Úlys úiytqysy – Ontýstik
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna - 80 jyl
ORNY BÓLEK ÓLKE
80 jyl. Tarih ýshin qas-qaghym sәt. Al adamzattyng ghúmyrymen ólsheseniz, 80 jas naghyz kemeldiktin, jan-jaqty tolysqandyqtyng belgisi. Osy aptada 80 jyldyq mereytoyyn atap ótip jatqan Ontýstik talay tarihty bastan ótkerdi. Órledi. Ósti. Óndi. Osy 80 jyldyng songhy 20 jyly Tәuelsizdikting tolaghay tabystarymen úshtasyp jatyr. Alysqa barmay-aq qoyalyq, Ontýstikte keyingi ýsh-tórt jyldyng kóleminde tәueldilikten qútqarghan birneshe alyp jobalar jýzege asty. Onyng bastysy - Kóksaray su qoymasy, «Beyneu-Bozoy-Shymkent» magistarlidi gaz qúbyry. Aldymen Kóksaraygha toqtalayyq.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna - 80 jyl
ORNY BÓLEK ÓLKE
80 jyl. Tarih ýshin qas-qaghym sәt. Al adamzattyng ghúmyrymen ólsheseniz, 80 jas naghyz kemeldiktin, jan-jaqty tolysqandyqtyng belgisi. Osy aptada 80 jyldyq mereytoyyn atap ótip jatqan Ontýstik talay tarihty bastan ótkerdi. Órledi. Ósti. Óndi. Osy 80 jyldyng songhy 20 jyly Tәuelsizdikting tolaghay tabystarymen úshtasyp jatyr. Alysqa barmay-aq qoyalyq, Ontýstikte keyingi ýsh-tórt jyldyng kóleminde tәueldilikten qútqarghan birneshe alyp jobalar jýzege asty. Onyng bastysy - Kóksaray su qoymasy, «Beyneu-Bozoy-Shymkent» magistarlidi gaz qúbyry. Aldymen Kóksaraygha toqtalayyq.
2011 jyldyng qysynda Syrdariyadan 1 milliard tekshe metr su qabyldaghan Kóksaray su qoymasy byltyr búl kórsetkishti ýsh esege arttyrugha mýmkindik aldy. Osylaysha syiymdylyghy 3 milliard tekshe metrdi qúraytyn su qoymasy ótken qystan bastap ózining mindetine tolyghymen kiristi.
Kóksaray Arys qalasynyng aumaghynda jatyr. Shymkent pen Arystyng arasy 80-90 shaqyrymdy qúraydy. Al, Kóksaray su rettegishi Arystan 45 shaqyrym qashyqtyqta, Arys-Shardara tas jolynyng boyynda ornalasqan. 45 shaqyrym degeniniz onshalyqty alys kórinbegenimen, eki aragha baqanday eki saghat uaqytynyzdy júmsaysyz. Tas joldyng boyy býginde ýlken ózgeriske úshyraghan. Keshegi shany aspangha kóterilip jatqan jer - býginde su qoymasynyng tabanyna ainalghan aumaqqa qalyng qúraq bitken. Jergilikti halyq jaz boyy osy qúraqty oryp alady. Su tirshilik kózi degen osy emes pe?
...Jalpy, Kóksaray su qoymasy salynar tústa Syrdariyadaghy qalyptasyp otyrghan ahual mәz emes edi. Syrdyng suyn ózara kelisimmen paydalanuda Ortalyq Aziya elderi arasynda retsizdikter jii oryn alyp, sonyng saldary sudyng sonynda túrghan Shardara su qoymasyn sharasyzdyqqa úryndyrdy. Qysta sugha «qaryq» bolyp, shilingir shildede susyrau jylda qaytalanatyn әdetke ainaldy. Syr boyyn jaylaghan Arys, Týrkistan qalalary men Otyrar audanyna qarasty biraz eldi mekender qys-kóktem ailarynda su tasqynyna úshyrady.
Kóksaray su rettegishin salugha kelgende Ýkimetting on oilanyp, jýz tolghanghany esimizde. Sudyng sonynda otyrghan Qazaqstan Ortalyq Aziya memleketteri Syrdariyanyng suyn ózara kelisimmen paydalanady degen senimnen ajyraghan joq. «Eger kórshilermen kelisimge kele alsaq, bizge Kóksaraydyng keregi joq» degender de boldy. Alayda búl ýmit jibi ýzildi. Kórshiler kelisimge kelgenimen, qysyltayang kezende bayaghy әdetine basyp, qaraqan bastaryn kýittep ketti.
...Aqyry 6-7 jyldan beri tynymsyz aitylyp kele jatqan ghasyr qúrylysynyng qazyghyn Elbasynyng ózi aralasyp, qaghuyna tura keldi. Kóksaray su rettegishi - Syrdariya-Naryn saghasynda jatqan su qoymalaryna qaraghanda jobasy erekshe, kýrdeli qúrylys. Múnday qúrylysty jýrgizuge eren kýsh qajet edi.
Salystyryp kóreyik, syiymdylyghy 5 milliard tekshe metrdi qúraytyn Shardara su qoymasyndaghy bógetting úzyndyghy 8 shaqyrymdy qúraydy. Al, Syrdyng bastauynda jatqan, syiymdylyghy 19 milliard tekshe metrdi qúraytyn Toqtaghúlda ol 300 metrge de jetpeydi. Al, 3 milliard tekshe metr sudy qabyldaugha mýmkindigi bar Kóksaray bógetining úzyndyghy 44 shaqyrymnan asady. Óitkeni, jer jaghdayy solay.
Joba boyynsha su saqtaghysh qoyma Syrdyng boyynda emes, onymen irgeles jatyr. Ol tap bir su qúyatyn ydys tәrizdi. Oghan su qajet kezde Syrdariyadan arnayy kanal arqyly kelip qúiylady. Odan keyin rettegish arqyly qayta Syrdariyagha jiberiledi.
Jalpy, Kóksaray su rettegishining elge berer paydasyn sanamalap jatudyng ózi artyq. Eng basty paydasy - Shardaradan Aralgha deyingi aralyqtaghy Syrdyng boyyna qonystanghan eldi mekenderding qauipsizdigi. Búl eldi mekenderding qatarynda Qyzylorda qalasy da jatyr. Kóksaray Syrdariya ózeni jaghalauyna qonystanghan eldi meken túrghyndarynyng qauipsizdigin qamtamasyz etumen qatar, kólder men suarmaly egisti sumen túraqty qamtamasyz etedi. Kóksaraydyng qúrylysy bitpey jatyp, kórshi oblystyng kýrishshileri ónimning artqandyghyn aityp otyr. Al, jalpy su qaupinen saqtanu ýshin milliardtan astam bólinetin qarjynyng ýnemdelip otyrghany - búl óz aldyna. Sonday-aq, qaytqan tenizge tolassyz su jiberip, ekologiyasyn jaqsartu da ýlken útymdylyq.
Su qoymasynyng qúrylysy jergilikti halyqtyng әleumettik túrmysyna da ong әser etip otyr. Kóksaray su rettegishi Arys qalasynyng Bayyrqúm, Jiydeli, Aqdala, Qojatoghay, Shógirli siyaqty auyldaryna jaqyn jatyr. Ghasyr qúrylysyna júmyldyrylghan jaldamaly júmysshylardyng kópshiligi osy auyldardyng túrghyndary edi. Qazirgi uaqytta nuly, suly Kóksaraydyng boyyn halyqtyng demalatyn ornyna ainaldyru turaly úsynystar aitylyp jatyr. Elbasynyng ózi qoldap, onyng qúrylysyn tikeley baqylauyna alghan Kóksaray memleketimizding iygiligine, elding qauipsizdigi men ekonomikasyna qyzmet ete bermek.
Memleket basshysynyng tikeley tapsyrmasymen bastalghan taghy bir alyp joba - «Beyneu-Bozoy-Shymkent» gaz qúbyry Qazaqstannyng ontýstigin gazgha tәueldilikten qútqarady.
- Búl Qazaqstangha óte qajetti qúbyr jelisi bolyp tabylady. Bizding býkil ontýstik aimaghymyzdy gazgha tәueldilikten aryltady, el ózimizding gazdy paydalanatyn bolady. 15 milliard tekshe metr gaz qúbyr jelisi Beyneuden Bozoygha qosylghannan keyin beriledi. Búl gaz qúbyry Beyneuden Shymkentke deyin jetkiziledi. 1,5 million adam ózimizding Qazaqstan gazyn paydalanady, artyghyn Qytaygha satamyz. Sondyqtan búl qúrylys jyldam bitui, shapshang qoldanysqa enui kerek, - degen bolatyn Elbasymyz N.Nazarbaev atalghan gaz qúbyrynyng bastaluyna baylanysty úiymdastyrylghan tikeley telekópir barysynda.
Osy jobanyng arqasynda ontýstik oblystar alghash ret Batys Qazaqstan ónirindegi ken oryndarynda óndirilgen «kógildir otyngha» qol jetkizedi. Jalpy úzyndyghy 1475 shaqyrym gaz qúbyrynyng qúrylysy eki kezenmen jýzege asuda. Onyng alghashqy kezeninde (2011-2013 jyldar) «Samsonovka» kompressorlyq stansasyna qosylatyn, ótkizu mýmkindigi jylyna 6 milliard tekshe metrge jetetin Beyneu-Kereyit uchaskesi iske qosylady. Ekinshi kezeng (2014-2015 jyldar) - ótkizu mýmkindigi jylyna 10 milliard tekshe metrge deyin úlghaytylatyn Beyneu-Bozoy uchaskesining qúrylysy. Keleshekte gaz qúbyry quatyn jylyna 15 milliard tekshe metrge deyin úlghaytu Qazaqstannan Qytaygha tabighy gazdy eksporttau mýmkindigine keng jol ashady.
Manghystau, Aqtóbe, Qyzylorda jәne Ontýstik Qazaqstan oblystary aumaghy boyynsha ótetin qúrylys júmysy kezinde oghan 3500-ge juyq qazaqstandyq mamandy tartu kózdelip otyr. Al paydalanu kezinde 500-ge juyq júmys orny qúrylady.
2011 jyly qyrkýiekte Týrkistan qalasynda atalghan gaz qúbyrynyng alghashqy jelisin toghystyru rәsimi ótti. Oghan Qazaqstan Ýkimetindegi jauapty qyzmetkerlermen birge, Qytay basshylary da qatysty. Qúrylysty iske qosu kezinde Memleket basshysy atynan qúttyqtau hat oqyldy. Qúrylys júmystaryn 2015 jylgha ayaqtau josparlanghan. Ontýstik Qazaqstan oblysy aimaghy arqyly ótetin gaz qúbyrlary qúrylysynyng úzyndyghy - 264 shaqyrym. Qúbyrdyng shenberlik diametri - 1220 mm. Oblys aimaghyndaghy magistralidi gaz qúbyrlary arqyly paydalanylatyn boljamdy jyldyq tabighy gaz mólsheri jylyna - 749,4 mln. tekshe metr. Búl jýie boyynsha 9 dana AGRS (avtonomdy gaz taratu stansasy) salynady.
Ontýstikte qúrylystyng qarqyny erekshe. Songhy ýsh jyldyng kóleminde oblysta túsauy kesilgen әleumettik nysan kóp. 2010 jyly oblys kóleminde әleumettik sala boyynsha 148 nysan, 2011 jyly 110 nysan halyq iygiligine paydalanugha berildi. 2012 jyly 152 әleumettik sala nysandarynyng qúrylysy jýrip jatyr. Onyng 74-i bilim beru nysany. Biyl barlyghy 42 nysannyng qúrylys-montaj júmystaryn ayaqtap, paydalanugha tapsyru josparlanghan. Onyng ishinde, 20 bilim beru nysanynyng qúrylysy 2012 jyldyng 1 qyrkýiegine paydalanugha berildi. Al, 22 nysannyng qúrylysy jyl sonyna deyin ayaqtalady. Sonday-aq, 32 nysannyng qúrylysy 2013 jylgha ótpeli.
Aghymdaghy jyly 64 densaulyq saqtau nysanynyng qúrylysy jýrgizilude. Býgingi tanda, 21 densaulyq saqtau nysany paydalanugha tapsyrylghan. Jyl sonyna deyin 38 nysan paydalanugha beriledi, al 5 nysan kelesi jylgha ótpeli.
2012 jyly budjet qarajaty esebinen 44 ýiding qúrylysy jýrgizilude. Onyng ishinde biylghy jyly 32-sin paydalanugha tapsyru josparlanghan, 12-si 2013 jylgha ótpeli. 2012 jyly memlekettik budjet esebinen 95,6 myng sharshy metr, barlyq qarjylandyru kózderinen 300 myng sharshy metr túrghyn ýy paydalanugha tapsyrylady dep josparlanghan. Elbasynyng enseli sayasatynyng jemisterin Ontýstiktegi qúrylystyng qarqynynan bayqaugha bolady. Jergilikti biylik 2013 jyldy «Túrghyn ýy jyly» dep jariyalady. Kelesi jyly barlyghy 112 túrghyn ýiding qúrylysyn jýrgizu ýshin respublikalyq budjetten 2,8 mlrd. tenge, oblystyq budjetten 11,9 mlrd. tenge qarjy qarastyryluda.
El egemendigimen etene bolghan Týrkistan shaharynda osydan 20 jyl búryn boy kótergen Q.A.Yasauy atyndaghy oqu orny barsha týrki jastarynyng ordasyna ainaldy. Q.A.Yasauy atyndaghy Halyqaralyq qazaq-týrik uniyversiytetining ashyluy Tәuelsizdik túsyndaghy biyik beles edi. Tarih betindegi aqtandaqtar men olqylyqtardyng ornyn toltyrudy qolgha alyp, Týrkistan qalasynda býkil týrki halqynyng ruhany ústazy Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy uniyversiytetti ashudyng ózi Túnghysh Preziydentimiz N.Nazarbaevtyng tikeley atsalysuynyng arqasynda jýzege asqandyghyna halqymyz kuә. Tuysqan Týrik memleketi de der kezinde ózining bauyrlas el ekendigin kórsetip, bauyrmaldyq qolyn soza bildi. Osylaysha halyqaralyq dәrejedegi bilim ordasy qazaq sahnasyna endi. 1992 jyldan bastap basqa da shetmemlekettermen qarym-qatynasty nyghayta týsken sәtte Týrik memleketining Preziydenti Túrghyt Ózal bizding atalghan bilim oshaghyna arnayy kelip sәttilik tilegen bolatyn.
Elu jylda el jana. Tәuelsizdikting tarlanynday bolghan 20 jyldyq kezende qazaq halqy erekshe qúbylysqa engeni belgili. Ata-babalarymyzdyng jýrip ótken sanqily jolynyng boytúmarday saqtalghan salt-dәstýrimiz ben әdet-ghúrypymyzdy dәriptey otyryp, últ bolashaghy ýshin qajymay enbek etu - basty paryz. Jýregi «qazaq» dep soqqan әrbir eljandy azamat tútastyqty ardaq tútary anyq. Euraziyanyng jýregine ainalghan Astanamyzdyng kýnnen-kýnge kórkeygenine kuә bolyp, mereylenip quanamyz. Shattyghy men yrysy tasyghan, quaty men jigeri qaynaghan HQTU - Qazaqstandaghy halyqaralyq dәrejege ie oqu ordasy. Múnda oqyp, bilim men tәrbie alghan әrbir jas óren keleshekte biyikterge qanat qagharyna senim mol. Elimizding ensesin biyik kóteretin jastarymyzdy, óz Otanyna qaltqysyz qyzmet etudi armandaghan bauyrlarymyzdy osy ordadan tabasyz. Babalar amanatyn arqalaghan qanshama jas erkin elding túghyryn biyikte ústauy haq. Sóitip, olar Týrkiya men Qazaqstannyng beybit ómirine, tynys-tirshiligine, erkindigine kuә boluda. Biz osynday qasiyetimizben maqtana alamyz. Keleshek úrpaq Elbasynyng ýmitin aqtaryna senim mol.
Shynyn aitu kerek, Ontýstikting orny bólek. Altyn qúrsaqty aimaq, bauyrmaldyq pen birlikting mekeni atanghan Ontýstik Qazaqstanda ekonomika men әleumettik salalar týbegeyli janaryp, janghyryp keledi. Ósken ónirimiz 1932 jyly jeke shanyraq kótergende, onyng aumaghynda qazirgi Jambyl jәne Qyzylorda, Qaraghandy oblystarynyng qúramyndaghy biraz audandar bolghan eken. Keyin olar osy oblystan enshi alyp, bólinipti. Búl jaghynan kelgende Ontýstik Qazaqstan oblysynyng basqalargha ýlgi bolarlyq jóni bar. Elimiz tәuelsizdik alghaly beri oblysymyzdyng qarqyndy órkendep kele jatqanyna el kuә. Oblys ortalyghy - Shymkent respublikadaghy ýshinshi qalagha ainalyp otyr. Áleumettik damudyng barlyq salalarynda kónil quantarlyq tabystar bar.
«Batys Europa-Batys Qytay» halyqaralyq kólik dәlizi oblys pen býkil elding ekonomikasyn damytugha yqpal etip otyr. Jalpy alghanda, búl kólik dәlizi Ontýstik Qazaqstan oblysynyng 448 shaqyrymyn basyp ótedi. Býginde sonyng 239 shaqyrymynda qúrylys júmystary qyzu jýrip jatyr. Yaghni, Shymkentten Qyzylorda oblysynyng shekarasyna deyingi baghytta 7 kompaniya jol saluda. Jyldyng ayaghyna deyin jana joldyng 186 shaqyrymy paydalanugha beriledi. Jol qúrylysynda 4294 adam júmys isteude. Onyng 80 payyzdan astamy jergilikti túrghyndar. Ghasyr qúrylysynyng oblystyng tirshiligine tyng serpin bergeni anyq.
Ýsh jyldan beri audandarda «Yrys aldy - yntymaq» qoghamdyq forumy úiymdastyrylyp, eldikke, birlikke shaqyrugha ýndeydi. Biylghy jiynyn Týlkibastyng tórinde Elbasymyzdyng «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» maqalasyna oray «Áleumettik janghyrtylu múrattaryna sәikes aqsaqaldyqtyng abyroy-bedelin arttyru - uaqyt talaby» taqyrybyna arnady. Oblysymyzda búl baghytta birqatar naqty júmystar atqaryldy. Jastar tәrbiyesine jan-jaqty qozghau salynyp, júmys jandana týsti, jan-jaqty janaru, janghyrtu aitarlyqtay sezilude. Biylghy jiynda úrpaqtar sabaqtastyghyn jalghastyru maqsatynda ata buynnyn, ardagerliktin, aqsaqaldyqtyn, kópti kórgen, qiyndyqty kóp ótkergen ziyalylardyng qadir-qasiyetine, abyroy-bedeline oray ortagha oilar tastalyp, parasatty pikirler qozghaldy. Aldaghy mindetter mejelendi.
Últaralyq tatulyq, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng maqsat-múrattaryn oblystarda, qalalar men audandarda naqty jýzege asyru turaly Elbasymyz erekshe aitty. Osy orayda Saryaghash audanynda «Últaralyq tatulyq - el baylyghy» degen taqyrypta qoghamdyq forum basqosuy ótip, onda bauyrlas últtar ókilderining birligin nyghaytu joldary jan-jaqty, ashyq әngime boldy. Auyl-auyldarda, kentter kóshelerinde, újymdarda, meshitter men mektepterde otbasylar men әuletterge deyin audandyq forumda kóterilgen mәselelerdi talqylap, týsindiruding qolgha alynghany qúptarlyq jәit boldy.
Úlysymyzdyng úiytqysy Ontýstik 80 jyldyq mereytoyyna osynday tolaghay tabystarymen, berekeli birligimen, tiyanaqty tirligimen, elden erek iriligimen jetip otyr. Endeshe, toy qútty bolsyn, aghayyn!
Oralhan DÁUIT,
«Egemen Qazaqstan.
Ontýstik Qazaqstan oblysy.
________________________
Curetterdi týsirgen
Dinara BITIKOVA, Husan AZIZOV.