Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 4624 2 pikir 25 Mamyr, 2022 saghat 12:58

Atasynyng amanaty

Nauryzdyng 10-y kýni jana júmys ornyma jete bergenimde qonyrau shyr ete týsip, tútqanyng arghy jaghynan kýngirlegen tanys dauys: «Qaydasyn? Jana júmys ornyna baryp, qúttyqtap shygham, sonymen birge azyraq búiymtayym bar», - dedi.

Kelistik. Uәdeli uaqytta Mongholiyadan qozghalghan Qazaq kóshin bastaushylardyng biri, úzaq jyl Taldyqorghanda kóshi-qon salasynda enbek etken jurnalist, qogham qayratkeri Qúrmetbek Sansyzbayúly aghamyzdyng tóbesi kórindi . Aman-saulyq súrasyp, qúttyqtaudy ayaqtaghan song qolyma bir papki ústatyp jatyp: «Myna bala әri-beri sandalyp, qinalyp jýr. Talay adamgha kómekteskenindi әleumettik jeliden oqyp, jerlesterinnen estip jýrmin. Bir kelse - sening qolynnan keler», - dep salmaq sala sóiledi.

«Jazghan qúlda jazyq bar ma» degendey aghamyz at ýstinde jýrgende búl kisimen dosym Raqym Ayypúly arqyly tanysyp, silasyp ketkenbiz. Seksennen asqan әke-sheshem, Nәbijan Múqametqanúly aghamyzdyng әkesining otbasy, Sәulen Toqqazy dosymyzdyng sheshesining otbasy 2000-shy jyldardyng basynda qotaryla kóship kelgende, osy kisining arqasynda oblystyng kóshi-qon kvotasyn alghan edik. «Asharshylyqta jegen qúiqanyng dәmi qalay auyzdan ketsin?!», onyng ýstine qara bastyng emes, beytanys qandastyng qamymen kelip túrsa?.. Áriyne, әmirinizge qúldyq deymiz.

Sonymen búiymtaygha kelsek, QHR-dyng Altay qalasynda zeynetke shyqqan Múqash Kebekbayúly degen aqsaqaldyng eki úl, bir qyzy atamekenge qonys audaryp, jer jannaty Jetisugha irge qalaydy. Ózi de zamannyng tynysh kezinde kelip-ketip jýredi. 2013 jyly qara shanyraqqa ie bolyp otyrghan kenje úly Núrbolat Múqash mezgilsiz dýnie salyp, nemeresi Edil Núrbolatúly jetimdik qamytyn kiyedi. Mentaliyteti ózgere bastaghan jas kelin óz jolyna týsedi. Qara shanyraqqa ie bolyp otyrghan Núrbolattan qalghan jalghyz túyaqty jetildirip, qatargha qosu aqsaqaldyng bar uayymyna ainalady. Óitkeni kóp kórip, kóp jasaghan qariya zamannyng nege betalghanyn sezgen-di. Adam aitsa nanghysyz burokratiyalyq kedergilerdi jenip, jeke qújattaryn rәsimdep, mektep jasyna tayaghan Edildi ýlken úly Tolqyn Múqashtyng qolyna әkelip tabystaydy. Endi ózim kóship kelem dep jýrgende, Shynjandaghy sayasat ózgerip, qolyndaghy pasportyn jiyp alady, múnyng sony pandemiyagha úlasyp shekara jabylady.

Búl kezde qara shanyraqtyng iyesi, bolashaq atasynyng amanaty da eseyip-erjetedi. Biylghy ÚBT-gha tirkelu ýshin qújatyn izdese, sandyqtyng týbinde tapjylmay jatqan Qytay tólqújatynyng merzimi 2018 jyly tamyz aiynda ótip ketken eken. Qazaqy jaybasarlyq degen osy ghoy! Jayshylyqta jaybaraqat jýrip, әbden taqamagha kelgende jantalasamyz . Sonymen jan-jaqta antalap jýrgen tili tәtti, kómeyi úzyn deldaldardyng jemsauyna baryp úrynamyz. Qúrekenning aituynsha, atasynyng amanaty bolghan «balanyng pasportyn úzartyp berem» dep, biraz deldal búl otbasyny sýlikshe sorypty. Aqyry ainalyp kelip, qandastar mәselesimen keshendi ainalysyp jýrgen Qúrmetbek myrzagha jolyqqan eken. Ol kisi bizge mindettedi. Biz «aryq aityp, semiz shyghugha» tyrystyq. Áueli, Qytay konsulynyng qyzmetkerlerine «amanat balanyn» qújattaryn jiberip, sonynan qúzau saldyq. Qytay jergi jergilikti ýkimetimen habarlasyp, qatysty qújattardy anyqtaghan konsuldyq qyzmetkerleri aptanyng basynda Tolqyn Múqash myrzagha habarlasyp, mamyrdyng 18-i kýni Edilding ózin ertip kelip, kerekti anketalardy toltyryp, pasportyn janalaugha ótinish ótkizudi úqtyrypty.

Edil Núrbolatúlynyng pasportynyng merzimining 2018 jyly tamyzda ayaqtaghanyn jogharyda aittyq. Al, ol jyldarda ShÚAR-da sayasy atmosfera ózgeshe bolatyn, shetelge shyqqandardyng tólqújatyn,yqtiyar hatyn jinap alyp, aldyn sayasy ýirenuge (lagerge) kirgizgen. Bólinip-jarylghan otbasylardyng mýsheleri ýrey qúshaghynda edi. Al bizdegi qoghamdyq jelining batyrlary bet qaratpay, aidarynan jel esip túrghan, kýn sayyn ýndeu jariyalap, apta aralap baspasóz mәslihatyn ótkizip, el aralap jylu jinaytyn. Qytaydaghy qandastardyng taghdyry talqygha týsip jatqanda, QR Ádilet minstrligine zandy tirkelgen «Jebeu» qoghamdyq birlestigi 18 kisilik delegasiyany bastap baryp, Pekiyn, Ýrimshi qalalarynda lauazymdy túlghalarmen kezigip, osyghan deyin eki el basshylary qol qoyghan diplomatiyalyq jәne halyqaralyq kelisimsharttar negizinde qordalanghan mәselelerdi ýshinshi eldi aralastyrmay sheshudi úsyndy. Sol sapardan kelgen song arnauly baspasóz mәslihatyn ótkizdi әri tólqújatynyng merzimi ótip ketip, qinalyp jýrgen 24 adamnyn, odan keyin 80 adamnyng qújatyn Qytay konsulyna ótkizip, janartyp berdi. Osy barysta qandastarmen jәne deldaldarmen baylanysqa shyqqan «Jebeu» portalynyng redaktory Túrdybek Qúrmetqanúly barlyq qújattardy tegin dayyndasa,qazirgi «Jebeudin» bas hatshysy Qúrmet Qadyrghazyúly barlyq aryzdar men ótinishterdi qytay tiline demalys uaqytyn paydalanyp, aqysyz audardy. Úiymdasqan at tóbelindey toptyng aqylshylary men atamandary, sauatsyz jandayshaptary menin, Túrdybek Qúrmetqanúlynyng jeke basyna arsyzdyqpen shabuyl jasap, ósek-ayang taratty. Alla jaratqan tәnimizdi sóz qylyp, janymyzdy auyrtty. Áleumettik jelide neshe týrli top qúryp, psihikalyq qysym jasaghanda janaghy pasport iyeleri men olardan aqsha alyp jýrgen deldaldar ýnsiz qaldy. Qazir bәri úmyt bolyp barady, biraq biz jasymay, jabyqpay, algha jyljyp kelemiz. Qandastar kuәligi ótip ketip, myndaghan adam azamattyq ala almay qinalghanda, Abai.kz portalymen birlese otyryp Ýkimetke, Parlamentke ýndeu jariyalap, osy isting ondy sheshiluine múryndyq boldyq. Pandemiya kezinde qalalyq 12 auruhana men Áuezov audanyndaghy 137 mekteptegi otbasylyq jaghdayy tómen oqushylargha eki milion tengeden artyq qarajat bóldik. Barlyq iste tiregimiz –memleket, sýienerimiz - halyq boldy.

Qazaq kóshi jalghasyp jatyr. Kemeldenip keledi. Az-kem kóshi-qondy ataq shygharyp, aqsha tabudyng tóte joly dep biletin populister әli de bar. Biraq kóbi әshkere bolyp, qatardan shyghyp jatyr. «Ornynda bar onalar» degen osy. Qara shanyraqtyng iyesi Edil Núrbolatúly Alla búiyrsa jana pasporttyn alghan song azamattyqqa ótinish beredi. Oghan esh kedergi joq. «Jana Qazaqstannyn» bir azamaty atanady. Alda ÚBT kýtip túr, joghary oqu ornyn bitirse, tenin tauyp qara shanyraqtyng jana otauyn kóteredi. Dәstýrding jalghastyghy, babalar amanynyng iske asuy dep osyny aitamyz.

Imperiyalar bólip alghan Qazaqiyanyng birigu ýderisi bastalghaly otyz jyl boldy. Tabysymyz tolaghay, kemshilik pen әttegen-ay da joq emes. Búl qoghamnyng damu zandylyghy, әr zaman kóshining tarihy, әuletting tipti, әr jeke túlghanyng taghdyry.  Nәzik te kýrdeli qúbylys. Onyng terenine boylap, qatparyna ýniluimiz lazym! Qaghanat pen úlystyn, últtyng shejiresi soghan negizdelip jazylady, keyingiler ghibrat alady. Biz osy tarihy missiyalargha bir jaghynan qatysyp, bir jaghynan kuә bolyp otyrmyz, soghan shýkirshilik eteyik!

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1669
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048