Erjan Alash. Abay - Qazaqtyng túnghysh ekonomist-oyshyly
Osy bizding qoghamda qalyptasyp qalghan jattandy úran bar: «Maqsatymyz aiqyn! Algha joldastar» - degen. Úghymnyng maghynasy ne dep ýnilseniz, astarynda Sovettik jýieden qalghan bayaghy kollektivizmning iyisi anqyghan iydeologiyasy jatyr. HIH ghasyrda Karl Marks әlemdi qaq jaryp, tarih eki ilimning ynghayyna qaray bólingende, bizding Qazaq júrty taghdyrdyng jazuymen sosialisttik baghytpen damityn qoghamnyng kebin kiydi. 1991 jyldan beri kapitalisttik el bolyp, naryqtyq ekonomikagha bet búrghanmen, bayaghy jartas sol jartas. Zamana әli kýnge deyin bizdi sol eski iydelogiyanyng besiginde terbetip keledi.
Osy bizding qoghamda qalyptasyp qalghan jattandy úran bar: «Maqsatymyz aiqyn! Algha joldastar» - degen. Úghymnyng maghynasy ne dep ýnilseniz, astarynda Sovettik jýieden qalghan bayaghy kollektivizmning iyisi anqyghan iydeologiyasy jatyr. HIH ghasyrda Karl Marks әlemdi qaq jaryp, tarih eki ilimning ynghayyna qaray bólingende, bizding Qazaq júrty taghdyrdyng jazuymen sosialisttik baghytpen damityn qoghamnyng kebin kiydi. 1991 jyldan beri kapitalisttik el bolyp, naryqtyq ekonomikagha bet búrghanmen, bayaghy jartas sol jartas. Zamana әli kýnge deyin bizdi sol eski iydelogiyanyng besiginde terbetip keledi.
Qazir ghalamtorda "Qazaq - nege Japoniya siyaqty memleket bola almaydy" degen súraqtar ózekti bolyp ketti. Ol súraqtyng tórkini, әriyne, "Japoniyadan ýlgi alyndar" degen Alashordanyng amanatynda jatyr. Sodan shyghar, japon ghalymdary Bókeyhanovqa kelgende, әiteuir, ish tartyp túrady. Desek te, Bókeyhanov bastaghan Alashorda qayratkerleri Japon iydeyasynyng astarynda "Kapitalizm" jatqanyn anyq týsindi. Mýmkin Margaret Tetcherding әigili "TINA" (there is no alternative - liyberaldy ekonomikagha balama joq) degen úghymyn Bókeyhanov ta bizge aityp ketken shyghar. Alayda Sovettik zaman halqymyzdyng tamyryna balta shauyp, qyspaqqa alghanda ata-júrttyng ekonomikasyn úmytyp kettik. Rasymen, nege sharuashyl Qazaqtyng tamyry tereng tarihynda ekonomika úghymy eshqashan aitylghan joq? Bizdi osy kýnge deyin "ólenshil" yaky dәstýrshil" etip kelgen iydeologiya halqymyzdyng iskerlik jaghyn jasyrugha tyrysty. Shyntuaytynda qazaq halqy әsire tehnokrat bolmasa da, 6 mln. halyqqa elimizde 50 mln. qoydyng bolghany ekonomika emey, nemene?
Álihan Bókeyhanovtyn: «Avstraliya qoyynyng eti tórt ay múhitta kememen jýrip kelip, Peterburg bazarynda satylady. Maly kóship jýr, adamy qala bolyp otyr" degen astary tereng sózi bar. Kezinde zyndan men abaqtydan túrghan Avstraliyanyng kemeldi, bayquatty el boluynyng syry nede? Al halqynyng jartysy kók ala qoyday qyrylyp, bar joghy 30 jylda әlemning aldynghy qatarly memleketine ainalghan Japoniyanyng syry nede? Álbette, halqynyng ekonomikalyq hәm sayasy ústanymynda jatyr. Álqissadan kapitalisttik nemese liyberaldyq dep ataltyn osy ústanym bizding halyqqa da tua bitken. Qayran qazaqty "bir qazannan as iship, bir kórpening astynda úiyqtaymyz, baquatty bolamyz" dep uәdeni ýiip-tógip, apyrmay, sheksiz ziyangha úshyratqan Sovettik IYdeya qazaq halqyn qoldan erinshek etti. Qazaq - erinshek, úiqyshyl degen úghym 70 jylda payda bolghan. Odan ertede aramyzda erinshekter bolghanmen, ol qay últta joq deysin, halqymyz memlekettik dengeyde erinshek bolmaghan. "Bir qazannan as iship, úiyqtaymyz" - degen súmpayy oy - qazaqtyng týsine de kirmegen. "Geynening tilimen aitqanda, Sosializm - qazaqqa shaqyrylmaghan qonaq" - degen Ahmet Baytúrsynúly halqymyzdyng Sovet iydeologiyasyn qabyldamauyna barynsha qajyr-qayratyn júmsady. Jalpy jalghyz ol emes, býkil Alashorda kapitalisttik-liyberaldy jýieni ústanghan. Bókeyhanovtyn: "Sosializmdi qoldamaymyn" - dep ketui, óler aldyndaghy Qazaq halqyn qauipti kenestik iydeologiyadan saqtan dep eskertui edi. Osynday ayauly ziyalysynan aiyrylyp kalghan halyq úly iydeyany sinirip, kýni býginge deyin osy qamyttan shygha almay keledi.
Mәselen, Qazaq halqynyng qanday bolghanyn elining adal úly bolghan Maqash Súltan Bekmúhambetov 1894 jyly "Astrahanskie vedomosti" gazetinde bylay dep jazady:
"Kazah - ot prirody ne obiyjen ny v kakom otnoshenii: on telom doroden, umom smyshlen, bodr, smel, predpriimchiv y vidyashie v kazahe vrojdennui bespechnosti y lenosti - v bolishom zablujdenii. On ne leniv y ne bespechen, a toliko ne iymeet dela, ego zanimaishegosya, interesuishego; on kochevniyk, a kochevaya obstanovka ne trebuet raznoobraziya v zanyatiyah, a potomu bezdeyatelen on ne po prirode, a po
obrazu jizni, ne probujdaishemu ego k vsestoronney deyatelinostiy".
Endi osynau qazaqty qoldan jalqau qylghan sosialisttik ekonomikasyn ashyp beretin bir mysal keltireyik. Tarihta "Ringeliman effektisi" degen atpen kalghan eksperiyment 1927 jyly jasaldy. Onda qarapayym adamdardy jinap alyp, әr-týrli auyr tastardy kóteru men arqan tartu arqyly synap nәtiyjesin tәjiriybege aldy. Mysalgha bir adam 100 kilo tasty kótere alsa, ekinshi adam 80 kilony kóteruge shamasy jetti delik. Basymyzgha singen "kópshilik - kýsh" degen úghymmen taldasaq, onda búl eki adam birigip keminde 180 kilo kóteru kerek edi, biraq eki adamdyq top, jekelep kótergen salmaqtyng tek qana 93 payyzyn ghana kótergen, al 8 adamdyq top 49 payyzyn ghana kótergen. Sebep - toptaghy әr adamnyng bir-birine senip, «búl ortaq is qoy» dep salghyrttyq tanytuynda jatyr. «Qoyshy kóp bolsa,qoy aram óledinin» kebi. Bizding qazaq әlqissadan beri kapitalist әri individualistik kózqarasta bolghan. "Ortaq búqadan, onasha búzauym artyq" degen qazaqty kommunisttik jýie naryqqa beyimdelu degen úghymnan alastatyp, tipti zamangha iykemdelu degen týsinikti sanasynan óshirip jiberdi. Sonyng zardabynan Qazaqstanda intellektualdy ortanyng dengeyi tómen hәm tehnokratiyalyq qogham qalyptaspay otyr. Osy orayda, myna zamandy 4-aq jolmen týsindirip ketken Sәbit Dónentaevtyng parasattylyghyna tang qalasyz:
Búl zaman bayqaghangha kýshtiniki,
Azuly, tyrnaqty men tistiniki.
Dýniyening patshalyghy, batyrlyghy,
Typyrlap, tynysh jatpaghan istiniki.
Qazaq halqyn 70 jyl boyy jalghan iydeologiyamen aldarqatyp, damyghan әlemnen ajyratyp, jalghan kenistikting ishinde ústap keldi. Jalghyz bizdi emes, sol kezdegi kýlli Kenestik halyqty bir qamshynyng astyna aldy. Desek te, Reseyding kapitalistik dengeyde bizden algha shyghuynyng bir sebebi - olardyng intellektualdy ortasynyng qalyptasuynda jatyr. Mysaly, orystan jalghan ekonomika men ústanymdy aiyptaghan Soljenisindar bolghanda, bizding qazaq intelliygensiyasy, kerisinshe sol jalghan iydeologiyany dәripteumen keldi. Qazaqta aq-qarasyn ashyp aitar adam tabylmady. Bolsa da sayasi-ekonomikalyq túsyn emes , tek әdebiy-ruhany jaghyn qozghaghandar boldy. Olar da sausaqpen sanarlyq. Týpki sebep, Kenestik rejimning Alashorda bastaghan intellgensiyalyq koghamnyng týgelge juyghyn qyryp tastap, ornyna әlipti tayaq dep bilmeytin, parasattylyqtan júrday,ónsheng sholaq-belsendilerdi bastyqsymaq kylyp qongynda.
Búl zamannyng isin esti bitirmeydi, epti bitiredi.
«Zamany birding - amaly bir» - degen Bókeyhanovtyng sózi - Qazaq ýshin iskerlik baghytta aitylghan ónegeli sóz. Qazaq halqy búrynghy qamytty tastap, kapitalizmge tolyqtay bet búryp ,is bastau kerek. Memleketten tek zannyng oryndaluyn talap etip, ónimdi is jasaugha tyrysyp baghu kerek. «Esekting artyn jusang da, enbek et» degen Abay Kúnanbaevtyng baghyty kapitalisttik el kúru bolghan. HH ghasyrdyng basynda óz ainalasyna intellektualdy elitany jinap, Qazaq halqynyng basyn qosyp, eldikke úmtylghan Álihan Bókeyhanov Abaydy eng keremet týsingen adam. Onyng úrpaq ýshin «Abaydy jaz» dep Múhtar Áuezovke qaldyrghan ósiyetining nәtiyjesinde Qazaq halqyna tendessiz roman «Abay joly» enbegi búiyrdy. Abay Kúnanbaev kapitalisttik ekonomikanyng jana jarshysy bolghan. Onyng «Osy júrt jút-jút dep jatady, qysta júttan ólgen suyrdy nemese qoyandy kórgenim joq» degen sózderi qazaq halqynyng beyqam bolmauyn, patshadan nemese ózgeden kómek kýtpey, individualisttik baghytta enbek etip, baquatty boluyn menzep túr. Úly Túraghyldyng esteliginde Abay qarapayym adamdargha enbek etudi, mal qúraudyng jolyn ýirenudi úsynghan. «Aqyl dәuletke bitpeydi, aqylgha dәulet bitedi» - degen sózderi halyq arasynda keng tanymal. Aqyldy ornymen júmsap, baqyt, dәulet tabu - әrbir adamnyng jiger, talap, qayrattylyghyna, enbek ónerine baylanysty.
Abaydy oqy otyryp onyng «Europalyq bilim» almaghanyn kórip ,әtten-ay dep qalasyn. Deytúrghanmen Abaygha yqpal etken batystyng oishyl aqyndarynyng enbegi arqyly Abay kóptegen ekonomikalyq oilardy jete týsingen. Mәselen Abay ólenderinen klassikalyq ekonomikanyng atasy, aty әlemge әigili Adam Smitting oilaryn tabugha bolady.
Óz zamanynyng progressshil túlghasy Pushkin «Evgeniy Onegiyn» shygharmasynda ózining ekonomikalyq oilaryn bylay dep saralaydy:
Branil Gomera, Feokrita;
Zato chital Adama Smita
Y byl glubokoy ekonom,
To esti umel suditi o tom,
Kak gosudarstvo bogateet,
Y chem jiyvet, y pochemu
Ne nujno zolota emu,
Kogda prostoy produkt iymeet.
Otes ponyati ego ne mog
Y zemly otdaval v zalog.
Búl oilar týsingen adamgha tauday taghylym. Memleketting ekonomikalyq baghytynda jerdi jalgha beru nemese dayyn paydaly qazbany satu emes, kerisinshe tauar óndiru amaly túru kerek. Adam Smit ózining ekonomikalyq oilaryn "Produktivizm" túrghysynan jetkizgen. Ekonomistting oiynsha, memleketting ekonomikalyq damuy, eng aldymen, onyng tauar óndiru kýshimen anyqtalady. Jeke adamnyng óz ómirin baquatty qyluy - memleketting baquatty boluy. Adam Smitting әr individum qogham men naryqta óz ornyn tauyp, belgili bir ónim shygharugha úmtylu kerek degen tújyrymyn Abay bylaysha órnekteydi:
Ásempaz bolma әrnege,
Ónerpaz bolsan, arqalan.
Sen de - bir kirpish, dýniyege
Ketigin tap ta, bar qalan!
Adam Smitting payymdauynsha, әlem naryqtan qúralghan. Naryq - súranysqa ie úsynystan kúralghan. Úsynys pen súranystyng ýilesimdiligi naryqty kúraydy. Yaghny Abaydyng kirpish dýniyening ketigin tauyp, ol jerge baryp qalanudy menzep túr. Aghylshyn tilinde "Niche" degen sóz bar. Maghynasy ketik. Orystar ony "nisha" deydi. Osydan keyin Abaydy ekonomikalyq ilimdi bilmegen dep kóriniz. Abay qashan da biz ýshin teren, sarqylmas ilim iyesi bolyp qala bermek. Abaydyng ekonomikalyq hәm koghamdyq qatynastardaghy parasattylyghyn jete úqqan Bókeyhanov «Qazaq elinde demokratiyalyq, kapitalisttik, azamattyq qogham" ornatsam dep óle-ólgenshe armandaghan. «Japonda kisi qajetine jaratylmaghan alaqanday jer joq. Onda múnday yjdahatty jankeshtilik bolmasa ashtan ólesin" - degen Bókeyhanovtyng sózderin biz býgingi kýni qoldanuymyz kerek. Qazaq eli ózining әlemdegi ketigin tauyp, joba jasap, is qyluy kerek. Tauar óndiru kerek. Múnaydyng sarqylatyny әmbege ayan. Jalpy memleket týgil, adamnyng da baqytty boluy tek qana osy ómirde óz ornyn tabuymen eseptelse, onda Qazaq ýshin býgingi baghdar - tauar óndirude boluy qajet. Alaqanday Singapur, Tayland, Tayvani siyaqty elder tauar óndirumen әlemdik naryqta óz ornyn alyp otyr. «Zamanyng týlki bolsa - tazy bop shal» degen de - balapan bolmay, әdis qyl degen ghoy», « Ár zamananyng óz rәsimi, óz salty bar. Bizding zamandaghy salt: әrkim qúqyna talasu, húqyna tartysu bolady. Jylau salty artta qaldy» nemese «Búl zamanda jylap múratqa jetem deu - ash týiening kýiseui syndy dәrmensizdik» - dep Bókeyhanovtyng aituy - Abay parasatynyng elin sýigen úlyna jetui dep sanayyq. Abay - qazaqtyng әmbebap aqyny, onyng ólenderi tek qana adam ómirining emes, sonymen qatar memleket ómirining barlyq salasyn qamtidy. Biz býgingi kýni Abay ilimderining ekonomikalyq tústaryn óz ómirimizde keninen paydalanuymyz qajet. Minekey, taza ilimnen bastau alghan baghyt bar, endi is kerek, aghayyn.
Erjan Alash, ekonomist.
aikap.kz sayty