Ontýstiktegi ondy ister
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna - 80 jyl
Qazaqtyng úshy-qiyrsyz, ken-baytaq dalasyna osyndayda taghy bir kuә bolasyn. Kýndegi qalanyng biyik ghimarattary qaumalaghan tar kóshelermen shektelgen tar kenistik býgin bir ashyq әlemge ainalghanday. «Baytaq dala! Búl - mening dalam, mening elim, Qazaghymnyng jeri!» - ishki týisik osylay deydi masattanyp.
Kókjiyekke deyin kósilgen Qazaq dalasy, shynymen-aq, shetsiz, sheksizdey. Jýitkigen poyyz qansha jerdi artqa tastap, zymyrasa da jetkizer emes. Bir qaladan kelesi bir qalagha jetuding ózine tura bir tәulik qajet.
Búl Ortalyqtan oqshaulau Ontýstikke qaray jol tartqan betim. Maqsatym - qazaqy qaymaghy búzylmaghan tarihy ólke Ontýstik ónirding tynys-tirshiligimen tanysyp, әleumettik-ekonomikalyq jobalardyng júmysyn kórip qaytu.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna - 80 jyl
Qazaqtyng úshy-qiyrsyz, ken-baytaq dalasyna osyndayda taghy bir kuә bolasyn. Kýndegi qalanyng biyik ghimarattary qaumalaghan tar kóshelermen shektelgen tar kenistik býgin bir ashyq әlemge ainalghanday. «Baytaq dala! Búl - mening dalam, mening elim, Qazaghymnyng jeri!» - ishki týisik osylay deydi masattanyp.
Kókjiyekke deyin kósilgen Qazaq dalasy, shynymen-aq, shetsiz, sheksizdey. Jýitkigen poyyz qansha jerdi artqa tastap, zymyrasa da jetkizer emes. Bir qaladan kelesi bir qalagha jetuding ózine tura bir tәulik qajet.
Búl Ortalyqtan oqshaulau Ontýstikke qaray jol tartqan betim. Maqsatym - qazaqy qaymaghy búzylmaghan tarihy ólke Ontýstik ónirding tynys-tirshiligimen tanysyp, әleumettik-ekonomikalyq jobalardyng júmysyn kórip qaytu.
Ontýstik Qazaqstan oblysynyng qúrylghanyna biyl 80 jyl tolyp otyr. Áriyne, adamzatqa erte zamannan qonys bolghan Qazaqstannyng ontýstigi tamyry tereng tarihy ólke. Yqylym zamandy bylay qoyghanda, berisinde Úly Jibek joly qiyp ótetin búl ónir ekonomikanyng da, mәdeniyetting de mәiegine erte auyz salghan, qashanda tirshilik qazany qaynap jatatyn, tabiyghaty da tartymdy, jer kólemi ken, soghan say halqy da óte tyghyz ornalasqan, qay jaghynan bolmasyn damudyng sony soqpaghyna týsken ónir. Búl aimaqta 1932 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy qúrylghan bolatyn. Sol jyly Qazaqstan aumaghynda qúrylghan 6 oblystyng biri Ontýstik Qazaqstannyng ónerkәsip salasyndaghy negizgi baghyty - týsti metallurgiya, himiya, tas kómir óndiru, múnay óndeu jәne qúrylys materialdary, sonymen qatar jergilikti shiykizat resurstaryn óndeu ónerkәsibin jedel damytu edi. Sol kezderding ózinde mejeli mindetterdi minsiz oryndaghan oblys Qazaqstannyng tәuelsiz jyldarynda da kóshbasshylyq qalpynan tayghan emes.
Ontýstik Qazaqstan - respublikanyng eng iri aimaqtarynyng biri, jer kólemi - 117,3 myng sharshy shaqyrymdy qúraydy. Al halqynyng sany shamamen 2,5 millionnan asady. Oblys ortalyghy - bәrimizge belgili shyrayly Shymkent qalasy.
Shyrayly dese, degendey-aq eken. Ásirese, jylylyghy jangha jaghymdy. Kýzding ekinshi aiyna ayaq bassa da, biz barghanda ol jaqtyng aua rayy әli jazghy renin joghaltpapty. Tas tóbeden shaqyrayghan kýn Arqadan artynyp-tartynyp, qalyng kiyimmen kelgen bizdi biraz «әureledi». Kóne shahardyng kórki de kóz toydyrady eken, birneshe ghasyrlyq tarihy bar eski bolsa da qalanyng óni jarqyn, kósheler bezendirilip, alandar janartylghany bayqalyp túr. Jalpy, Shymkentke alghashqy baruym, sondyqtan da bolar, qalanyng qazirgi keypin búrynghysymen salystyra almadym. Degenmen, qalany tanystyrushylardyng aituynsha, negizinde songhy jyldary kóriktendiru júmystaryna airyqsha basymdyq berilip, qyruar júmystar atqarylypty. Onyng biraz bóligi biznesting әleumettik jauapkershiligi ayasynda jýzege asqan. Shymkentting shyrayynyng artuy ontýstikqazaqstandyq kәsipkerlerding әleuetining artqandyghynyn, elding quatynyng kýsheygenining aighaghy deydi jergilikti túrghyndar.
Ákim apparatynyng baspasóz qyzmetinen alghan aqparattargha sýiensek, songhy on jyldyqta Ontýstik Qazaqstan oblysynda ekonomikalyq ósimning zor qarqyn alghany bayqalady. Ónerkәsip ónimining kólemi osy on jylda 2,6 esege, onyng ishinde óndeu salasynda 1,9 esege artqan. Auyl sharuashylyghynyng jalpy ónim kólemi 2,9 ese ósip, 162,5 mlrd. tengeni nemese jalpy respublikada kórsetkishining 11,3%-yn qúraghan.
Ontýstik Qazaqstan oblysyna barghandaghy basty maqsatymyzdy da osy elding әleumettik-ekonomikalyq damuyna kóz jetkizip, Elbasynyng tapsyrmasy boyynsha jýzege asyp jatqan iyndustriyalyq-iynnovasiyalyq jәne basqa da baghdarlamalardyng basym baghyttary jәne jetistikterimen tanysu bolatyn. Tanysu saparymyzdyng betasharyn Sayram audanyndaghy medisiynalyq qúraldar shygharatyn «Eko-Farm Interneyshnl» JShS-nen bastadyq.
Sayram audanynyng Tassay eldi mekeninde ornalasqan kәsiporyn oblystyng industriyalandyru kartasy ayasynda salynypty. «Atalmysh kәsiporyn kóptegen izdenisterding nәtiyjesinde medisinada vakuumdy jýieni qoldau tәjiriybesin engizip otyr. Múnda vakuumdy probiyrkanyng 57 týri shygharylady. Búl jýie TMD elderining ishinde alghash ret bizding elde ashyldy. Qazir әlemdegi emdeu mekemelerining 65 payyzy vakuumdyq jýieni tiyimdi qoldanady. Búl ashyq jýiege qaraghanda eshqanday qosymsha dәrigerlik tekseriludi talap etpeytin, halyqaralyq standarttargha say jana tehnologiya bolyp tabylady. Eng bastysy, ol qannan júghatyn týrli infeksiyalardan qorghaydy, yaghny auru adam men emdeushining qauipsizdigi ýshin jasalghan zat», deydi bizdi kәsiporynnyng júmysymen tanystyrghan «Eko-Farm Interneyshnl» JShS-nyng atqarushy diyrektory Gýliya Jýzenova.
Al «Eko-Farm Interneyshnl» ónimderin satumen «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory ainalysady. Býgingi tanda 16 million dana tauargha súranys bar deydi mamandar. Kәsiporyn negizinen Ontýstik Koreya, Germaniya jәne Avstriya elderinen әkelingen joghary sapaly medisinalyq qúraldarmen jabdyqtalypty. Qazirgi tanda múnda 85 adam júmys istep jatyr eken. Al 2013 jylgha deyin búl jerde jasalatyn vakuumdyq jýieni jylyna 20 million danagha jetkizu kózdelip otyr. Gýliya Jýzenovanyng aituynsha, 2014 jyly jobanyng jalpy qúny 1 milliard 130 million tengeni qúrap, 180 jana júmys orny ashylmaq jәne shygharylghan ónimder Qazaqstan rynogynyng súranysyn 100 payyz qamtamasyz etedi dep kýtilude.
Búdan әri biz Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Industriyalyq aimaghyna attandyq. Oghan bizdi Industriyalyq aimaq diyreksiyasynyng diyrektory Myrzahmet Synabaev ertip bardy.
Búl aimaq 2010 jyly Shymkent qalasynyng búrynghy Fosfor zauytynyng aumaghynda qúrylghan bolatyn. «Ontýstik» iyndustriyalyq aimaghyna jalpy qúny 33,6 mlrd. tengeni qúraytyn 42 investisiyalyq joba engizilgen. Al ol jobalardyng bәri tolyqtay iske qosylsa aimaqtaghy 5 myngha juyq adamdy júmyspen qamtidy. Biylghy jyldyng ózinde jalpy qúny 2 mlrd. tengeni qúraytyn 10 investisiyalyq joba iske qosylyp, 700-den asa júmys ornyn ashu kózdelip otyr eken. Al 2013 jyly jalpy qúny 28,9 mlrd. tengeni qúraytyn 26 investisiyalyq jobany iske qosyp, 4000-gha juyq júmys ornyn ashu josparlanuda. Qazirgi tanda múnda barlyghy 37 joba qolgha alynyp otyr, deydi M.Synabaev.
Aumaghy 337 gektardy qúraytyn atalmysh aimaq - Ontýstik ónirdegi әzirge jalghyz industriyalyq aimaq. Bolashaqta taghy birneshe audanda, atap aitar bolsaq, Týrkistan, Kentau jәne Shardara audandarynda da osynday aimaqtar ashu josparlanyp otyr. Múnday aimaqtardyng kәsipkerler ýshin tiyimdiligi aldymen infraqúrylymdardyng dayyn әri qoljetimdi boluynda deydi diyreksiya diyrektory. Sol sebepti de aimaqqa kәsipkerlerding qyzyghushylyghy zor bolyp otyr eken.
Biz industriyalyq aimaqtaghy óndirisi qarqyndy damyp kele jatqan tórt kәsiporynnyng júmysymen tanystyq. Aldymen bas súqqanymyz - susyn qaqpaqtaryn óndiretin «Spirit Kazahstan» JShS. Kәsiporynnyng óndiris quaty aiyna bir million dana ónimdi qúraydy. Kәdimgi spirt ónimderi shólmekterining tyghynyn, qaqpaghyn dayyndaytyn kәsiporyn býginde Qytay, Resey siyaqty elderge ónimderin eksporttap otyr. Múndaghy tehnika negizinen Italiyadan satyp alynypty. Tehnika tili meylinshe avtomattandyrylghan bolsa da, býginde búl kәsiporyn 32 adamdy júmyspen qamtyp otyr. JShS jetekshisi bolashaqta ónim kólemin arttyra týsu ýshin әli de bilikti mamandardyng jetispey otyrghanyn da sóz arasynda aityp ótti. Biraq songhy kezdegi tehnikalyq mamandyqtargha degen jastardyng zor yntasy búl mәseleni de úzatpay shesher degen ýmittemiz.
Biz atbasyn búrghan ekinshi kәsiporyn plastikalyq qúbyrlar, yaghny gaz jәne su qúbyrlaryn shygharatyn «yg Plast» JShS boldy. Múnda býginge deyin 150 myng metr polipropiylen qúbyr jasalypty. Negizinen búl kәsiporynda eki tehnologiyalyq jelide týrli diametrlik plastmassa qúbyrlar dayyndalady. Óndiristik quaty jylyna 6 myng tonna ónim shygharugha baghyttalghan. Búryn múnday qúbyrlar bizge Almaty, Aqtóbe, Oraldan jetkizilse, endi qajetti ónim Shymkentting ózinde jasalynyp jatyr deydi mamandar. Shiykizat kózin kelisim negizinde Ontýstik Koreyadan aldyrady eken.
Múndaghy nemis qondyrghylary avtomattandyrylghan jýiemen júmys isteydi. Al búl tehnikany iygerudi jergilikti mamandargha Germaniyadan arnayy kelgen mamandar ýiretipti. Újymda býginde 30 adam júmys istep jatyr.
«Ontýstik» industriyalyq aimaghymen tanysu saparymyz búdan әri «Hill Corporation» JShS-da jalghasty. Júmysyn 2010 jyly bastaghan atalmysh kәsiporyn joghary sapaly motor maylaryn shygharumen ainalysady. Býginning ózinde jyldyq quaty 70 myng tonna ónimdi qúrap otyr, deydi «Hill Corporation» JShS atqarushy diyrektory Jandos Kenjetaev. Qazirgi tanda múnda 120 adam júmys isteude. Al negizinen zauyt tolyqtay iske qosylghanda 230-dan astam adamdy júmyspen qamtugha mýmkindigi bar.
Shynymen de, «Hill», «Pastroil» degen ataumen shyghyp jýrgen motor maylary qazirgi kýni jergilikti rynokta birshama tanymal bolyp qalghan. Tipti osy eki jyldyng ishinde kәsiporyn birneshe halyqaralyq bayqaulardyng jýldegeri atanyp ta ýlgeripti. Al atalghan avtomobilidik jәne tehnikalyq may ónimderining shiykizatyn «Ekson mobiyl», «Shel», «Infinium» sekildi aldynghy qatarly motor maylaryn shygharatyn europalyq kompaniyalardan tikeley aldyrady eken. Ol jaqtan әkelingen shiykizat osy zauytta arnayy tehnologiyalyq ýderisterden ótip, jana qútygha qúiylady. Bir aita keterligi, zauyt búl kýni qútylardy da ózderi jasap shygharady. Dayyn ónim Resey, Qytay, Qyrghyzstan, Ózbekstan siyaqty shetelderge eksporttaluda.
«Hill Corporation» JShS atqarushy diyrektory Jandos Kenjetaev bizge bergen súhbatynda bolashaqta motor mayy shiykizatyn shygharatyn zauyt salynatynyn da aityp ótti. Onyng aumaghy shamamen 70 gektar dep josparlanyp otyr, deydi ol. Zauyt qúrylysy 2017 jyly ayaqtalatyn bolsa, taghy qanshama, tipti myndaghan adamdy júmyspen qamtymaq.
Industriyalyq aimaqta tanysqan tórtinshi nysan súiyq shyny shygharatyn «Ferrum-Vtor» zauyty boldy. Múnda joba boyynsha jylyna 3 myng silikat ýiindisi jәne 6 myng tonna súiyq shyny shygharylady eken. Ónimder metallurgiya, himiya ónerkәsibi men qúrylys, energetika salalarynda qoldanylady. Býginning ózinde dayyn ónimder respublika aimaghymen qosa, Resey Federasiyasy jәne Týrkimenstan rynoktaryna shygharyluda. Kәdimgi ózimizding Araldyng aq qúmynan óndiriletin súiyq shyny osylaysha ózimizde ghana emes, shetelderde de ýlken súranysqa ie bolyp otyr. Múnda óndiriletin súiyq shyny kir juu úntaghyna da paydalanylady. Ol aq qúmdy kalisiylengen aq úntaqpen balqytudan týzilgen silikat natriyden alynady. Jobada kórsetilgen quattylyqty oryndau ýshin múndaghy sehty qayta jaraqtap, Reseyden balqytu peshin aldyrmaqshymyz, deydi bizge júmystyng barysyn tәptishtep týsindirgen osy zauyttyng bas tehnology Qadyrbek Ábdikәrimov. Onyng aituynsha, qazir kәsiporynda 50 adam enbek etedi.
«Ferrum Vtor» JShS silikat ýiindisi men súiyq shyny jasaudan basqa auyl sharuashylyghyna óte qajetti kalisiy selitrasy tynaytqyshyn da óndiredi. Súiyq kalisiy selitrasy kóbinese jylyjayda ósiriletin kókónisterdi kýtip-baptauda taptyrmaytyn tynaytqysh ekenin eskersek, búl óndiristing ontýstikqazaqstandyqtar ýshin óte-móte paydaly ekendigi aitpasa da týsinikti.
«Ontýstik» industriyalyq aimaghyn aralap bolghan song jurnalister mingen shaghyn avtobus «Ontýstik» arnayy ekonomiyÓkalyq aimaghyna qaray baghyt aldy. Búl ekonomikalyq aimaqta 2010-2011 jyldary jalpy somasy 9,9 mlrd. tengeni qúraytyn 3 joba iske qosylyp, 400-ge juyq jana júmys orny ashylypty. Al 2012 jyly qúny 251 mlrd. tengeni qúraytyn «AGF» grupp» ÓK» JShS-ning «Konveyerli aghyndy tigin fabrikasy jәne qoldanbaly materialdar óndirisi boyynsha seh» investiysiyalyq jobasyn iske asyryp, onda 300 júmys ornyn ashu josparlanghan.
Biz búl aimaqtaghy «Hlopkoprom-Selluloza» JShS fabrikasynyng maqta-selluloza óndirisimen tanystyq. «Hlopkoprom-Selluloza» JShS Ontýstikte maqta klasterin damytu maqsatynda 2010 jyly ashylghan bolatyn. Onyng ónimderi býginde Resey, Qytay, Ukraina, Polisha, Gollandiyagha eksporttaluda.
Joba qúny 3850 mln. tengeni qúraydy. Fabrikanyng jobalyq quattylyghy boyynsha jylyna 2,5 myng tonna ylghal jútqysh maqta, 3,5 myng tonna maqta selluloza, 7,2 myng tonna karboksilmetilselluloza óndiru kózdelgen. Jobanyng maqsaty jergilikti shiykizat pen maqtalyq shiykizattan dayyn ónim óndirisine negizdelgen jana әlemdik tehnologiyany engizu, importty almastyru tauarlaryn arttyru jәne әlemdik rynokqa shyghu bolyp tabylady. Ontýstik Qazaqstan oblysynda óndiriletin maqta shiykizatyna negizdelgen óndiris Qazaqstandaghy maqta klasterin damytudy qosymsha yntalandyru bolyp otyr. Eksporttyq әleueti óndirilgen ónimning 70 payyzyn qúraydy. Óndiris joghary tehnologiyaly zamanauy jabdyqtarmen jaraqtandyrylghan.
«Hlopkoprom-Selluloza» fabrikasynda maqta qaldyghy óndiristen ótedi. Al búghan deyin bizde múnday zauyt bolmaghandyqtan maqta qaldyghy shiykizatyn shetelge arzan baghamen satyp kelgen edik.
«Ontýstik» arnayy ekonomikalyq aimaghynda ornalasqan taghy bir kәsiporyn «Qaghaz shahary» JShS-nyng júmysymen de tanysudyng sәti týsti. Múnda jylyna 4 myng tonna ofsettik, 1500 tonna jyltyr, 5500 tonna kense ýshin qajetti qaghaz, sonday-aq, 4 myng tonna jyltyr karton óndiriledi eken.
«Ázirge qaghazdy oramymen Finlyandiyadan alyp kelip, kesip dayyndap jatyrmyz. Biraq kóp úzamay sapaly qaghazdy ózimizde shygharu oida bar», deydi kәsiporynnyng bas diyrektory Maksim Sergeevich. Qazirshe kәsiporynda 50 adam júmys istep jatyr. Qúrylys aldaghy jyldyng qarasha aiynda tolyq ayaqtalady dep josparlanuda. Syrtqy qorabynda «Bәiterek» degen atauy bar kenselik aq qaghazdar endi biraz jyldardan song Qazaqstannyng ishki súranysyn tolyq qamtamasyz eterine senim zor.
Búryn-sondy el arasynan «ne shyqsa da Shymkentten shyghady» degendi jii estushi edik. Men Ontýstik Qazaqstan oblysyna barghan saparymnan son, búl shynymen ras eken dedim. Týsingen adamgha búl sóz shynymenen jamannan góri jaqsy isterge layyq aitylghan-au deytindey. Sebebi, Qazaqstanda búryn-sondy bolmaghan, óndirilmegen óndiristing birazy qazirgi tanda Shymkentte jasalyp, bizding elde ómiri bolmaghan ónimder Shymkentten shyghyp jatqandyghyna quanbasqa lajyng joq. Industriyalyq aimaqtardy aralap jýrgende bayqaghanymyzday, búryn qazaqtyng tisi bata bermeytin qiyn tehnologiyany, tehnikany ózimizding qara domalaq qazaq balalary shemishkeshe shaghyp, júmysty bir kisidey ýiirip jýr. Endeshe, búdan bylay Shymkentten shyqqan ónim otandyq tauardyng kólemin keneytip, «Qazaqstanda jasalghan» degen tauargha qaryq qylaryna senimiz mol ekendigin jasyrmaymyz.
Press-turymyz industriyalyq aimaqty ayaqtaghan son, «Zerde Logistiyk» JShS logistiykalyq ortalyghynda jalghasty. Shymkent qalasyndaghy Temirlan tas jolynyng boyyna ornalasqan búl kәsiporyn mediysiynalyq dәri-dәrmek jәne qúral-jabdyqtar satu jәne saqtaumen ainalysady. Jalpy qúny 1 mlrd. 500 mln. tengeni qúraytyn jobanyng qúrylysy 2010 jyldyng nauryz aiynda bastalyp, 2012 jyldyng mausymynda paydalanugha berilgen eken. Zamanauy dizaynmen jasalghan kense, jana tehnologiyamen jabdyqtalghan qoymanyng qúrylysy, ishki-syrtqy bezendirilui sózsiz әdemi. Halyqaralyq talaptargha say qoymada dәri-dәrmek saqtaudyng barlyq jaghdayy jasalghan. Qazir logistikalyq ortalyqta jalpy sany 232 adam júmys isteude.
Búdan әri biz alkogolisiz susyndar, shyryndar jәne sýt kokteyliderin shygharatyn «Rauan» JShS-gha da bas súqtyq. Ótken jyldyng sәuir aiynda bastalghan zauyt qúrylysy biyl mausymda paydalanugha berilipti. Biz barghanda qyzu júmys jýrip jatty. Tars-túrs zauyttyng shuylyna әbden ýirengen júmysshylar syrttan kelgen bizderge de alandar emes. Avtomattandyrylghan jýielerden kezekpen tizilip syrghyghan dayyn susyndar kózding jauyn alyp, samsap túr. Múndaghy jabdyqtardyng barlyghy shetelding ýlgili kompaniyalarynan satyp alynypty. Ony basqaru ýshin 100 adam júmys isteude.
Press-turdyng ekinshi kýninde Shymkent qalasyndaghy әleumettik-mәdeny nysandardy araladyq. Aldymen «Núrsәt» shaghyn audanyndaghy oblystyq balalar auruhanasyna ayaldadyq.
«Búl - Qazaqstandaghy eng ýlken balalar auruhanasy. 2011 jyly 5 nauryzda Elbasy ózi kelgende osy emhanany ashyp ketken bolatyn. Sodan beri biz halyqqa qyzmet jasap jatyrmyz. Jalpy, auruhana 10 gektar jerge ornalasqan. Songhy segiz aida balalargha 141 operasiya jasaldy. Jalpy, biz tek Ontýstik Qazaqstan oblysy ghana emes, sonymen qatar Qyzylorda men Jambyl oblystaryna da ónirlik qyzmet kórsetemiz», deydi oblystyq densaulyq saqtau departamentining ana men bala densaulyghy jónindegi orynbasary Saltanat Jabaghiyeva.
Býginde balalar auruhanasynda 900-den astam qyzmetker bar eken. Onyng 154-i dәriger, 301-i orta buyn medisina qyzmetkerleri.
Songhy jyldary oblysta balalardyng densaulyq jaghdayyn jaqsartu boyynsha keshendi sharalar qabyldanyp jatyr deydi jergilikti mamandar. Nәtiyjesinde 2012 jyldyng 8 aiynyng qorytyndysy boyynsha nәresteler ólimi 4,9 payyzgha, balalar ólimi 8,4 payyzgha tómendegen.
Búdan әri jurnalister «Asar» shaghyn audanynda biyl janadan ashylghan №89 orta mektepte boldy. Ol mektepte bizdi qalalyq bilim bólimining basshysy Janat Tәjiyeva kýtip alyp, mektepti tolyqtay tanystyryp ótti. №89 jalpy orta mektep 1200 oryngha arnalyp salynghan eken. Býginde búl mektepte 2 auysymda 1157 oqushy bilim aluda. Bilim qazaq tilinde beriledi jәne 85 múghalim enbek etip jatyr. Mektepting 48 oqu synyby bar. Onyng 8-i - lingafondy, 3-i - kompiuterlik, 4-i - himiya-laboratoriyalyq, 4-i fizikalyq synyptar. Mektep ishinde 384 oryndyq ashana men sport zaly jәne 410 oryndyq mәjilis zaly ornalasqan. Mektepte boks, kýres ýiirmeleri júmys istep túr. Búl mektepting jalpy jaghdayy, materialdyq qamtamasyz etilui býgingi talaptargha say, dedi J.Tәjiyeva.
«Asar» audanynan oralghan song biz qaladaghy Qajymúqan atyndaghy ortalyq stadion manynan boy kótergen ortalyq su-sport keshenin kórip, odan әri sportshylar alleyasyn araladyq. «Tәuelsizdik» sayabaghy, «Memlekettik rәmizder» alany, Ordabasy alanyndaghy «Otan-Ana» tәuelsizdik monumenti, «Ontýstik Sirk», Oblystyq sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng múrajayy, Danq memorialy, Abay múrajayy, «Shәmshi әlemi» gýlzary, Dendrosayabaq syndy Shymkentting shyrayly oryndaryn aralaudyng da osy saparda sәti týsti. Búl mәdeny demalys oryndarynan alghan әserding ózi óz aldyna bólek әngime. Eng bastysy, qay jerde bolmasyn Ontýstikting ong ózgerisin anghardyq. Atqarylghan júmystyng jarqyn jetistikterin kórdik. Ontýstik Qazaqstan oblysy 80 jyldyq mereytoyyn zor jetistiktermen qarsy alghaly otyrghandyghyna kuә boldyq. Layym, elimizding qay týkpirinde de osynday quanyshtar bola bergey. Búl tek Ontýstikting ghana emes, jalpy Qazaqstannyng ortaq jemisi, ortaq jetistigi, ortaq toyy. Endeshe, tabys qazany ortaymasyn deyik!
"Abay-aqparat"