Ertegi shyndyqqa ainaldy. Biraq...

Álemning kýrdelengeni sonshalyq, jerding asty men ýsti, adamzattyng ishi men syrty sheshilui múng Gordiy týiinine toldy. Gegeli osydan eki ghasyr búryn: «Biz búrynghy týrin joghaltyp, jana jýiege kóshken ruhtyng algha qaray sekire qozghalatyn kópirmeli uaqytyndaghy manyzdy dәuirding qaqpasynda túrmyz. Bizding әlemdi birtútas dýniyege biriktiretin búrynghy týsinikter, úghymdar jәne baylanystar kórgen týstey joghaldy jәne ydyrady», – dep edi. Aytqany aiday keldi. Adamzat balasy óz is-әreketining manyzyn týsinbeytin, ózi jәne elining tarihy turaly eshtene bilmeytin, ózinen dengeyi biyik tehnikagha ózin qúrban etip, ózining bar-joghyn úmytatyn dýniyauy dinamika qalyptastyrdy. Ótken ghasyrlarda adam qoghamsyz ómir sýre almaytyn, al HHI ghasyrda adamnyng tehnikasyz ómiri túl. Adamzattyng qolynan tehnikany tartyp alyp qoymanyz, aldynyz ba,  olardyn  ómiri bitti dey beriniz.
Álemde tynyshtyq joq. Aspanymyzdy zymyran men úshaq, jer betin temir-tersekpen túmshaladyq. Ekologiya jayyn aitpay-aq qoyayyq,  qara jer «ayaqtaryndy aspannan keltirem» dep alghashqyda dóng aibat shegip qana qoyatyn. Shydamnyng da shegi bar, sharshady bilem, endi san jyldar boyy qisapsyz kórsetken zorlyghymyzdy ózimizge eselep qaytaryp jatyr. Dúrys! Qúptarlyq jayt!  Tabighattyng minezi kekshil keletinin  angharghymyz kelmep edi. Endi sanasyz siraqtargha myqtap  sabaq bolatyn boldy.

Ertegi shyndyqqa ainaldy. Biraq...

Álemning kýrdelengeni sonshalyq, jerding asty men ýsti, adamzattyng ishi men syrty sheshilui múng Gordiy týiinine toldy. Gegeli osydan eki ghasyr búryn: «Biz búrynghy týrin joghaltyp, jana jýiege kóshken ruhtyng algha qaray sekire qozghalatyn kópirmeli uaqytyndaghy manyzdy dәuirding qaqpasynda túrmyz. Bizding әlemdi birtútas dýniyege biriktiretin búrynghy týsinikter, úghymdar jәne baylanystar kórgen týstey joghaldy jәne ydyrady», – dep edi. Aytqany aiday keldi. Adamzat balasy óz is-әreketining manyzyn týsinbeytin, ózi jәne elining tarihy turaly eshtene bilmeytin, ózinen dengeyi biyik tehnikagha ózin qúrban etip, ózining bar-joghyn úmytatyn dýniyauy dinamika qalyptastyrdy. Ótken ghasyrlarda adam qoghamsyz ómir sýre almaytyn, al HHI ghasyrda adamnyng tehnikasyz ómiri túl. Adamzattyng qolynan tehnikany tartyp alyp qoymanyz, aldynyz ba,  olardyn  ómiri bitti dey beriniz.
Álemde tynyshtyq joq. Aspanymyzdy zymyran men úshaq, jer betin temir-tersekpen túmshaladyq. Ekologiya jayyn aitpay-aq qoyayyq,  qara jer «ayaqtaryndy aspannan keltirem» dep alghashqyda dóng aibat shegip qana qoyatyn. Shydamnyng da shegi bar, sharshady bilem, endi san jyldar boyy qisapsyz kórsetken zorlyghymyzdy ózimizge eselep qaytaryp jatyr. Dúrys! Qúptarlyq jayt!  Tabighattyng minezi kekshil keletinin  angharghymyz kelmep edi. Endi sanasyz siraqtargha myqtap  sabaq bolatyn boldy.
Jә, meyli deniz,  fantastikalyq shygharmalardaghy múrnymyzdy shýiire qarap, ertegige teneytin migha syimaytyn qiyaly sujetter  qazir әrbirimizding basymyzda bar nәrsege ainalghanyn sezinip jýrmiz be? Joq! Búryndary adamnyng qúndylyghy zor bolatyn, qazirgi adamdardyng qúndylyghy sol, kilen  jihankezder. Álemning týkpir-týkpirine taban tiygizip aralau, shamang kelse globustaghy memleketterding bәrine sapar shegudi «moda» emes,  maqsat ettik. Asan qayghy men Qorqyt babamyzday jerúiyq izdese maqúl, joq, qazirgilerding qydyrympazdyghy – maghynasyz erikkendik.    
Tehnika. Adamzat ghasyrlar boyy ansaghan, jetuge úmtylghan ghajayyp tehnika jetistikteri az emes, әriyne. Onyng paydasyn joqqa shygharmaymyz. Tehnika – birneshe million amaldardy oryndaydy, orasan kóp derekti  este saqtaydy, әldeneshe mәlimet tolqynyn bir mezgilde óndep, keybir logikalyq oilardy iske asyrady, kәdimgi mәtinderdi oqidy, kýrdeli beynelerdi tanidy, birneshe ólshemdik týsti kóredi jәne  mikrokompiuterler men mikroprosessorlar, «jasandy adam» baghdarlamasyn qúrugha әkeletin baghdarlaudyng prinsipti jana tilin tabady, taghy basqa estigen adamnyng tandayyn qaqtyrar dýrkin-dýrkin janalyqtarymen әlem kezip jýr.
Tehnikadaghy kompiuterlendiru men radioelektronikanyng payda boluyn HIH ghasyrdyng sony men HH ghasyrdyng qoynauynda ghylymiy-tehnikalyq revolusiya tudyrghan elektronikanyn, radiyding ashyluy, kvanttyq teoriyanyng jasaluy, kiybernetikanyn, ghylymnyn, ónerkәsipting damuymen baylanystyramyz. Búl revolusiyanyng әserining kýshtiligi sol, adamzattyng tehnisistik, tehnokratiyalyq dýniyetanymyn qalyptastyryp, әr kәllada  tabighy emes, tehnikalyq qiyal týzip ýlgerdi. 
Tariyhqa ýnilsek, HIH-HH ghasyrlarda tehnokratiya ilimin dattaushy toptar bolghan eken. Nemisting úly aqyny Getening ghylym salasyndaghy jetistikterdi baqylay kelip, adam әlemine jaqyndap kele jatqan tehnikalanu әzireyilin sezingende, jan-dýniyesi qatty kýizelipti. Ioann Gutenberg ónertapqyshtyq janalyghyn «qúbyjyqqa» tenegen, tipti búryn dýiim dýniyeni dýr silkindirgen teledidar men radiony «shaytannyng shalyghy» dep ghaybattaushy ghalymdar da kezdesken. Jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy,  HIH ghasyrda Batysta mashinaly tehnikalardy óshpendilikpen qiratyp-qúrtqan júmysshylar bolghan desedi. Olar óz ómirlerining tek qaptaghan mashinalar arasynda ótetinin sezingendikten osylay istegen. «Kóp dauys qosylsa bir dauysty joq qylady» deydi qazaq, dissiydentterding ýni onsyz da bәseng edi, jaqtaushylardyng kóptigi  olardy «maqtamen bauyzdap» jiberdi de, tehnika paydalanudyng kókjiyegin keneytuge kýsh saldy. Jyldar jyljyghan sayyn tehnikanyng ataq-abyroyy aspanday berdi. Adamdar jappay tehnologiyalyq janalyq ashumen shúghyldandy. Sonyng nәtiyjesinde tehnikalyq ashylymdar kóbeydi.
Ýndistandyq bir kemengerding mynaday saliqaly oiy bar: «Kópshilik tarapynan qoldau tapqan pikir, meyli, ol jansaq bolsyn, monarhtardyng ózinen әldeqayda kýshti. Shiratylghan kóptegen jipten toqylghan arqan arystannyng ózin matap baylaugha jaraytynday myqty bolady». Tehnokratiya teoretikterining myqtylyghy sol,   «adamzat ýshin tehnikanyng damuy qashanda izgilikting kózi» degen soqyr senim, ýstirt kózqarasty jarnamalauyn әli kýnge sheyin toqtatpauda. Búl týsinikti de. Adamdardyng aqyl-esin osy bir jansyz qúbyjyqqa baylap tastaudy qúptaytyn pighyldy qaptatu ghoy búl. Jer-jerlerde tehnikanyng rólin asyra dәripteuding aqyry nege aparyp soqtyrghanyn sizder jaqsy sezinip otyrsyzdar. Býkil jer shary mashinaly landshaftqa ainaldy. Avtomatty týrde zattardy tútynudan bastap, arysy tabighattyng tirany, berisi ishki jan-dýniyeni baghyndyryp-basynyp, bylghap-bylyqtyryp, adamdy mashinalardyng qúly etti.  Zerdege túzaq qúrghany azday, eng soraqysy, adamzat múnday qúldyqqa zorlyqsyz, óz erkimen kelisip otyr.

Adam –  tehnikanyn   bólshegi bolady
Osy problemagha oray, Batysta tehnika filosofiyasy payda bolyp, ony filosoftar sala-salagha bólip, zertteui beker emes. Kapitalizm túsynda industriya damuyndaghy tehnikanyng rólin iydeologiyalyq jaghynan týsinu,  onyng qoghamgha tiygizetin әserin aiqyndau qajettilikten tudy.  Bekman men E.Kapp «organoproeksiyalyq», yaghni, adamnyng óz organdaryn,  dene aghzalaryn materialgha proeksiyalau kerek degen iydeya úsynghan. Keyinirek ghalymdar tehnikany adamzat jón-josyqsyz  tútynuy orasan zor ziyan shektiretinin aityp, dabyl qaqty. Keybir adamnyng jeke basylyq túlghalyq qasiyetterin tehnika joqqa shygharady dep ýreylendi.  M.Goldman, D.Forester, D.Medouz ekologiyalyq daghdarys sebepterin ghylymiy-tehnikalyq revolusiyadan tabady. Búl, әriyne, bәrimizge belgili jayt. Olardyng «tehnologiyanyng damuyn osy býgingi dengeyden ary asyrmau kerek, tek sonda ghana әlemde tabighat pen tehnika arasyndaghy tepe-tendikti saqtaugha bolady» deui alandaushylyqtan tughan pikir. Belgili filosof Yaspers «Qazirgi zaman tehnikasy» («Mәdeny múra»,10 tom)  enbeginde qazirgi qoghamnyng bet-beynesin býkpesiz ashyp kórsetken. «Tehnikalandyru nәtiyjesinde jii kezdesetin qúbylys – maqsatsyz tirshilik etu, mehanizmderding bólshegi retinde oisyz júmys isteu, avtomattandyryludyng kesirinen bóten túlghagha ainalu, essiz qalyptaghy kýiding kóbengi, jýike jýiesining tozuy men qozuy osynyng bәri adam jan-dýniyesine keri әserin  tiygizip jatyr. Adam óz tirshilik tamyrynan aiyryldy, mashinanyng qasynan oryn tabu ýshin tughan topyraghy men Otanynan qol ýzdi, óz әdet-ghúryptarynan alystady. Tehnikany paydalanu – júmsalatyn enbekti azaytyp, jenildetetinine kýmәn keltiremiz. Qayta tehnika adamdy bar kýshin sarqa júmsaugha mәjbýrleydi. Qazirgi tehnikalyq qúityrqylyqtar arqyly jasalatyn tútynu zattarynyng kóbengi jana múqtajdyqtar tudyrady, múqtajdyqtardy óteu ýshin tehnikalyq qúrylymdar kóptep shygharylady, búl adamdy qaljyratatyn nәrse. Adam bәribir auyr enbekten bosamaydy» deydi ol. P.A.Florenskiy degen ghalym «Mashina y iydealy» atty maqalasynda: «Songhy onjyldyqta adamgha deldal payda boldy. Adam men adamnyng arasyndaghy búl deldal – kompiuter. O basta kompiuter adamdardyng qarym-qatynasyn jaqsartugha baghyttalyp jasalmaghan. Kompiuter atyna zaty say boluy tiyis edi. Biraq, ókinishke qaray, kerisinshe, onyng jobasynda adam ómirin jaqsartu basty maqsat etip qoyylmaghan», – deydi. Martin Buber bylay jazady: «Ot jaghushylar әli de bolsa óz kómirlerining qojayyny, al mashinister sonshalyqty jyldamdyqpen jýitkip kele jatqan mashinany ózderi basqarmaydy, kerisinshe, mashina adamdy óz yrqyna kóndire bastaghanynyng kuәsi bolasyn».
Myna qyzyqty qaranyz.  22 jasar amerikalyq әskery úshqysh jauyngerlik  erligi ýshin marapattau kezinde jurnalisterge súhbat beripti. Sonda ol: «Men ózimdi orasan zor tozaq mashinasynyng tetigindey sezinemin. Búl turaly kóp oilaghan sayyn men ózimdi tughan kýnimnen beri әrqashan birde ana, birde myna mashinanyng tetigi bolghanmyn ghoy dep oilaymyn. Men әrkez óz qalauymmen bir әreket jasaghym keledi. Biraq menen de qayratty tehnika degen kýsh meni әldebir ózime tiyesili oryngha onay jetkizip otyrady. Búl maghan únady dep aita almaymyn», – depti. Úshqysh ne aitqysy kelgen sonda? Ol óz qolymen әreket jasaghysy keledi. Biraq tehnika onyng aldyn orap ketkenine qynjylys bildirip otyr.

Tabighattan, tamyrynan bezinip...

Qazir әlemdi tehnizasiyalandyrudyng aidarynan jeli esip túr. Ghalymdar endi adamdardyng týsiniginde «tabighy orta» degen joyylatynyn aitady. Demek, adam qiyalyna qauip-qater tóndi. Virtualidy shyndyq tabighy qiyaldyng ornyn almastyratyn bolsa, onda kóz aldynyzgha elestete beriniz.  Siz bos uaqytynyzda qaladan shalghaydaghy jaylauda, nemese tauly aimaqta seruendep, tabighattyng tamashasyn qyzyqtamaysyz. Sizding altyn uaqytynyz әlgi virtualidy әlemdi kezuge ketedi. Jaratylystyng súlu hәm adam janyn núrlandyratyn әsemdikterin sezinbeysiz. Ýlbiregen gýl, kýmbirlegen orman, syldyraghan su, byldyraghan búlaq, shóptermen tolqyndalghan dala, osy jaratylystyng tylsymy siz ýshin tylsym boludan qalady. Tylsymdyq jandy biylemeydi. Súlulyq sezimderi she? Súlulyq  adamnyng әsem lәzzat izdeuine, nәzik nәrseni sýngine,  jauyzdyqtan qútyluyna kóp kómektesetini aitpasa da týsinikti jayt. Biraq biz kýtip alghaly otyrghan myna «kompiuterlik tónkeris» әlemi ishki sezim tilimizdi mylqau, kónilding kózin soqyr, ayaq-qolyn búghauly etedi. Sosyn  jan mýgedek kýy keshedi.  Búl tónkeris óz qozghalysyn, damuyn endi eshqashan toqtatpaydy desedi ghalymdar. Problemanyng ózi osynda jatyr. Adamnyng psihofiziologiyalyq, túlghalyq, minezdik erekshelikteri osy tónkeristen son, bir zauyttan shyqqan úqsas zattarday birólshemdenedi. Mysaly, kompiuterlik tehnikanyng eleuli týri – adamdy  jana әlemge kirgizetin qoldan jasalghan qúrylym – virtualidy shyndyq degen shyqty. Elektrondy kózәinek kiyseniz kórinetin oiyndyq nemese tehnikalyq jasandy shyndyq.  Sana kompiuter qúrastyrghan  әlemge enedi de, onda virtualidy týrde kórine, sezine jәne әreket ete alady. Onda bәri bar. Ne kórginiz keledi, bar joghy bir-eki nýktesin basyp qalsanyz boldy, kózdi ashyp-júmghansha sol qalaghanynyzdy aldynyzgha tosady. Virtualidy shyndyq – sananyn  jýielik shatasuyna әkelip soqtyratyn qúral. Múnday my qúnaryn soratyn jasandy shyndyq adamdardyng óz týisigimen sezinetin shynayy shyndyqty shetke yghystyrady. Sýitip, adamdardyng oilau jýiesin standartty qalypqa týsiredi. Ókinishtisi sol, osynyng bәrin ishtey moyyndasaq ta, virtualidy shyndyqtyng astyna kilem tósep, kókke kóteretin jarnamalardy qaptatyp jiberdik.
Ótken ghasyrlargha bir sholu jasap shyghayyq. Orta ghasyrlarda adamdar ózgelermen jәne  Qúdaymen, zattarmen tiri senim arqyly ortaqtasty. Sansyz qayghyly oqighalargha belsheden batyp jýrgenine qaramastan, ol ghasyrlar adamdy gumanizmge, romantikalyq sezimge qabiletti etti. Taza jýrektilerding arqasynda úly mahabbat adam jan-dýniyesine onyng ózinen joghary tabighatty sýidirdi. Bir ghana aghartushylyq dәuirin alayyq. Ol dәuirde oy enbegi joghary baghalanghanyn bilemiz.  «Árbir adam aqyl-oydyng jemisine sýiene otyryp, tarihty sanaly týrde jasauy kerek. Yaghni, jauapkershilikti sezine otyryp, erikti әreketke danghyl jol ashuy kerek» degen úran boldy. Bizding aqyl-oyymyz sol zamandarmen tenese almaydy. Sebebi, avtomattanyp ketken. Qazirgilerding ishki jan-dýniyesin de ol zamandarmen oisha salystyrsanyz, aspan men jerdey aiyrmashylyqqa kezigesiz. Jan súlulyghynyng bylghanghany sonday, Avgiy atqorasy dersin. Osy rette «kompiuterlik tónkeris» ózining zymiyan (júmsartyp aitqymyz kelmeydi) maqsatyna tolyqtay jetip otyr. Múnday damudyng nәtiyjesinde әrbir jeke adam baylanyssyz zattardyng qúrsauynda qalyp qoyghanday jәne auyr mashinalardyng salmaghy ózin basyp túrghanday sezinetin problema tuyndaydy. Teledidardaghy, internettegi kinofilimder, týrli baghdarlamalar bir-birinen aumaytyn úsaq taqyryptardy qauzaydy. Búl  adamnyng fundamentalidy ózindigin jattandyrady. Avtomattandyrylghan jýieler, mashinalar, kompiuterlik tehnika negizinen tek qana mehanizmderdi basqaryp qana qoiy kerek edi. Qaydan! Oghan búl azdyq etedi eken. Adamnyng aqyl-oyy, intelektilik, sezimdik, emosiyalyq sekildi baylyq ýzikterin avtomattandyryp, standarttandyratyn maqsaty da bar bolyp shyqqany ghoy onyn.  Yaspersting sózimen aitqanda, «shynymen adamnyng barlyq mýmkindikteri men onyng eshkimge úqsamaytyn ereksheligi týgesilip, meditasiya qabiletimen qosh aitysuymyzgha tura kele me?».
Tehnika mәselesin qozghaghanda búqaralyq mәdeniyetke toqtalmay kete almaymyz. Ekeui egiz qozyday. Múnday mәdeniyetting eng shekten tys jýzege asuy – kitch. Búl nemisting «kitsch» degen sózinen shyqqan. Onyng maghynasy – «mәdeniyetsizdik, dórekilik, elikteushilik». Kitchtyng mindeti – baqyt turaly illuziyany qalyptastyru. Onyng illuziyasy da tehnika arqyly jýzege asady, yaghni, avtomattandyrylady. Avtomattandyrylu nәtiyjesinde aqyl-oy bankrotqa úshyrap, esigi tars jabylady. Búqaralyq mәdeniyetting bir kózdegeni – birólshemdi aqparattar taratu. Paradoksty oqighalargha qúrylghan, oqys jaghdaylargha әuestenu, essiz әreketke qúmartu shyrmauyghy sanany biyleydi de, ol býkil ghalamshardy birtútastandyryp jiberedi. Myna qyzyqty qaranyz. Amerikalyq 15 jasar jasóspirim jenil motorly úshaqqa otyryp alyp, Floridadaghy «Amerika banktin» zәulim ghimaratyna soghylyp qaza tapqan. Qaltasynan hat shyqqan. Qarshaday bala  11 qyrkýiektegi atyshuly Usama Ben Ladenning terrorlyq әreketine sýisingenin jazypty. Taghy bir jayt. Futboldan әlem birinshiligine irikteu oiyndary kórsetilip jatqanda bir ghana Parijdin  jiyrma-otyz millionday azamaty býkil týndi teleekran aldynda ótkizedi eken. Býkil әlemdi bir jәshikke telmirtip  qoyatyn múnday oiyndardy  joghary baghalau aqyl-oy jemisin jerge qaratu dep sanaymyz.

Aurudy robot emdey ala ma?
Tehnika – jansyz. Onyng oiy, miy, sezimi, jýregi ekibastan joq. Bolmaytyn da shyghar. Bolmay-aq qoysyn dep tileyik. Biraq myna bizderdi kózsiz arbaytyn siqyrly tylsym kýshi bar. Tehnika – qúzghyn. Ruhany baylyghymyzdy sol qúzghyngha jem qylyp jatyrmyz. Tehnika – dogma. Ashyq aspan astynda ishki dýniyemiz tonalyp jatyr. Tehnikalyq kezeng – ruhany kezenning antipody. Adamnyng adamilyghy qúldyraghanda tehnizasiyadan pәs kýiinshe qalady. Tehnika dәuirinde adamdar atom men molekuladay ydyrap, maydalanyp, qasang týsinikterge sýienetin qarabayyr dýniyede ómir sýrgenin sezine almaydy. Tabighattan, óz-ózinen irgesin aulaq salyp, ony ruhany jútandandyrady. Adam – bar bolghany  tetik, qúral. Transsendenttik kemeldik jetimdikting kýiin keship, qúmyrsqa tirlik, bir-birine qayshy úsaq talaptar men jeke bastyng mýddesi basty oryngha shyghady. Nebir tehnologiyalyq qúraldar, týrli zattar shyghyp jatyr. Songhy shyqqan zattardy satyp alugha qúlshynys basym. Adamdar ol zattardyng sapasyna qaramaydy, kerisinshe, mәrtebe ýshin satyp alady. Mәselen, úyaly telefondy alayyq. Bir basynda ýsh-tórt «úyashyghy» bar azamattar aramyzda az emes. Bireuining nomeri aktiv, ekinshisi beeline, t.b.  Bir emes, ýsh-tórteuin  qoldanu asa qajettilikten tuyndap otyrghan joq, búl jәy ghana maqtanshaqtyq, astamshylyq, tipti kerek deseniz, balalyq. Ózderin ózgelerden joghary qoyyp, shirenip-shikirey ýshin tapqan әdeti.  Osynday әsireqyzyghushylyq,  tehnikalyq  zattargha degen qúmarlyqtyng etek alghany sonshalyq, qazir bir «úyashyghy» barlardy «bayghús, jaghdayy nashar ghoy, qaytsin endi» dep mýsirkeytinder tabylady. Shyn mәninde, sanaly týrde oilap qarasanyz, tehnika eshuaqytta  ómirding maghynasyn, mәnin anyqtap bergen emes jәne bere almaydy da. Ol baqyt baqshasy da emes. Kerisinshe,  býkil ómirindi, taghdyryndy, ózinning bolmysyndy quyrshaq qylyp oinaydy. Siz onyn, bar bolghany, oiynshyghy ghanasyz. Eger ómiriniz tehnikamen kózsiz birlikte, myzghymas baylanysta ótip jatsa, siz sanaly týrde ony tek qana qúral retinde qaray almasanyz, onda sizge shyndap  kónil aitugha bolady.
Tehnikanyng jete almay, jetkizbey jýrgen bir «úly» maqsaty bar. Endi oghan adamdardy tek robotqa ainaldyru ghana qaldy. Búl birtindep jýzege asyp ta jatyr. Batysta auruhana, ózge de týrli keshenderde robottar qoldanylady. Parijdegi Jorj Pompidu auruhanasy jәne Japoniyadaghy auruhanalarda lazerlik basqarudy paydalanu josparlanyp otyr. Auruhana qyzmetkerleri qanday da bir materialdy jetkizip beru turaly ortalyq kompiuterge súranys jasaydy. Ortalyq kompiuter súranystyng jedeldigine baylanysty robotty júmsaydy. Búl júmyssyzdardyng sany artyp, sol júmyssyzdar toqshylyqta, molshylyqta ómir sýrse de, әreketsizdikten zerigip, azyp-tozady degen sóz. «Tamaghy toqtyq, júmysy joqtyq azdyrar adam balasyn»  dep Abay atamyz bayaghyda aityp ketken.

Biz adambyz
Osydan kelip,  «biz ómirimizding mәnin neden tabuymyz kerek?» degen súraq tuyndaydy. Bir jazushy «meni bolashaq qatty qyzyqtyrady. Sebebi, men qalghan ómirimdi sonda ótkizemin» depti. Bizding oiymyzda osy. Qalasaq ta, qalamasaq ta,  búl bolashaqty biz tehnikasyz elestete almaymyz. Biraq týsiniksiz dýniyege attanyp baramyz. Bizdi osynday júmbaq dýniyege jetektep әketip bara jatqan qúbylys ata babamyzdyng san ghasyrlyq armanyna tipten úqsamaydy. Órkeniyet deymiz. Búghan әrkim ózinshe bagha beredi. Meyli qanday órkeniyet bolsyn, ol jaqsy ma, jaman ba, bizdi  bolashaqtyng ózi qyzyqtyrady. Bizding robot bolghymyz kelmeydi! IYә, qorqamyz. Sh.Aytmatovtyng «Ghasyrdan da úzaq kýn» romanyn oqyghansyzdar.  Sondaghy Sәbitjan:  «Radio arqyly adamdardy basqaratyn kýn tuady әli. Álgi avtomattardy qalay basqarsa, tura solay basqarady. Ou, týsinip otyrsyzdar ma, kәri demey, jas demey, adamdardyng bәri týgel radio arqyly basqarylatyn bolady. Kózge kórinbeytin biotoktar údayy sening sanana әser etedi de túrady. Adam ylghy ortalyqtyng programmalary boyynsha qimyldaytyn bolady. Adam bәrin ózim istep otyrmyn dep oilaydy, al shyndyghynda bәrin istetip otyrghan joghary jaq. Bәri de tәrtippen, normamen isteledi. Sen әn saluyng kerek pe? Onda biotok arqyly signal keledi, shyrqay jónelesin. Sen biyleuing kerek pe – signal – biyley jónelesin. Sen júmys isteuing kerek pe – signal – júmysty qaqyratyp salasyn». Sandyraqtasa da, sózining jany bar.
Osynau qaptaghan temir-tersekterden janymyzdy aulaq ústap, maghynaly, mәndi ómir sýrgimiz keledi. Maghynaly ómirding qanday bolatynyn shyndyghynda eshqaysysymyz  da jarytyp bilmeymiz. Jastar múnyng syryn kino, teledidar, kompiuterden tanyp-biluge әrekettenedi. Iship-jeu, kýlu-oynau da bar. Odan qalsa әr elden kelgen sapasyz qúndylyqtardy talghausyz siniru bar. Ómirding mәnin dúrys týsinbey jýrmiz. Eger osylay kete bersek, eskeksiz qayyqtay ózen aghysy men jel baghytynyng tәlkegine týsemiz. Nemese shamamen dolbarlap, topshylap, ózimizshe bal ashyp, nening ziyan, nening paydaly ekenin tap basyp tany almaymyz.  Qazirgi birólshemdi aqparattar tasqyny bas-terimizben birge qylghyta jútyp, sana-sezimimizdi ulap, ainalany dúrys qabyldau qabiletinen júrday etip jatqanyna kuәmiz. Bizder búrynghynyng intelliygentteri sekildi әrdayym morali men izgilik turaly emes, tehnika,  tabys turaly sarnaymyz kelip. Nege? Bilmeymiz. Bir bilerimiz, bizdi ata-anamyz temir-tersekting tetigi bolsyn dep dýniyege әkelgen joq. Endeshe bizding robot bolyp, jattandy ómir sýruge  de haqymyz joq.  Biz adambyz. Adam bolyp qaluymyz kerek.  Ghylym qolynan shyqqannyng bәri birdey tamasha bola bermeydi. Eskereyik.  «Múnda túrghan ne bar?» degen  kórsoqyrlyqtan, nemqúraydylyqtan aulaq bolayyq. Taghy da qaytalap aitam, biz adambyz.

Raushan JÁKEShBAEVA,
Shymkent qalasy
(«Jas qazaq», №20, 2008)