Altyn adamnyng әlem múrajaylaryndaghy sherui» dep atalatyn kóshpeli kórmege júmsalghan qarjyny tekserude.

Búl kórmeni ótkizu «Exponat» JShS-gha berilgen. Onyng diyrektory – Úmsyn Tobaghabylova. Kelisimshart somasy – 1,3 milliard tengeni qúraydy. Antikorrupsiyalyq qyzmet «Exponat» JShS-nyng Últtyq muzey basshylyghyna qatysy bar-joghyn tekserude. Qazirding ózinde, Últtyq muzey men Arystanbek Múhamediyúlynyng ýiinde tintu jýrgizudi bastap ketken. Solnday-aq, onyng tuystarynyng aktivteri de tekserilude», - dep jazypty Kozachkow telegram arnasy.

Arystanbek Múhamediyúly 2014-2019 jyldary Mәdeniyet jәne sport ministri, 2019 jyldan bastap QR Últtyq muzey diyrektory qyzmetinde.

Biz Arystanbek Múhamediyúlynyng ózine habarlasyp, atalghan aqparatqa qatysty pikir súradyq. Últtyq muzey diyrektory bizge QR preziydenti Qasym-Jomart Toqaevqa jazghan ashyq hatyn joldady. Biz sol ashyq hatty oqyrman nazaryna úsynbaqpyz:

Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti
Q. K. Toqaevqa

Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly!

Men enbek jolyn qazaqtyng kórnekti ghalymy, akademik Ahmet Júbanov negizin qalaghan Memlekettik filarmoniyadan bastadym. Bertin kele, «Qazaq әuenderi» Aksionerlik Qoghamyn qúryp, menedjmentke erekshe den qoydym. Kóptegen daryndy jastarmen tanystym. Birlesip, keremet entuziazmmen júmys istedik.

Toqsanynshy jyldardyng sonyna qaray әlemdik muzykalyq mәdeniyetting barlyq janrlaryn qamtityn, Qazaqstannyng Preziydenttik orkestrining irgesin qaladym. Maghan elimizding eng talantty degen ókilderin jinaugha mýmkindik berildi. Búl júmysty  meylinshe abyroymen atqarugha tyrystym. 2006-2007 jyldar - Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat viyse-ministri, 2007-2008 jyldary Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi Ishki sayasat bólimining bas inspektory qyzmetterin atqardym. Búdan keyin T. Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasynda rektor bolyp júmys istedim.

Ónerding әr salasynda adal atqarghan qyzmetim el basshylyghy tarapynan eleusiz qalmasa kerek, Mәdeniyet jәne sport ministri lauazymyna taghayyndaldym. 2019 jyldyng shildesinen Sizding Ókiminizben Qazaqstan Respublikasy Últtyq muzeyining diyrektory bolyp júmys jasap kelemin.

El esinde qaldy degen eleuli júmystargha toqtala ketuge rúqsat etiniz.

T. Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner Akademiyasynda jas jetkinshekterding ómirge, ónerge degen kózqarastaryn jan-jaqty qalyptastyru maqsatynda ón boylarynda últtyq ruhty qalyptastyra otyryp, tiyisti kәsipterin tolyqtay iygeruge jaghday jasadyq. Studentter Qazaqtyng belgili teatr ordalarynda óner kórsetuge mýmkindik aldy.

Ásirese, Ónertanu fakulitetining jetkinshekteri U.Shekspirding ataqty «Makbet» qoyylymyn óz otany Londonnyng alqaly teatrlarynda әueli qazaq, sonan song aghylshyn tilderinde sahnalaghan kezde aghylshyndyq óner sýier qauym airyqsha rizashylyqtaryn bildirgen edi.

Sonday-aq,  Memlekettik Ermitajda «Altyn adam» kórmesin úiymdastyrugha at salystym. 20 kýnge dep belgilengen kórmeni Ermitajdyng diyrektory M.B. Piotrovskiy ótinish jasap, eki aigha sozdy. Kórmege kelushiler ata-babalarymyzdyng ghajayyp zergerligine tang qalysqan. Búdan song osy kórmeni AQSh-tyn  Vashington men Niu-York aralyghyndaghy bes qalasynda úiymdastyryp, Altyn adamnyng sheruin ótkizdik.

Sol sekildi Mongholiyadaghy «Týrki qaghanaty eskertkishterin zertteu» ghylymy ekspedisiyasyna jetekshilik ettim. «Etnoauyl» últtyq mәdeny keshenin qúru iydeyasynyn,    «Úlystyng Úly kýni Nauryz – jana formatta» tújyrymdamasynyng avtorymyn (irgeli-tarihy zertteulerge negizdelgen Nauryzdy atap ótuding zamamanauy 8 jolyn úsyndym).

Ministr lauazymynda jýrgen kezimde «Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy», «EKSPO – 17» sharalaryn keninen úiymdastyrugha at salystym, jazghy jәne qysqy olimpiada delegasiyalaryn basqaryp, sport sayystarynda ýlken jetistikterge qol jetkizdik.

Opera - muzyka ónerining shyny desek, onyng ishinde shoqtyghy biyik, mandayaldy tuyndylar Evgeniy Brusilovskiyding «Qyz Jibegi», Ahmet Júbanovtyng «Abayy», Múqan Tólebaevtyng «Birjan Sarasy» qoyylymdaryn jana formatqa kóshirdik. Shet elderge shyghardyq.

«Open air» formatynda ataqty Italiya kompozitory Djuzeppe Verdiyding «Aida» operasyn Astanada Beybitshilik pen Kelisim sarayy manynda, al qazaq opera ónerining inju-marjany  «Birjan–Sara» operasyn  Burabayda Birjannyng tuyp ósken jeri Kókshening ashyq aspanynda kórermen nazaryna úsynyldy. Jauhar tuyndylar ystyq yqylaspen qabyldanghan-dy.

Qysqasy, men bar sanaly ghúmyrymdy  memleket pen halyqty biriktirip otyratyn últtyq iydeya isine baghyttap kelemin.

Qazaq kinosynyng tynysyn ashyp, әlemdik órkeniyetke batyl bet aluyna da ýles qosugha at salysyp kelemin.

Tarqatyp aitar bolsam, Qazaqstan tarihynda alghashqy «Kiynematografiya turaly» Zannyng qabyldanuyna bar kýsh-jegerimdi júmsadym.  Búl zang Últtyq kinoóndiriske qoldau kórsetip, sonday-aq qazaqstandyq kinony jappay prokatta ilgeriletuge yqpal ete bastady. Atalghan Zangha sýiensek, qazaq tilindegi filimder kinoteatrlarda qoyylghanda salyqtan bosatylady. Demek, kino prokatymen ainalysatyn úiymdar ýshin búdan bylay qazaq filimderin kórsetu ózderi ýshin ekonomikalyq jaghynan tiyimdi degen sóz.

2018 jyldyng qantarynda AQSh-qa sapary ayasynda Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaev amerikalyq kinoindustriya qauymdastyghynyng viyse-preziydenti Geyl Makkiynen kezdesken edi. Gollivudtyng Qazaqstanmen júmys isteuge degen qyzyghushylyghy atap ótildi. Búghan deyin men iri amerikandyq kinokompaniyalar  «Warner Bros. Entertainment, Inc», «Motion picture», «20th Century Fox», «NBC Universal», «The Walt Disney Company», «YMF Enterprises Paramount Pictures Corporation», «HBO West Coast Production», «A+E Studios» jәne basqa da kinoókilderimen yntymaqtastyq mýmkindikterin talqylaghan edim.

AQSh-tyng iri kino – jәne telekompaniyalarynyng basshylary men ókilderi, atap aitqanda, «NBS Universal», «CEO of Global Policy Initiatives» jәne birneshe kompaniyalar Qazaqstangha kelip, bizding tehnikalyq, kadrlyq mýmkindikterimizge joghary bagha berdi jәne olar ýshin asa manyzdy, bizding memleketimizding yntymaqtastyq ýshin geosayasy túraqtylyghy men senimdiligin atap ótken edi.

Jalpy,  «28 panfilovshy», «Kompozitor» siyaqty halyqaralyq jobalar, «Qazaq handyghy», «Bauyrjan Momyshúly», «Ámire», «Qúnanbay», «Amanat», «Anagha aparar jol» jәne taghy basqa últtyq kinolentalar kórermenge jol tartty. Múnyng bәri sórede shang baspay, ýlken súranymgha ie boldy.

Ghasyrlar boyy tonalyp kelgen qasiyetti qabirlerimiz ben qorghandarymyz da zang jýzinde naqty qorghaugha alynuyna úiytqy  boldym.Tarihiy-mәdeny múralarymyzdy qorghau ghana emes, olardy saqtaudy da mindetteytin «Tarihiy-mәdeny múralar turaly» zang jobasy dayyndalyp, ol Parlament Mәjilisining alghashqy oqylymynan sýrinbey ótti.

«National Geographic», «BBC World news», «Discovery», «Viasat History» siyaqty әlemdik  jetekshi arnalarmen birlesip, tarihiy-mәdeny múrany keninen nasihattau jәne kópshilikke taratu maqsatynda Qazaqstannyng kiyeli obektileri turaly tolyq metrajdy tarihy derekti filimder sikli efirge shygharylghan. Solardyng bir parasy mynalar: «Kýltegin. Jana kózqaras», «Qoja Ahmet Yasauy jәne Aysha biybi mavzoleyleri», «Kóshpendiler jeri».  Al 2019 jyly «Botay», «Tәnirlik kýntizbe», «Úly Dalanyng ejelgi metallurgiyasy» sekildi seriyalar iske qosyldy.

Qúrmetti Qasym-Jomart-Kemelúly!

Alystan Alash dese attanamyn,
Qazaqty qazaq dese maqtanamyn.
Bolsa da әkem qazaq, sheshem qazaq,
Men nege qazaqtyqtan saqtanamyn – dep Mirjaqyp babamyz aitqanday men ózimning býkil sanaly ómirimdi Qazaq Elinin, últymyzdyng iygiligine júmsap kelemin.  Qazaqtyng AR - NAMYSY, MAQTANYShY, QASIRETI – JELTOQSAN desek, Qayrat Rysqúlbekov sekildi onyng jaujýrek qaharmandary elimizdin  keleshegi ýshin ómirlerin qidy. Mening de bar armanym sol – Qazaqstannyng jarqyn bolashaghy!

Múnyng bәrin men nege bayandap otyrmyn? Qay salada júmys jasamayyn, men әueli últ mýddesi ýshin ter tógip jýrgenimdi aitqym keledi. Memleket budjetine qol salghandargha ayausyz tosqauyl jasap kelemin. Áriyne, múnday әreketterim keybir adamdargha únasyn ba?  Keybir adamdar әli kýnge deyin tirlikterime túzaq qúryp keledi.

Osydan birneshe jyl búryn «Feniks» kórkemfilimining týsirilimderine bólingen qarajattyng jymqyrylghany belgili.  Naqtylap aitqanda,  «Feniks» kinojobasy boyynsha budjet qarjysyn jymqyrdy degen kýdik keltirilip, kinorejisser Talghad Janybekov qamaugha alyndy.

Oghan qazaqstandyq belgili akter әri produser Túnghyshbay Jamanqúlovtyng da tikeley qatysy bolatyn.  «Feniks» filimining sharty  gollivud kompaniyasy «Aldamisa Entertainmentpen» jasalyndy degen sóz jalghan bolyp shyqqan edi.  Shyn mәninde,  «Kazahfilim» AQ «T.K.TURAN UNIVERSAL BUSSINES» JShS-pen jәne reseylik  OOO «Alidamisa RUS» jasandy kompaniyasymen kelisim jasalyp, budjetten bólingen 3 mln.dollar qoldy bolyp kete jazdaghan.

Sol T. Jamanqúlov óz qorghaushysynyng kózinshe «Feniks» filimining óndirisine bólingen budjet qarajatyn jymqyrghanyn tolyqtay moyyndady. Jamanqúlov qarajattyng qolma-qol aqshagha ainaldyrylghan deregin de rastady jәne budjet qarajatynyng jeke maqsattargha júmsalghanyn aitty.

Alayda, atalghan óner ókilderi týrli aila-sharghylarymen meni qaralaugha kóshken bolatyn.

Produsser Túnghyshbay Jamanqúlov aiybyn betine basqanym ýshin, meni ata jauynday kórip, kýni býginge deyin jón-josyqsyz aryzdanyp keledi.  Áriyne, «qaharmandar» azuyn kórsetuden qaytar emes. Kez-kelgen ilkimdi sәtti paydalanyp, Ózinizding atynyzgha, basqa da qúrylymdargha esh negizi joq shatpaq shaghymdaryn sharshamay jazyp keledi.  Onyng tu syrtynda kezinde Darigha Nazarbaevanyn, Baghlan Maylybaevtyn, Ermek Amanshaevtyng túrghanyn jәne de solardyng aidaghy ekeni de belgili. Álbette, qisapsyz tekseru, tergeu amaldary da jýrdi. Biraq, mening ar-újdanym taza! Jeke basymdy qaralaghan birde-bir fakt dәleldenbedi.

Keyingi kezde, endi aryz iyeleri muzeyde ketken búrynghy kinәrattardy da maghan japsyra salghysy keledi. Osyghan oray, negizsiz tekserulerge tosqauyl boluynyzdy súraymyn!

Qúrmetpen, Arystanbek Múhamediyúly

Abai.kz