1. Ekinshi Preziydentten el neni kýtedi?

 «Núreke, siz jazar kitap búl emes edi ghoy!..»

«Shynayylyqqa negizdelmegen eshbir
iygilikti is bayandy bola almaq emes»
Teodor Drayzer

Qúrmetti Preziydent!

...Qyzmetining songhy segiz jylynda Guriev oblysyn (Manghystau ol kezde birge) basqarghan Núrtas Ondasynov, úrdajyq Hrushev 1963 jyly 59 jasynda zeynetkerlikke shygharyp jibergen son, alty ay júmys tappaydy... Amalsyz Mәskeuge, qayyn júrtyna kóshedi. Sonda otyryp, «Arabsha-qazaqsha týsindirme sózdik» pen «Parsysha-qazaqsha týsindirme sózdikti» jazyp shyghady. Almatygha bir kelgeninde bagha jetpes búl qazynany Bauyrjan Momyshúlyna  syilaydy. Ony qarap shyqqan Baukeng ózine tәn tik minezimen: «Bir instituttyng júmysyn bir óziniz atqarypsyz! Biraq, Núreke, sizding jazar basty kitabynyz búl emes edi ghoy!» - deydi. Myna sóz auyr tiyse de, sabyrly Ondasynov syr bermey: «Ol qanday kitap edi?»- dep súraydy. Baukeng sonda: «Qazaq respublikasynyng eng auyr kezeninde, 1938-jyldan 1952-jylgha deyin 14 jyl Ministrler Kenesin basqarghan sizding jazar basty kitabynyz - basynyzdan keshkeniniz jayly memuarynyz edi ghoy!» degen eken...

Qúrmetti Preziydent myrza! Sizding de 2022 jylghy «qantar qyrghynynan» bergi (arghy jaghynda túsauly túlparday kýn keshkeniniz kópke mәlim) atqarar basty isiniz – janadan saylanghan preziydentimiz ýstine qolyn qoyyp túryp ant beretin (basqa elderde kóbine Qúran nemese Bibliya), biraq, býgin týzetuden kóz túnyp, úsynugha úyat halge jetkizilgen qyryq jamau Konstitusiyamyzgha taghy da mayda-shýide 56(!) ózgeris engizu emes, «jemqorlar dәuirinin» kelmeske ketkeni, «elding qamyn oilar erler dәuirinin» mәngilikke kelgeni ras pa dep, kýlli halyq barlyq ýmitin artyp otyrghan jana qoghamnyn, «óler iya qalar» óte auyr, naghyz ótpeli kezenge býgin tap kelgen últynyzdyng mýddesi túrghysynan, preambulany da «Biz, Qazaqstan halqy» demey, әlemdik ýrdiske say «Biz, qazaq halqy...» dep ózgertuden bastap qayta jazyp, jana Konstitusiya úsynu  emes pe edi? Otyz jyldyng ishinde Tilden, Dinnen, Nesibeden qaq bólingen (búnday bolady-au dep 1991 jyly eshkim oilamaghan), sonyng saldarynan Dilinen de qaq jarylyp, qystaghy qyrghynnan әueli Alla, sosyn Sizding batyldyghynyzdyng arqasynda aman qalghan (sol mezette, odan keyin de biraz qatelik jiberseniz de, bopsagha shydaghan erliginizdi aitpay, «atanyzgha rahmet!» demey ketuimiz әdiletsizdik bolar edi) qazaqtyng basyn qaytadan biriktirudi bastau emes pe edi? Ol ýshin eng aldymen qazaqtyng Ruhyn kóteru kerek emes pe edi? «Ruhyn kóteru» degenimiz birinshi kezekte ózining kózi tirisinde-aq «Qazaq últynyng ruhany kósemi» atanghan Ahmet Baytúrsynúlynyng biylghy 150 jyldyq mereytoyyn úly Abaydyng toyynan bir mysqal ghana kem etip, onyng kitaby әr qazaqtyng ýiinde túratyn etip, jýz myndaghan tirajben shygharyp, býkil el bolyp toylau emes pe edi? Al, biz, tipti aitugha úyat, Ahannyn  aulyna aparatyn joldy  da әli  bastaghan joqpyz...

Qazaq ýshin Ruh degenimiz  eng aldymen - Til. Onyng bary da, nary da, maly da, jany, ary da, bәri-bәri – Tili!.. Tilinen airylghan qazaq bәrinen airylady! Bizding «til, til!» dep shyrylday beretinimiz de sodan. Al, óziniz úsynghan ózgeris jobasynda til jayly bir auyz sóz joq, búl qalay?!.. Qazaqtyng ýlesi 90 payyzgha jaqyndaghan Astanamyzdyng kóshesinen qazaqsha sóileytin adam tappaysyz, otyz jylda jetemiz degen jerimiz osy ma edi?!..

«Myng ólip, myng tirilgen» Qazaq esimdi feniks-qústyng ekinshi qanaty Jeri edi ghoy. Al, jana zang mynaday týrde úsynylypty: «3. Jer jәne onyng qoynauy, su kózderi, ósimdikter men januarlar dýniyesi, basqa da tabighy resurstar halyqqa tiyesili. Halyq atynan menshik qúqyghyn memleket jýzege asyrady. Jer, sonday-aq zanda belgilengen negizderde, sharttar men shekterde jeke menshikte de boluy mýmkin». Ózgeris – tútas ekinshi sóilemning qosylghany jәne 1-sóilemdegi «...memleket menshiginde» sózining «...halyqqa tiyesili» bolyp jazylghany. Búl – «tasty japalaqpen úrsang da, japalaqty taspen úrsang da japalaq óledinin» kerin keltiru emes pe?

Endeshe, qazaqqa qatysty eng manyzdy eki mәselede eshqanday nәtiyje bermeytin zang jobasyn, amandyq bolsa alda әli talay ózgeretin Konstitusiyagha engizip әure bolghansha, әri úsynystyng  bәrin  júmys retimen Parlamentte sheshuge bolatyndyqtan, uaqyt pen qarjyny paydasyz iske shashpay, niyettenip qoyghan ekensiz, qúrmetti Qasym-Jomart myrza, artqa da sheginbey, 5-mausymgha deyin, «Jer eshkimge eshqashan satylmaydy, tek respublika azamattaryna, jyl sayyn (AQSh-taghyday – Ó.A.) úzartyla otyryp, 99 jylgha deyin jalgha beriledi» dep, «Qazaq Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili. Biyl, 2022 jyly jasalatyn arnayy baghdarlamagha sәikes kezen-kezenimen iske asyrylyp, 2026 jyldyng 1-qantaryna deyin barlyq salanyng memlekettik tilge kóshui qamtamasyz etiledi» dep shegelep tastaghan, 1993 jylghy Konstitusiyanyng negizinde jana Konstitusiyasynyng jobasyn úsynynyz. Jobany eki ay asyqpay, Islandiyanyng jana Konstitusiya qabyldaudaghy tendessiz tәjiriybesin de talqylap, әbden pisirip baryp, 5-tamyz kýni qabyldaghan dúrys bolar. Sebebi, Konstitusiya jazylmauy kerek (ras, Konstitusiyasy joq, biraq, Úlybritaniya sekildi damyghan elder de bar), al, jazylsa ózgertilmeytindey (AQSh Konstitusiyasyna 1787 jyldan beri 27 ghana ózgeris engizilgen jәne bәri negizinen adam qúqyghyna ghana qatysty) boluy tiyis emes pe?..

Qúrmetti Qasym-Jomart myrza! Jana Konstitusiyany qabyldau, óziniz uәde etken, halyq  bes aidan beri sizden Qúdayday kýtip  otyrghan naghyz «sayasy reforma» sol bolmaq.  Osy jerde, «úsynbasang – synama!» degen ústanymdaghy jurnalist retinde eki-ýsh auyz óz pikirimizdi bildire ketsek deymiz.

Bizdinshe, sayasy reforma degenimiz tez arada barlyq sayasy partiyalardy, qos palataly Parlamentti, Qazaq Halqy Assambleyasyn taratu, qyrkýiek aiynyng ortasyna qaray 40 oryndy Parlament Mәjilisi saylauyn ótkizu bolmaq. Býgingi partiyalardy qaldyryp, jana Parlament saylauyn ótkizu – ózimizdi aldau ghana. Sebebi, óziniz jariya etken «Jana Qazaqstandy» qúru ýshin biz Birinshi  Preziydent óz qúlaghynyng tynysh boluy, ózge últ ókilderine jaqsatty kórinu, zang shygharushy biylik pen sot biyligin de uysynda ústau, sóitip eldi jeke-dara biylep-tósteu sekildi ózining ishki mýddesi ýshin ghana engizgen, isining bәri sony dәleldep túrghan, unitarlyq elding Mәjilisine qosarlandyryp Senatty kirgizui men Mәjilisting 9 deputatyn zansyz saylau qúqyghyn ózi syilaghan, әlemdik tәrtipke say elding halqyn birtútas qazaq halqy bolugha bastaudyng ornyna ózge últ ókilderin bólektep, olargha arnap Qazaqstan Halqy Assambleyasyn qúruy, deputattardyng birazyn da ózi taghayyndauy tәrizdi soraqy múralardan tezirek aryluymyz kerek emes pe? (AQSh-tyng konstitusiyasynda Kongress deputattarynyng taghayyndaluy jayly bir sóz joq, jalpy «deputatty taghayyndaytyn» ýrdis bizde ghana bar shyghar). Múnday múramen bizding eshqashan «Jana Qazaqstan» qúra almaytynymyz, jogharyda atalghan nonsensterding erteli-kesh bәribir sayasatymyzdyng sahnasynan sypyrylatyny aidan anyq kórinip túrghan joq pa? Kórinip túrsa nege jaqsylyqqa asyqpaymyz? Dariy patsha: «Kesheuildeu ólimmen ten» degen joq pa?

Partiyalar tómennen qúrylghanda ghana shynayy sayasy kýsh bola alatyny belgili. Biraq, qay partiyagha mýshe bolsa da, deputattar bir mandatty okrugten jasyryn dauyspen tikeley saylanatyn, halyq aldynda esep berip túratyn tәrtip boluy tiyis. Deputatty halyq saylamay, «biylikting shynayy kózi – halyqqa» ghana baghynyshty bolmay, ol eshqashan «halyq qalaulysy» bola almaq emes.

Onsyz da  Núrekeng bir ret Jogharghy Kenesti «óz erkimen» taraugha mәjbýrlep, ekinshi ret bir ghana saylau okrugindegi «bir ghana Tanikanyng aryzyn syltau etip» (O.Sýleymenov) kýshpen taratyp, Parlamentti preziydent ne aitsa da qolday jóneletin organgha ainaldyryp qoyghan joq pa edi? Sol Parlament týgeldey derlik býgin siz ne aitsanyz sony qúptap ala jónelip jatqan joq pa? Prinsiypi joq búnday Parlamentting qazaqqa kerek emestigin júrt әleumettik jelide jappay jazyp jatyr, al, Sizge kerek pe?.. (Myna bir ózime qatty únaytyn sózdi sol pәnnen dәris oqyghan adam retinde týpnúsqada jazbay kete almadym, keshirersiz: «Pervyy nepisanyy zakon sopromata glasiyt: «nelizya opiratisya na tot material, kotoryy ne soprotivlyaetsya»)

Ol ol ma, Konstitusiyalyq Sot pen  Joghary Sot Kenesining Tóraghasyn (Senattyng kelisimimen desek te) Atqarushy biyliktin jetekshisi Preziydent taghayyndasa, Sot biyliginin tәuelsizdigi jayly qanday sóz boluy mýmkin?!

...1936 jyly 61% dauys alyp, ekinshi ret saylanghan AQSh preziydenti F.Ruzvelit parlamentting eki palatasynda da demokratiyalyq partiyanyng basymdyqqa ie ekenin paydalanyp, «Jana kursynyn» júmysyn jedeldetuge kedergi keltirip otyrghan Jogharghy sottyng sudiyalaryn 70 jasta zeynetke shygharu jәne olardyng sanyn alty adamgha arttyru jayly úsynys týsirgende, eki palata da ony ótkizbey tastaydy. Nege? Demokrattar qansha jerden sany basym ekenin paydalanyp, Joghary sottyng qúramyn ózderine ynghaylap auystyryp alugha jәne «Jana kursqa» zannamalyq túrghydan qoldau kórsetuge qyzyghyp túrsa da, olar býgin sot tәuelsizdigine kýmәn keltirse, erten-aq pluralistik sayasy instituttardyng ómir sýruin qamtamasyz etip otyrghan jәne zang shygharushy biylikting ózin de preziydentting oiyna kelgenin isteuden qorghap otyrghan, sóitip, biylikting ýsh tarmaghyndaghy tepe-tendikti saqtap otyrghan jýienin búzylatynyn týsindi.

Biz de býgin sot jýiesin shynayy týrde tәuelsiz ete almasaq, jogharydaghy mysalda keltirilgendey últ taghdyry sheshiler kez tusa, ózin qyzmetke  qoyyp otyrghan Preziydentke ol qalay qarsy shyqpaq?

Sayasy reforma sot sudiyalary saylanbay tolyqqandy bola almasa kerek. Kenes ókimeti kezinde «Sot saylauy» bar bolatyn, biz de býgin, búrynghyday balamasyz emes, balamaly týrde elimizding «Halyq sotyna» (kenes kezinde ol solay atalatyn) qansha «halyq sudiyasy» kerek, sonshasyn halyq ózi jasyryn dauyspen tikeley saylap alatyn eteyik. Sudiyalar sosyn ózderin naqty qyzmetke taghayyndaytyn  Jogharghy Sot Kenesining mýshelerin, al olar da óz ishinen Tóraghany saylap alsyn. Sudiyalardy saylaumen qatar olardyng  әr toqsanda ózin saylaghan halyq aldynda esep beru tәjiriybesin tiriltu de auaday qajet. Jәne, janylyspasaq, sudiya jeke-dara ýkim shygharmaytyn, eki «narodnyy zasedateli» bolushy edi, qajet kezinde olardyng bireui sudiyany almastyrugha da haqysy bar edi, solarmen aqyldasatyn. Búny da janghyrtsaq, útpasaq útylmaspyz.

Qazaqtyng Tili men Jeri, t.b. da barlyq mýddesining túrghysynan jazylghan, qazaqtyng alang kónilin tynshytyp, alabúrtqan jýregin jaylandyratyn, qazaqtyng elin mәngilik el etuge danghyl jol ashatyn Konstitusiyany, sosyn jyldyng ayaghyna deyin AQSh-taghyday talantty men daryndyny ghana emes, oiy, iydeyasy, talaby bar jay ghana belsendi әrbir adamnyng ózin kompiuter sekildi algha qaray jetelep, yntalandyryp otyratyn  zandar paketin qabyldanyz da, qazaqtyng qajyr-qayratyn sonda kóriniz, qazaq tau kóterer Tolaghaygha ainalmasa, taudy búzyp, tasty jarmasa, bolat qorghandy qamaldyng birinen song birin almasa, asqar shynnyng birinen song birin baghyndyrmasa,  sonynyzdan ermese, basyna han kótermese, sonda aitynyz...

Qadirli Preziydent!

Isting dúrysyna kóshsek, sizding eng aldymen ister isiniz – ghylym men tehnikany qolgha alu boluy tiyis edi. (Biraq, ekonomika sayasy sheshimderge tәueldi bolghandyqtan, әueli jana Konstitusiya qabyldamasaq bolmas). Sebebi, ghylymy damymaghan memleket damy almaydy. Sondyqtan halyqaralyq ýrdiste ghylymgha jylyna ózining jalpy ishki ónimining (JIÓ) 3 %-dan kemin bóletin memleket damityn el dep eseptelmeydi. Songhy 30 jylda Qazaqstan ghylymgha 3 % túrmaq, 0,3 % da bólip kórgen emes! 2018 jyly ...0,12 % boldy (Izrailidiki – 4,95 %). JIÓ kólemine keletin bolsaq, ol bizde 2020 jyly 164 mlrd.dollargha, al, Singapurdiki (6mln.túrghyny bar qala-memleket) 340 mlrd.dollargha teng boldy. Biz búl jaghynan damyghan elderden 30 jylda az degende 60 jyl artqa kettik!.. Men injener retinde búny eshqanday asyra silteusiz aityp otyrmyn. Bizde tipti bir de bir ghylymiy-tehnikalyq tanymdyq jurnal shyqpaydy! (Mening 2018 jyly «Bilim – baqyt, ghylym – baylyq, tehnika – kýsh» degen jurnal shygharayyq degen ótinishime ministr A.Aymaghanbetov «bizde onday mýmkindik qarastyrylmaghan, jeke óz kýshinizben ashsanyz kómekteseyin» dep jauap berdi. (Qarajatym bolsa, ministrde nem bar...) Ghylymiy-tehnikalyq jurnaldy kerek etpeytin, ghylymgha JIÓ-nin  0,12 %-yn ghana bóletin memleketti men týsine alar emespin...)

Stalin 1929 jyly «Biz aldaghy on jylda eldi industriyalandyryp almasaq, kapitalister bizdi jep qoyady» dep, eki bes jyldyq jospardy oryndaudyng arqasynda eli aman qaldy. Al, әlemge әigili amerikalyq biznesmen, «Ford» pen «Krayslerdi» krizisten alyp shyqqan Ly Yakokka sonau 1985 jyly jaryq kórgen «Menedjerding mansaby» atty kitabynda: «Japoniya men SSSR injenerlerdi bizden kóp dayarlauda, biz bolsaq zangerler men ekonomisterdi ghana dayarlap jatyrmyz, býite bersek biz jaqynda qúrimyz!» dep dabyl qaghyp edi. Áriyne, Amerika qúryghan joq, baghytyn týzep aldy, al, ózi auyl sharuashylyghy men óndiristi qoldan óltirip jatyp, «bizge zangerler men ekonomister kerek» degen (sirә, Yakokkanyng kitabyn oqymasa kerek...) degen basshynyng qate sayasatynyng saldarynan olardy on ese artyghymen dayarlap tastaghan bizdin,  býgingi betimizden taymasaq, qúritynymyz anyq!

Demek, biz barlyq kýshimizdi ghylymgha, tehnika men tehnologiyagha salugha tiyispiz. Mindettimiz!  «Dúrys ekonomikalyq sayasat mergenning oghy sekildi – bir atqannan tiyedi» degen Leninning ózi qúrghan NEP-i men amerikalyq Dj.Marshaldyng soghystan keyingi Germaniya men Japoniyany damytqan «Marshall jospary» sekildi búzyp-jaryp shyghatyn (proryvnoy) naqty ekonomikalyq baghdarlama qajet. Al, ony jasaytyn jәne iske asyratyn mamandar qajet. Olar joq emes, bar.

Mysaly, marqúm akademik Meyirhan Ábdildiyn: «Ústazym Zelidovichting aituynsha  Stalin akademikterding bәrin jiyp alyp: «Búiym» jasalynuy tiyis. Biylik kerek pe, Kurchatovqa barlyq respublikalardyng basshylary tikeley baghynatyn bolady. Aqsha qansha kerek bolsa da beremiz. Senderge bola jana ministrlik qúrylyp jatyr. Biraq, merziminde bitirmesender biz bәrindi «ziyankester» retinde atyp tastaymyz» degen eken... Men búl tarihty nege eske týsirip otyrmyn? Biyliktegiler әdette ózderine ne kerek ekenin bilmeydi. Bilse, aqshasyn berse, ghalymdar qanday qiyn tapsyrmany bolsyn oryndap shyghady» dep jazghan edi.

Akademiyk, QR ÚGhA Matematika institutynyng diyrektory Tynysbek QALMENOV: «Memleket  matematikagha basymdyq berse, qanekiy!» dep qiyaldaydy, armandaydy. «Armandar oryndalady» degen sóz bar ghoy, ras bolyp shyqsa iygi edi...

Al, akademik aghamyzdyng shәkirti, jas bolsa da әlemge әigili, halyqaralyq matematikalyq syilyqtardyng iyegeri, ghylymgha «Súraghan gipotezasyn» engizgen Dórbethan Súraghan bylay deydi: «Biz arqa sýieytin memlekettik myqty ghylymy ortalyqtar ashyp alayyq, sonda bizding basqa elderding aldyna shyghuymyzgha on jyl jetedi!»  

Mәshhýr matematik Múhtarbay Ótelbay aghamyz aitady: «Ýkimet bizge, mysaly, maghan naqty da manyzdy tapsyrma berse. Merzimin aitsa. Qaramaghynyzgha qansha adam kerek, alynyz dese, matematikter men fizikter, injenerler birigip ary barsa 5 jylda elimizding qauipsizdigin tolyq qamtamasyz etetin qaru-jaraq shyghara alamyz dep oilaymyn. Osy oy qanshama jyldan beri mening basymnan shyqpay jýr. Al, ony oryndaugha mýmkindik bylay jetedi! Qarjy da bar, mamandar da bar».

Qúrmetti Preziydent! Óziniz de bilesiz, bizde, shynynda da bәri bar, tipti qauipsizdigimizdi tolyq qammtamasyz etuge auaday qajet birneshe qaru-jaraq týrin oilap tapqan Sәntay Jetesov esimdi ghalym da, onyng «Kalashnikovtan» eki ese jenil, 30 sm qysqa, atqan oghy BMP-nyng shynjyr tabanyn nemese qalyndyghy 1 m kitapty tesip ketetin pistolet-pulemeti de, soldat ózimen birge alyp jýretin, salmaghy 3,5 kg jeke zenbiregi de, tórt jaghyna da birden oq jaudyra alatyn tankisi de bar.  Tipti olar synaqtan ótip te qoyghan. «Jetesovting pistolet-pulemetin» ekinshi ret synaqtan ótkizip, sony «juu» kezinde qasyndaghy Toqtar Ongharbayúly Áubәkirov  pen sol tústaghy Qorghanys ministrine arnap Sәkenning (qansha degenmen «arly Shekti - aryq, arsyz Shekti semiz boldy ghoy» degen Kishi jýzding ataqty Jetes biyining nemeresi emes pe):

Altynbaydyng Múhtary,
Ongharbaydyng Toqtary,
Atyp kórdi bәri de,
«Jetesovtin» oqtaryn! – dep taqpaqtap jibergeni de bar...

IYә, Qaseke, bәri bar bizde bir ghana nәrse -  is algha jýrse degen ynta-niyet, ystyq yqylas joq! («Otkatty» aitsaq, basqa әngime...) Sәntay aghaydyng bir ózining ghana Qordaydyn, Shaqpaqtyn, Jonghar qaqpasynyn, t.b. kóptegen asudyng arqyraghan jelining quatyn elektr quatyna ainaldyratyn keremet jel generatory, kóp qabatty ýilerdegi tómen qúiylyp, dalagha ketetin kәriz suynan elektr energiyasy óndiretin su generatory, t.b. tolyp jatqan tamasha tehnikalyq janalyghy bar. Biraq, ony kerek etken, óndiriske endirsek deytin biylik joq. Tesla ghana tendesetin ónertapqysh, men «Milliard ishinen bir jalghyz» dep kólemdi maqala arnaghan Seyilbek Qyshqashúly da kenes ókimetimen de, qazaq ókimetimen de qansha kýreskenimen, bir de bir «jaraghyn» (ózining sózi) jaryqqa shyghara almaghan kýii 2004 jyly 70 jasynda ómirden ótti... Daryny men talanty jaghynan jan basyna shaqqanda әlemde tendesi joq qazaqtyng (ózbekter «Qúday daryndy qazaqqa bergen, qadyryn bizge bergen» dep beker aitpaydy) sansyz Seyilbegi men Sәntayynyng ondaghan jylghy mandayynyng teri, myiynyng quaty men kózining jasynyng obaly kimge?!..

Sauatsyz ekonomikalyq sayasattyng saldarynan 30 jylda salghan bir de bir ozyq zauytymyz, bayaghy «Voshod» sekildi bir de bir ýlgili fabrikamyz, «mynau – qazaqtyng brendi!» dep, әlemdik arenada úyalmay kórsetetin bir de bir búiymymyz joq... Sol kóp «joqtyn» ornyn bir retke bolsa da óziniz toltyryp, qaru-jaraq jasap shygharatyn zauyt salu mәselesin saghyzday sozdyrmay, soghys maydanyndaghyday shalt qimyldap, bir aptanyng ishinde sheship tastanyzshy, Qaseke! Burokrattargha ýlgi-ónege bolsyn! Shynyna kelgende, biz býginning ózinde naghyz maydannyng – bәseke maydanynyng ishindemiz ghoy. Al, әzirge әr kýnimiz, әr saghatymyz bizge qarsy júmys istep jatyr. Tapqan-tayanghanymyzdyng bәri sheteldik firmalardyng qorjynyna ketip jatyr. Shirigen jýiening barlyq tarmaghynda «Malinovkadaghy toy» kinofilimindegidey kiyimin auystyryp alghan búrynghy biylik ókilderi taskeneshe jabysyp әli otyr, olar jana qogham qúrghysy keletinderding kisen bolyp adymyn ashtyrar emes, qolyna búghau bolyp qúlashyn sermeter emes.

Byltyr batys ólkemizde qúrghaqshylyqtan mal qyrylyp jatqanda bir ret baryp kóruge jaramaghan búrynghy Auyl sharuashylyghy ministri sekildiler biylikte túrghanda ekonomikamyzdy algha jyljyta alamyz ba? Joq! «Torghay» degen sóz estise tyrysyp qalatyn Qostanay oblysynyng әkimi A.Múhambetov pen audan ortalyghynyng ýsh kóshesine B.Momyshúlynyn, R.Qoshqarbaev pen T.Biygeldinovtyng atyn beruge «odan bizding kóshemiz jaryq bolyp qala ma?» dep qarsy shyqqan Burabay audanynyng әkimi Múzdybaev, biyl 150-jyldyghy toylanatyn Ahmet Baytúrsynúlynyng aulyna jol salugha qarsy shyqqan Qostanay oblystyq mәslihatynyng birneshe deputaty tәrizdiler biylikte túrghanda sayasy reforma jasau mýmkin be? Áriyne, mýmkin emes!

Endeshe talay el tabysty ótkizgen «lustrasiya» ýderisin jýzege asyru,  qúrmetti Preziydent, siz qashan qolgha alady dep qalyng qazaq asygha kýtip otyrghan is. Al, ony әdildik arqyly jýrgizgen jón. Barlyq dengeydegi basqaru organdary (ministrlikter, әkimdikter men basqarmalar) men mәslihattardaghy bólimnen joghary basshynyng bәrine anonimdi týrde «ornynda qalugha әbden layyq» degen ýsh (bes, on) adamnyng atyn jazugha anketa taratyp, keyin ol lustrasiya barysynda eskerilse, eshkim ókpeley qoymas.

Al, jemqorlyqpen kýreste «arylu» әdisinen artyq әdisti tabu qiyn. Yaghni, biyliktegiler men kәsipkerding bәri eshqanday aiqau-shusyz, tergeu-tekserusiz tabysy jayly deklarasiya toltyryp, «men osy jazghanymnyng shyndyq ekenin rastau ýshin Allagha janymdy tapsyrugha dayynmyn» degen jalghyz auyz sózdi Ardagerler kenesinin, Jastar men Áyelder kenesining mýshelerinen qúralghan arnayy komissiya aldynda dauystap oqyp, astyna qolyn qoysyn da kete bersin... Arnayy organdar әlgilerding «dýniye-mýlki osy adamnyng atyna jazyldy-au» degen tuys-jekjattarynan da janaghy jalghyz auyz sózdi rastaudy talap etsin. Eshkimning jany ekeu emes,  sol kezde bәrining de qoyabasy ashylady...

Qúrmetti Preziydent myrza! Jana Konstitusiyada kórinis tabar asy manyzdy isting biri – syrttaghy 6 milliondy qazaqty alyp kelu men qazba baylyq oryndarymyzdy iygerushi investorlarmen jasalghan, qazaqtyng nesibesin otyz jyldan beri ayausyz tonap jatqan kelisim-sharttardy qayta qarau. Damushy kóptegen el ótken ótkel búl. Sheshimi tabylmasa,  halyqtyng talabyna sýienip,  olardy memleket menshigine qaytaru ýshin naghyz referendumgha shygharatyn mәsele – osy! Qalay bolghanda da men qarapayym halyqtyng bir ókili retinde, Sizden, sol halyqqa qyzmet etushi eng joghary mәrtebeli jaldamaly memlekettik qyzmetkerden, әrqashan shynayylyqty ústanuynyzdy talap etemin. Biz sózi – basqa, isi – basqa ýlkendi-kishili basshylardan auzy әbden kýigen, «jemqor» degen sózdi estise shetimizden allergiyasy shyghyp ketetin auru halyqpyz. Halyqpen aqyldaspay (aqyldasqan týr ghana kórsetip), «el synasa qúlaq sal, al, maqtasa kereng bol» (Q.Myrza Áli) degen qaghidany ústanbay, «bizding isimiz dúrys, tipti jalghyz ghana dúrys is - bizdiki» dep jariyalap, al, onyng arghy jaghynda mýldem basqa oiy túratyndardy halyq endi kótere almaydy. Óitkeni, býrkemelengen nәrse býgin bolmasa erteng bәribir jariya bolady. «Taym» jurnaly «adamzat tarihyna eng ýlken yqpal jasaghan adam» dep baghalaghan Múhammed payghambardyng (s.ә.s.) da, bir oq atqyzbastan halqyna alyp imperiyadan Tәuelsizdik alyp bergen Mahatma Gandiyding de, eng aqyry qalanyn(!) ekonomikalyq quatyn әlemdegi quatty memleketter dengeyine kóterip, halqyn shyn mәninde bay-quatty, baqytty etip ketken  Ly Kuan Yuding de asqaq mәrtebege ie boluynyng syry bireu-aq – olardyng bәri de halqymen shynayy qarym-qatynasta boldy, sózi men isi bir jerden shyqty, «sayasat - osynday bolady» degen syltaumen ony aldap-arbaghan joq, ondaghan jyl saghymgha jetelegen joq. Al, basshysy basqa joldy tandaghan bizding elding әli kýnge deyin «altyn toly sandyqtyng ýstinde otyrsa da, jalanbút jýrgenin» (Sherhan Múrtaza) býgin kýlli әlem kórip, kuә bolyp otyr. Kýlip otyr. Tang qalyp, týsine almay otyr...

Moynynyzda halqynyng bir de bir mәselesin sheshpey, kerisinshe shiyelenistirip ketken aldynyzdaghy basshydan qalghan, aita bersek tausylmaytyn, salmaghy jer qayystyrar auyr múra bar, «joldasyn jolda qaldyrmaytyn» (ózbek maqaly) qazaqqa senseniz, qazaqqa sýienseniz, «Preziydent te pende ghoy, qatelesuge haqysy bar ghoy» dep, artyq ketken, kem soqqan jerinizge keshirimmen qarap, bar yqylas-tilegi sizde bolyp, «jaman aty shyqpaghan adam ghoy» dep, artyp otyrghan ýmitin aqtasanyz, óziniz de armangha da, maqsatqa da jetesiz, halqynyzdy da jetkizesiz, qadyrly Qaseke! Aq jol!

2. «...Qúday ýshin!»

«Vasha iydeya, konechno, bezumna.
                                                                           Vesi vopros v tom, dostatochno ly ona
                                                                                         bezumna, chtoby byti vernoy?»
Nilis Bor

Núreke!

Siz býgin Preziydent emessiz, óziniz aitqanday jay ghana zeynetkersiz. Men sondyqtan sizge mansap iyesi retinde talap qoya almaymyn, ótinish qana aitamyn. Men ol ótinishimdi alghash ret 2019 jyly 14 nauryzda feysbukte «Qazaqiya qaghanaty qalay qúryldy nemese Erteng jayly ertegi» degen atpen berilgen qiyaliy-ghajayyp hikayada jariyaladym. Ol sizge jetpedi dep oilaymyn. Óitkeni, osy qiyaly úsynysymdy 2018 jyly ÚQK tóraghasynyng orynbasary bolyp istegen zeynetker dosyma «Núrekene jetkizshi» degenimde, basyn alyp qashqan edi. Endi sony ózinizge tikeley baghyttamaqpyn.

Núreke! Halqynyzdyng aldyndaghy barlyq jasaghan kinә, kýnәnizdi týgel juyp-shayyp, býgin adamnyng aldynda da, bәrimizding erteng barar jerimiz Allanyng aldynda da tazarghynyz kelse, halyqtan shyn peyilmen keshirim súranyz. Arylynyz! Onymen de qoymanyz, shetelderge tyqqan aqshanyzdyng (sarapshylar 100-200 mlrd.dollar arasy deydi) bәrin, qazaqtyng nesibesin, sol qazaqtyng ózine qaytarynyz. Úl-qyzdarynyzdyn, bauyrlarynyzdyng elden úrlaghan, tonaghan aqshasyn da qaytartynyz. Sóitip, óz qolynyzben millioner etken әkim-qaranyng bәrine, óziniz «kez-kelgenindi qolynnan jetektep sotqa apara alamyn» degen kәsipker, biznesmen, oligarhtyng bәrine ýlgi kórsetiniz. (Siz ony istemeseniz de memleket qarjysyn erteli-kesh bәribir qaytaryp alady, qaytaryp almasyea halyq qoymaydy, tek sizde qaytyp múnday mýmkindik bolmaydy).

«Qatelesip keshirim súrau bir erlik, qatendi ózing jóndeu – myng erlik» deydi qazaq. Kórseter ýlginiz de kórneki bolsyn: 1 mlrd.dollardy naqty maqsatqa – shamamen 2 myng auyldaghy eng túrmysy tómen naqty 20 myng otbasynyng әrqaysysyna, bireui 100 dollar dep eseptep, 50 qoy satyp alugha (búl - qazaqqa aqyn, marqúm Esenghaly Raushanovtyng kórsetip ketken ýlgisi!); 1 mlrd.dollardy taghy sonsha otbasygha auyl sharuashylyq ónimderin (kókónis, et, sýt, jýn, t.b.) óndeytin miniy-tehnika satyp alugha; 1 mlrd.dollardy Mongholiyadaghy  suyqqa tózimdi, etti, qyzyl jýndi qazaqy túqymdy 2 mln.qoyy bar 170 myng qazaghymyzdyng (20 myny kelmesin deyik) 150 mynyn (shamamen 20 myng otbasy) qolyndaghy malymen elimizge kóshirip әkeluge  beriniz. Berseniz 2 mln. qoydyng kemi 1,5 mln. basy elimizge keletini sózsiz.

Sonda siz bizding býgingi әlemdik bәsekege tótep bere alatyn jalghyz salamyzdyng dengeyin kýrt kóterip tastaysyz.

Taghy bir 3 mlrd.dollardy 1mlrd.dollardan ýsh salagha: qatesin týsinip, dúrys jolgha qaytqan sayasatkerler men qogham qayratkerlerine; ómirge adam balasyn izgilikke shaqyratyn tuyndy әkelgen óner men әdebiyet salasynyng ókilderine; tehnika men ghylymnyng S.Qyshqashúlynyng astyq oratyn úshaghy sekildi ozyq ýlgisin jasaghan ókilderine 2 nemese 4 jylda bir ret beriletin «Nazarbaev syilyghyn» taghayyndaugha bóliniz.

Sonda, jalpaq tilmen aitsaq elding bәri Nobelding emes, Nazarbaevtyng syilyghyn alghandy asqaq mәrtóbe kóretin bolady. Sonda siz әlde de ózinizdi jamanatqa qimaytyn, qiya almaytyn, otyz jylghy әdemi sózinizding nәtiyjesi mýldem siyqsyz bolyp shyqqanyn kózi kórip túrsa da kónili senbeytin, jemqorlyqtyng shynyna shyqqan biylikti qúrushy óziniz ekenin bilip túrsa da, «núrekendi búzghan ainalasy» ghoy dep, ózin sendiruge, ózin júbatugha tyrysatyn jandardyn, jarly bolsa da arly, úrlyq-qarlyqtan din aman, qazaqtyng alyp kiyiz ýiining qara shanyraghyna myndaghan uyq bolyp qadalyp, ony qúlatpay ústap túrghan, Diogenning «adam boyyndaghy eng sonynan óletini – ýmiti» degen sózin dәtke quat kórip jýrgen qarapayym jandardyng ýmitin aqtar ediniz. O basta topyraghy taza jerden alynghan Qazaqtyng bolmys-bitimining tazalyghy sonday, sol ýmittenetinderding ishinde men siyaqty romantiyk, qiyaly emes, naghyz pragmatiyk, biznesmen, 1984-1989 jyldary sizding qol astynyzda Ýkimetting Syrtqy qatynas pen kórme bólimin basqaryp júmys istegen, osydan biraz jyl búryn «Svoboda slova» gazetine: «Men qanshalyqty Nazarbaevty tanyp-bilsem, kýnderding kýninde onyng «halyq qinalghan kezde shyghararmyn dep tyghyp qoyghanym edi» dep, talay dýniyeni jarq etkizip qaytaryp, tosynsyy jasaytynyna qabyletti ekeninine senemin» dep súhbat bergen, mening 2014 jyly shyqqan «Jaughashty Nәbiyev – isting adamy»  kitabymnyng basty keyipkeri de jýr...

Osy ótinishimdi qabyl alsanyz, býgin qazaq tarihyna ghana kirip túrghan jәne týbegeyli qanday baghamen kiretininiz әli belgisiz siz,  qazaqtyng ghana emes, adamzattyng tarihyna kiretin bolasyz. Óz qateligin ózi jóndegen túnghysh biyleushi retinde atynyz altyn әrippen jazylatyn bolady! Adamzattyng keyingi úrpaghyna ýlgi-ónege bolasyz! Osy bir ghana isiniz sizding «qazaqty tanytam!» degen sansyzәreketinizding bәrin basyp ketedi....

Búny siz men ýshin jasamanyz. Jasasanyz aldymen óziniz ýshin jasanyz. Úrpaghynyzdyng bolashaghy ýshin jasanyz. Sizding otyz jyl aldaghanynyzgha Qúdayday sengen, keng peyili sekildi anqaulyghy da, órkeniyet әli týgel búzyp ýlgermegen adamgershiligi de sheksiz qazaghynyz ýshin jasanyz. Qazaqta «Qúdaydan qorqu, adamnan úyalu» degen sóz baryn bilesiz. Qazaqtan úyalghannan, Qúdaydan qoryqqannan jasanyz.

Qúday demekshi. Múhammed payghambar (s.ә.s.) kóshede kele jatsa, qashyp kele jatqan bir qúl artyna kelip tyghylypty. Artynan ónkildep iyesi de jetipti. Álgi bayghús qúl payghambargha (s.ә.s.): «Qúday ýshin, meni myna bәleden qútqarynyzshy!» dep jalynypty. Payghambar (s.ә.s) satyp alayyn dep baghasyn súrasa, ýiindegi bar dýniye-maly jetpeytin bolypty. «Jetpese ornyna ózing qúl bol!» depti bay. Allanyng Elshisi eki sózge kelmepti...

Ol zaman internet, telefonnyng zamany emes, Múhammedti (s.ә.s.) elding bәri birdey tany bermeydi, Ábubәkir, Áli, Omar, Ospandar ony ýsh-tórt kýn izdep zorgha tauypty. Endi, eshkimning myiyna payghambar (s.ә.s.) ózin-ózi qúldyqqa satady degen oy kelmeydi ghoy... Tórt dosy birauyzdan: «Búnynyz ne?!» dep súrasa, payghambar (s.ә.s.): «Qayteyin, «Qúday ýshin!» dedi ghoy» depti...

Núreke, men sizge ótinishimdi aitsam, sizdi jaqsy kórgenimnen (kerisinshe, men sizdi onsha únatpaytyndardyng qataryndamyn) nemese atymdy shygharghym kelgennen emes, tek qana ózim eshkimge tengermeytin qazaghymnyng siz «arqyly»  jaman aty tarihta qalyp qoya ma degen jaman oy janymdy jegidey jep bara jatqandyqtan aityp otyrmyn. Týsinseniz, men sugha ketip bara jatqan sizge qolymdy sozyp otyrmyn. Ózinizding de abyroyynyzdy saqtap qalatyn, elinizdi de túiyqtan alyp shyghatyn joldy kórsetip otyrmyn. Sol sebepti «óziniz ýshin de, qazaghynyz ýshin de isteginiz kelmese, eng bolmasa Qúday ýshin jasanyz» dep, eng songhy kózirimdi de shyghardym. «Maghan eshkimning aqyly kerek emes, men óz jolymdy bilemin, odan ainymaymyn» deseniz erkiniz bilsin.

Tandau – óz qolynyzda...

Ómirzaq Aqjigit, tәuelsiz jurnalist

Abai.kz