Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2483 0 pikir 9 Qarasha, 2012 saghat 14:53

QR Viyse-premieri Qayrat Kelimbetov: MÚNAY — BÝGIN TABYS, ERTENG QARGhYS?..

Resmy derekterge sýiensek, tәuelsizdikting 20 jylynda Qazaqstangha 150 mlrd. AQSh dollarynan astam qarjy kóleminde tikeley investisiya tartylghan. Investorlardyng kez kelgen el ekonomikasyna qarjy qúiy ýshin olardyng sol ekonomikagha nemese memleketke degen senimderi myghym boluy - eng basty shart. Ol senimdi qalyptastyru jәne tartylghan investisiyany memleket pen halyqtyng damuyn qamtamasyz etu maqsatynda Ýkimet atqaryp jatqan sharua qyruar. Juyrda Londonda ótken Qazaq-Britan biznes forumynda Qazaqstan Ýkimetining mýsheleri men últtyq kompaniyalar ókilderi Britan biznes qauymdastyghyn Qazaqstannyng investisiyalyq jana mýmkindikterimen keninen tanystyryp qaytty. QR Premier-ministrining orynbasary Qayrat Kelimbetov myrzamen ótkizgen býgingi súhbatta elimizge tartylatyn investisiyanyng әleueti, «Halyqtyq IRO» baghdarlamasynyng artyqshylyghy, qor naryghyn damytu, kómirsutegi qorlaryn eksporttau, otandyq auyl sharuashylyghynyng әleueti t.b. mәselelerdi qauzadyq.
- Qayrat Nematúly, Qazaqstan-Britan biznes forumynyng el eko­nomikasynyng damuyna qanshalyqty yqpaly bar? Sharada qauzalghan ta­qyryptar qanday?

Resmy derekterge sýiensek, tәuelsizdikting 20 jylynda Qazaqstangha 150 mlrd. AQSh dollarynan astam qarjy kóleminde tikeley investisiya tartylghan. Investorlardyng kez kelgen el ekonomikasyna qarjy qúiy ýshin olardyng sol ekonomikagha nemese memleketke degen senimderi myghym boluy - eng basty shart. Ol senimdi qalyptastyru jәne tartylghan investisiyany memleket pen halyqtyng damuyn qamtamasyz etu maqsatynda Ýkimet atqaryp jatqan sharua qyruar. Juyrda Londonda ótken Qazaq-Britan biznes forumynda Qazaqstan Ýkimetining mýsheleri men últtyq kompaniyalar ókilderi Britan biznes qauymdastyghyn Qazaqstannyng investisiyalyq jana mýmkindikterimen keninen tanystyryp qaytty. QR Premier-ministrining orynbasary Qayrat Kelimbetov myrzamen ótkizgen býgingi súhbatta elimizge tartylatyn investisiyanyng әleueti, «Halyqtyq IRO» baghdarlamasynyng artyqshylyghy, qor naryghyn damytu, kómirsutegi qorlaryn eksporttau, otandyq auyl sharuashylyghynyng әleueti t.b. mәselelerdi qauzadyq.
- Qayrat Nematúly, Qazaqstan-Britan biznes forumynyng el eko­nomikasynyng damuyna qanshalyqty yqpaly bar? Sharada qauzalghan ta­qyryptar qanday?
- Búl forumdy Qazaqstan-Britan biznes forumy degen atpen Londonda osymen ýshinshi ret ótkizip otyrmyz. Al, jalpy, Qazaqstan men Britan biznes qauymdastyqtary arasyndaghy konsulitasiyalar búghan deyingi auqymdy jiyndardy eseptegende, osymen onnan asa ret ótkizilgen bolar. Eng aldymen múnay-gaz salasynda, onan keyin tau-ken salasy boyynsha keninen kelissózder jýrgizilgen. Úlybritaniyanyng «Shell», «British Gaz» sekildi kompaniyalary Qazaqstannyng senimdi seriktesteri, qazir olar Qarashyghanaq, Qashaghan kenishterinde júmys isteude. Negizi London - investorlardyng shoghyrlanghan jeri, qazaqstandyq kompaniyalardyng aksiyalary Qor naryghynda listingten ótken qala da - London. Býgingi tanda Úlybritaniya Qazaqstangha investisiya salghan memleketter arasynda 3-shi orynda túr. Elimiz egemendik alghan 21 jylda aghylshyndardan bizding elge 10 mlrd. AQSh dollarynan astam investisiya qúiylghan. Onyng ýstine, Qazaqstannyng eng negizgi sauda seriktesi Europalyq Odaq bolsa, Úlybritaniyanyng da negizgi seriktesi - Europalyq Odaq.
Jyl sayyn mýddeli investorlar qauymy Qazaqstan ekonomikasy damuynyng negizgi mýmkindikterinen habar alyp, ózderi ýshin de jana baghyttardy aiqyndap otyrady. Mәselen, Ýkimet songhy kezde auyl sharuashylyghy mýmkindikterin keninen qarastyryp, osy saladaghy investisiyalardyng әleuetine basa nazar audaruda. Rasyn aitu kerek, bәlkim, osy uaqytqa deyin búl salany Ýkimet te, investorlar da kommersiyalyq industriya retinde qarastyrmaghan bolar, auyl sharuashylyghyn eng aldymen subsidiyalaudy qajet etetin, qarjygha zәru sala retinde kórgen bolar, al qazir búl salanyng auqymdy kommersiyalyq әleueti ashylyp, elding kelesi bir sәtti shaqtary osy salamen baylanysty boluy әbden yqtimal. Jaqynda Ýkimet agrarlyq salanyng 2020 jylgha deyingi damu Baghdarlamasyn qabyldady. Búl baghyt boyynsha negizinen eksportty arttyrugha kónil bólinedi. Qazir Qazaqstan 5-6 mln. tonna astyq eksporttaydy, alayda elding astyqty búl shamadan 3 ese artyghymen eksporttaytyn mýmkindigi bar. Ózderiniz de kórip otyrsyzdar, astyq baghasy endi arzandamaydy, býkil әlem azyq-týlik daghdarysyn bastan keshirude. Alayda astyqty bәsekege qabiletti baghamen tek qana Ortalyq Aziya elderi, Aughanstan, Irangha ghana eksporttay alamyz. Qytaygha qaray eksportty arttyru josparlary bar, qazirgi kýni ol elge nebәri 150 myng tonna astyq jiberip otyrmyz.
Biraq eskeretin mәsele, astyqty eksporttaudyn, ony teniz porttaryna deyin jetkizuding de problemalary kýn tәrtibinde túrghan manyzdy taqyryp. Sondyqtan qazir Qazaqstandy әlemdegi eng iri azyq-týlik jabdyqtaushysy degen brend jasau arqyly biz elding auyl sharuashylyghy salasyna jana tehnologiyalar әkeluge qatty kónil audaryp otyrmyz. Elimizde óndiriletin astyqty teniz porttaryna deyin jetkizetin jana temir joldar, jana terminaldar, jana astyq qoymalaryn salu, demek jana tehnologiyalar әkelu - mine, múnyng bәri astyqty óndiru kólemi men eksportty arttyryp, auyl sharuashylyghynda enbek etetin auyl halqynyng әl-auqatyna da jaghymdy әser etpek. Auyl sharuashylyghy keshenin damytudaghy bizding elding әleueti óte joghary. Búl jerde eng manyzdy jayt - auyl sharuashylyghyn kenitu arqyly biz júmys oryndaryn kóbirek ashugha mýmkindik tughyzamyz. Múnay-gaz salasynyng ózindik tehnologiyalary iske qosylghanda, avtomatika bolghandyqtan, ol salada kóp júmys ornyn asha almaysyz, al auyl sharuashylyghynda jana júmys oryndary kóbirek qajet.
Al auyl sharuashylyghy ónimderin eksporttaudaghy logistikany aitar bolsaq, Ýkimetting «Samúryq-Qazyna» kompaniyalary arqyly qolgha alghan jobalary - «Ózen-Týrkimenstan shekarasy» temir jol qúrylysy astyqty Iran porttaryna deyin jetkizuge, kólemin arttyrugha mýmkindik beredi. Qytaydyng batysy pen Qazaqstandy jalghaytyn temir joly da astyqty kórshiles elding rynogine shygharugha mýmkindik ashady.

«KEYDE KÁSIPKERLER MASYLDYQQA ÚRYNADY»

- Forumda investorlar Qazaqstan Ýkimetining shaghyn jәne orta kәsipkerlik ókilderine kórsetip otyrghan qoldauyna sýisingen kórinedi. Alayda otandyq biznesmenderding aituynsha, memleketting bastamasymen, jekemenshik bankterge ornalastyrylghan nesiyege biznes ókilderining qol jetkizui onay emes eken. Aytar uәjiniz qaysy?
- Memleketting ekonomikadaghy ýlesi óte joghary bolghan kezde investorlar onday ekonomikagha keluge asa bata bermeydi. Al eger kerisinshe, ekonomikadaghy se­riktesteri jeke biznes, iri kompaniyalar bolsa, bir sózben aitsaq, damyghan orta jәne shaghyn biznesi bar elder - inves­torlar ýshin júmys isteuge qolayly aimaq. Elbasynyng Ýkimet aldyna qoyghan ýlken maqsaty bar - bolashaqta orta jәne shaghyn biznes Ishki jalpy ónimning 40-50 payyzyn qúrauy tiyis. Ekonomikanyng daghdarys jyldarynda memleket orta jәne shaghyn bizneske auqymdy kómek kórsetti. «Ónimdilik-2020», «Júmyspen qamtu-2020», «Biznesting Jol Kartasy-2020» sekildi Baghdarlamalardy qabyldady. Qazaqstan azamattarynyng әleumettik әl-auqatyn jaqsartugha, ekonomikany damytugha, eldegi sayasy túraqtylyqty bekite týsuge jaghday jasaytyn osy baghdarlamalardyng qay-qaysysy da kәsipkerlerding bastamalaryn qoldaugha arnalghan. Alayda, memleket kómektesken sayyn bizneste masyldyqtyng belgileri boy berip qalady. «Bizdi memleketimiz dalagha tastamasa kerek», «Ýkimetting taghy nendey kómekteri bolady?», «Kәsipkerlerge taratylatyn nesiyeler nege qymbat?», «Nege jekemenshik bankter bizdi nesiyelemeydi?» degen siyaqty súraqtar qatary da kóbeye týsedi. Óziniz oilap kórinizshi, nege bizding bankter qiyndyqtargha tap boldy jәne nege әli de bolsa qarjylyq túrghyda ayaqtarynan tik túryp kete almay jatyr? Óitkeni әlemdik ekonomikany býginde tyghyryqqa tirep otyrghan qarjylyq daghdarystyng aldynda olardyng nesie qorjyndary jyl sayyn 50-80 payyzgha deyin ósip otyrghan bolatyn... Ayta keterligi, bankting mindeti nesiyeni qaytara alatyn, qarjyny tiyimdi júmsaytyndargha nesie beru ghana emes, sonymen qatar, aqshany qaytarmauy yqtimal, qarjymen dúrys júmys istey almaytyndargha nesiyeni bermeu de - bankterding jauapkershiligi.
Nesie alghandar qarjyny qaytarmasa, jekemenshik bankterding shyghyngha belsheden batatyny belgili, al ekinshi jaghynan halyqtyng depoziytine de qauip tónui mýmkin. Sóitip, sonynda qarjylyq tyghyryqqa tirelgen bankter memleketten kelip jәrdem súraydy. Múnday jaghdayda «Memleket kezinde kómektesken, endi taghy da kómekteser, dalada qaldyrmas» degen esekdәmening tuyndap jatatyny da sondyqtan.
Qazir Últtyq bankting esebi boyynsha, bankterdegi nesiyelik qorjyn 5-10 payyz kóleminde. Meninshe, búl kórsetkish 15-20 payyz kólemine deyin kóterilse jaman emes. Búl jerde әlemdik qarjylyq daghdarystyng aldyndaghy bankter iyelengen 50-80 payyzdyng qanshalyqty kóp bolghandyghyn óziniz de baghamday beriniz. Mine, sondyqtan da eger shaghyn jәne orta kәsipkerlik ókilderi bankterden nesie ala almaytyn bolsa, bankterdi emes, aldymen ózderining júmystaryn dúrystap tarazylaghandary abzal. Demek, mәsele bankterge kelip tirelip túrghan joq, kerisinshe, bar qiyndyq olardyng ózderine qatysty.
- Britandyq investorlar Qazaq­standa endi jýzege asyryla bastaytyn «Halyqtyq IPO» Bagh­darlamasyna qyzyghyp otyrghan siyaqty. Búl Baghdar­lamanyng qazaqstandyqtargha ar­nal­ghany belgili, al aghylshyndar ýshin nesi­men erekshelenedi?
- Kezinde britandyqtar da dәl osynday baghdarlamanyng qatysushysy bolghan. Margaret Tetcher Úlybritaniya Ýkimetin basqarghan kezde «British Telekom» kompaniyasynyng aksiyalary Qor naryghyna shygharylghan, biraq ol uaqytta eshkim de búl qadamnyng mәnin tolyq bilmegen bolatyn. Al keyinnen ekonomikagha jeke investorlardy tartudyng dúrys sheshim ekendigine býkil әlem kóz jetkize bastady. Jalpy jeke investor men korporativti basqaru - elding odan ary qaray damuyna asa ýlken serpin beretin tetikter.
Byltyr Elbasy «Núr Otan» Halyqtyq-Demokratiyalyq Partiyasynyng jiynynda «Halyqtyq IPO» turaly mәlim etkenin bilesizder. Onan beri «Samúryq-Qazyna» Últtyq Qory qúramyndaghy últtyq kompaniyalarda qyruar dayyndyq júmystary jýrgizildi. Baghdarlamanyng Ýkimet ýshin manyzdy túsy - halyqty Qazaqstangha tiyesili últtyq kompaniyalardyng iyesi bolugha dayyndau. Demek, búl orta taptyng keninen qanat janyna ong yqpal etetin, otandyq qarjy naryghynyng damuyna jaghday jasaytyn qadamdar qatarynda. Býgingi tanda Qazaqstan Ýkimeti memlekettik emes, yaghny jekemenshik salanyng ayaghynan tik túryp ketuine, barynsha keng auqymda damuyna asa mýddeli.
- Qor naryghyna shygharylatyn últtyq kompaniyalar tizimi qalay týzildi?
- Songhy jyldary qay kompaniyanyng aksiyalaryn Qor naryghyna shygharudyng qajettigin keninen qarastyrdyq. Osynday Baghdarlamalardy jýzege asyrghan, tәjiriybeleri mol әlemdik kompaniyalardan aqyl-kenes alyp, birigip júmys istedik. El arasynda «Halyqtyq IRO» baghdarlamasynyng mәni men manyzy qanshalyqty joghary ekendigi jayly týsindiru sharalary da keninen úiymdastyryldy. Halyqtyq IRO-gha tiyesili erekshelikter men basymdyqtar jayly asa habardar emes halyq qoldaghy basy artyq aqshasyn bankterge tapsyrugha nemese jyljymaytyn mýlik satyp alugha júmsaugha beyil. Búl orayda otandastarymyzgha jekemenshik bankterdegi depozitke aqsha salu men kompaniyanyng aksiyasyn iyemdenu arasyndaghy aiyrmashylyqtar keninen aityldy. Endi halyqtyng Qazaqstandaghy eng túraqty, eng qarqyndy damyp kele jatqan kompaniyalardyng aksiyalaryn iyelenuge mýmkindigi bar. Ýkimet Baghdarlamany arnayy «QazTransOyl», KEGOK, «QazTransGaz» jәne «Samúryq-Energo» kompaniyalarynan bastap otyr.
Baghdarlamany jýzege asyru ba­rysynda biz әr azamatqa osy últtyq kom­paniyalardyng aksiyasyn iyelenu arqyly onyng memleket damuyna qatysy bolatynyn aiqyn kórsetpekpiz. Qarjysy bar azamattargha ózge elding jyljymaytyn mýlik naryghyna qarjy salghanynan góri, Qazaqstannyng últtyq kompaniyalarynyng aksiyalaryn iyemdenuding dúrysyraq ekendigin aitqymyz keledi. Óz qarjyndy óz eline investisiyalau arqyly, ol qarjyndy saqtaugha, kóbeytuge, әri keyinnen qanday da bir tiyimdiligin kóruge mýmkindik tuady. Demek, Qazaqstan halqy bir jaghynan últtyq kompaniyalardyng aksioneri bolady, al ekinshi jaghynan Ýkimetpen birge osy elding damuyna ózining qatysyn sezinetin bolady. Búl halyqtyng mentaliytetin ózgertedi dep oilaymyn.
«Halyqtyq IRO» siyaqty bagh­darlamalar songhy 20-30 jylda Batys Europa pen Shyghys Europa elderinde jýrgizilgen. Áriyne, baghdarlamalardyng sәtsiz mysaldary da oigha oralady. Mәselen, Reseyding «Rosnefti» pen «VTB» bankteri óz aksiyalaryn Qor naryghyna shygharghan kez әlemdik naryqta múnay baghasynyng sharyqtaghan kezenimen tap kelgen, keyinnen múnay qúny qúldyraghan uaqytta aksiyalardyng da baghasy arzandady. Qor naryghyndaghy ol jaghday - «búl qalay bolghany, Ýkimet nege qaytarym jasamaydy?» degen súraqtyng da tuyndauyna alyp kelgen. Halyqtyq IPO-gha qatysu degenimiz - sheshim qabyldar aldynda jan-jaqty ekshep alu. Búl - týsinuimizge tiyisti manyzdy jayt.
Qor naryghyndaghy aksiyalar qúny naryqtyq baghagha iye. Demek, ol arzandauy da mýmkin, qymbattauy da yqtimal. Aksiya baghasy tek jogharygha kóterile berse - onyng «MMM» jýiesinen, qarjylyq piramidalardan ne aiyrmashylyghy bolghany? Mine, әrbir qazaqstandyq osynday Baghdarlamanyng bar ekendiginen habardar boluy tiyis. Sol ýshin de memleket arnayy qarjy bólip, aqparatty halyqqa barynsha jetkizu maqsatynda arnayy sharalar úiymdastyrdy, arnayy call-ortalyqtar qúrylyp, aqparattandyrylghan toptar aimaqtardy aralap shyqty. «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory jýrgizgen әleumettik saualnamanyng nәtiyjelerine sýiensek, halyqtyn, eresek azamattardyng tórtten ýsh bóligi osynday Baghdarlamanyng bar ekendiginen habardar. Demek, halyq onyng depozit emestigin, nemese «MMM» jýiesi emestigin ajyrata alady.
Óziniz de bilesiz, adamdardyng aqshany júmsaudaghy ózindik ekonomikalyq tәr­tibi bolady. Qolynda artyq aqshasy bar otan­dastarymyz - oghan pәter satyp alady nemese bankke depozit etip salady. Búl kópshilikting tandaytyn joly. Al qarjy naryghynda aksiya satyp alatyndar - azshylyq. Jalpy qor naryghynda qarjy salatyn azamattardyng qanshalyqty mol nemese az ekendigin alghashqy IPO kórsetedi. Alghashqyda Qazaqstan Ýkimeti shamamen 500 mln. AQSh dollary kóleminde qarjy tartamyz dep josparlaghan bolatyn, onyng 200 mln. dollary - jeke túlghalar tarapynan, al 300 mln. dollary Jinaqtaushy zeynetaqy qorlary tarapynan. Búl kórsetkishterding ózgerui de yqtimal. Aytqym kelgeni, Halyqtyq IPO - halyqtyng mentaliytetine ózgeris әkelmek, adamdar memleketting damuyndaghy óz әserlerin sezine bastaydy.

«BASTY MAQSAT - BOLAShAQQA QYZMET ETU»

- Qayrat Nematúly, siz songhy jyldary elding makroekonomikalyq jaghdayyna, jalpy makroekonomikagha asa yjdahattylyqpen qaraytyn jauapty qyzmettesiz. Eki ret Eko­nomikalyq damu jәne sauda ministri boldynyz. Sizdinshe, múnay sektorynyng basym paydasynyng әserinen ózge salalardyng kólenkede qalmauy jiti qadaghalanyp otyr ma? Ekonomikada múnay tabysy taghy da eselep artuy mýmkin. «Múnay qarghysyna» tosqauyl bolatyn nendey jayttar jasalynuda?
- Bizding geografiyalyq jaghdayymyzdyng erekshe ekenin óziniz de bilesiz. Qazaqstan Qytay, Resey, Orta Aziya elderining ortasynda ornalasqan. Ekonomikany әrtaraptandyru ghana emes, sonymen qatar, elding ornyqty damuyn qamtamasyz etu de Ýkimet ýshin asa manyzdy. Qazir «aldaghy 10 jylda, onan keyingi 20 jylda bizdi ne kýtip túr?» degen kýn tәrtibinen әste týspeytin súraqtar boyynsha atqarylatyn júmys tolastamaq emes.
Býgingi tanda Qazaqstan jyl sayyn 80 mln. tonna múnay óndirude. Ertengi kýni Qarashyghanaq pen Qashaghannyng kelesi fazalary iske qosylghanda ekonomikadaghy múnaydyng róli arta týsedi. QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng el ekonomikasyn әrtaraptandyrugha arnalghan «Strategiya-2030», «Strategiya-2020», Industrialdy-innovasiyalyq Baghdar­lamalarynda osyghan ýlken manyz berilgen. Qazir Ýkimet eldegi innovasiyalyq sek­torlar, yaghny múnaygha qatysy joq sa­lalardy týzumen ainalysyp, eldi industriyalandyru Baghdarlamalarymen júmys isteude. Últtyq kompaniyalar da osynday innovasiyalyq baghdarlamalarmen jәne shiykizat salasyndaghy qosymsha salalar qúrumen ainalysuda. Mәselen, múnay óndirisi bar jerde oghan qosalqy múnay-himiya salasyn damytu qajet.
Áriyne, otandyq shaghyn jәne orta kәsipkerlik pen elimizdegi eng iri degen jetekshi últtyq kompaniyalarmen tyghyz baylanysta, yaghny qoyan-qoltyq júmys isteu de Ýkimetting basty nazarynda.
Múndayda «múnay qarghysyna» úshyraghan múnayly elderding ashy sabaq­taryna da taldau jýrgiziledi. Qazaqstan Ýkimetining qazirgi negizgi maqsattarynyng biri - otandyq biznesmenderdi jiger­lendirip, olardyng boyyndaghy kәsipkerlik ruhty kóteru. Adal enbek, manday termen tabys tabugha talpynghan halyqtyng arnayy biznes kózderin ashugha úmtylyp, әleumettik ahualyn jaqsartugha jaghday jasaytyn jana is bastap, otandyq ekonomikagha jana innovasiyalyq iydeyalar әkeluine, yaghny qanattaryn keninen janyna mýmkindik beru.
Qazir Últtyq Qorda 51 mlrd. AQSh dollary shoghyrlandyrylghan. Múnay tabystarynyng ekonomikagha tikeley әserinen saqtanyp, múnay qarjysyn budjetke tikeley jibermey, arnayy osy Últtyq Qorgha qúiylyp otyrghanyn bilesizder. Últtyq Qordyng rezervi men Últtyq Bankting altyn-valuta Qoryn qosa eseptegende 85 mlrd. AQSh dollarynan astam qarjy bar. Qarjy daghdarysy kezinde Qordyng 10 mlrd.AQSh dollary ekonomikagha baghyttalyp, sonyng arqasynda ekonomikagha qan jýgirgeninen habardarsyzdar. Qazaqstannyng Daghdarysqa qarsy Baghdarlamasy jýzege asyryluy jaghynan TMD elderi arasyndaghy eng sәtti Baghdarlamanyng biri bolghan.
2009 jyly Ishki jalpy ónimning kólemi 1,9 payyzgha tengerilse, (kórshiles Reseyde ol kezde IJÓ 8 payyz bolyp, defisitti kórsetken), 2010, 2011 jyldary 7,2 jәne 7,5 payyzdy qúrady. Biylghy ósim de 5 payyzdan kem bolmauy tiyis. Aldaghy 5 jylda IJÓ 7 payyz kóleminde bolmaq. 2015 jyly jan basyna shaqqandaghy IJÓ 15 myng AQSh dollaryna tenespek, al 1994 jyly ol tek 700 AQSh dollaryn qúraghan edi. Qazaqstan tәuelsizdik alghan songhy 20 jylda ekonomikada, makroekonomikada asa ýlken ózgerister bolghany belgili. Ekonomika týrlenip, jana baghytta damy bastady.
Osy jyldyng ayaghynda nemese kelesi jyly Qazaqstan Dýniyejýzilik Sauda Úiymynyng qúramyna enui yqtimal. Bank sektory da jandanyp keledi. Bankterdegi qaytarymsyz nesiyelerding kólemi aza­yyp otyr.
Qazaqstan Álemdik Bankting Bәsekege qabilettilik indeksi boyynsha 72 orynnan 51-oryngha kóterildi. Atalghan bankting biznes jasaugha qolaylylyq indeksi boyynsha 49-oryngha kóterildi. Demek búl bagham elding jeke biznes pen investorlar ýshin jaghymdy jaghday jasap otyrghanyn kórsetse kerek.
Qazaqstan úzaq merzimdi baghdarlamalar týzip, bolashaq Qazaqstannyng irgesi myqty boluyn qazirden oilanyp otyr. Azamattarynyng sapaly bilim aluyna kónil bóletinin, óz mamandaryn shetelding eng myqty oqu oryndarynda oqytyp otyrghanyn bilesizder, qazir kóptegen talantty jas shet memleketterding eng myqty uniyversiytetterin tәmamdap, elge qayta oraluda. Alayda biz olardy tek qana oqugha attandyrumen shektelmey, elden jana júmys oryndaryn ashugha da kónil bóluimiz kerek. Júmyssyzdyq mәselesi qazir әlemdik túrghyda asa ushyghyp túr. Mәselen 500 mln. halyq ómir sýretin Europada jyl sayyn qanshama adam oqu ornyn ayaqtaydy. Joghary bilimdi dýnie jýzindegi eng myqty oqu oryndarynda alady. Biraq uniyversiytetten keyin birden júmyssyzdyqqa tap bolady. Býgingi tanda Ispaniya, Grekiyada júmyssyzdyq dengeyi 50 payyzgha tayap qaldy, Europanyng ózge elderinde, AQSh-ta da osynday ýderis beleng alghan. Sondyqtan Ýkimet júmys oryndaryn ashu, ekonomikada júmys berui yqtimal jana salalardy qúrugha basa nazar audaryp otyr.
«Múnay qarghysynyn» taghy bir ereksheligi - adam qarjysy bar kezde qaltasynyng qaghylatyny jayly oilanbaydy ghoy. Halyq múnday kelensizdikten aulaq bolu ýshin Ýkimet, Parlament bar qarjyny ýnemdep ústaudyng jәne ony tiyimdi úqsata biluding qajettiligin biledi dep oilaymyn.
Janymyzdaghy Qytaygha qaranyzshy, jaqynda búl eldi azyq-týlikpen jәne energetikalyq qorlarmen qamtamasyz etu asa qiyngha soghady. Al Qazaqstan ýshin Qytay - búl ýlken naryq. Eger qolymyzdan kelgen nәrseni úqsata bilsek, bolashaqta da sәtti elderding qatarynan tabyla biluimiz әbden mýmkin. Osydan 20 jyl búryn KSRO taraghan kezde Qazaqstannyng ekonomikalyq, әleumettik ahualy Kenester Odaghynyng qúramynda bolghan basqa elderge qaraghanda әldeqayda jaqsy bolady dep kim oilaghan? Kónildi toq etip, bar jetistikke qanaghattanghan jón be, joq әlde, bolashaqta sol damyghan elderding qatarynan oryn alamyz ba? Meninshe, keleshekte qanday jaghdayda bolatynymyz - qazirgi atqaratyn sharualarymyzgha tikeley baylanysty.
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken
Nәziya Joyamergenqyzy

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570