Búl kýnderi tәuelsizdikting taghdyry tarazygha týsip túr. Osyny oilaghanda ótken jylghy apangha qúlap ólgen taylaghymnyng taghdyry esime týsedi. «Mal - bas sadaghasy» degen bar, mýmkin Alla bizge taylaqtyng ómiri sabaq bolsyn dep kórsetken bolar. Sol oqighany ózderinmen  bóliskendi jón sanadym.

Búl kýnderi tәuelsizdikting taghdyry tarazygha týsip túr. Osyny oilaghanda ótken jylghy apangha qúlap ólgen taylaghymnyng taghdyry esime týsedi. «Mal - bas sadaghasy» degen bar, mýmkin Alla bizge taylaqtyng ómiri sabaq bolsyn dep kórsetken bolar. Sol oqighany ózderinmen  bóliskendi jón sanadym.

Auylda túrghannan son, qolymyzgha azyn-aulyq mal ústaymyz. Jalghyz sauyndy týiem bolatyn. Ol da óte jay, mausym aiynda botalady. Álgi týie botasyna birde kelip, birde kelmey dalada týnep qalyp jýrdi. Tamyz aiynyng ortasynda týie joghalyp ketti. Botany qoradan dalagha shygharmay, qys boyy qolda ústadyq. Aldyna jemin, suyn, shóbin ýzbey berdik. Qys ketip, jaz shyqty. Álgi jetim bota jarylarday semirip, taylaq boldy. El qoradaghy maldarynyng bәrin dalagha shyghardy. Biz de jeti ay qorada qamalyp túrghan taylaqqa erkindik berip, bostandyqqa shyghardyq. Týielerge qosyp dalagha aidadyq, biraq әlgi taylaq týielerge ermey, qoradan shyr ainalyp shyqpay qoydy. Tamaq bermey, qoranyng esigin jauyp qoydyq. Sonda da taylaq qoranyng aldyna kelip shógip jatyp aldy. Ýiding esiginen adam shyqsa boldy, túra úmtylady. Juyndy qúiar ma eken dep, artynnan qalmaydy. Taylaghymnyng jaghdayyn aityp, kórshi shaldan kenes súradym. Kópti kórgen  kónegóz qariya úzaq jyldar mal baqqan kisi edi. «Shyraghym, taylaghyndy bota kezden bastap qaranghy qorada ústapsyn. Sondyqtan da, eki kózi alysty kórmey qalghan. Dalagha shyqpaghasyn, erkindikte jýrmegesin ayaghy da maymaq bolypty. Kerek desen, taylaghynnyng moyny shópti júlyp jeuge jerge jetpeydi. Qaranghy qoradan birden jaryqqa shyqqasyn, erkindikke ýirene almay, basy ainalyp, әbden mәngýrt bolyp qalghan ghoy», - dedi. «Aqsaqal, sonda men ne isteyin?»-dep súradym. «Erkindikke ýirenu ýshin biraz uaqyt kerek. Sen taylaghyndy shóbi shýigindeu, jusany qalyndau jerge aparyp, arqandap qoy. Bir aigha deyin solay isteseng ýirenip ketedi, ne degenmen týz maly ghoy», -dep kenesin aitty qariya. Biz qariyanyng aqylyn tyndap, kýnde tanerteng auyldyng aldyna shygharyp, arqandap qoyyp jýrdik.

Sýitip jýrgende, bir kýni auylgha orystyng jer qazatyn traktory kele qaldy. Árkim aqshasyn tólep, qorasynyng ainalasyn tazartyp jatyr. Men qoranyng dәl irgesinen kýl-qoqys tógetin ýlken shúnqyr qazdyrdym. Álgi kórshi qariya kelip: «Balam, qoranyng týbinen shúnqyr qazyp jatqanyng ne? Erteng malyng týsip ketedi ghoy, kýbirdi el qúsap kólikke tiyetip, dalagha tóktirtpeysing be?»-dep, eskertu  jasady. «Oy, aqsaqal, qoqys ýshin kólik jaldap, eki shyghyngha qalyp jatamyn ba? Kerek bolsa, siz de kýbirlerinizdi osyghan tóge beriniz, әdeyi tereng qylyp qazdyryp jatyrmyn»-dedim.

Arada ýsh júmaday uaqyt ótti. Kýnde tanerten, balalarym әlgi taylaqty baqyrtyp-shaqyrtyp jetektep bara jatady. Balalar da әbden jalyqqan ghoy. 21 kýn degende taylaqty «ýirengen shyghar» dep, bosatyp jiberipti. Álgi taylaq, «qora qaydasyn?» dep, tapyraqtap alyp auylgha qaray jóneledi. IYә, ne bolaryn ishiniz sezip otyrghan bolar. Dәl taptynyz, ayaq jolyn ghana kóretin soqyr taylaq әngirlep kelip, qoranyng irgesindegi tereng shúnqyrgha kýmp ete týsti. Sol jerde moyyn omyrtqasy ýzilip, pyshaqqa ilinbesten jan tapsyrdy. Iri, semiz taylaqty shúnqyrdan tartyp shyghara almadyq. «Topyraghy sol jerden búiyrghan bolar» dep, әlgi shúnqyrgha taylaqty kóme saldyq.

Mine, jetim taylaq 7 ay 21 kýn ghana ómir sýrdi. Onyng 7 aiynda qaranghy qorada qamauly túrdy. Qamaudan shyqqanyna 21 kýn ghana uaqyt bolatyn. Ózge týieler siyaqty óriske úzap shyghyp kórgen emes. Óz auzymen bir týp jusandy júlyp jegen joq.  Meyiri qanyp, erkinshe su da ishpedi. Eng sonynda kózin soqyr, ayaghyn maymaq, ózin mәngýrit qylghan qoragha qaytyp kiremin dep apangha qúlap opat boldy.

Osy taylaqtyng taghdyry qazaqtyng taghdyryna kóbirek úqsaytyn synayly. Biz de 70 jyl boyy Reseyding qorasynda boldyq. Dýniyede bolyp jatqan órkeniyetting bәrinen maqúrym qaldyq. Tek, qarnymyzdyng toyghanyna ghana mәz bolyppyz.  Álide sol zamandy armandaytyndar jeterlik. Keshe bir toyda eki shal әngimelesip otyr. «Pay, shirkin, Kenes ýkimetine ne jetsin?! Nan kóp, qaryn toq, uayym-qayghy joq edi ghoy, tipti bir toygha on jәshik araq jetpey qalatyn edi. Áy, qúrdas-au, ol kezdegi araq kәzirgidey mas qylmaytyn edi. Eki jigit bolyp bir otyrghanda on bótelke araqty iship jýre berushi edik»-dep jastyq shaghyn eske alyp otyr.

IYә, Tәuelsizdik - bizge Tәnirding bergen syiy bolatyn. Ótkende bir gәzetten ózim syilaytyn bir aghamnyng «Biz tәuelsizdik ýshin kýrestik. «Men tәuelsizdik deklarasiyasyna qol qoyghanmyn» dep maqtanyp bergen súhbatyn oqyp qatty ynghaysyzdandym. Tipti, úyat eken. Tariyhqa tura qarau kerek emes pe?!

Sonau 90-jyldardyng basynda Kenes ýkimetining qauqary әlsirep, shanyraghy shayqala bastaghanda Baltyq elderi birinen-song biri bostandyq súrap, búlqyna bastady. 1991 jyldyng 17 sәuirinde Kenes ýkimetining tarihyndaghy eng songhy jalpyhalyqtyq referendum boldy. Referendumnyng kýn tәrtibinde «Konfederasiyalyq odaq kerek pe? (KSRO kerek pe, kerek emes pe?)» degen súraq boldy. Úmytpasam, Qazaq Respublikasy 90 payyz «KSRO kerek» dep dauys berdi. Biraq, Baltyq elderi búghan qarsy boldy. 1991 jyldyng 19 tamyzynda KSRO-nyng keregesi qúlap, shanyraghy ortasyna týsti Birinshi bolyp Yanaevtyng quyrshaq ýkimetin atqylap, KSRO-ny qúlatqan Reseyding túnghysh preziydenti  B.Elsin bolatyn. Dәl sol kezde qúrsauda otyrghan  respublikalar jappay, birinen-song biri óz tәuelsizdikterin jariyalay bastady. 14-shi bolyp 1991 jyldyng 27 qazanynda Týrkmenstan  óz tәuelsizdigin jariyalady. KSRO-nyng qara júrtynda Qazaq elinen basqa el qalghan joq bolatyn. Al, bizding el 1991 jyly 16 jeltoqsanda zorgha dep, әreng  tәuelsizdigin jariyalady. Sol kezende Kremlide KSRO-nyng eng songhy qaldybas prizdenti M. Gorbachyov jalghyz qalghan bolatyn. Ol da Qazaqstannan aiyrylghan son, 1991 jyldyng 24 jeltoqsanynda KSRO-nyng taraghanyn jariyalady.

Búl - ashy da bolsa, tarihy shyndyq edi. Qayda da, onay oljanyng qadir-qasiyeti bolmaghan. Qazirgi bizding biylikting «Euraziyalyq odaq, erkin ekanomikalyq aimaq» dep jýrgenderi atyn ghana ózgertken bayaghy bodandyq. Ortaq til, ortaq әsker, ortaq shekara, ortaq parlament, ortaq....taghy da aitylmaghan ne bar sonyng bәri de ortaq bolmaq. Bayaghyda atalarymyz «ortaq ógizden, onasha búzau artyq» degen eken. Biz qansha jerden ortaq degenmen, orystyng aqyrghan angy qazaqtyng momaqan qoyymen ortaq astaudan tamaghyn bólisip jeydi degenge kim senedi?

Osynyng aldyn almaq bolghan Alashtyng arly azamattary bas qosyp, jalpy halyqtyq referendum ótkizu ýshin júmystanyp jatyr. Osy joly el bolyp bas biriktire almasaq, eldigimizge syn, azamattyghymyzgha min bolmaq. Qazaq ýshin tәuelsizdikten artyq qúndylyq boluy mýmkin emes! Al, qazir tәuelsizdikting taghdyry qalt-qúlt etip tarazyda túr.

Ne egemendi el bolamyz, ne Reseyge kirip jem bolamyz. Tek, Alladan tileytinimiz: Tәuelsizdikting taghdyry - taylaqtyng taghdyry bolmaghay.

Manghystau oblysy

«Abai.kz»